In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Üldinfo » Tartu ajalugu


Üldinfo


Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim

Turism


Tartu Maarja kirik

Tartu linnaarhitekt G.F.W. Geist pro­jekteeris 1834. aastal Tartu linna ja selle ümbruskonna eestlaste koguduse ehk Tartu-Maarja kihelkonna jaoks uue kiriku. Jaani kirik, milles seni nii eestlaste kui ka sakslaste kogudus teenistusi pi­das, jäi kitsaks ja vajati uut kirikut.

Hilisklassitsistlikus stiilis kivist kirikuhoo­ne ehitati 1836-1841. Kirik pühitseti 1. pühapäeval pärast kolmekuningapäeva, 11. jaanuaril 1842.

1862. aastal, pärast suurt re­monti pühitseti kirik uuesti. Muretseti uus kantsel ja kel­lad, altar ehitati kõrgemaks. 1889. aastal pandi kirikusse J.Hagen-Schwarzi altaripilt. Uus Saueri firma orel valmis 1890. aastal.

Väärikas ajalugu

Aastatel 1857-1885 oli Tartu Maarja koguduse õpetajaks legen­daarne praost A.H.Willigerode (1816-1893). Ta on tuntud kirikulaulude loojana, ajalehe toimetajana, pasunakooride toe­tajana ja juhatajana. Willigerode oli ka esimese Eesti üldlaulupeo korraldustoimkonna president.

Maarja kirikut võib pidada meie rahva laulupidude traditsiooni lätteks. Laulupeost osavõtvate kooride esimene kokkulaulmine ja peaproov toimus 17. juunil 1869 Tartu Maarja kirikus.

Tartu Maarja kirikukoor loeb oma ajalugu aastast 1836. Koor osales esimesel eesti üldlaulupeol 1869.

1888-1922 oli Maarja koguduse köstriks Juhan Kurrik (1849–1922), ärkamisaja silmapaistev tegelane ja kooliõpetaja, kes on kirjutanud ka mitmeid kooliõpikuid, sealhulgas esimesed eestikeelsed algebra ja kehalise kasvatuse õpikud. Ta tegutses Eesti Aleksandrikooli Peakomitees, oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ja Vanemuise Seltsi aseesimees.

Köster J.Kurriku abikaasa Wilhelmine õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid. Lipp ei ole tänaseni säilinud, kuid 3 m pikk ja 59 cm lai särp on alles. J.Kurriku poeg, koguduse arhivaar Konstantin Kurrik viis selle 1941 Saksamaale, 1957. aastast hoidis seda Rootsis Artur Taska. 1995 toodi särp Tartusse tagasi.

1934-1941 oli õpetajaks A.E.Vooremaa. Ta suri märtrina 8. juulil 1941, mõrvatuna kommunistide käe läbi Tartu vanglas.

Kirik põles vene vägede süütemürsust tabatuna 12. juulil 1941. Alles jäid üksnes müürid, hävinesid kogu kiriku sisustus, omanäoline kiri­kumuuseum ja raamatukogu.

Põlengust pääses imekom­bel suur kell, mis viidi 1948. aastal Paistu kirikusse ja he­liseb seal tornis tänaseni.

Pühakoda spordisaaliks

Okupatsioonivõimud ei luba­nud kirikut taastada, kuigi kogudus seda soovis. Nõu­kogude võim natsionaliseeris hoone varemed. 3. septembril 1956 andsid Tartu linnavõimud kiriku varemed Eesti Põllumajanduse Akadeemiale (EPA) ja algas kirikusse võimla ehitamine. Torn lammutati ja hoone kõr­vale ehitati abihoone.

Eesti Vabariigi omandireformiga esitas kogudus 1991. aastal taotluse oma hoone tagasisaamiseks. 1995. aastal lasi Tartu Linnavalitsus teha hoonele ekpertiisi, mis väitis, et hoone ei ole piisavalt säilinud ja seda ei pea kogudusele tagastama. 7. novembril 1995 otsustas linnava­litsus kirikut kogudusele mitte tagastada. Kogudus protestis otsuse üle, kuid koguduse püüdlused kirikut tagasi saada ja üles ehitada jäeti järjekindlalt arvestamata.

EPA (hiljem Eesti Põlluma­jandusülikool, praegu Eesti Maaülikool) seadis kiriku ta­gastamise tingimuseks uue võimla ehitamise.

Aastaid kestnud läbirääkimis­te tulemusel langetas Eesti Maaülikooli nõukogu 22. det­sembril 2005 otsuse kiriku­hoone kui Maaülikooli ees­märkide saavutamiseks mit­tevajalik vara võõrandada. Valitsus andis aasta hiljem selle tehingu jaoks omapoolse loa ja algas uue võimla projekteerimine. 2007. aastal eraldas Riigikogu ülikoolile 23 miljonit krooni uue võimla ehituseks ja kiriku vabastamiseks. Märtsis 2008 algas ülikooli uue võimla ehitus.

Kirikuhoone tagastamisega seotud juriidiliste ja muude probleemide tõttu leppisid Tartu linnavalitsus ja Maaülikooli juhid kokku, et ülikool annab kõigepealt kirikuhoone linnale ja linn annab kiriku edasi koguduse oman­dusse. Ühtlasi jagati võimlakompleksi alune maa kaheks – kirik üheks ja abihoone koos hooviga teiseks kinnistuks.

Maaülikool andis kirikuhoone ja võimla abihoone esmalt 14. oktoobril 2008 Tartu linnale. 20. novembril 2008 otsustas Tartu Linnavolikogu anda kirikuhoone ko­gudusele üle, seades ühtlasi kogudusele tingimuse ja nõude taastada kirik. 16. detsembril 2008 vormistasid Tartu linna ja koguduse esindajad kirikuhoone kogudusele tasuta üleandmise dokumendid. Maaülikoolile jäi õigus kasutada kirikut võimlana kuni uude spordihoonsse kolimiseni.

Maaülikooli uue spordihoone valmimine venis plaanitust pikemaks, kuid rukkimaarjapäeval ja kiriku nimepäeval 2009 sai Maaülikool anda Maarja kirikuhoone võtmed kogudusele üle. 15. augustil kirjutasid Eesti Maaülikooli, Tartu Linnavalitsuse ja koguduse esindajad alla üleandmisaktile ja kogudus sai hoone pärisomanikuks.

Tartu Maarja kiriku taastamine

17. jaanuaril 2003 moodustasid kogudus ja Tartu praostkond kiriku taastamise korraldamiseks Ta­rtu Maarja Kiriku Sihtasutuse. Samaaegselt vaidlustega kiriku tagastamise üle on kogudus tegelnud kirikuhoone taastamise ideedega. Kiriku taastamispõhimõtted ja kava kinnitati koguduse nõukogu poolt 1. märtsil 2009.

Kirikuhoone on kavas väljast taastada endisel ku­jul. Sees on võimalik saali liigendamisega luua kirikusaali juurde täiendavaid ruume – eelkõige avar vestibüül-kogudusesaal, klassiruumid, töö­kabinetid ja muud ruumid. Kirikusaal on plaanitud u 300 istekohaga (lisatoolidega rohkem). Hoo­nesse on mõeldav mahutada ka ruumid laste- ja noortetööks, sotsiaaltööks või muu projekti jaoks.

Tartu Maarja kirikust on kavatsus luua ajalugu ja tänaseid võimalusi-vajadusi arvestav kaasaegne ja mitmekülgne 21. sajandi kirikuhoone.

Soov on jäädvustada ka kiriku ja koguduse mit­mekülgne ajalugu ning märterpastor Vooremaa ja teiste kommunismi ohvrite mälestus. Ajalooliseks sündmuseks muutus ka kiriku kogudusele tagastamise protsess, sest Maarja kirik on Eesti taasiseseisvumise järel viimane kiriku­hoone, mis kogudusele tagasi anti.

Maarja kirik ehitatakse üles Jumala õnnistuse ja inimeste armastusega selle pühakoja vastu! Tööd on võimalik rahastada koguduseliikmete ja Maar­ja kiriku sõprade annetustega, Eesti riigi, Tartu linna, Tartu-Maarja kihelkonna valdade, firmade ja sõpruskoguduste toetusega ning erinevate fondide antud summadega.

Tartu Maarja kiriku ülesehitamise heaks on võimalik annetada Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse pangakontole: 221021269201 (Swedbank)

EELK Tartu Maarja kogudus
Õpetaja 5, Tartu
www.eelk.ee/tartu.maarja