• Brutopind:                     u 2 060 m²
• Netopind:                        1 650 m²
• Ehitusalune pind:                 810 m²

Seletuskiri (pdf, 5 MB)

Väljavõte seletuskirjast:

Käesoleva hoone ja sellega piirneva pargi ideelahendus on teemakohaselt inspireeritud looduse kuvandist. Hoonemahu kavandamisel on ühte hingamisse põimitud rohekeskkond, hoone funktsioon, loodushuvilised ja entusiasm. Kogu teemade ring kujutab endast ühtset puukännu aastaringide süsteemi, mida jaotavad sektsioonidesse kuivamise praod. Kavandatud loodusmaja, justkui puu säsi, moodustab kogu maastiku lahenduse tuumiku. Sellest tsentrist sirutuvad pargi avarustesse välitegevus, liikumis- ja õpperajad.



Avaliku ruumi lahendus on seotud maastiku vormi ja puuringide printsiibiga. Hoonest eemalduvad õpperajad jaotavad pargi ala tsoonidesse, mis sisaldavad endas loodusmajaga seotud funktsioone. Igasse tsooni jääb istutusala, säilivad olemasolevad põõsaste grupid ja puud. Hoone idaküljele on kavandatud laste mänguväljakute turvaline ala. Pargi lõunatippu on perspektiivselt kavandatud
vabaõhulava koos nõlvale seatud istumisvõimalustega. 

Puuringi-laadne õpperada ümber kogu pargiala külgneb idast restaureerimisele mineva maa-aluse keldriga ning mitme loodusvaatluse platooga. Kasvuhoone piirkonda on kavandatud jäätmetöötlusjaam ning istutusalast ümbritsetud komposti töötlemine.



Hoone arhitektuurse lahendi vormikäsitlus on inspireeritud puukännu kuivamise pragudest tekkinud mustrist. Kolm puukännu pragu jaotavad hoone y-kujulisse vormi, mis sisaldavad endas kasvuhoone, keskkonnahariduse ja loodusmaja funktsioone. Avalikud funktsioonid on kavandatud juurena hoone alla osaliselt maastikku peidetuna. Kasvuhoone tiib on kavandatud lõunasse, õppeklassid
sirutuvad põhjasuunda ning kabinettide plokk läände. Kasvuhoone eritasandid tekitavad põneva taimemaastiku, mis on vaadeldav nii fuajeest, õppeklassidest, maheköögi avatud tsoonist kui ka kesksete treppide õhuruumist.

Kasvuhoone peidab enda all ka vajalikke haldus- ja tehnilisi ruume, sealhulgas on sinna paigaldatud sadeveemahutid. Kasvuhoone omab otseühendust väliste istutusaladega, õppeväljadega ning lähteülesandes nõutud õpperuumidega. Kasvuhoone katusemaastikku on tehtud hauge tekitades terrassimaastiku nii kunsti eksponeerimiseks, haljastamiseks kui vaba aja veetmiseks. Terrassil toimuv on vaadeldav õue õppealalt hoone ida küljel, mistõttu on soodne pind kontsertide ja lavastuste pidamiseks.

 

Maastikuline tasapinnalisus lubab teekonda nii kasvuhoone ekspositsioonipinnale, amfiteatri laadsesse väliõppeklassi kui jäätmekäitluse õppeväljale hoone kagu küljel. Teine korrus on funktsioonide järgi jaotatud kaheks tsooniks, millest põhjatiivas
jätkuvad loodusmaja õppeklassid ning läänes on kabinetid. Nende vaheline avatud ruum on kavandatud õpilaste õppe- ning vabaaja veetmiseks.

• Brutopind:                u 2 100 m²
• Netopind:                    1 760 m²
• Maht:                       u 8 400 m³

Korruseplaanid ( pdf, 1,2 MB)
Seletuskiri         (pdf)

Väljavõte seletuskirjast

Projekti eesmärgiks on luua keskkonnasõbralik ja energiasäästlik hoone, mis vastates kõikidele kaasaegsetele ehitustehnoloogilistele nõuetele oleks samas ka traditsioonilise ja ökoloogilise ehitusmudeli jätkusuutlik esindaja.



Lähtudes passiivmaja põhimõtetest on hoone projekteeritud kompaktsena, soojakadude vältimiseks osaliselt maa sees paiknevana, põhiliste suurte klaaspindadega kagu-lõunasuunas. Kagu- lõunakaarde on paigutatud ka võimalikult sügavad ruumid. Passiivselt kogutud päikeseenergia paremaks ärakasutamiseks on vahelaed ja vaheseinad projekteeritud massiivsetena.

Passiivseks päikese kaitseks kasutatakse kagu-lõunafassaadil ja kasvuhoone laes horisontaalseid programmeeritavaid päikesekaitsesirme. Hoone katusel  paiknevad päikesepaneelid  soojusenergia kogumiseks tarbevee ja küttevajaduse osaliseks katmiseks, samuti õppe-eesmärgil elektri tootmiseks. Katusele on ette nähtud ka sadevee kogumise ja kasutamise süsteemid. Vihmavett kasutatakse nii olmeveena (2/3) kui kastmisveena aias (1/3).  Katus kujundatakse  uuenduslike tehnoloogiate ekspositsioonipinnana.



Hoone paigutamisel on arvestatud orienteeritusega ilmakaarte suhtes, krundi lõunapiiril kasvava tamme kaitsetsooniga, samuti põhimõttega säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ning eesmärgiga tekitada mitmeid orgaanilisi sidemeid pargi ja maja vahele.

• Brutopind:                 u 8 400 m²
• Netopind:                     1 760 m²
• Maht:                        u 8 400 m³

Korruste plaanid (pdf)
Seletuskiri           (pdf)

Väljavõte seletuskirjast:

Tartu Loodusmaja vormi ja asukoha otsingul on lähtutud seisukohast, et olemasolev park on olulisem kui tulevane hoone. Uue hoone mitmekorruselise mahu püstitamine krundi kõige kõrgemasse punkti muudaks ta paratamatult liiga  esiletükkivaks. Seetõttu on  Loodusmaja korrused teineteise suhtes nihutatud ning hoone asetatud mäenõlvale astmeliselt. 1. korrus tungib osaliselt maastikku, korruse taha otsa jäävad ruumid, mis ei vaja tingimata päevavalgust. 2. korrus astub sissepääsu kohalt tagasi ning moodustab pargi poolt vaadates vaid 1-korruselise mahu.


Loodusmaja lihtne vorm tuleneb eelkõige materjalivalikust - tampsavi. Savi, kui kohalik ning ökoloogiline materjal ei vaja ilmselt valikuna põhjendust. Tartu Loodusmaja on ainuõige hoone ja institutsioon propageerimaks looduslikest materjalidest ehitamist. Loodusmajal on võimalik saada Eesti esimeseks tampsavi majaks, julgustades sellega ka teisi ehitama tänapäeva tehniliste võimaluste kaasabil keerulisemaid ja kaasaegseid hooneid traditsioonilisi materjale kasutades.



Kasvuhoone esine terrass astub pinnase liikumist arvestades sammu haaval alla pargi suunas. Sammu kõrgus on istme kõrgune, andes võimaluse astmestikku ära kasutada välikino või väliloengute tarvis.

Pargi kujundamisel on lähtutud tellija soovist jätta park võimalikult autentseks ning puutumatuks. Inventari lisamisel on lähtutud taaskasutus printsiibist. Loodusmaja taaskasutuse õppetuba saaks arhitektide jooniste alusel toota koostöös Uuskasutuskeskusega sobivat mööblit vanadest mööblitükkidest, andes neile uue vormi ja viimistluse abil uue elu. Inventar võiks olla ootamatu vormikeelega - pigem koduses miljöös nähtud diivani ja tugitooli kujuga.


Ruumide kujundamisel on põhirõhk valgusel ning selle mängul sisepindadel. Materjalina on kasutatud valdavalt tampsavi seinas ning savikrohv laes. Põrandatel on naturaalne puit. Õhulisust annavad klaasvaheseinad. Klaasi läbipaistvust ja ruumi akustikat saab reguleerida  kardinatega klaasseina taga.

• Brutopind:          5 487  m²
• Netopind:           1 320 m² (soe ruum),     157 m² (talveaed)
• Maht:                  5730 m³ (hoone),       1 260 m³ (kasvuhoone)

Korruste plaan



Väljavõte seletuskirjast:

Väljakujunenud pargimaastiku keskele asetatakse kompaktne ning reljeefiga tundlikult seotud triiphoone, mis oma taimedest nahaga pakub olemasolevate puude vahel üllatusliku ruumikogemuse.


Hoone koosneb kolmest kihist. Esimese kihi moodustab juba olemasolev pargiruum, mis on oaas keset Tartu kesklinna. Teise kihi moodustab kasvuhoone, mille südamikus omakorda asub loodusmaja. Kasvuhoone on vahepealse kliimaga maht, mis moodustab ülemineku pargi ja ruumiprogrammi osiste vahel. Tegemist on nii ruumilise kui klimaatilise üleminekuga välisruumist siseruumi. Kolmas kiht on hoone maht, milles asuvad klassid, saalid , kabinetid, kohvik ja raamatukogu. Hoone funktsionaalne rikkus selle südamikus on ruumiline üllatus parki sisenejale. See on peidetud grott, mis avaneb inimesele, kes siseneb justkui kasvuhoonesse ja ootamatult selle keskel varjatud maailma avastab.


Loodusmaja võiks olla energiatõhusa hoone eksperimentaalne näidisprojekt. Kasvuhoone vahekiht loob klimaatilise eralduskihi sise- ja välisruumi vahel. Taimed, mis asuvad vahealal, saavad tagada loomuliku niiskuse hoone sissepuhutavale õhule. Väljapuhutav õhk juhitakse läbi kasvuhoone mahu ja selle jääksoojus kütab talveaia mahtu külmal ajal. Sissevõetav õhk soojeneb kõigepealt kasvuhoone ülemises tsoonis ja alles siis juhitakse siseruumi.

Kõrge kasvuhoone ülemises kitsas tsoonis on seinale kinnitatud veetorustik, mis soojeneb päikese ja sooja õhu toimel tumedal pinnal. Selline külma vee krae kasvuhoone lae all tagab õhu ringlemise kasvuhoones ja töötab ühtlasi lihtsa päikesekütte seadmena veele, mida hiljem hoones saab kasutada külmal ajal kütteks ja soojal ajal taimede kastmiseks.


.
Ringkasvuhoone ümber maja tagab sooja õhu päikese toimel ka põhja küljes, sest õhk ringleb ümber maja. Suveperioodil avatakse aknad kasvuhoone ülaosas. Kasvuhoone ruumi kõrge ja ülalt kitsenev maht hakkab tööle oma geomeetria tõttu sooja õhu väljatõmbe
korstnana ja kasvuhoonele tekkib isetoimiv jahutussüsteem suveperioodil. Avatavad siseruumi aknad avatakse kasvuhoone ruumi ja suvel selles ruumis toimiv õhuringlus veab kaasa õhu ka siseruumidest. Talveperioodil kasvuhoonesse avatavad aknad tagavad külma õhu täieliku isoleerimise hoonest.

• Brutopind:                  2 269 m²
• Netopind:                   1 973 m²
• Maht:                       10 241 m³

Korruste plaan ja lõiked



Väljavõte seletuskirjast:

	Linnaliselt oluline jalakäijate tee on süvistatud mäekülje sisse vähendamaks jalavaeva ning muutes liikumise sujuvamaks.		Asendiplaani lahenduses on arvestatud Kesklinn-Karlova jalakäijate suunda. Peasissepääs on seetõttu toodud hoone ida-küljele, liikumistee äärde. See aktiviseerib ka ümbritsevat parki ning muudab hoone pargi-majaks.
	Hoone on asetatud krundile põhja-lõuna suunaliselt, et vähendada põhja-poole jääva fassaadipinda.		Hoone mitmekihilisus on jälgitav ka lõikes, kus „kasvuhoone“ kesta sees on väiksem soojustatud (st kontrollitud kliimaga) hoone.
	Hoone struktuur on mitmekihiline, kus igal kihil on oma kliima.		Hoone on süvistatud maa sisse, et vähendada fassaadipinda ning saavutada sellega väiksemad ekspluatatsioonikulud küttele.

„E.U.R.O“
Arhitektid: Peeter Pere, Urmas Muru, Anna-Maria Erik, Janek Maat (Arhitektid Muru&Pere OÜ)



„KAASIK“
Arhitektid: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Villem Tomiste (AS TARI)



„KALJU“
Arhitektid: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Villem Tomiste (AS TARI)



„LEHE ALL“
Arhitekt: Indrek Järve, Tõnu Laanemäe, Jaak-Adam Looveer, Ilmar Klammer (EA Reng)



„MÄTAS“
Arhitektid: Andres Alver, Sven Koppel, Tarmo Laht, Ulla Saar, Indrek Rünkla (Alver Arhitektid OÜ, Projektipea OÜ)



„RUUT“
Arhitektid: Urmas Luure, Terje Kallast, Ilmar Klammer (EA Reng AS)



„SÜGISBALET“
Arhitekt: Meelis Nurm (AS Kommunaalprojekt)