• Brutopind:      2 261 m²
• Netopind:       2 229 m²
• Maht:           14 812 m³

Väljavõte seletuskirjast
    Arvestades Vanemuise hoone märgilist tähendust Tartu linnas ja tema olulisust  1960. aastate arhitektuuripärandis, lähtub käesolev teatri  juurdeehituse projekt pieteeditundest ning säilitab kõik olemasolevad vaated teatrimaja fassaadidele.
    Uus hoonemaht on viidud valdavalt nõlva sisse, detailplaneeringuga määratletud hoonestusalasse. Murunõlvad on maksimaalselt taastatud.
    Saalide paigutamisel on eesmärgiks kompaktne ja polüfunktsionaalne kasutusviis ning hea ühendus suure majaga. Ruumide asetuse põhimõte rajaneb polaarsuse printsiibile, kus suure majaga külgnev tsoon on sisemine, kinnine- näitlejate ja personali tarbeks ning Ülikooli tänava poolne - black boxi ja noortelava tsoon on publiku jaoks. Näitlejate ruumid on kavandatud kahe saali vahele, et võimaldada ökonoomset  kasutamist.





Hoone üheks eesmärgiks on pakkuda elanikele suurepärast soojusmugavust ja õhukvaliteeti kahandades kulutusi energiale  ja tehnikale ökoloogilises mõttes. Kasutades ökoloogilisi energiaallikaid ja süsteeme kahanevad nii püsikulud kui kulutused seadmetele. Samuti suureneb hoones viibimise kvaliteet ning vähenevad füüsilised ja psüühilised haigused (haige maja sündroom). Hooned on kavandatud passiivmaja nõudmistest lähtuvalt.

• Brutopind:         1 986 m²
• Netopind:          1 720 m²
• Maht:           ca  9 400 m³

Väljavõte seletuskirjast

Vanemuise teatri juurdeehitus positsioneerub Riia maantee ja Eduard Tubina ausamba vahele kõnnitee äärde. Väike avanemine nõlva küljes (klaassein ja sissepääs) aktiviseerib hoone vasakpoolset tiiba sarnaselt parempoolsele. Hoone maht on peidus nõlva sees ja kommunikeerub hooneesise platsi ja kõnniteega läbi klaasseina. Black boxi konkreetne vorm on orientiiriks nii seest kui väljast vaadates.



Krundi moodustab 4m kõrgune olemasolev muldriku mass, mis on pealt suuremas osas kaetud muruga ning osaliselt parkimisalana kasutatav. Muldik-künka ruumilised välisparameetrid on uue hoone mahu tingimuseks.

Asukoht ja tingimused annavad intriigi loomaks uut ruumi teisel meetodil kui maapealse maja puhul. Olemasolev tihe substants on ise ruumi moodustaja. uus hoonemaht oma ruumiprogrammiga „uuristatakse“ käikudena muldrik-künka sisse. Suurim saal (blackbox) paigutatakse väljakaevatud „koopa“ keskele, olemaks pidepunktiks käik-ruumides liikujale.







Black box saal süvendatakse konkreetse mahuna nõlva sisse, selle ümber uuristatakse koopasarnane looklev fuajee. Koopa looklev ja sopiline vorm tekitab kitsenedes ja avardudes salapäraseid, ootamatuid ruume. Tekivad väikesed saalid, kohvik ja väiksemad nishid seintes muuseumieksponaatide, raamaturiiulite või lesimise jaoks. Üles avanevad sopid lasevad päevavalgust hoonesse ja lubavad nõlva pealt sisse piiluda. Saali ümber voolav tsirkulatsiooniruum on polüfunktsionaalne - muuseum, kohvik, raamatukogu, ning võimaldab ruume loovalt ümber mõtestada (et etendusi fuajees), laseb tekkida juhuslikel põrkumistel eri funktsioonide vahel.

Juurdeehitusse on planeeritud erinevate iseloomuega saalid: black box (3), noortelava (4), performance saal (5). Hoone konfiguratsioon lubab etenduste pidamist nii eraldi fokusseerituna eri saalidesse, kui ka jätkuvana ühest saalist teise.
Läbi uue ühenduse vana majaga on seotud logistiliselt ka vanas majas paiknevad saalid (1, 2).
Ühendus ise toimib jätkuruumine kahe maja vahel, olles sagimist täis fuajee või rahustav puhkeala ning mille seintel eksponeeritakse kogu maja ja teatri ajalooga seonduvat.


Juurdeehitus paikneb ilmakaarte suhtes selliselt, et sissepääs ja fassaad on hommikupäikese poole. Lõuna- ja õhtupäike paistab hoone katusel asuvale piknikuplatsile. Parkimine toimub ümbritsevatel aladel või parkimismajas.
Juurdeehituses kasutatakse terracotta savi koopaseinte ja -lagede viimistluseks, black box viimistletakse polükarbonaadiga. Välisfassaad on kirkast klaasist.



Koopalaadses ruumis teravduvad kõik meeled , välised segavad faktorid taanduvad, siseruumi valgus ja heli on täielikult kontrollitav.

• Brutopind:      2 700 m²
• Netopind:       3 150 m²
• Maht:           20 000 m³

Väljavõte seletuskirjast:

Linnaehituslikud seosed

Vanemuise teatri juurdeehitus on planeeritud olemasolevast maapinnast allapoole, mistõttu esimesel pilgul võiks arvata, et ta omab väga väikest või hoomamatut mõju üldisele linnamustrile. Antud ettepanekus muudab hoone enda linnaliselt aktiivseks suuresti tema nn. viies fassaad – hoone katus.  Katuse seob olemasoleva tänavapinnaga trepp Vanemuise teatri peafassaadi vasakul küljel ning lisatrepp hoonemahtu lõigatud ava kohal Riia mnt. poolt. Hoone sissepääsud asuvad vastavalt teatrikülastajatele peahoone esifassaadis ning noortekeskuse külastajatele Riia mnt. alguse saavas sisselõikes, millest moodustub ühtlasi ka sisehoov tagumistele hooneosadele. Peahoone kõrval asuv sissepääs kõrvalhoonesse tekitab esifassaadi taha hubase õue, kus liigutakse edasi fuajeesse. Hoone sisemus on vaadeldav tänavalt mööda hoone fassaadi jooksvat kõnniteed jalutades ning katusele lõigatud katuseakendest piiludes.

Hoonesisene logistika

Teatrihoone puhul on ülimalt tähtis hoida publik ja meeskond teineteisest kindlalt eraldatutena – võttes lahutatuse eesmärgiks on kogu logistiline skeem siit tuletatud. Proovi- ja harjutussaalid on asetatud peasaali külge nii, et vajadusel oleks neid lihtne ühendada suuremaks tervikuks. Mainitud kahe saali kasutused ei ole kinnistunud, vaid võivad muuta oma eesmärki vastavalt vajadusele. Noortekeskuse ruumid on asetatud ja ühendatud ülejäänud tervikuga nii, et ta suudaks funktsioneerida täiesti eraldi üksusena kui ka integreerituna üldisesse teatrimelusse – seetõttu ka täiesti eraldi sissekäik, mis ei ristu ka külastajate omaga.

Hoone katus lahendataks üldkasutatavana. Tegemist on pinnaga, mida kasutataks kõige erinevamatel eesmärkidel ning suure tõenäosusega ka kõige tihedamini – ka inimeste poolt, kes pole teatriga kuidagi seotud – tegemist on linnaruumi, mitte ainult katusega. Suurim atraktsioon on kolm katuseakent, mis pakuvad vaateid hoone sisemusse. Samale katusele pargitavad autod võtavad küll enda alla suure osa sellest väljast, kuid oleme siia kavandanud pargimaastiku, mis võimaldab lisaks läbijalutamisele ka kasutada seda erinevate rekreatiivsete funktsioonide elluviimiseks.

• Brutopind:      3 620 m²
• Netopind:       2 800 m²
• Maht:           23 160 m³

Väljavõte seletuskirjast:

Tegemist on suure esindushoone juurdeehitusega, seega on käesoleva ettepaneku põhiprintsiibiks "massiivne tagasihoidlikkus", olemasoleva modernistliku hoonete ja maastiku kompleksi toetamine jõulise, ent mitte eksalteeritud arhitektuuriga. Olemasolev teatrihoone on ja jääb piirkonna dominandiks. Juurdetulev saalide blokk asub olemasolevast maapinnast allpool, avanedes esiküljega tänava poole.