Text size

Line spacing

Contrast

Placeholder Placeholder
Background image
-2°
For visually impaired
-2°

Miljööalad

Tartu linna miljööväärtusega hoonestusalad

AJALOOLISTE MILITAAREHITISTE MILJÖÖALA 

Ajalooliste militaarehitiste miljööväärtusega hoonestusala asub Roosi tänava idaküljel säilinud lennukiangaaride piirkonnas. Miljööväärtusega hoonestusala eesmärk on tagada 1920. aastatel raudbetoonkonstruktsioonis ehitatud lennukiangaaride säilimine, restaureerimine ja eksponeerimine. 

Vaata lähemalt 

Fotod: Kultuuriväärtuste teenistus
Fotod: Kultuuriväärtuste teenistus

FILOSOOFI TÄNAVA MILJÖÖALA

Tähtvere mõisa maadele jäänud Filosoofi tänav on tänavana nähtav 1876. aasta linnaplaanil. Krunte hakati välja jagama 1880. aastatel. Esimesed majad ehitati 1880. aastate keskel ja teisel poolel, ehitamine jätkus 1890. aastatel ja 20. sajandi esimese kümnendi algul. Filosoofi tänava majade seas oli nii kööktubadega maju kui ka suurte, 3‒7-toaliste korteritega maju. Levinud on tänavaäärse maja taga asuvad hoovimajad.

Vaata lähemalt

KASTANI TÄNAVA MILJÖÖALA

Riia ja Võru tänava vahel asuv Kastani tänava miljööväärtusega hoonestusala oli 19. sajandi I poolel Tähtvere mõisa põllumaa. Kastani tänav on märgitud 1877. aasta kaardil. Tänava kesklinnapoolsele küljele kerkisid esimesed majad 1888. aastal. Enamik kesklinnapoolseid paarisnumbriga maju valmis 1890. aastatel.

Suur osa nendest majadest olid ühekorruselised elamud, milles asusid väikesed kööktoad või kööktoa ja ühe toaga korterid. Neil majadel puudus tihti toona ja puudub praegugi esiuks. 

Vaata lähemal

SUPILINNA MILJÖÖALA

Supilinna on alates 18. sajandist pidevalt ehitatud. Valdav osa hoonestusest pärineb 19. sajandi teisest poolest ning 20. sajandi alguskümnenditest. Paljud Supilinna majad on olnud pidevas muutumises – aja jooksul on tehtud juurde- või pealeehitusi ning seetõttu ei ole lihtne öelda, mis ajast üks või teine maja pärit on. Supilinna hoonestamine algas vanimate tänavate (Tähtvere, Emajõe, Kroonuaia ja Oa tänav) äärsete kruntide hoonestamisega.

Vaata lähemalt

TÄHTVERE MILJÖÖALA

Tähtvere linnaehituslik kaitseala kehtestati 18. aprillil 1996. aastal linnavalitsuse määrusega nr 7. Tähtvere miljööala on kõige uuemate ehitistega miljööväärtusega hoonestusala. Tähtvere planeeringu koostas linnaarhitekt Arnold Matteus 1929. aastal. Aedlinna planeering lähtus 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas populaarsest eesaiaga avarate kruntide, väikeste linnaväljakute-haljakute ja romantilisust loova kaartänavaga aedlinnaideest, mida varem oli Tartus rakendatud Tammelinnas. 

Vaata lähemalt

ALEKSANDRI TÄNAVA MILJÖÖALA

Aleksandri tänava miljööväärtusega hoonestusala hõlmab Aleksandri tänava mõlema külje hoonestust kinnistute Aleksandri 16, 19, 44 ja 49 vahel ning ulatub Lina tänava piirkonnas Turu ja Kalevi tänavateni.

Vaata lähemalt

JAAMA JA PUIESTEE TN MILJÖÖALA

Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtusega hoonestusala vanimad tänavad on Kivi, Roosi, Mäe ja Jaama tänav. Kivi, Roosi ja Mäe tänav kulgesid Emajõega risti ning suundusid kesklinnast linnapiiri poole. Jaama tänav oli 1870. aastateni Tartu linna idapoolseim asustatud tee. Puiestee tänav on alleena tähistatud juba 1870. aastate kaartidel, kuid maju hakati sinna ehitama mõnevõrra hiljem. Piirkonna kõige uuem tänav on Kingu tänav, mis hoonestati alles 1930. aastatel.

Vaata lähemalt

MAARJAMÕISA MILJÖÖALA

Maarjamõis on üks Tartu linna ringina ümbritsenud ja Emajõe paremal kaldal omavahel teega ühendatud mõisatest (Tähtvere, Maarjamõisa, Tamme, Piiskopi ja Ropka mõis). Enne linnaga liitmist 1923. a kuulus Maarjamõis (sks k Marienhof) Nõo kihelkonda. Mõisa rajamise kohta on vastukäivaid teateid. Mõisa kohta on teateid alates 17. sajandist. Tegemist oli iseseisva mõisaga, mis 18. sajandi keskel riigistati. 

Vaata lähemalt

TAMMELINNA MILJÖÖALA

Tammelinn on üks esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Ruumikitsikuses linn sai Tamme mõisamaadele laieneda tänu sellele, et asutav kogu otsustas 1919. aastal mõisamaad riigistada. Planeeringut asus koostama tolleaegne linnaarhitekt Arved Eichhorn. Tema surma järel 1922. aastal tegi planeeringu arhitekt Edgar Johan Kuusik. Planeering valmis 1923. aastal. Tammelinnale aedlinnaliku iseloomu kindlustamiseks kehtestas Tartu linnavolikogu 1932. aastal määruse (Tartu Tamme, Ropka ja Tähtvere linnaosade ehituste erimäärused. RT 1932, nr 59), mis sätestas ehitamisele üksikasjalised nõuded.

Vaata lähemalt

TÄHTVERE MÕISA MILJÖÖALA

Tähtvere mõis asutati keskajal piiskopimõisana ning sellest on teateid alates 1515. aastast. 19. saj algusest kuni riigistamiseni oli mõis von Wulffide suguvõsa valduses. Praegu õppehoonena kasutatav hoone ehitati 1913. aastal arhitekti Robert Pohlmanni projekti põhjal Tähtvere mõisa härrastemajana. Hoone ehitati osaliselt varasema mõisahoone müüridele.

Vaata lähemalt

ARHEOLOOGILINE MILJÖÖPIIRKOND

Tartu arheoloogiline miljööpiirkond asub plaani järgi Veski, J. Kuperjanovi, Pepleri, Lille, Soola, Turu, Riia, Narva mnt, Kivi, Jaama, Sauna, Kroonuaia ja Jakobi tänava vahelisel alal ning Emajõe alusel maal Fr. Tuglase ja Rebase tänava vahel (50 m veepiirist kummalgi pool jõge). Arheoloogilise miljööpiirkonna üksikobjektid on Tähtvere mõisa ja Maarjamõisa arheoloogiline miljööpiirkond.

Vaata lähemalt

KARLOVA MILJÖÖALA

Karlova miljööväärtusega hoonestusala koosneb ajaloolisest All-Karlovast ja Ees-Karlovast. Hoonestusala vanem osa on All-Karlova, mille ajaloolisest hoonestusest on siiani säilinud Kalevi ja Aleksandri tänava vaheline osa. Ees-Karlova hõlmab Karlova mõisa maid (Väike-Tähe, Päeva ja Pargi tänavat) ja piki Kalevi tänavat kulgenud 1916. aasta eelse linnapiiri ning Kalevi, Saekoja, Tähe ja Võru tänavate vahelisel alal 20. sajandi kahel esimesel kümnendil kerkinud linnaosa. Ees-Karlova liideti Tartu linnaga 1916. aastal.

Vaata lähemalt

PEETRI JA UJULA TÄNAVATE MILJÖÖALA

Peetri ja Ujula tänava miljööväärtusega hoonestusala vanim tänav on Staadioni tänav, mis on osa ajaloolisest Tartu-Tallinna teest. Vanem tänav on ka Ujula tänav. 1811. aasta kaardil on Ujula tänava alguses ja tagapool suured kinnistud, millel asusid üksikud majad praeguse Ujula tänava põhjapoolsel küljel. Aastaks 1880 olid olemas kõik Peetri-Ujula piirkonna tänavad. Piirkonna hoonestamisele aitas kaasa surnuaia rajamine Raadile 1773. aastal. Selles linnasüdamest kaugemal asuvas piirkonnas elas vaesem elanikkond.

Vaata lähemalt

TOOMETAGUSE MILJÖÖALA

Toometaguse miljööväärtusega hoonestusala maa kuulus 19. sajandi II pooleni Tähtvere mõisale, mis kasutas seda põllumaana. Tähtvere mõis hakkas Veski tänava piirkonnas elamukrunte müüma 1860.‒1870. aastatel. Järgmisel kümnendil hakati elamukrunte müüma J. Kuperjanovi tänavale ja Kastani tänava lõigule, mis jääb J. Kuperjanovi ja Riia tänava vahele. 20. sajandi esimesel kümnendil eraldati mõisamaast viimasena Kastani tänava alguse ja Kooli tänava piirkonna krundid.

Vaata lähemalt

Last changed 12.01.2017