Text size

Line spacing

Contrast

Placeholder Placeholder
Background image
-3°
For visually impaired
-3°

Hoone laiendamine ja ümberehitamine

Laiendamine ja ümberehitus
Tehnosüsteemid
Taotluste blanektid
Digitaalne vormistamine
Riigilõivud
Kontaktid

Laiendamine ja ümberehitus

Elamu ümberehitamine ehk rekonstrueerimine

Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamute (üksikelamud, korterelamud, ühiselamud jms) ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega Tartu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonnale menetlemiseks. Ehitusteatis on riigilõivuvaba ning seda menetletakse kuni kümme päeva.

Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva hoone omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva hoone üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Hoone ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  1. muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

  2. muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  3. paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  4. muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  5. viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  6. taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Elamu laiendamine

Üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamu laiendamise puhul tuleb kontrollida ehitisregistrist hoone olemasolevat mahtu (m3). Kui hoonet laiendatakse vähem kui 33% hoone ehitisregistrijärgsest mahust, siis tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui üle 60 m2 ehitisealuse pindalaga elamut laiendatakse rohkem kui 33% võrra ehitisregistrijärgsest mahust, tuleb ehitusseadustiku järgi taotleda ehitusluba, tasuda riigilõiv ning esitada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Ehitusseadustiku § 4 lg 2 järgi on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.

Mitteelamu ümberehitamine ja laiendamine

Kõigi mitteelamute (nt kaubandushooned, teenindushooned jms) ümberehitamiseks ja igasuguseks laiendamiseks tuleb taotleda ehitusluba ning koostada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta

Geoaluse koostamise vajadus

Tartu linna ehitusmääruse § 27 lg 3 p 3 järgi tuleb uusehitise ja ehitusalust pinda suurendavate juurdeehitiste puhul ehitusprojekti koostamise aluskaardiks võtta päevakohastatud (olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud koostaja andmed (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses. Alusele peavad olema kantud kõik puud. Alusplaanina ei saa kasutada kommunikatsioonide teostusmõõdistuste jooniseid.

Kui ehituse käigus ei suurendata olemasoleva hoone ehitusalust pinda, võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil) või ortofotol. Oluline on, et kogu olemasolev olukord oleks asendiplaanil kajastatud.

Enne projekteerimist

Enne projekteerimise algust tuleb teatud juhtudel taotleda linnalt projekteerimistingimused.

Juhul kui soovite hoonet ümber ehitada või laiendada (soojustada, lisada vintskappe, tuulekodasid vms) ning kavandatav ehitus ei suurenda hoone algset mahtu vähem kui 33%, ei ole projekteerimistingimuste taotlus seaduse järgi tarvilik. Küll aga võite täpsemate juhiste saamiseks taotleda arhitektuursed-ehituslikud juhised, mille blanketi leiate SIIT. Kui ehitis paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal, soovitame tingimata juhised taotleda ning konsulteerida kultuuriväärtuste teenistusega.

Juhul kui hoone kavandatav laiendus suurendab hoone algset mahtu üle 33%, tuleb projekti aluseks võtta projekteerimistingimused. Taotlemise ja vormide  täpsemad juhendid on siin.

Projekti koostamise üldnõuded

  1.  Ehitusprojekt tuleb koostada Eestis kehtivate projekteerimisnormide, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97  („Nõuded ehitusprojektile“), müranormide ning hea projekteerimistava järgi.
  2. Ehitusprojekti (selle osad) peab koostama või seda kontrollima projekteerimises pädev vastutav spetsialist.
  3. Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel soovitame järgida juhendmaterjali „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel”.
  4. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada tõest tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundiplaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on registreeritud Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3, III korrus). Kui ehitus jääb hoone olemasoleva kontuuri piiresse, võib asendiplaani või asendiskeemi vormistada krundiplaanil.
  5. Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.
  6. Projektis esitada vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustuse ning kütte ja ventilatsiooni lahendus. Eriosade võimsuste muutumisel tuleb taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastada projektid vastavate võrguvaldajatega.
  7. Parkimine, juurepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada asendiplaanil normikohaselt (EVS 843:2016, Tartu linna jäätmehoolduseeskiri) oma krundil. Sõidetava kattega osa krundist peab olema väiksem kui kompaktsed haljastatud osad. Juhul kui parkimist ei saa omal krundil täies mahus korraldada, tuleb projektis selgitada parkimislahendust arvestusega, et tänaval ei tohi parkida.
  8. Piirded: peavad sobima piirkonna miljöösse. Esitada joonis.
  9. Haljastus: asendiplaanil tuleb näidata põhimõtteline kujunduslik-funktsionaalne planeering.

Kooskõlastused (kanda projekti asendiplaanile):
1. Enne, kui kooskõlastada projekt Päästeameti Lõuna päästekeskusega (insenertehniline büroo, tel 733 7318, Jaama 207), tuleb  ehitusprojekt registreerida Tartu linnavalitsuse arhitektuuri- ja ehituse osakonnas.
2. Kinnistu kaasomanikud (olemasolul).
3. Projekti tuleb tutvustada naaberkrundi omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust (nt halvenevad valgustingimused, tuleohutusest tulenevad ehituslikud piirangud).
4. Linnaarhitekt – soovituslikult juba eskiisi staadiumis.
5. Kui püstitatav hoone jääb miljööväärtusega hoonestusalasse, arheoloogilisse kaitsevööndisse või muinsuskaitsealale, tuleb projekt kooskõlastada soovitavalt juba eskiisi staadiumis kultuuriväärtuste teenistusega (Küüni tn 5, III korrus).


Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult riikliku ehitisregistrisse (dokumentide esitamiseks tuleb eelnevalt sisse logida ID-kaardiga või Eesti.ee kaudu)

Last changed 06.02.2017

Hoonele tehnosüsteemide lisamine ja nende muutmine

Ehitusseadustiku § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Hoone ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

  • muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Tehnosüsteemide muutmiseks loetakse näiteks:

  • tehnosüsteemi korterisse toomist/rajamist;
  • kanalisatsioonipüstaku asukoha muutmist;
  • tehnosüsteemidega ühiskasutuses olevast keldrist, trepikojast vms läbiminekut;
  • ahju, katla või  kamina ehitamist/lammutamist;
  • õhksoojuspumba paigaldamist;
  • päikesepaneelide ja -kollektorite paigaldamist hoonele;
  • keskküttesüsteemi muutmist kahetorusüsteemseks;
  • tehnosüsteemi täielikku likvideerimist jms.

 

Juhul kui on vajalik terve elamu või ühe korteri tehnosüsteemide muutmine, on tegemist ehitustöödega, millele eelnevalt tuleb arhitektuuri- ja ehituse osakonnale esitada ehitusteatis ümberehitamiseks ja nõuetele vastav ehitusprojekt.

Ehitusprojektile tuleb võtta kinnistu kõigi kaasomanike nõusolekud või olemasolul korteriühistu juhatuse liikme nõusolek. Korteriühistu vastutab selle eest, et kõik kinnistuomanikud oleksid soovitud ehitustöödest teavitatud. Vajadusel kaasab arhitektuuri- ja ehituse osakond ise menetlusse kaasomanikud või korteriühistu.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”.

Ehitusteatise blanketi leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehelt. Ehitusteatise eest ei pea riigilõivu tasuma.

Ehitusteatise ja ehitusprojekti saab esitada:

Kui ehitusseadustiku mõistes ei ole teavitus- ja loakohustuslike ehitustööde tegemine vajalik (nt ei muutu tehnosüsteemide korterisse sissetulekute asukohad, ei muudeta kandvaid seinu, olemasolevat torustikku pikendatakse vaid korterisiseselt või asendatakse olemasolevad küttekolded samaväärsete küttekolletega, nt ahi samaväärse kaminaga jms), pole ka lubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt vajalik.

Mitteelamute puhul on tehnosüsteemide lisamiseks, muutmiseks või asendamiseks vajalik taotleda ehitusluba.

Ehitusprojekte võetakse vastu:
E 15.00–18.00
K 8.00–10.00
N 15.00–17.00
R 9.00–11.00

Last changed 11.01.2017

Riigilõivud

Riigilõivu tasumine

Riigilõiv tuleb tasuda Tartu linnavalitsuse arveldusarvele:
Swedbank EE422200001120140111,
SEB EE251010102034619009

Kohustuslik viitenumber:
ehitusloa või projekteerimistingimuste taotlemisel: 70200000320183,
kasutusloa taotlemisel: 70200000320329.

Selgitusse tuleb märkida, mille eest riigilõiv on tasutud ja aadress
(näiteks: riigilõiv Anne 1 ehitusloa eest).

Hoone ehitusloa taotluse läbivaatamine

Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot. PS! Siia alla ei kuulu abihooned, kuurid, garaažid jmt.

Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Mitteelamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 250 eurot.

Mitteelamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.

Rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine

Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu, puuraugu, spordi- või puhkerajatise, supelranda teenindava kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatise ning erirajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatise, muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, kanalisatsiooniehitise, tammi, paisu, kaldakindlustusrajatise, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 250 eurot.

Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.

Hoonete kasutusloa taotluse läbivaatamine

Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot. PS! Siia alla ei kuulu abihooned, kuurid, garaažid jmt.

Mitteelamu ja selle teenindamiseks vajaliku rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 60 eurot.

Kui kasutusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva kasutusloakohustusliku hoone eest eraldi.

Rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine

Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu ning spordi- või puhkerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot.

Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 60 eurot.

Kui kasutusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 25 eurot.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine (RLS § 3316).

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot.

Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.

Ehitisregistri dokumendi väljastamine

Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest.

Last changed 11.01.2017

Lubade- ja registriteenistus

Merlin Oja - juhataja

Lubade- ja registriteenistuse töö juhtimine ning korraldamine. Hoonete ehituslubadega seotud toimingute tegemine. Linnaehituskomisjoni töös osalemine.

736 1173

530 10487

Küüni 5 III korrus ruum 323

E 15-18; K 8-10

Harri Pärsim - ehitusjärelevalve vanemspetsialist

Rajatiste ehitus- ja kasutuslubade väljastamine ning rajatiste ehitusjärelevalve korraldamine.

736 1230

521 7137

Küüni 5 III k ruum 318

E 15-18, K 8-10

Marju Sild - vanemspetsialist

Ehitusprojektide vastuvõtmine, läbivaatamise korraldamine, ehitistele ehituslubade vormistamine

736 1346

-

Küüni 5 III korrus ruum 323

E 15-18; K 8-10

Ivar Lõbu - ehitisregistri vanemspetsialist

Ehitisregistri pidamine

736 1282

-

Küüni 5 III k ruum 325

E 15-18; K 8-10

Evi Kook - ehitisregistri vanemspetsialist

Ehitisregistri pidamine

736 1275

-

Küüni 5 III k ruum 325

E 15-18; K 8-10

Quicklinks