Text size

Line spacing

Contrast

Placeholder Placeholder
Background image
-4°
For visually impaired
-4°

Raekoda

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
736 1101
 

Raekoda
Kellamäng
Kellamängu kava

Raekoja ajaloost

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

 

Võrreldes Tartu pika ajalooga, pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on pärit varasemast ajast kui 18. sajandi viimane veerand. Põhjuseks on arvukad sõjad ja tulekahjud. 1775. aasta hiidtulekahjus hävis pea kogu kesklinn. Just pärast seda põlengut hakkas Tartu omandama oma tänapäevast ilmet ja siis ehitati ka praegune raekoda.

 

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

 

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

 

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

 

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

 

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.

 

Tänini töötab raekojas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus − vihje sellele, et Tartu on traditsioonide linn.

 

Voldik Tartu ajaloost

 

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits
Foto: Jaak Nilson
Foto: Jaak Nilson

Last changed 13.02.2017

Tartu raekoja kariljon

Kariljon ehk kellamäng pärineb Madalmaadest ja on kasutusel alates 16. sajandist. Tartu raekoja tornis kõlas see esmakordselt 2001. aasta jõululaupäeval, olles esimene kellamäng Eestis. 2016. aasta kevadel alustati Tartu kellamängu laiendamisega – maailma juhtivaimast kellatehasest, Hollandi Kuninglikust Valukojast telliti juurde 16 kella, Saksamaal, Karlsruhe kellatehases valmistatud 18 vana pronkskella häälestati parima kõlalise kokkusobivuse saavutamiseks Hollandi tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult. Tornis paiknevad ka kaks vana kella, mis teatavad kellaaega ning ei kuulu kellamängu hulka.

Tartu kariljon on omalaadsete seas eriline, sest kelladerea ülesehitus on täiskromaatiline. Heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, kellade kogukaal ilma löögimehhanismideta on 1030 kilogrammi: suurim kell G2 kaalub 96 ja väikseim kell E6 kaheksa kilogrammi. Sellel esitatav muusika lähtub aastaaegadest ning riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest.

Tartu raekoja 34 kellaga kariljon on Eesti kahest kariljonist vanim ja suurim. Selle kõla ja renoveerimisjärgset häälestustulemust on rahvusvahelised eksperdid hinnanud väga meloodiliseks ning parimaks, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua. 34 kellaga instrument võimaldab esitada ka nõudlikumat kontsertrepertuaari ja korraldada kellamängukontserte.

Tartu raekoja kellamängu avamispidu toimus 28. oktoobril 2016 Tartu raekoja platsil.

Kellamängu laiendamiseks andsid 2016. aastal oma panuse paljud tartlased ja siinsed organisatsioonid.

Tartu linn on väga tänulik kõigile, kes toetasid kaunikõlalist kellamängu Tartus!

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits

Kellamängu toetajad:

Aimar Poom, Aime Koger, Aino ja Elmar Mustimets, Aivar Naaris, Aleksander Lumi, Andres Magai, Andres Pärl, Anne Arras, Annemari Põder, Ants Laaneots, Ants Seim, Anu-Liis Riispere, Artjom Suvorov, Artur Kuperjanov, Arvi Arbeiter, Arvi Raud, Aune Rumm, Ege Annok, Eila Kibur, Endla Pree, Enn Kaarna, Enno Müürsepp, Erik Pallase, Esko Kalervo Palosvirta, Ester Haas, Evald Salk, Franek Veeber, Glein Kiissa, Gudrun Veldre, Hedi Kell, Heigo Lipp, Helen Kalberg, Helju-Endla Hlusova, Helmut Aurenz, Henning von Wistinghausen, Hille Teetsov, Ilmi Umal, Imbi Lang, Inge Fjodorova, Irina Ivanova, Jaan Kaplinski, Jaan Muna, Jaan Sõrra, Jane Pajus, Julius Bobinger, Jüri Mölder, Kadri Joamets, Kaire Zimmer, Kairi Ustav, Kaja Pullonen, Kalli-Saima Laurits, Katrin ja Enn Kaarna, Kersti Neufeld, Kevin Veeber, Kätlin Künnapuu, Külli Jõks, Külli Lust, Leena Laur, Liis Uster, Lilian Lukka, Luule Kaasik ja Erkki Rammi, Maarika Tratšenko, Madis Ligi, Madis Tammeorg, Mai Stern, Maire Kuusk, Maiu Vares, Maivi Kõre, Mall Hiiemäe, Maret Vanamb, Margit Rootsi, Mari-Liis Mets, Marju Järvpõld, Markus Puusepp, Merje Laimets, Merle Ernits, Mikk Rihe, Neinar Seli, Nikolai Männik, Oleg Kattai, Oleg Vassel, Olga Aasav, Paavo Nõgene, Peep Pree, Peet  Teidearu, Peeter Paris, Pertti Juhani Pyhtilä, Arnold, Aleksander ja Artur Mertsin, Pertti Tapio Lindeman, Pille Arjakas, Piret Talur, Piret Uluots, Rainer Kuiv, Rait Rattik, Reet Laugaste, Reet Saks, Rein Kirsipuu, Riina Janno, Ruth Laidmets, Sirje Alupere, Sirje Bork, Sirje Lind, Sven Jalakas, Tarmo Ladva, Tarmo Pärna, Terje Toots, Tiia Teppan, Tiina Kruuse, Tiina Ligi, Tiiu Somelar, Tiiu Tohvert, Toomas Aas, Toomas Ellervee, Toomas Kapp, Toomas Määrits, Toomas Siirde, Toomas Villems, Toomas Vimberg, Urmas Klaas, Urmas Liin, Urmas Uiboleht, Vaino Hussar, Valvo Semilarski, Venno Mändmets, Verni ja Lea Loodmaa, Virge Kirikall, Vladimir Šokman, Üllar Hansen, Ülle Kesküla, Ülle Kiivet, Ülle Saar.

AS A. Le Coq, AS Aasta Auto, AS Aasta Auto Pluss, AS Giga, AS HANZA Mechanics Tartu, AS Henkel Makroflex, AS LIVIKO, AS SEBE, AS Tartu Mill, OÜ Hotell London, OÜ Hotell Pallas, OÜ Lõunakeskus, OÜ Plekkner, OÜ Tarmetec, Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi.

Täname teid!

Foto: Kalle Paalits
Foto: Kalle Paalits
Foto: Ove Maidla
Foto: Ove Maidla

Last changed 13.02.2017

1.−28. veebruar 2017

kell 9.01 Olav Ehala „Tartu kellad“

kell 12.01 Antonio Vivaldi „Talv“ II osa

kell 15.01 Mark Peterson „Reverie“

kell 18.01 Eesti rahvaviis „Meil aiaäärne tänavas"

kell 21.01 Ülo Vinter „Laul Põhjamaast“

 

24.02 Eesti Vabariigi 99. aastapäev

 

kell 9.01 Ülo Vinter „Laul Põhjamaast“

kell 12.01 Fredrik Pacius Eesti Vabariigi hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" / Heino Eller „Kodumaine viis" / Gustav Ernesaks "Mu isamaa on minu arm"

kell 15.01 Juhan Aavik „Hoia, Jumal, Eestit" / Eesti rahvaviis „Meil aiaäärne tänavas" / Gustav Ernesaks "Mu isamaa on minu arm"

kell 18.01 Juhan Aavik „Hoia, Jumal, Eestit" / Heino Eller „Kodumaine viis" / Gustav Ernesaks "Mu isamaa on minu arm"

kell 21.01 Ülo Vinter „Laul Põhjamaast“

Foto: Kalle Paalits
Foto: Kalle Paalits

Last changed 21.02.2017