Text size

Line spacing

Contrast

Placeholder Placeholder
Background image
-5°
For visually impaired
-5°

Tartu ajalugu

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
736 1101
 

Tartu vaated 19. sajandil

Tartu areng 19. sajandil on tihedalt seotud 1802. aastal taasavatud ülikooliga, mis koondas enda ümber väljapaistvaid teadlasi ning kujundas Tartust peatselt Baltikumi tähtsaima kultuurikeskuse. Tänu ülikoolile ning Tartu soodsale asendile Vene keisririigi pealinna Peterburi Lääne-Euroopaga ühendava maantee ääres, peatus siin sageli palju külalisi.

Reisimine oli kasvatuse ja hariduse oluline koostisosa ning see tekitas nõudluse kohavaadete järele, meenutamaks käidud paiku või andes teavet vaatamisväärsuste kohta. Topograafiline vaade kui kunstižanr oli levinud juba 18. sajandil, muutudes Baltikumis populaarseks uue sajandi hakul. Tollal anti välja pildisarju linnadest ja maalilistest paikadest, mis graafikatehnikates paljundatuna olid odavad ning kergesti kättesaadavad ka vaesemale rändurile.

Järgnevad vaated on valitud Tartus tegutsenud graafikameistrite loomingust, pakkudes ülevaadet nii Tartu arhitektuurist kui ka kohalikust kunstitasemest 19. sajandil. Esimesed Tartut kujutavad pildisarjad valmistas Georg Friedrich Schlater (1804–1870), kes sisserännanud kunstnikuna asutas siin esimese litograafiatöökoja ning saavutas kiirelt tunnustuse. 1830. aastail loodud „Tartu ja ümbruskonna vaated” tutvustavad Tartu kaunimaid paiku, millele kunstnik on lisanud romantilise meeleolu. Schlateri litograafiad on õrnatoonilised ja varjundirikkad, kohati on märgata ebatäpsusi perspektiivi kujutamisel.

Ülikoolis kunstiõpetajana töötanud August Matthias Hagen (1794–1878) on viljaka joonistajana jäädvustanud Eesti- ja Liivimaa vaateid, millest graveeris vaid vähesed. 1828. aastal loodud akvatintalehel „Tähetorn” näeme peaaegu lagedat Toomemäge ning elumaju Vallikraavi tänaval. Tugevalt varjutatud esiplaani ja külgedelt suletud kompositsiooni tõttu kannab teos veel klassitsismiajastu tunnusjooni.

Ülikoolis oli tegev ka eestlasest kunstnik Woldemar Friedrich Krüger (1808–1894). Konkureerides Schlateriga, litografeeris ta kuuelehelise Tartu vaadete sarja, mis püüdleb suurema reaalsuse ja detailsuse poole.

Sakslase Louis Höflingeri Tartu vaadete albumis 1860. aastast on tunnetatav fotograafi ettevalmistusega meistri püüd täpselt fikseerida hetke. Höflingeri litograafiad annavad kõige ülevaatlikuma pildi Tartu kesklinnast, mille arhitektuurne ilme oli 19. sajandi keskpaigaks lõplikult välja kujunenud. Äärelinnale Ülejõel võimaldab pilku heita „Vaade Réssource aiast”, kus madalad puithooned ääristavad Meltsiveski tiiki.

Tartu areng 19. sajandil on tihedalt seotud 1802. aastal taasavatud ülikooliga, mis koondas enda ümber väljapaistvaid teadlasi ning kujundas Tartust peatselt Baltikumi tähtsaima kultuurikeskuse. Tänu ülikoolile ning Tartu soodsale asendile Vene keisririigi pealinna Peterburi Lääne-Euroopaga ühendava maantee ääres, peatus siin sageli palju külalisi.

Reisimine oli kasvatuse ja hariduse oluline koostisosa ning see tekitas nõudluse kohavaadete järele, meenutamaks käidud paiku või andes teavet vaatamisväärsuste kohta. Topograafiline vaade kui kunstižanr oli levinud juba 18. sajandil, muutudes Baltikumis populaarseks uue sajandi hakul. Tollal anti välja pildisarju linnadest ja maalilistest paikadest, mis graafikatehnikates paljundatuna olid odavad ning kergesti kättesaadavad ka vaesemale rändurile.

Järgnevad vaated on valitud Tartus tegutsenud graafikameistrite loomingust, pakkudes ülevaadet nii Tartu arhitektuurist kui ka kohalikust kunstitasemest 19. sajandil. Esimesed Tartut kujutavad pildisarjad valmistas Georg Friedrich Schlater (1804–1870), kes sisserännanud kunstnikuna asutas siin esimese litograafiatöökoja ning saavutas kiirelt tunnustuse. 1830. aastail loodud „Tartu ja ümbruskonna vaated” tutvustavad Tartu kaunimaid paiku, millele kunstnik on lisanud romantilise meeleolu. Schlateri litograafiad on õrnatoonilised ja varjundirikkad, kohati on märgata ebatäpsusi perspektiivi kujutamisel.

Ülikoolis kunstiõpetajana töötanud August Matthias Hagen (1794–1878) on viljaka joonistajana jäädvustanud Eesti- ja Liivimaa vaateid, millest graveeris vaid vähesed. 1828. aastal loodud akvatintalehel „Tähetorn” näeme peaaegu lagedat Toomemäge ning elumaju Vallikraavi tänaval. Tugevalt varjutatud esiplaani ja külgedelt suletud kompositsiooni tõttu kannab teos veel klassitsismiajastu tunnusjooni.

Ülikoolis oli tegev ka eestlasest kunstnik Woldemar Friedrich Krüger (1808–1894). Konkureerides Schlateriga, litografeeris ta kuuelehelise Tartu vaadete sarja, mis püüdleb suurema reaalsuse ja detailsuse poole.

Sakslase Louis Höflingeri Tartu vaadete albumis 1860. aastast on tunnetatav fotograafi ettevalmistusega meistri püüd täpselt fikseerida hetke. Höflingeri litograafiad annavad kõige ülevaatlikuma pildi Tartu kesklinnast, mille arhitektuurne ilme oli 19. sajandi keskpaigaks lõplikult välja kujunenud. Äärelinnale Ülejõel võimaldab pilku heita „Vaade Réssource aiast”, kus madalad puithooned ääristavad Meltsiveski tiiki.

Tartu 19. sajandi vaadete komplekt on koostatud Tartu Ülikooli raamatukogu kunstikogu originaalteoste põhjal. Graafikalehtedel kujutatud südalinn on paljuski säilinud ning pakub huvitavaid võrdlusjooni tänapäevaga.

G. F. Schlater. Suurturg raekojaga. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Suurturg raekojaga. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Emajõgi. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Emajõgi. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Küüni tänav. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Küüni tänav. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Vana anatoomikum. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Vana anatoomikum. Litograafia. 1832–1833
G. F. Schlater. Vaade raekoja eest Kivisillale. Litograafia.1834
G. F. Schlater. Vaade raekoja eest Kivisillale. Litograafia.1834
A. M. Hagen. Tähetorn. Akvatinta. 1828
A. M. Hagen. Tähetorn. Akvatinta. 1828

Tartu vaated 19. sajandil

11.08.2016

Viimati muudetud 22.12.2016