Tere!

Lisaks sellele, et Tiigi, Vanemuise, Pepleri, Õpetaja, Kuperjanovi tänavale pargitud auto on igapäevaselt vareste poolt täis lastud ning kraaksuvad tegelased segavad und juba aastaid ning viimastel kuudel on märgata massiliselt uusi varesepesasid nimetatud piirkonnas, sattusin täna ka vareste rünnaku alla. Jalutasin Jakobi tänavalt mööda sillutatud kõnniteed Krooksu tagant üle Toomemäe suunaga Kuradisild, kui kaks varest asusid mind ründama umbes 200 meetri jooksul, tehes sööstlende ja üritades küünistega peast haarata.

Antud juhtum ajendas ka seda kirja kirjutama, kuna mulle tundub, et Tartu linn on vareste probleemi lahendamist teadlikult juba aastaid ignoreerinud.
Milliseid konkreetseid samme on Tartu linn ette võtnud vareste kolooniate hävitamiseks? Minule teadaolevate andmete kohaselt algas paar aastat tagasi järjekordne loodusteaduslik uuring vareste käitumise ja paljususe kohta Tartu linnas - kas selle alusel on ka praktilisi samme astutud probleemi lahendamiseks?

Tere!

Võimalusi linnalindude arvukuse piiramisel on vähe. Vareslased ei ole Eestis kaitsealused liigid ja kuuluvad jahiulukite hulka, kuid kindlasti on neil looduslike liikidena oluline roll ka elukeskkonna rikastajatena. Linnakeskkonnas elamine ei tähenda õigustatud ootust looduslike liikide puudumiseks linnas, vaid linnakeskkonda loetakse pigem seda paremaks (kvaliteetsemaks), mida enam on seal esindatud looduslikud liigid ja kooslused.

Kolooniatena pesitsevate linnalindude probleem on olnud aktuaalne juba aastakümneid nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kahjuks ei ole head ning toimivat, sealhulgas ka eetiliselt aktsepteeritavat lahendit sellele probleemile teadaolevalt kuskil leitud. Linnupeletite mõjul ei ole varesed kolinud Toomemäele, vaid pesitsevad Vabaduse puiestikul edasi vahetult peletite läheduses.

Inimeste linnastumise kasvuga süvenevad ka konfliktid linnalindude ja inimeste vahel. Kuna asulates ja linnades ei ole turvalisuse kaalutlustel jahipidamine lubatud, siis jahipidamisega lindude arvukust linnas reguleerida ei saa. Kuna vareslaste puhul on tegemist inimkaaslejate liikidega, siis ei ole võimalik neid linnaruumist välja tõrjuda. Vastavaid katseid on tehtud kogu maailmas väga erinevate meetoditega, sealhulgas ka Tartus Toomemäel ja kesklinnas, kuid väga intelligentsete lindudena õpivad vareslased kiiresti võimalikke ohte vältima ning nende hävitamine on väga keeruline. Hirmutite mõju on suhteliselt lühiajaline, sest praegused kolme aasta uuringu andmed ei näita olulist lindude arvu vähenemist või käitumise muutumist, küll aga võis märgata lühiajalisi muutusi - peale hirmutite tööle hakkamist vältisid linnud piirkonda, kuid kohanesid nendega üsna kiirelt. Praegusel ajal on vareslastel pojad pesas või juba pesast lahkumas ja seepärast võivad mõned linnud poegi kaitstes väga sõjakad olla. Inimesed peavad ise olema tähelepanelikud ja võimalusel probleemseid piirkondi vältima.

Teadaolevalt ei ole ka vareslaste arvukus Tartu linnas või Eestis tervikuna olulisel määral tõusnud, mistõttu Eestis vareslaste ohjamiskava koostatud ei ole ja selle koostamine lähitulevikus on samuti ebatõenäoline. Tuleb nõustuda Keskkonnaameti (mis on loodusressursside üle järelvalvet korraldav asutus) tõdemusega, et kõige efektiivsemaks probleemi lahenduseks on inimese kohanemine linnastumisega kaasnevate keskkonnamuutustega, sealhulgas ka linnalindudega.

Lugupidamisega