Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-1°

Jaama ja Puiestee tänavate miljööväärtuslik ala

Miljööväärtuslike alade eesmärk on ajaloolise linnakeskkonna ja väärtuslike hoonete säilimine. Kaitse eesmärk on tagada ehitusajaloolise väärtusega hoonete, planeeringu, tänavatevõrgu, haljastuse ning vaadete säilimine. Tartu linnas on kümme miljööväärtuslikku ala, kuus miljööväärtuslikku üksikobjekti, üks arheoloogiline miljööpiirkond ja üks arheoloogiline üksikobjekt.

Arhitektuuri ja ehituse osakond

736 1238
aeo@raad.tartu.ee

Küüni 5, 51004 Tartu

Jaama ja Puiestee tänavate miljööväärtuslik ala

Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtusega hoonestusala vanimad tänavad on Kivi, Roosi, Mäe ja Jaama tänav. Kivi, Roosi ja Mäe tänav kulgesid Emajõega risti ning suundusid kesklinnast linnapiiri poole. Jaama tänav oli 1870. aastateni Tartu linna idapoolseim asustatud tee. Puiestee tänav on alleena tähistatud juba 1870. aastate kaartidel, kuid maju hakati sinna ehitama mõnevõrra hiljem. Piirkonna kõige uuem tänav on Kingu tänav, mis hoonestati alles 1930. aastatel.

19. sajandi I poolel oli Jaama ja Puiestee tänava ala elu- ja suvituspiirkond, kus olid valdavalt ühele perele mõeldud ühekorruselised majad. Olukord muutus 19. sajandi lõpupoole, mil linna siirdus hulgaliselt eestlasi, kes vajasid eluaset. Seetõttu ehitati paljud ühekorruselised majad 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kahekorruselisteks üürimajadeks. Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtusega hoonestusala enamiku majade stilistika jääb 19. sajandi II poole ja 20. sajandi I poole vahelisse aega, mis omakorda jaguneb kaheks selgelt eristuvaks grupiks: vanema grupi moodustavad 19. sajandi II poolest kuni 1930. aastateni ehitatu ja noorema grupi 1930. aastatel püstitatu (Kingu tänav, Roosi tänav alates Puiestee tänava nurgalt, kohati Puiestee tänav).

Ajalooline krundistruktuur, mille osaks olid pikad ja kitsad, u 1000‒2000 m² suurused krundid, sekka üksikud suured mitme tuhande ruutmeetri suurused krundid, on tänaseni säilinud vähem kui poole ulatuses. Kitsad krundid on alles Kivi ja Mäe tänava paremal küljel ning Jaama tänaval. Suurem kruntide jagamine toimus kahe maailmasõja vahel, kui rajati Kingu tänav ja selle äärde krundid, ning moodustati väiksemad krundid Roosi ja Puiestee tänava ristmiku ümbruses. Ka praegu asub piirkonnas suuri kinnistuid, kuid nende piirid on muutunud. Suure krundina on säilinud nt Jaama 14 (piirid muutunud), mis oli pikalt Vanemuise Seltsi kodu ja on tänapäeval Tartu linnamuuseumi käsutuses.

Hooned paiknevad peamiselt tänavajoonel, 1930. aastatel hoonestatud kruntidel ka mõnemeetrise tagasiastega või krundi sügavuses. Mõnel tänavaäärsel majal on ka majast mõne meetri kaugusel hoovimaja, kuid hoovimajad ei ole Jaama ja Puiestee tänava piirkonnas eriti levinud. Abihooned paiknevad kas mõne meetri kaugusel maja taga paralleelselt tänavaga või kinnistu piiril risti tänavaga.

Piirkonnas on levinud ühe- ja kahekorruselised majad, leidub ka üksikuid kolmekorruselisi maju. Peamine välisviimistlusmaterjal on rõhtne puitlaudis, 1920.‒1930. aastatel ehitatud majadel (peamiselt Kingu, Roosi ja Puiestee tänaval) hele krohv. Majadel, mille krunt maja taga tõuseb, esineb tänava pool kõrge sokkel. Enamlevinud on viilkatus, ühekorruselistel majadel on katusekalle tavaliselt 35°‒45°, kahekorruseliste majade katusekalle on tavaliselt 30°‒40°. Langeva krundiga ühekorruselistel majadel võib olla hoovi poole kaks korrust, sellisel juhul on katusekalle hooviküljel väiksem. 1930. aastatel ehitatud majadel on valdav 20°‒30° kaldega kelpkatus, esineb ka mansardkatust ja kõrget viilkatust. Uuke esineb vähe, kuid mitmel põhiosas ühekorruselisel majal on sümmeetriliselt maja keskel ilma räästata 2‒3 akna laiune ärklikorrus.

Ajalooliselt oli kuni 1920. aastateni piirkonnale iseloomulik tänavaäärne kõrge plank või lippaed (1,5–2 m), 1930. aastate eesaiaga majade puhul madalam lippaed.

Vaata Jaama-Puiestee miljööala kaardil

Piirkonna spetsialist:
Brita Karin Arnover
kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist
Brita.Arnover@raad.tartu.ee
Tel 736 1317
Küüni 5, III korrus, ruum 320
E 15–18
K 8–10

Fotod: kultuuriväärtuste teenistus
Fotod: kultuuriväärtuste teenistus

Viimati muudetud 30.10.2017