Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Kaasav eelarve

Tartu soovib kaasava eelarvega parandada linlaste arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, soodustada kogukondadevahelist koostööd ning leida lahendus mõnele valupunktile linnas või viia ellu uusi ideid.

Avalike suhete osakond

736 1212
lilian.lukka@raad.tartu.ee

Jaani 7, 51007 Tartu

Üldinfo
Kaasava eelarve 2016
KKK
Dokumendid
Elluviidud ideed
Kuidas kujuneb linnaeelarve?

Räägi kaasa linnaeelarve koostamisel

Tartu alustas 2013. aastal esimese omavalitsusena kaasava eelarve korraldamist. Praeguseks on tartlastel juba neli aastat olnud võimalik otsustada, kuidas kasutada linnaeelarve ühte osa. Kolmel esimesel aastal said tartlased otsustada 140 000 euro üle, kuid 2016. aastal tõstis Tartu linnavolikogu kaasava eelarve summat 10 000 euro võrra ehk nüüd on linlaste otsustada 150 000 euro kasutamine Tartu linnaeelarves. Kaasava eelarve summa jaguneb kahe idee vahel, seega võib ühe idee elluviimise ülempiir olla 75 000 eurot.

Kaasava eelarve protsess algab kevadel ideede kogumisega, seejärel toimuvad arutelud nii ekspertide hulgas kui ka ideede autoritega, sügisel hakatakse ideid tartlastele tutvustama ja oktoobri alguses toimub nädalapikkune rahvahääletus. Rahvahääletuse tulemusena valitakse välja kaks ideed, mis viiakse järgmisel aastal ellu.

Kaasavat eelarvet korraldab Tartu linnavalitsuse avalike suhete osakond. Tartut nõustab kaasava eelarve ettevalmistamisel ja läbiviimisel e-Riigi Akadeemia.

Lisainfo:

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht

Lilian Lukka 

736 1212, 516 4592 

lilian.lukka@raad.tartu.ee

Mis on kaasav eelarve?

Avaliku raha kasutamine on teema, mille vastu kodanikud alati suurt huvi tunnevad ning ka otsuste tagajärgi kõige selgemini tunnetavad. Selleks et avada kohaliku eelarve kujundamine kodanike osaluseks, on kasutusele võetud kaasav eelarvemenetlus. Kaasava eelarve läbiviimine varieerub riigiti, kuid selle põhimõte on selge ja arusaadav: kohalik volikogu otsustab mingi osa omavalitsuse eelarvest eraldada otsustamiseks kohalikule kogukonnale.

Loe kaasava eelarve korraldamise soovitusi eRiigi Akadeemia koostatud juhendmaterjalist "Kaasav eelarvemenetlus kohalikes omavalitsustes" (2012)

Kaasava eelarve kujunemine Tartus

Tartus on kaasava eelarve protsessi kavandades võetud arvesse muu maailma kogemust, eRiigi Akadeemia juhendmaterjali ja paljude huvigruppide arvamusi. 2013. aastal toimunud pilootprojektist saadud õppetunde kasutades planeeriti 2014. aastaks uus mudel, mida täiendati 2015. aastal veelgi. Võrreldes pilootprojektiga hakati järgnevatel aastatel rohkem tähelepanu pöörama aruteludele ning täiendati hääletussüsteemi (iga hääletaja sai kolm häält, hääletusele minevate ideede arvu vähendati ning hääletustulemused avalikustatakse alles pärast hääletuse lõppu). Kaasav eelarve ongi muutuv ja täienev protsess.

Tartu eeskujul võtsid kaasava eelarve kasutusele mitmed teisedki Eesti linnad: Viljandi, Pärnu, Elva, Kuressaare jt.

Viimati muudetud 06.02.2017

Kaasava eelarve etapid

KEMinfopaev2016.jpg
Kaasava eelarve infopäev

Infopäev toimus reedel, 15. aprillil kell 15 Sisevete Saatkonnas (Kalevipoja monumendi lähedal Emajõe ääres). Infopäeval anti ülevaade 2017. aasta eelarve põhimõtetest, kaasava eelarve protsessist ja ajakavast, anti soovitusi ideede esitamiseks ning hilisemaks kaasava eelarve protsessis osalemiseks.

Vaata lähemalt
KEMideede_kogumine.jpg
Ideede kogumine

Kaasava eelarve ideid sai esitada 15. aprillist 8. maini 2016. Ideid sai esitada infosüsteemis Volis, kus toimub 6.-12. oktoobril 2016 ka hääletus.

Vaata lähemalt
KEMarutelu2016.jpg
Arutelud

Arutelud algasid mais, kui eksperdid hindasid ideede teostatavust. Järgnesid arutelud teemagruppides. Kolmes teemagrupis osalesid nii ideede esitajad kui ka vastavate valdkondade asjatundjad. Arutelud toimusid 7. ja 8. juunil 2016 Sisevete Saatkonnas.

Vaata lähemalt
KEMideedetutvustus2016.jpg
Ideede tutvustamine

Ideede tutvustamine toimub augustis oktoobrini ja seda teevad nii ideede autorid kui ka linnavalitsus.

Vaata lähemalt
KEMhaaletusplakatid.jpg
Rahvahääletus

Rahvahääletus toimub 6.-12. oktoobril 2016. Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas. Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt.

Vaata lähemalt
KEM_sillapiire.jpg
Ideede elluviimine

Kaks võitnud ideed viiakse ellu 2017. aastal.

Vaata lähemalt

Viimati muudetud 04.01.2017

Korduma kippuvad küsimused


K: Kas üks inimene võib esitada mitu ideed?
V: Jah, üks inimene või organisatsioon võib esitada mitu ideed.

K: Kes otsustab, milline idee viiakse ellu?
V: Otsustavad tartlased rahvahääletusel, mis toimub oktoobris. Eelnevalt aga arutatakse ideid teemagruppides, mis koosnevad vastava valdkonna ekspertidest ja ideede esitajatest. Arutelugruppides sõelutakse välja tugevamad ideed, mis lähevad hääletusele. Eesmärk on, et hääletusel oleks hääletajate jaoks hoomatav hulk ideid. Esimese aasta kaasava eelarve kogemus, kus hääletusele jõudis 74 ideed, näitas, et selline vahesõel on vajalik. 2014. aasta hääletusel oli 25 ideed ja 2015. aastal 24 ideed ning ideede arvu kohta ei tulnud ühtegi etteheidet.

K: Kas on võimalik ka, et mitu ideed viiakse ellu?
V: Kindlasti viiakse ellu vähemalt kaks ideed (ühe idee maksumuse ülempiir on 75 000 eurot). Kui võiduideed maksavad vähem, on võimalik, et viiakse ellu ka nimekirjas järgmine idee, mis mahub ülejääva rahasumma sisse.

K: Kas ma saan ideid pakkuda ja neid hääletada, kui ma ei ole ametlikult Tartusse registreeritud, kuigi elan Tartus?
V: Ideid võivad pakkuda kõik, kellele Tartu asjad korda lähevad. Hääletuses saavad osaleda kõik vähemalt 16-aastased isikud, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel küsitluse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Tartu linn. Nii et kui soovite osaleda, jõuate end veel tartlaseks registreerida.

K: Kui meie pakutud idee saab rahastuse, kas peame selle siis ise ellu viima?
V: Kaasava eelarve protsessi saab esitada investeeringute ideid ja nende elluviimise eest vastutab linnavalitsus ise. Linnavalitsus võib küll idee elluviimise delegeerida mõnele teisele organisatsioonile.

K: Kas ma saan esitada idee ka siis, kui ma ei tea idee maksumust?
V: Jah, idee esitage ikka, kuigi soovitame eelnevalt proovida ligikaudset maksumust hinnata. Kui teie idee maksumus on märkimisväärselt kõrgem kui kaasavasse eelarvesse esitatavate ühe idee ülempiir (75 000 eurot), siis võib idee arutluse alt välja jääda.

K: Mis on investeering?
V: Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus (allikas: Vikipeedia). Kasu võib selles kontekstis olla ka emotsionaalset laadi, nt mingi kunstiline objekt, mis rikastab linnaruumi. Investeering on seotud mingite kindlate objektidega.

K: Kas võib esitada ka ürituste ideid?
V: Ürituste ideid sai pakkuda 2014. aastal, kuid pärast põhjalikku analüüsi otsustati, et need jäetakse edaspidi siiski kõrvale. Leidsime, et see põhjustab korraldajate ebavõrdset kohtlemist, sest teisi kultuuriprojekte rahastatakse kordades väiksemate summadega kui on 75 000 eurot kaasavas eelarves. Samuti ei saa head ja kvaliteetset üritust korraldada nii lühikese ajaga (rahastus selgub alles oktoobris).

K: Kas on võimalik ideedega tutvuda ka enne hääletust?
V: Ideed on kõik siinsamas kodulehel ja nendega saab tutvuda kogu protsessi vältel. Hääletusele minevaid ideid tutvustame koostöös idee esitajatega kindlasti põhjalikumalt.

K: Kuidas toimub hääletamine?
V: Hääletamine on kavandatud elektroonilisena ID-kaardi abil. Lisaks luuakse linna infokeskusesse (raekoda, I korrus) võimalus hääletamiseks ka neile, kes ise kodus hääletada ei saa või ei taha. 

K: Miks ei ole lisaks veebihääletusele planeeritud erinevatesse linnaosadesse hääletuspunkte?
V: Linnavalitsuse infokeskuses on meie töötajad, arvutid ja vajalikud ruumid juba olemas ja seetõttu on lihtne seal kaasava eelarve hääletust korraldada. Linnaosades hääletamise korraldamiseks on vaja lisaressursse - töötajaid, lisaarvuteid, ruume, mis tähendab päris suuri kulusid. Me ei pea mõistlikuks teha kaasava eelarve projekti korraldamiseks ebamõistlikult suuri kulutusi. Jagatav rahasumma ja selle jagamiseks kasutatavad korralduskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis. Liiatigi on Tartu linn piisavalt väike ja hääletuperiood küllalt pikk, et jõuda raekojas ära käia.

K: Kellest koosnevad arutelugrupid?
V: Arutelugruppides on nii ideede esitajad kui ka oma ala eksperdid. Eksperdiks võib olla linnavalitsuse valdkonna spetsialist kui ka asjatundjad väljastpoolt. Arutelugrupid kutsutakse kokku siis, kui on selgunud, millised ideed on sellel aastal esitatud. 

K: Mis saab neist ideedest, mis kaasava eelarve rahastust ei saa?
V: Ülejäänud ideed on heaks täiendavaks infoallikaks linnavalitsusele selle kohta, millised on linlaste soovid ja prioriteedid. Kasvõi selles mõttes on hääletusest osavõtt väga oluline, et väljendada oma tahet ja soove. Paljud esimeste aastate ettepanekutest on ka juba linnavalitsuse tööplaanides või lausa tehtud. Mõne asja tegemiseks andiski inspiratsiooni kaasava eelarve protsess, mõne puhul saadi sellest tuge juurde. Nii rajati 2014. aastal Maaülikooli ja Supilinna vaheline kergliiklustee, mis sai alguse kaasava eelarvest. Kindlasti avaldas mõju ka kaasavasse eelarvesse tehtud kolm ettepanekut Anne kanali tualeti rajamise kohta - 2014. a suplushooaja alguseks sai seegi tehtud. 2015. aastal ehitati ka Jaamamõisa linnaossa mänguväljak ja korrastati Pauluse kalmistul asuv Vabadussõjas langenute mälestusväljak. Selliseid näiteid on veel ja veel.

Viimati muudetud 15.02.2017

Kaasava eelarve võiduideedest on seni ellu viidu 2013. aastal hääletuse võitnud idee, mille tulemusena osteti 140 000 euro eest heli-, valgus-, kino- ja lavatehnikat Laia tänava kultuurikvartalis asuvatele kultuuriasutustele (Tartu Uus teater, Genialistide klubi, Tartu Elektriteater, kogukonnaõu Uus Õu).

Samuti on ellu viidud 2014. aasta rahvahääletuse võitnud kaks ideed: madalaks tehti 47 ülekäigukohta, et mugavam oleks liigelda nii jalgratta, lapsevankri kui ka ratastooliga, ning rajati turvaline kaldapiire Emajõe äärde Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele osale.

2015. aastal hääletuse võitnud ideede elluviimine on veel ees: multifunktsionaalse spordi- ja kultuurihalli Arena eskiisprojekt ja Elleri kooli istumisala ehitamine Toomemäe nõlvale. Arena halli ehitamise üle on 2016. aasta jooksul käinud kogukonnas teravad vaidlused selle tasuvuse üle, valminud on tasuvusanalüüsid ja eskiis. Elleri istumisala ehitamine on seni viibinud tehnilistel põhjustel, kuid saab kindlasti tehtud 2017. aastal.

2016. aasta võiduideede (Aparaaditehase taskupark ja ajaloolise ratsatalli katuse remont) on samuti 2017. aasta plaanides.

Kaasava eelarve senised võiduideed

11.09.2016

Viimati muudetud 04.01.2017

Igal aastal üksikisiku tulumaksu ja muid linnale makstavaid makse makstes ei mõtle kodanik tavaliselt Tartu linna eelarvele ja selle koostamise protsessile. Ometi on just linnaeelarve see dokument, mille kaudu saab linlane teada, kuidas tema maksuraha kasutatakse.

Järgnevalt selgitame eelarve kujunemise käiku ja kodanike võimalusi selles protsessis osaleda. Läbimõeldud ja targalt koostatud eelarve on linna eduka toimimise alus, mis annab lõpptulemusena tunda igale tartlasele. Küsimustest-vastusest saab põgusalt teada ka muudest linna rahandust puudutavatest teemadest.

 

Sagedamini esitatavad küsimused

 

Mis on eelarve?

Eelarve on kindla perioodi (üldjuhul aasta) tulude ja kulude plaan. Eelarves on kirjas kõik plaanitavad tegevused ja nendeks kavandatavad rahasummad. Kui tulud on kuludest suuremad, siis öeldakse, et eelarve on ülejäägis. Kui tulud on kuludest väiksemad, siis on eelarve defitsiidis. Tulude ja kulude võrdsuse korral on eelarve tasakaalus.

 

Miks koostavad omavalitsused eelarvet?

Eelarve aitab konkreetseid tegevusi planeerida ja rahaliselt piiritleda. Linnaeelarve kinnitab volikogu ja valitsus peab vastavalt eelarve piires tegutsema, sest kõik tegevused on koos nendeks määratud summaga eelarves kirjas.  Eelarve aitab otsustada, millistesse valdkondadesse kui palju raha suunata, ning hallata omavalitsuse rahavoogusid. Eelarve aitab ka tuvastada ebaratsionaalseid kulutusi, kohanduda kiirelt ümbritseva finantskeskkonnaga (majanduskriisi saabudes suutis Tartu oma võimalused kiirelt ja adekvaatselt ümber hinnata ning vältida finantsprobleeme) ning saavutada soovitud finantseesmärke.

 

Kust tulevad linna tulud?

Suurima osa linna tuludest moodustavad maksutulud, millest lõviosa moodustab üksikisiku tulumaks. Teise suure tulugrupi moodustavad saadud toetused – siia kuuluvad nii riigieelarvest eraldatud summad kui projektide läbiviimiseks rahastajatelt saadud toetused. Lisaks teenib linn tulu veel mitmesuguste teenuste (nt tulud kultuuri- ja sotsiaalasutuste tasulistelt teenustelt; teistelt valdadelt, kus elavad lapsed käivad Tartus koolis või lasteaias; riigilõivutoimingutelt) ning varade müügist ja linnale kuuluvate pindade väljaüürimisest.

 

Milline on linnaeelarve ülesehitus?

Eelarve ülesehitus on määratud "Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses" ning Tartu Linnavolikogu 11.10.2012 määruses.
Eelarve koosneb 6 osast:
1.    põhitegevuse tulud
2.    põhitegevuse kulud
3.    investeerimistegevuse tulud
4.    investeerimistegevuse kulud
5.    finantseerimistegevus
6.    likviidsete varade muutus
Põhitegevuse all mõeldakse linna igapäevast tegevust. Need on tavapärased kulutused linna kohustuste täitmiseks – näiteks haridusasutuste ülalpidamine nõuab umbes poole maksutuludest. Suuremad summad kuluvad veel ka sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.
Põhitegevuse tulud on eelkõige linnale laekuvad maksud, mis võimaldavad nende kulutuste tegemist.
Investeerimistegevusest saadavad tulud on näiteks – maa ja varade müük, erinevad toetused, mis saadakse teatud projektide elluviimiseks.
Investeerimiskulud on seotud konkreetsete objektidega, nt uue koolimaja või muu hoone ehitus, tänavate rekonstrueerimine jms.
Finantseerimistegevus hõlmab olemasolevate laenude tasumist ning uute võtmist.
Likviidsete varade muutuse eelarveosa näitab linna rahareservi muutust: kui palju on aasta jooksul muutunud linna rahaline seis  ja kui suur on rahajääk eelarveaasta lõpuks.

 
Millised on linnavalitsuse ja -volikogu seadusjärgsed kohustused seoses eelarve koostamisega?

Linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks eelarve eelnõu koos seletuskirjaga hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Volikogu võtab eelarve vastu enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve(te) vastu võtmisega.

 

Milline on eelarve menetlemise ajakava?

Eelarve koostamise ajakava kinnitatakse iga aasta 23. juuniks.
Iga allasutuse juht (koolid, lasteaiad jm asutused) koostab oma asutuse eelarve ning esitab selle struktuuriüksuse juhile (LV osakondade juhid), kes koostab struktuuriüksuse koondeelarve. Näiteks haridusosakonna juhataja koostab kogu haldusala (sh koolid, lasteaiad) koondeelarve ning esitab selle rahandusosakonnale. Haldusala koondeelarve esitamise tähtaeg on septembri keskel (täpne kuupäev otsustatakse igal aastal eelarve koostamise ajakava kinnitamisel).
Rahandusosakond valmistab ette linna kui terviku esialgse eelarve eelnõu 1. oktoobriks. Seejärel toimub eelnõu menetlemine, mille käigus peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.
Hiljemalt 18. novembriks esitab linnavalitsus eelarve eelnõu linnavolikogule esimeseks lugemiseks. Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel ja võtab selle vastu hiljemalt enne uue eelarveaasta algust.
Eelarve aruteludega kaasnevad tavaliselt teravad poliitilised vaidlused, mille käigus püütakse jõuda kõiki osapooli rahuldavate kompromissideni.

 

Miks algab eelarveaasta aasta alguses?

Eestis ühtib eelarveaasta periood kalendriaastaga, aga see ei pea niimoodi olema. Näiteks USAs algab eelarveaasta 1. oktoobril ja lõpeb 30. septembril.

 

Mis juhtub, kui tegelikud kulud või tulud on oodatust suuremad või väiksemad?

Kui selgub näiteks, et esialgselt eelarves planeeritud summad osutuvad ebatäpseteks (näiteks laekub tulusid planeeritust rohkem või vähem), siis saab ja tulebki eelarvet muuta. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.

 

Milline roll linnaeelarve kujunemises on linna arengukaval?

Arengukava on eelarve koostamise aluseks - seal on välja toodud prioriteedid, millest eelarve koostamisel juhindutakse. Arengukava on selline dokument, kus kõige laiemalt väljenduvad linlaste soovid ja tahe, sest see koostatakse tihedas koostöös erinevate huvigruppidega. Erinevatel aruteludel saavad oma ettepanekuid esitada kõik linlased.

 

Mida kujutab endast kaasav eelarve?

Kaasav eelarve tähendab, et üks osa linnaeelarvest jäetakse otseselt tartlaste otsustada. Tartus on see summa 140 000 eurot, mis on umbes üks protsent linna investeeringute eelarvest. Selle summa kasutamiseks saavad ideid esitada kõik linlased ning parema idee hääletusel võivad osaleda kõik vähemalt 16-aastased tartlased.
Kaasava eelarve eesmärgiks on tuua tartlased kokku ühiselt tegutsema ning teha teoks mõni vahva sündmus või investeering, mis valmistaks rõõmu võimalikult paljudele linnaelanikele. Lisaks saavad selle protsessi kaudu linlased aimu ka eelarve koostamise põhimõtetest ja keerulisest kompromisside kunstist olukorras, kus kõigeks soovituks ei jätku raha.

 

Kuidas saab tavakodanik lisaks kaasavale eelarvele kaasa rääkida eelarve koostamisel?

Tartu linna juhtimine on avatud ja kodanikel on kindlasti võimalik suhelda ka linnavolinike, linnavalitsuse liikmete ning ametnikega kogu aeg. See annab ka võimaluse oma ideede ja ettepanekute tegemiseks jooksvalt ning heade ja teostatavate ettepanekutega tuleb ikka arvestada ja võimalusel leiavad need ka tee eelarvearuteludesse. Ka arengukavade arutelude kaudu jõuavad linnakodanike mõtted eelarvesse.

 

Millised varad on Tartu linnal?

Tartu linnal on põhivarasid ligi 260 miljoni euro väärtuses, millest enamuse moodustavad hooned ja rajatised (nt koolid, lasteaiad jmt). Aktsiaid ja osalusi on linnal üle 30 miljoni euro.

 

Kas linnal on võlgu ja kui palju on Tartu linnal võimalik laenu võtta?

Tartu linna on laenu üle 50 miljoni euro. See moodustab linna põhitegevuse tuludest ligi 50%. Lubatud laenukohustuste maksimaalseks määraks on 60% põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt).

 

Kas linn saab kehtestada kohalikke makse ja kui saab, siis millised maksud on Tartu kehtestanud?

Kohalike maksude seaduse alusel saab omavalitsus kehtestada järgmiseid makse: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Tartu linnas on kehtestatud 3 kohalikku maksu: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.

 

 

Viimati muudetud 05.01.2017

Kiirlingid