Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-1°

Projektid

Märksõnad
Olek:

Projektid

Kokku dokumente: 161 kuvatakse 100 dokumenti (1 - 100).

  • Koostöös partnerkooliga on võimalik 12 teenindusvaldkonna õpilasel ja 3 õpetajal arendada kutsealast võõrkeeleoskust keelekeskkonnas. Enne õppereisi välisriiki (Saksamaa / Soome) on õpilased läbinud võõrkeelekursuse koolis. Õppereis motiveerib õppijaid tulemuslikumalt õppima. Partnerkool tagab õpilastele keeleõppetunnid oma koolis. Partnerkooli õpilased viivad läbi linnaekskursiooni ja ühiselt külastatakse kultuuriüritusi. Koos vastuvõtva kooli õpilastega tutvutakse erialaga seotud ettevõtetega.
    Praktilise keeleõppe eesmärgiks on õppija toimetulek kultuuriliselt mitmekesises töökeskkonnas ja konkurentsivõime tõstmine tööturul. Võõrkeeleoskus julgustab õpilasi kandideerima välispraktikale ja loob eeldused edukamaks toimetulekuks keelekeskkonnas.

  • Koostöös partnerkooliga on võimalik 12 teenindusvaldkonna õpilasel ja 3 õpetajal arendada kutsealast võõrkeeleoskust keelekeskkonnas. Enne õppereisi Tartu sõpruslinna Lüneburgi on õpilased läbinud saksa keele kursuse koolis. Õppereis motiveerib õppijaid tulemuslikumalt õppima. Partnerkool tagab õpilastele keeletunnid oma koolis. Partnerkooli õpilased viivad läbi linnaekskursiooni ja ühiselt külastatakse kultuuriüritusi. Koos vastuvõtva kooli õpilastega tutvutakse erialaga seotud ettevõtetega.
    Praktilise keeleõppe eesmärgiks on õppija toimetulek kultuuriliselt mitmekesises töökeskkonnas ja konkurentsivõime tõstmine tööturul. Võõrkeeleoskus julgustab õpilasi kandideerima välispraktikale ja loob eeldused edukamaks toimetulekuks keelekeskkonnas.

  • Üleriigiline teatrifestival hariduslike erivajadustega lastele ja noortele. Toimub 15 korda.
    Populariseerida teatrikunsti erivajadustega laste ja nende õpetajate hulgas, kui arendavat ja atraktiivset hobi ja mõjusat korrektsioonivahendit. Luua erivajadustega lastele ja noortele soodsad võimalused sotsiaalseks adaptatsiooniks draama kaudu Ülesanded: korraldada osalejate ootustele vastav festival anda juhendajatele tagasisidet loodud lavastuste kohta kujundada koostöö- ja sõprussuhteid koolide vahel kujundada üldsuse mõistvat ja toetavat suhtumist erivajadustega inimestesse

  • Laste ja noorte kultuuriaasta puhul toimub Tartus 1. juunil 2017. aastal suur ülelinnaline õuesõppepäev „Mina ka!”. Kuna käesolev aasta toob tähelepanu keskmesse nii noore publiku kui ka noore looja, siis on ka õuesõppepäeval korraldatud õpitoad suures osas noorte enda poolt väljamõeldud, korraldatud ja läbiviidud. Noored saavad anda oma ideed õuesõppepäeva väljatöötamisesse, sõlmida ise kokkuleppeid partnerite ja sponsoritega ning osaleda turunduskampaanias omandades ja praktiseerides seeläbi meeskonnatöö-, projektikirjutamis- ja suhtlemisoskuseid. Lisaks saavad noored planeerida õueõppepäeva eeltegevused - maikuu jooksul toimuvad 1.-5. klassidele fotojaht Tartu linnas ja 6.-9. klasside foorumteatri töötoad Lille Maja noortekeskuses. 1. juunil, õuesõppepäeva erinevates õpitubades, saab näha samuti noorte enda loomingut. Päeva avamine toimub Raekoja platsil 1000 noorega noorte enda poolt koostatud flash mob aktsiooniga „Mina ka!”, millele järgneb linnapea kõne ja veoauto järel ühismarssimine ümber Tartu kesklinna. Rongkäiku elavdavad noored puhkpillimängijad puhkpilliorkestrist Popsid, kelle musitseerimise saatel lauldakse ühiselt tuntud lastelaule ning tantsijad Shate tantsustuudiost. Peale rongkäiku suundutakse õpitubadesse, mille korraldusse kaasame taaskord erinevaid Tartu organisatsioone (nt Tartu Keskonnahariduse Keskus, Eesti Teadusagentuur, Lõuna Päästekeskus, Tartu Oskar Lutsu Nimeline Linnaraamatukogu, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond ja Emajõe Lodjaselts), kes pakuvad koos laste ja noortega nende eakaaslastele põnevaid ja harivaid tegevusi nii kesklinnas telkides kui ka oma asutustes kohapeal. Õpitoad on jagatud teemade järgi erinevatesse maailmadesse – teatri-, tervise-ja ohutus-, toidukunsti-, teadus-, lugemis-, kunsti-, loodus- ja matka-, spordi-, mängu-, tantsu-, muuseumite, pärimus-, linnajuhtide-, muusikamaailm ja maailmapäeva telk. Tegevused toimuvad Tartu Kaubamaja sees ja ees, Küüni tänavast Raekoja platsini, Kaubamaja pargis, linnavalitsuse ruumides, raamatukogudes ja muuseumite filiaalides. Kuna iga laps ja noor on oluline, siis pakume nii kõiki eeltegevusi kui ka õuesõppepäeva töötubasid klassidele tasuta. Päeva jooksul toimub kolm suurt noorte omaloomingulist etteastet – moešou „Suvi 2017” elava muusika saatel, omaloomingu keskpäevatund, kus kõik noored loomeinimesed/soovijad saavad üles astuda vabalaval ja luulekonkurss „Minu Tartu” noortežürii poolt väljavalitud luuletuste ettekandmine. Kokku ootame õuesõppepäevale 5000 koolinoort.
    1) tuua noored kui loojad publiku ette; 2) pakkuda õpilastele arendavaid tegevusi ja uusi teadmisi erinevatest valdkondadest koolikeskkonnast väljas; 3) kaasata noori ülelinnalise sündmuse korraldamisesse;

  • Õppekäigud köögiviljakasvatusega tegelevasse mahetallu (osaleb 7 rühma) ja transpordikulu. Puu- ja köögiviljadest salatite, smuutide ja mahlade valmistamiseks köögitehnika (blender, mahlapress, saumikser) ja - riistade (4-kandiline riiv, nuga, lõikelaud) soetamine. Aiakastides taimede kasvatamiseks vajalike tööriistade (labidas, reha, aiahark, kõblas, käpp- kobesti, kastekann) ostmine.
    Laps saab isikliku kogemuse puu- ja köögiviljade kasvatamisest ning jõudmisest toidulauale: 1) Laps näeb ja saab osa praktilise tegevuse käigus talus köögiviljade kasvatamise protsessist. 2) Laps saab puu- ja köögivilju toiduks valmistades uusi teadmisi tervislikest valikutest ning võimalustest toidulaua rikastamisel. 3) Laps saab isikliku kogemuse köögiviljade kasvatamisel, nende eest hoolitsemisel ning näeb kuidas seemnest kasvab vili.

  • Eesti Vabariik 100 raames „Igal lapsel oma pill“ on kantud unistusest, et igal Eestimaa lapsel oleks võimalus õppida pillimängu. Projekt „Igal lapsel oma pill“, on ellu kutsutud, et Eesti inimeste ja ettevõtete abiga täiendada ja uuendada lastele muusikaõpet pakkuvate asutuste pillliparke, et muusika Eestimaal kõlaks ka paljude-paljude aastate pärast. Kõikidele pillidele saab toetust taotleda. Pole vahet, millist stiili muusikat harrastatakse ning milline on pillimängija tase. Pilli põhikasutaja peab olema kuni 18-aastane laps. Väga oodatud on aga taotlused tunniplaanivälises muusikaringides (ansamblid, bändid, orkestrid jms) kasutatavate pillide ostmiseks.
    Projekti eesmärgiks on läbi erinevate pillide soetamise kaasata rohkem hariduslike erivajadustega lapsi muusikaõppesse, eriti ansamblimängu.

  • Eesti Arhitektuurimuuseumis 20.04 –26.05. 2013 olnud näituse kohandamine Tartu jaoks. Tänu väljapaneku teema unikaalsusele ja otsesele seotusele Tartuga on siinsel linnamuuseumil huvi ja motiveeritus näidata ekspositsiooni tartlastele ja külalistele.
    Tartu arhitektuuri ajaloo uurimistööde tulemuste tutvustamine

  • Projekti eesmärk on tutvustada 6.-12. klassi õpilastele erinevaid vaba aja veetmise võimalusi nii Tartu linnas kui ka oma kodus. Projekti lõpus on noor teadlikum ning oskab teha mõistlikumaid otsuseid oma vaba aja veetmiseks. Kokku ootame programmis osalema 20 noort (8 poissi ja 12 tüdrukut). Noortele on programmis osalemine tasuta.
    *Noored õpivad tegema kodus leiduvate toodetega nahahooldusvahendeid. *Noored oskavad valmistada ise seepi ning vannipalle. *Noored oskavad ise kujundada siidisalli. *Noored oskavad teha pulgakooke. *Noored arendavad meeskonnatöö oskusi. *Noored õpivad endale ise süüa tegema. *Noored omandavad teadmisi relvaohutuse teemal. *Noored saavad teadmisi erinevate ekstreemspordi võimaluste kohta.

  • Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodussuuna 10. ja 11. klassi bioloogia välipraktikumide läbiviimine, kus toimub eelnevalt teoreetilistes kursustes õpitu reaalne uurimine looduskeskkonnas (erinevad organismirühmad erinevates ökosüsteemides, nendevahelised seosed jne), välibioloogias levinud meetodite tundmaõppimine ja nende praktiline kasutamine; praktiliste tööde käigus kogutud materjali süstematiseerimine, tundmaõppimine ja õppematerjalide koostamine; bioloogi elukutsega seotud välitegevuste tutvustamine ning kõige selle käigus loodust ja elukeskkonda austava ning hoidva käitumise kujundamine õpilastes
    1. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks, rakendades selleks teavitustööd ja edendades riiklikku õppekavasid toetavat keskkonnaharidust. 2. Teoreetilistes kursustes õpitu reaalne uurimine looduslikus elukeskkonnas, välibioloogias levinud meetodite tundmaõppimine ja nende praktiline kasutamine. 3. Praktiliste tööde käigus kogutud materjali süstematiseerimine, tundmaõppimine ja õppematerjalide koostamine. 4. Kõige eelneva käigus loodust ja elukeskkonda austava ning hoidva käitumise kujundamine õpilastes.

  • Projekt käsitleb targa spetsialiseerumise strateegiate rakendamist kohalikul tasandil. Kuna kohalikul tasandil teatakse kõige paremini kohapealseid tugevusi, tööjõu kvalifikatsiooni ja oskusi ning innovatsioonisüsteemi eripärasid, mis on kõik vajalikud targa spetsialiseerumise strateegia edukaks rakendamiseks, on vaja kohalikke omavalitsusi aktiivselt kaasata strateegia elluviimisesse. Samas ei ole sellele asjaolule alati piisavalt tähelepanu pööratud EL-i rakenduskavade koostamise protsessis. Projekti peamiseks eesmärgiks on leida erinevatest Euroopa regioonidest edulugusid targa spetsialiseerumise strateegiate rakendamise kohta, et saadud kogemusi kasutada partnerregioonide majanduse arendamiseks. Lisaks on eesmärgiks tähtsustada kohaliku tasandi rolli EL-i struktuurivahendite kasutamisel piirkondade arendamiseks.
    Aidata kaasa targa spetsialiseerumise strateegia rakendamisele Tartus ning toetada strateegias esile tõstetud fookusvaldkondade arengut.

  • Lille Maja näitemänguhuvilised noored soovivad korraldada Tartu linna ja maakonna 6.-12. klassidele tasuta foorumteatri etenduse pealkirjaga „Mõttetu! Tühine! Nõme!”. Etenduse sisu on välja töötatud noorte poolt ning käsitleb noorte jaoks aktuaalseid teemasid. Ühise ajurünnaku tulemusena selgus, et noorte üheks suurimaks probleemiks on tegevusetus suvevaheajal. Noored vanuses 12-17 eluaastat ei leia enam endale nii kergesti tegevusi ning veedavad suure osa oma suvevaheajast kodus arvuti taga. Etenduses esitlusele tulevad pildid on reaalsed olukorrad noorte eludest ning läbi foorumteatri meetodi muudetakse koos pealtvaatajatega halvimatest halvimad olukorrad ühiselt positiivseks. Noored panustavad ise probleemide lahendamisesse ning saavad seeläbi esinemisjulgust ja oskuse lahendada sarnaseid probleemseid olukordi ka tulevikus. Foorumteatri etendust mängitakse 15.-19. maini kaheksal korral Lille Maja noortekeskuses ja üks kord 1. juunil Tartu linna lastekaitsepäeva sündmuse raames teatrimaailmas. Etendusele on vajalik eelnev registreerimine ning korraga võtame vastu ühe klassi (v.a 1. juunil, kui ootame vaatama korraga kolme klassi).
    - läbi foorumteatri meetodi noorte aktiivsuse suurendamine; - noorte kaasamine ülelinnalisesse projekti; - noorteosaluse tõstmine neid puudutavates küsimust

  • Laste toitumisharjumused puu- ja köögiviljade igapäevasel tarbimisel ei vasta paljudel lastel toitumissoovitustele. Projekti tegevustega suunatakse laste teadlikkust puu- ja köögiviljade kasvatamisest ja tarbimise vajalikkusest. Puu- ja köögivilja tervislikuma kasutamisega seotud projekti tegevused toimuvad kaheteistkümnes Tartu linna koolis ja kümnes lasteaias.
    Eesmärgiks on koolipuuvilja ja -köögivilja kava seotud tegevuste programmi raames tervislike toitumisharjumuste tutvustamine lastele, puu- ja köögiviljade kasvatamisega ja tarbimisega seotud keskkonnateemade käsitlemine ning põllumajandusettevõtete külastamine, mille eesmärgiks on viia lapsed loodusele ja põllumajandusele lähemale.

  • Võistulaulmise Tartu ja Tartumaa eelvoorus osaleb 39 lauljat seitsmes erinevas vanusegrupis. Juhendajaid ja klaverisaatjaid on kokku 15. Eelvoorus on nõue laulda üks laul kas a capella või saatega. Igast vanusegrupist saadab žürii edasi kuni 3 lauljat Lõuna-Eesti vahevooru, mis toimub 26. märtsil Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Konkursi lõppvoor toimub 7. mail 2017. Lauljaid hindab kolmeliikmeline žürii.
    Poiste laulu populariseerimine, parimate solistide väljaselgitamine

  • Tartu Hansa Kooli juhtrühmas on käesoleval aastal toimunud mitmeid uuendusi, muutunud on tööülesannete tööjaotus, lisandunud ja lisandumas on uusi liikmeid. Meeskonnas on toimumas arengud, mis on seotud grupiprotsessidega. Igapäevaselt on vaja toime tulla väga erinevate väljakutsetega seoses muutunud õpikäsitlusega. Teist õppeaastat arendatakse ja rakendatakse koolis avatud õpperuumi metoodikat, mille edukas väljatöötamine vajab eestvedamist ja suunamist. Avatud õpperuumi metoodika eeldab õpetajate vahelist sisukat meeskonnatööd, mille oskuste kujunemisse tuleb kooli juhtkonnal panustada. Oluliselt on kasvanud koolis HEV õpilaste arv, 157 neist osutatakse erinevaid tugimeetmeid (sh nõustamiskomisjonide otsusega 20 õpilast). Muutustega kohanemine, uute oskuste ja teadmiste õppimine ja varasemast keerulisemad HEV õpilased on põhjused, miks õpetajate nõustamise ja jõustamise osatähtsus juhtrühma poolt on kasvanud märgatavalt. Kooli juhtrühm vajab värsket kõrvalpilku ja tagasidet, et tõsta teadlikkust oma sisemistest ressurssidest, stressijuhtimisest, õigest ajakasutusest ning oskustest kuidas ennetada läbipõlemist. Neid oskuseid vajatakse juhtrühma töö tõhustamiseks ja õpetajatest moodustunud õpirühmade (LP-rühmad) ja muude õpetajate meeskondade toetamisel. Supervisioon on üks efektiivsemaid meetodeid organisatsiooni kultuuri muutumisel seatud eesmärkide saavutamiseks. Ühise õppimise ja analüüsi käigus täienevad juhtrühma liikmete teadmised ja oskused, kuidas koolielu korraldada nii, et hoitud oleks kõigi töötajate vaimne ja füüsiline tervist.
    Projekti peamiseks eesmärgiks on: · kooli juhtrühm õpib koos ja üksteiselt, et sõnastada ühised väärtused ja põhimõtted, tekib tugevam meie tunne; · teadvustada selgemalt koostöövajadust ja lihvida meeskonnatöö võtteid; · arendada koostöist koolikultuuri, et edukalt rakendada kaasava hariduse põhimõtteid; · saada tuge ja tagasisidet kolleegidelt, et tegeleda ühtlustatud põhimõtetel töös ette tulevate murekohtadega.

  • Kooli arengu praeguses etapis ja lähtuvalt arengukava 2015-2017 eesmärkidest, on keskne arenguülesanne nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamine kõigi õpetajate poolt, kõigis kooliastmetes.
    Projekti tegevuste kaudu motiveerime õpetajaid olema loomingulised ning ettevõtlikud, pakkudes igale osalejale võimaluse avastada oma sügavamad huvid ja haridusväärtused, mille nimel nad on valmis astuma liidrirolli. Kasvatame õpetajate koostöö- ja enesejuhtimise harjumusi ning positiivseid hoiakuid professionaalse õpikogukonna põhimõttel toimiva koolimeeskonna suhtes. Arendame jagatud juhtimisel põhinevat koolikultuuri, mis lähtub eeldusest, et iga õpetaja juhiroll peab muutuma ja kasvama, et juurutada nüüdisaegset õpikäsitust ja transformatiivset e. süvaõppimist. Oluliselt kasvab ja muutub laiendatud juhtkonna roll (direktor, õppejuht, arendusjuht, IB-koordinaatorid + ainevaldkondade juhid + teemarühmade juhid), kokku u.20 inimest. Projektitegevused innustavad kooli juhtkonda hoidma oma kooli ja iseennast pidevas arengus, vastavalt Õpetajahariduse strateegia põhimõttele „Juht on organisatsiooni esiõppija ja -õpetaja“. Projektitegevused toetavad kooli juhtkonna ja õpetajate vahelist koostööd arengukava eesmärkide elluviimisel. Areneb demokraatlik koolikultuur ning õppimiskeskne pedagoogiline kontseptsioon.

  • Regionaalse konkursi "Parim noor instrumentalist" osalise toetamise taotlemine
    Eesti Muusikakoolide Liiduga koostöös toimuvad regionaalsed konkursid "Parim noor instrumentalist". Märtsis toimub Tartu II Muusikakoolisvaskpilliõpilastele esimene voor, kus žürii otsustab edasipääsejad II vooru.

  • Projekti eesmärgiks on, et kool kasutab ühtset lähenemist õpilaste toetamisel probleemse käitumisega toime tulemisel, toetades seega muidu klassi tegevustest välja jäävate õpilaste kaasatust. Eesmärgi täitmiseks on vajalik järgmiste alaeesmärkide täitmine: - Õpetajad on teadlikud oskuste õppe lähenemisest - Õpetajad on motiveeritud oskuste õppe lähenemist kasutama - Meetodit rakendavad õpetajad kohtuvad regulaarselt, et oma oskusi arendada ja üksteiselt õppida.

  • 2016/2017 õppeaastal tegeleb Tartu Forseliuse Kool 4. ja 7. klassi õppekavade lõimimisega, mis on juba praeguseks näidanud, et see suurendab õpetajate koostööoskusi ja efektiivsemat koostööd ning kuna lõiminguplaanides on lähtutud nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest, siis on õpetajate sõnul õpilased võtnud rohkem vastutust, leidnud rohkem seoseid ainete vahel ning tegutsenud innukamalt. Samas on tegutsetud ajaperioodil leitud ka kitsaskohti nagu näiteks vähene aeg koostöö tegemiseks, mitte nii hästi kinnistunud nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted, mis aeglustavad lõiminguplaanide koostamist ning vähesed oskused õpperuumi efektiivseks kasutamiseks. Kuna ainekavade lõimimine on aja- ja ressursimahukas protsess, siis oleks vaja leida õpetajatele rohkem ühist aega, uut õpikäsistust rakendavaid koolitusi ning õpperuumi muutmist õppimist toetavaks.
    Projekti eesmärgiks on luua 2018/2019 õppeaastaks Tartu Forseliuse Koolis koostöine organisatsioonikultuur läbi kaasaegset õpikäsitust rakendavate lõiminguplaanide koostamise ja elluviimise, mis elavdavad õpiprotsessi ning arendavad õpikeskkonda viisil, mis toetab nii õpetajate kui õppijate õpimotivatsiooni, toob kaasa huvi ja pühendumuse õppimise vastu.

  • Kavandatavate laagrite peamine eesmärk, sarnaselt eelnevatele, on näidata õpilastele lihtsamaid võimalusi loodusvaatluste tegemiseks, mille kaudu saab ülevaate vaatlusala looduslikust mitmekesisusest. Enamike läbiviidavate vaatluste puhul pööratakse tähelepanu looduses toimuvatele muutustele nii looduslike kui ka inimtegevuslike protsesside tagajärjel. Käesoleva (2017. aasta) projekti raames planeeritakse jätkata eelnevatel aastatel varasemate laagrite käigus kogutud andmete analüüsi ning planeeritakse juba pikemaajalisemaid vaatlusridade koostamist. Selleks annab võimaluse laagrite toimumine samal vaatlusalal ning eelnevate aastatel laagrites tehtud vaatlusandmete olemasolu. Alates 2016. aasta laagritest on osalejatel võimalus tutvuda lindude rõngastamisega ning alates 2017. aasta kevadest on plaanis lisada ka ulukiseire materjalid looduslaagrite kavasse. Pidevalt täienevad juhendamterjalid võimaldavad õpilastel näha looduses toimvaid muutusi läbi mitme aasta ning teha lihtsamaid järeldusi võimalike muutuste ja nende põhjuste kohta.

  • Noortele suunatud kogukonna-algatuste fond “PickUp- Briti eri” toetab 7-26-aastaste noorte omaalgatuslike ideede elluviimist.
    Tegevuse eesmärk on edendada erineva keele- või kultuuritaustaga noorte ettevõtlikkust panustades just oma kodukoha arengusse.

  • "Osale projektide tunnustamise konkursil “Ettevõtlik noor 2016”! Projektide tunnustamise konkursile oodatakse projekte, mille tegevused on LÕPETATUD 31. august 2016.a. Oluliseks peame koostööolid, noortekeskused, noorteorganisatsioonid ja noortegrupid, kes on teinud või läbi viinud eelmise õppeaasta jooksul mõne projekti või noortealgatuse. Konkursile oodatud projektide teostamise ajavahemik on 1.september 2015.a.-31. august 2016. a. Konkurss „Ettevõtlik noor” viiakse läbi kolmes kategoorias. • Uuenduslikum idee/projekt • Parim koostööprojekt • Parim kogukonnale suunatud projekt.le ja kogukonnale suunatud projekte. Žüriil on õigus välja anda eriauhind või muuta auhinna kategooriaid. Võitjate vahel läheb jagamisele auhinnafond. Projektide tunnustamine toimub ettevõtlusnädala raames AHHAA keskuses."
    Tunnustada tublisid noori, kes on 1. september 2015 kuni 31. august 2016 läbi viinud noorte omaalgatusprojekti ja olnud aktiivsed ühiskonnaelus kaasarääkimises.

  • Eesti Kultuurkapital toetab Tartu Laulupeomuuseumi tegevust rahvateatrite etenduste korraldamisel aastal 2017. Otsustati toetada transpordi korraldamisel etendusele sõiduks ja dekoratsioonide veoks.
    Kuna Tartu Laulupeomuuseumil on olnud pikk traditsioon rahvateatrite etenduste korraldamisel, siis tullakse siia etendusi andma ka väljastpollt tartut. Toetus võimaldab tasuda transpordikulud sõiduks etenduspaika.

  • Projekti eesmärgiks on rakendada ja parendada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni infrastruktuuride jagamist ja koostööd ning seeläbi avaldada mõju nii regioonile tervikuna kui parandada VKEde majandusnäitajaid. Projekti oluliseks osas on partneritega rahvusvaheliste kogemuste vahetamine ja heade näidete jagamine.
    Suurendada regioonis asuva TAI taristu rahvusvahelistumist ning aidata kasvada VKEdel. Tõsta regiooni osapoolte innovatsiooni võimekust.

  • Projekti eesmärgiks on rakendada ja parendada regioonide poliitikainstrumente ja programme, et toetada noorte VKE-de (kuni 5 aastat vanad ettevõtted) arengut, kasvu ja innovatiivsust. Projekti oluliseks osas on partneritega rahvusvaheliste kogemuste vahetamine ja heade näidete jagamine. Tartul on võimalik jagada/saada kogemusi läbi ühiskülastuste ja temaatiliste töötubade ning hiljem saadud tulemusi rakendada VKE-de hüvanguks. Lisaks näeb projekt ette ka projektikohtumise võõrustamist 2018 aasta mais-juunis Tartus.
    Suurendada VKE-de arengu, kasvu ja innovatsioonivõimalusi läbi poliitikainstrumendi (Tartu linna arengukava) ja programmide rakendamise ja parendamise.

  • Tartu Linnaraamatukogu osaleb projektiga kingituste tegemisel Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
    Projekti eesmärk on kaardistada Eestis mõne kindla geograafilise paigaga seotud 100 olulist kirjandusteost, mis on eestikeelsena kirja pandud alates 19. sajandist kuni tänapäevani, ja teha info teoste kohta avalikus ruumis nähtavaks ja veebis kuuldavaks. Projektiga avaldatakse austust Eestis (sh Tartus ja Tartumaal) tegutsenud ja tegutsevate kirjanike loomingule ning populariseeritakse eestlaste kultuuriloolisi tüvitekste põnevas uuenduslikus vormis väljaspool koolitundi.

  • Kogu Euroopas põhjustab transpordisektor umbes 20 protsenti kogu kasvuhoonegaaside heitkogustest, ligi pool sellest langeb reisijateveole. Selleks, et vähendada transpordisektori ökoloogilist jalajälge tuleb arendada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust eriti linnade äärealadel ning maapiirkondades. Kuna taristu ühistranspordi arendamiseks on reeglina olemas, siis omab valdkonna edendamisel üha tähtsamat rolli kohapealne poliitika ja administratiivne võimekus. Seega on erinevate keskkonnasäästlike liikumisviiside sidumine (jalgratas, ühistransport, e-sõidukid), paremad piletimüügi võimalused (nt uksest ukseni liikuvuse piletid e. MAAS kontseptsioon), IKT kasutamine reaalajas muutuvale nõudlusele vastamiseks, integreeritud graafikud (eelkõige linnade lähipiirkondade ühistransport), kõrgem reisijate mugavus (nt WiFi bussides) võtmeks ühistranspordi kuvandi kujundamisel ja selle atraktiivsuse tõstmisel. Atraktiivne ühistransport toob bussidesse rohkem reisijaid ning kaasates seeläbi enam rahalisi vahendeid paraneb transpordikorraldajate võimekus pakkuda kvaliteetseid ja atraktiivseid ühistransporditeenuseid.
    Projekti üldeesmärgiks on ühistranspordi osakaalu suurendamine linnade ja nende äärealade liikuvuses. Alameesmärkideks on: 1) suurendada transpordikorraldajate võimekust ühistranspordi kavandamisel ja korraldamisel; 2) võtta vastu tegevuskavad ning tutvustada uudseid lahendusi ühistranspordi kvaliteedi tõstmiseks; 3) tõsta linnaelanike teadlikkust ning suunata avalikku arvamust eesmärgiga suurendada keskkonnasäästlike liikumisviiside kasutust linna territooriumil. Tartu linna osas on spetsiifilistemateks eesmärkideks ühistranspordi teenustaseme (kättesaadavus, transpordivahendite spetsifikatsioon ja kvaliteet, liinide optimeerimine peale liinivõrgu uuendamiskava heakskiitu, hinnastuspoliitika, integreeritud maksevõimalused, IKT lahendused) tõstmiseks vajalike tegevuste kirjendamine ja nende esmane finantsmajanduslik hindamine ning ühistranspordi ja teiste säästlike transpordiviiside (eelkõige kavandatav rattaringlus) sidumiseks vajalike tegevuste väljatöötamine.

  • Balti riikides on vajadus praktika juhendajate koolitussüsteemi järele. Kuna seni on rangelt olnud lahus koolipoolsete ja ettevõtete juhendajate väljaõpe, siis ei taga see kvaliteetset tulemust praktika juhendamisel. Lätlaste läbiviidud piltootprojekt näitas, et juhendajate ühine ettevalmistus parandab oluliselt kooli ja ettevõtete vahelist kommunikatsiooni ning selle tulemusena läbi viidud ettevõtte praktika kvaliteeti.
    Projekti eesmärgiks on parandada töökohapõhisel õppel praktika juhendamise kvaliteeti ning selleks välja töötada ja piloteerida koolipoolsete ning ettevõttepoolsete praktikajuhendajate ühised koolitused.

  • Panustame põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate, aga ka üldhariduskoolide õpetajate, lastevanemate ja täiskasvanud elanikkonna teadlikkuse tõstmisesse kutseõppe eelistest, võimalustest ja erialavalikutest. Toetame kutsehariduse suhtes positiivse hoiaku kujundamist.
    1) Suurendada Tartu linna ja maakonna ning lähimaakondade põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste teadlikkust kutseõppe võimalustest ja eelistest, suurendada huvi kutseõppe erialade sh vähempopulaarsete erialade) vastu ning kujundada positiivset hoiakut kutseõppes õppimise vastu. 2) Kujundada Tartu linna ja maakonna ning lähimaakondade põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste täiskasvanud suunajate teadlikkust kutseõppe võimalustest ja eelistest ning kujundada positiivseid hoiakuid kutseoskuste kohta. 3) Tõsta esile praktilisi oskusi ja väärtustada meisterlikkust ühiskonnas ning aidata kaasa oskuste aasta sõnumi levitamisele.

  • Hugo Treffneri Gümnaasiumis riigikaitseõpetuse raames õppekäigu ja õppelaagri läbiviimine
    Hugo Treffneri Gümnaasiumis riigikaitseõpetuse raames õppekäigu ja õppelaagri läbiviimine

  • MHG riigikaitse kursuse raames õppekäikude ja laagri läbiviimine
    MHG riigikaitse kursuse raames õppekäikude ja laagri läbiviimine

  • Riigikaitseõpetuse toetamine
    Tartu Herbert Masingu Kooli riigikaitseõpetuse õppekäikude, laagri korraldamine, õppevahendite soetamine.

  • Riigikaitseõpetuse toetamine
    Tartu Annelinna Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppekäikude, laagri korraldamine, õppevahendite soetamine.

  • Riigikaitseõpetuse toetamine riigikaitselalase laagri ja õppekäikude korraldamisega
    Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse, õppekäikude ja laagri korraldamine

  • Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppekäigu(-käikude) ja -laagri korraldamine ning õppevahendite soetamine 2017. aastal
    Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õppekäigu(-käikude) ja -laagri korraldamine ning õppevahendite soetamine 2017. aastal

  • Kaitseressursside Ametilt taotletakse toetust Tartu Kutsehariduskeskuse riigikaitseõpetuse õppekäikude ja -laagri korraldamise ning õppevahendite soetamise kulude katmiseks.
    Toetada riigikaitse õpetust koolis.

  • "Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine" raames teostatava tõenduspõhise vanemlusprogrammi "Incredible Years" alaprogrammi Advanced Parent piloteerimine ja konkreetsete tegevuste teostamine
    Anda raskustes lapsevanematele oskusi laste kasvatamisel

  • Projekti käigus algatatakse või antakse õpetajatele uued suunad oma õppetöö mõtestamiseks, õpilaste vajaduste ning võimetega toimetulekuks erinevates õppeprotsessides ja õpikäsitlustes.
    1. Anda Tartu Variku Kooli õpetajatele kokkuvõtlik ülevaade õppimise kaasaegsetest seisukohtadest. 2. Tutvustada erinevaid kaasaegseid õpikäsitlusi ning leida praktilised väljundid nenede juurutamiseks kooli õppetöös. 3. Saada ülevaade õppija õpikäsitlusest. 4. Määratleda kooli uued õppimiskultuuri kujundamise alused. 5. Analüüsida, millised on meie kooli erisused õppetöös ja koolikultuuris ning kirjeldada, milline on meie kooli õpikäsitluse soovitud olukord tulevikus. 6. Kust tuleb õppeprotsesside muutumise vajadus ning millised on muutuva õpikäsitluse seosed õppekavadega.

  • 1. Toetada erinevate erialade õppijate ja koolide koostööd ning ühise eesmärgi saavutamisele orienteeritust õppekava väliselt. 2. Arendada õppijate loovust ja populariseerida juuksuri ja õmbluse erialasid kui ka kutseharidust üldiselt. 3. Lõimida erinevaid õppekavasid (õmblejad ja juuksurid) luues rõivakollektsioonid, et võistelda juuksurite võistlusel ning esitleda oma loomingut kooli sisestel ja välistel üritustel. 4. Luua Tartu KHK õmbluse erialade ja Tartu Erakooli õpilastele võimalus disainida ja õmmelda valmis konkreetsele teemale vastav kollektsioon.

  • 16.11.2016 Noorte Tugila

    Noorte Tugila on noortekeskuse juurde loodud NEET-noortele (NEET - Not in Employment, Education or Training) suunatud tugistruktuur, mis pakub individuaalset tugiteenust üldjuhul 1-6 kuud, keskmiselt 3-4 kuud 15-26-aastastele noortele, kes ei õpi ega tööta. Noorsootöötaja aitab luua kontakte nii haridusasutuste, tööandjate kui ka teiste noore toetamise võrgustikku kuuluvate organisatsioonidega, et tuua NEET-noor. Programmi eesmärgiks Anne Noortekeskuses on kahe aasta jooksul saada kontakt vähemalt 130 noorega, kellest vähemalt 40% aidatakse püsivalt kas õppima või tööle.
    Anne Noortekeskuses on projekti eesmärgiks saada kontakti venekeelsete NEET-noortega Tartu linnas ning toetada nende õppima või tööle minekut ning ühiskonda sulandumist. Anne Noortekeskus soovib kaheaastaseks projektiperioodiks palgata kaks 0,5 töökoormusega vene keelt emakeelena kõnelevat noorsootöötajat, kelle ülesandeks on kahe aasta jooksul pakkuda tugiteenust vähemalt 130 venekeelsele NEET-riskis või NEET-noorele ning koostööpartnerite abiga aidata vähemalt 40% nendest leida püsiv töökoht või jätkata poolelijäänud õpinguid.

  • Arengustrateegia „Eesti 2020“ seab üheks peamiseks arengu eesmärgiks tööhõive määra tõstmine vanusegrupis 20-64 2020. aastaks 76%ni. (Algtase 2013. aastal oli 73,4%) Selle alaeesmärk on vähendada noorte (15-24 aastased) töötuse määra 2020. aastaks 10%ni. Võrreldes 2013 aastaga (algtase oli 32,9%) on noorte tööpuudus on vähenenud oodatult kiires tempos, aga on siiski jätkuvalt võrdlemisi kõrge ehk 12,5 %. (töötukassa andmed jaan 2016). Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). (Statistikamet 2016) Noored kuuluvad riskirühma töötute hulka. Eksperdid loevad noorte töötust oluliseks probleemiks: noorte töötuse risk on kaks kuni kaks ja pool korda kõrgem kui täiskasvanutel (Tallinna Ülikooli raport 2012), samuti töötus nooremas eas mõjutab nende edasist tööelu ja karjääri: suureneb töötuks jäämise risk ka tulevikus, suureneb vaesusrisk, suureneb tõenäosus seaduserikkumisteks. Enim on probleeme madala haridustasemega noorte puhul: enneaegselt koolist lahkujad (15-29 aastased, kellel on põhiharidus või vähem ja kes ei õpi) oli 2015. aastal 13,8 % (Statistikamet 2016), seega on oluline on lühikese haridustee ennetamine, kus probleemiks on sotsiaalsete oskuste puudulikkus, puudulik ligipääs karjääriteenustele, madal enesehinnang või ebarealistlikud ootused tööturu võimaluste (nt töötasu osas). Tartu linnas ja maakonnas on töötukassa andmetel registreeritud töötuid noori 508 (töötukassa aprill 2016), kellest üle poole ehk 349 noort elavad Tartu linnas. Töötukassa arvestab noorteks inimesi vanuses 16 - 24 eluaastat. Kahjuks puuduvad täpsemad andmed tööturult ja õpingutest eemal olevate noorte kohta, kes ei ole ennast töötukassas registreerinud, kuid hinnanguliselt on neid Tartu maakonnas üle 1000. Sihtrühm: Riskirühma töötud st esimese ja teise taseme haridusega (põhi ja keskharidusega) 16–29-aastased noored.
    Projekti üldeesmärk on toetada tööturult eemal olnud noorte (16-29) tööle asumist ja tööturul püsimist läbi aktiivsete tööturumeetmete pakkumise, parandades seejuures tööturuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Eelkõige toimub töötute ja mitteaktiivsete noorte hõivesse toomine.

  • Olemas olevad õppevahendid ei võimalda pakkuda õpilastele võimalusi vahetut suhtlust loodusega. Projekti eesmärk on tugevdada sidet õpiku teksti ja igapäevaelu vahel, süvendada ja kinnistada tundides õpitut. Paljudel lastel puudub võimalus looduses viibida ja seeläbi raamatutarkust päriseluga seostada. Seetõttu ei pruugi õpilased õpiku pildil nähtut looduses äratunda ja osadel lastel on tekkinud hirm ning nad ei julge looduses liikuda.
    I kooliastme õpilased on osalenud igal õppeaastal erinevates õuesõppeprogrammides eesmärgiga pakkuda lastele vahetuid tunnetuslikke kogemusi looduses.

  • Projekti eesmärk on töötada välja ja rakendada mitmeid lõimitud õpe kutsehariduse lähenemisviise, mille eesmärk on ajakohastada õppimise, õpetamise ja hindamise meetodeid kogu 5 partnerriigis. Õpitakse üksteise kogemustest ja tehakse läbi praktilisi harjutusi, et näha rakendamise erinevaid lõimitud õppe meetodeid. Kaasates mitu institutsiooni lõimitud õppe väljatöötamisel ja selle katsetamisel toetab projekt kvaliteetset personalitseeritud õpet kutsehariduse õppijatele, Projekt toob kasu kutsehariduse pakkujatele, direktoritele ja õpetajatele arendades ja jagades professionaalseid praktilisi teadmisi kutsehariduse lõimitud õppest.
    Käesoleva projekti eesmärk on lihtsustada õppimise protsessi ja muuta seda paindlikumaks. Projekt uurib, kuidas juhtimise seisukohast lõimitud õpe muudab õpiprotsessi kutsehariduskeskustes, mis omakorda vähendab õpilaste väljalangevust, tõstab lõpetamise määra ja töövõimalusi.

  • Projekti eesmärk on edendada töökohapõhist õpet, parandada juurdepääsu kutseharidusele, paindlikult arvestada VÕTA süsteemi ja toetada kutseõpetajate profesionaalset arengut. Projekti sihtrühmad: kutseõppe pakkujad, juhid, töökohapõhise õppe koordinaatorid, praktikajuhendajad, tööandjad.
    1. Parandada kutsekoolide praktikajuhendajate ja ettevõttete poolsete juhendajate arusaamist õpiväljunditest ning hindamisprotsessist, mis põhineb ECVETi põhimõtetele. 2. Kasutades ECVETi süsteemi pakkuda sobivaid tööriistu ja vahendeid ning kaasata sellesse protseei praktikuid. 3. ECVETi süsteemi kasutades pakkuda sobivaid vahendeid ning tööriistu läbi praktilise kogemuse. 4. Edendada partnerlust kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel Läänemere regioonis ning töökohapõhise õppe ja õpperännete osas.

  • Triinu ja Taavi Lasteaia kõikide aiarühmade lapsed õpivad looduskeskkonnas mõistlikult ja vastutustundlikult käituma, vastavalt oma vanusele ja lasteaia õppekavale.

  • 06. aprillil 2017. a toimub Tartu Ülikooli Spordihallis traditsiooniline Tartumaa lasteaedade VI liikumispidu – pühendatud 2017. a algavale Laste- ja noortekultuuriaastale, mis toob tähelepanu keskmesse nii noore publiku kui noore looja ja kultuurielu järelkasvu
    Laps matkib liikumiskavas erinevaid rolle, rakendab loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast. Laps suudab järgida kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme. Lapsed pakuvad liikumispeol oma kavadega pealtvaatajatele visuaalse ja emotsionaalse elamuse.

  • Antud hetkel on vajalik arendada õpilastes üldpädevusi. Väärtuspädevus – loodusainete õpetamisel kujundatakse õpilaste suhtumist teadusesse kui inimtegevuse tähtsasse valdkonda, arendatakse huvi loodusteaduste vastu, süvendatakse säästlikku hoiakut keskkonna, sh kõige elava suhtes, väärtustatakse jätkusuutlikku, vastutustundlikku ning tervislikku eluviisi. Loodusained toetavad õpipädevuse kujunemist erinevate õpitegevuste kaudu. Õpipädevust arendatakse probleemide lahendamise ja uurimusliku õppe rakendamisega: õpilased omandavad oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset või vaatlust, analüüsida, tõlgendada ning esitada tulemusi. Matemaatikapädevus kujuneb eelkõige uurimusliku õppega, kus õpilastel tuleb katse- või vaatlusandmeid esitada tabelina ja arvjoonisena, neid analüüsida, leida seoseid ning siduda arvulisi näitajaid lahendatava probleemiga.
    Projekti eesmärgiks on korraldada õppepäevi 6-10 klassIdele Tõravere Observatooriumi ning Loodushariduskeskusega koostöös. Igale klassidele antakse võimalust võta osa ühes õppepäevas .

  • Lapsed looduse õpilased
    Looduse tundmaõppimine

  • 1.- 6. klasside õppeprogrammid loodukeskustes
    Tutvustada õpilastele ümbritsevat keskkonda, täiendada teadmisi erinevatest elukeskkondadest ja väärtustada loodust.

  • Suhtumised ja hoiakud kujunevad varases lapsepõlves, sellepärast on oluline koolieelses eas äratada huvi looduskeskkonna uurimise ja hoiu vastu.
    Laps õpib tundma erinevaid looduslikke kooslusi (veemaailm, elus- ja elutaloodus - loomastik, taimestik, kivimaailm) Lastel ja tööperel on oskusi ja teadmisi õuesõppe keskkonna loomiseks lasteaia õuealale.

  • Projekti eesmärgiks on Tartu Kivilinna Kooli (TKiK) õpilaste keskkonna- ja loodusteadlikkuse suurendamine, koolis omandatud keskkonnahariduse praktiline kinnistamine, noorte lähendamine loodusele. Projektis osalevad kõik TKiK klassid (kokku 39 klassikomplekti), kes läbivad õa jooksul erinevad õppeprogrammid või õppekäigud loodus- või keskkonnahariduskeskustes.
    Projekti eesmärgiks on Tartu Kivilinna Kooli (TKiK) õpilaste keskkonna- ja loodusteadlikkuse suurendamine, koolis omandatud keskkonnahariduse praktiline kinnistamine, noorte lähendamine loodusele. Projektis osalevad kõik TKiK klassid (kokku 39 klassikomplekti), kes läbivad õa jooksul erinevad õppeprogrammid või õppekäigud loodus- või keskkonnahariduskeskustes. Õppeprogrammid on valitud õpetajate poolt nii, et need toetaksid riiklikku ja kooli õppekava. Kokku saab õppeprogrammidest osa 944 õpilast. Õppeprogrammid aitavad mitmekesistada õppeprotsessi koolis ja aitavad kinnistada tundides omandatud teadmisi ja oskusi ning katavad suure osa loodusainete ainekavade teemadest. Programmid on üles ehitatud aktiivõppe põhimõtetest lähtuvalt ja tänu sellele saavad õpilased oma teadmisi paremini kinnistada läbi praktiliste tegevuste.

  • Loovus on tänapäeval üheks peamiseks inimese kvaliteediks, mida tööandja ootab. Üha vähem on töid, mis nõuavad päevast päeva üksnes lihtsate ja ühesuguste ülesannete täitmist. Ka kõige lihtsamate tööde puhul eeldavad tööandjad töötajatelt loovat mõtlemist ja probleemilahendamise oskust. Samuti vastutusvõimet võtta iseseisvalt vastu otsuseid ja mitte ootama kellegi korraldusi. Seega on loovus võtmekvaliteet, mis peab olema iga kooli fookuses läbi kogu õppekava.Planeeritav rahvusvaheline koostööprojekt aitab kaasa selle eesmärgi täitmisele. Lisaväärtuseks on see, et tegemist on väga eriilmeliste koolidega, nt Soomest kutsekooliga. Sihtrühmaks 14-17 aastased kooliõpilased.
    Peamiseks eesmärgiks on arendada lastes loovust, kasutades selleks nii traditsioonilisi kui ebatraditsioonilisi kunstidega seotud võtteid ja tegevusi. 72% maailma ettevõtlusliidritest väidab, et loovus on üheks viiest kvaliteedist, mida nad oma töötajatelt ootavad. Kombineerides akadeemilist haridust kultuuri, kunsti, tantsu, teatri jms, annab õpilastele võimaluse näha ja avastada paremini oma isiksuse loovat poolt. Antud projekti puhul on lisaväärtuseks kultuuridevaheline aspekt - kohtumine ja koostegemine erinevatest riikidest pärit õpilastega arendab nende suhtlemisoskusi ja avardab maailmapilti.

  • 01.09.2016 Elav raamat

    Projekt “Elav raamat” (“Living Book”) keskendub õpilaste lugemisoskuse ja ka lugemishuvi suurendamisele. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse innovatiivset meetodit (töötatud välja Küprose ülikooli poolt), mis põhineb digitaalsete ülesannete kasutamisel lugemise toetamiseks: virtuaalsed keskkonnad, interaktiivsed videod, “fanfiction”metoodikal põhinevad tegevused, mis aitavad õpilastel paremini mõista, interpreteerida ja rekonstrueerida loetavat. Sotsiaalmeedia vahendusel luuakse “suurte lugejate” kogukonnad. Lisaks kaasatakse lapsevanemad ja suunatakse õpilasi ka mitteformaalse lugemise juurde.
    Projekti eesmärgiks on suurendada õpilaste lugemisoskust ja lugemishuvi läbi digitaalsete õpiülesannete kasutamise.

  • Õppekäikudel ja koolivälistel õppeprogrammidel osalemine, et kinnistada koolitunnis saadud teadmisi ja tekitada õpilastes sügavamat huvi looduse, loodussäästlikkuse ja keskkonnahoiu vastu
    Pakkuda õpilastele võimalust osaleda aktiivõppeprogrammides, et luua ja kinnistada õppekavas ettenähtud ja koolitunnis saadud teadmisi loodushoiust, loodusressursside säästlikust kasutamisest ning keskkonnateadlikkusest.

  • Koolist väljalangevus, koolikiusamine ja vähene õpihuvi on probleemid, millega käesolev projekt tegeleb. Kaasatakse võimalikult palju õpi- ja käitumisraskustega õpilasi.
    Projekti peamine eesmärk vähendada koolist väljalangevust, koolikiusamist ja suurendada õpihuvi, kasutades selleks ennekõike erinevaid kunsti, tehnoloogia ja spordiga seotud tegevusi, mis muudaksid kooli õpilastele enam atraktiivseks, oleks võtmeks õpilaste sotsiaalse, emotsionaalse ja akadeemilise edukuse puhul.

  • 01.09.2016 We Are CooperARTive

    Koostööle suunatud õppemeetodite õppimine, arendamine, juurutamine, kasutamine.
    Läbi õpetajate ja õpilaste treeningute/koolituste/seminaride, kus fookus erinevatel koostöömeetoditel (cooperative learning) tulemusliku, iseseisva ja ajas jätkusuutliku õppija kujundamine ja toetamine.

  • Õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamine läbi praktiliste õppekäikude. Kavandatud tegevused toetavad õppekava ainevaldkondades püstitatud eesmärkide saavutamist, nagu ka õppekava üldpädevuste saavutamist. Aktiivne õppekäikudel osalemine võimaldab paremini rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas. Samuti ei saa alahinnata fakti, et enamik planeeritud õppetegevusi saab toimuma vabas õhus, mis täidab ka õuesõppe eesmärki ning aitab kindlasti kaasa ka õpilaste liikumisaktiivsuse tõusule. Samuti on õppeprogrammides lõimitud erinevad õpioskused ja teemad. Kuna õpilased on pärit erineva sotsiaamajandusliku taustaga peredest, võimaldab projekti rahastuse toel tagada kõikidele õpilastele võrdsed võimalused saavutada õpiväljundeid.
    Projekti eesmärgiks on keskkonda säästvam ja ümbritsevat tähelepanev kodanik, mida soovitakse saavutada Tartu Raatuse Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse tõusuga läbi planeeritavate temaatiliste õppekäikude.

  • Projekt on vajalik, et kolmandate riikide kodanike teenusevajadustest paremini aru saada ning pakkuda neile paremat võimalust info kätte saamiseks Tartu linna sh sotsiaalabi teenustest.
    Tartu Linnavalitsuse võimekuse tõstmine kolmandate riikide kodanikele teenuste pakkumisel ja teabe vahendamisel. Alaeesmärgid: 1. Tõsta Tartu Linnavalitsuse teadlikkust pagulaste vajaduste kohta (teenused, infovahetus) 2. Suurendada võõrkeelse teabe sh sotsiaalhoolekandealase teabe kättesaadavust kolmandate riikide kodanikele.

  • Tartu Jaan Poska Gümnaasium on noor, viiendat aastat tegutsev uuendusmeelne kool Tartu kesklinnas. Tänu teotahtelisele ja koostööaltile meeskonnale on kool lühikese ajaga muutunud tõmbekooliks paljude Lõuna-Eesti ja Tartu noorte jaoks. Jaan Poska Gümnaasiumi juhtimismudelis on oluline koht õppetoolidel, kus õpetajad otsivad ise võimalusi uute meetodite, kaasa arvatud digitehnoloogiliste lahenduste, laialdaseks kasutamiseks ainevaldkondades ning õpivara tekitamiseks pilvekeskkondadesse. Kooli arendustesse on kaasatud nii õpilased kui ka lapsevanemad ning õppetoolide kaudu enamus õpetajaid. Õppetoolid on ennast õigustanud õpetajate professionaalse arengu toetamisel, õpetamise metoodikate mitmekesistamisel ja õpetajate koostöö süvendamisel. Neil on oluline roll väärtustel põhineva gümnaasiumi õppekava arendamisel ja toimimise kindlustamisel. Samas hakkab silma ebakindlus oma otsustusõigust ja vastutust kasutada. Üldpedagoogiliste ja ainealaste teadmiste kasutamine praktikas, eriti uueneva õpikäsitluse kontekstis, on keerukas ilma uusi teadmisi omandamata ning käitumist ja seniseid praktikaid muutmata. Õppivale organisatsioonile omase õhustiku loomiseks on vajalikud ka muutused kooli juhtimisstruktuuris. Võtmaks meeskonnana suuremat rolli õppiva kooli põhimõtete juurutamisel, tunnetame, et vajame asjatundlike teoreetikute ja kogenud praktikute juhendamist. Koolis on hea vaimne õhkkond, kuid samas õpilaste akadeemiliste tulemuste kasvu kiirusega ei ole kool rahul. Loodame innovaatiliste õpilahenduste kasutamise kaudu jõuda iga õpilase individuaalse arengu toetamiseni. Selleks peab iga õpetaja olema oluliselt rohkem kaasatud kooli ühiste eesmärkide saavutamisse ning õppima võtma ja jagama vastutust kooli ühiste eesmärkide nimel.
    Taotleme projektiga ning muude arendustegevustega 3-5 aasta jooksul radikaalset ja kestvat läbimurret õppimise ja õpetamise kvaliteedis ning õpitulemustes. Projekti raames läbiviidavate õpetajate ja laiendatud juhtkonna täiendkoolituste kaudu ootame 2017. aastaks selgelt sõnastatud arengueesmärke nii individuaalsel kui ka meeskondade ja organisatsiooni tasemel, et õpetajatel oleks vajalikul määral teadmisi ja oskusi, samuti võimalusi enesetäiendamiseks, rakendamaks kaasaegset õpikäsitlust.

  • Projekt “Konkurendist koostööpartneriks ehk ühtse meeskonna loomine Tartu Kivilinna Koolis” peamiseks sihiks on luua õpetajatest ühtselt toimiv meeskond, kus iga liige teab oma rolli ja vastutust. Projekti käigus viiakse läbi meeskonnakoolitus ja juhtimiskomptentside arendamise koolitus õpetajatele. Porjekti käigus loodav koostöö- ja motiveerimissüsteem tagab projekti jätkusuutlikkuse projektile järgneval perioodil.
    Projekti eesmärgiks on läbi meeskonnakoolituste luua õpetajatest ühtselt toimiv meeskond, kus iga liige teab oma rolli ja vastutust.

  • Õpikäigud ja kogenenumate või ka teiste uute ja suurte koolide meeskondade juurde aitavad meil avardada oma teadmisi ja koostööoskusi. Luua Haridusuuenduskeskusest kovisiooni vormis õpiringid, et tugevdada koolis õpetajate vahelist koostööd ja süsteemset probleemilahendusmeeskondade tööd ning arendustegevust.
    Kõigi õpilaste arengu toetamine õpipartnerluse ning professionaalse arengu koostöö arendamise kaudu

  • Täiendava eesti keele õppe korraldamise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel toime tulla nii igapäevastes kui ka tööalastes toimingutes ja situatsioonides, aga ka orienteeruda Eesti kultuuriruumis, aidata kursuslastel praktiseerida eesti keeles kõnelemist, saada teadlikuks oma erinevate uskumuste soodustavast või piiravast toimest, samuti saada tuge oma isiklikele arusaamadele ja identiteedile. Käesoleval hetkel Tartu Kutsehariduskeskus ei paku täiendavat keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele. Alates 2011. a viiakse läbi esmakursuslastele funktsionaalse keeleoskuse test, mille põhjal selekteeruvad välja nõrga keele oskusega eesti keelest erineva emakeelega õpilased. Seoses asjaoluga, et Lõuna-Eestis ei ole võimalik kutseharidust omandada vene õppekeelega õpperühmades, on suurenenud Tartu Kutsehariduskeskuses õpilaste arv, kes vajavad täiendavat eesti keele õpet.
    1. Täiendava võõrkeele õppe eesmärgiks on õppija toimetulek kultuuriliselt mitmekesises töökeskkonnas ja konkurentsivõime tõstmine tööturul. Võõrkeeleoskus julgustab õpilasi kandideerima välispraktikale ja loob eeldused edukamaks toimetulekuks keelekeskkonnas. 2. Täiendav eesti keele õpe: aidata eesti keelest erineva emakeelega õppuritel toime tulla nii igapäevastes kui ka tööalastes situatsioonides, aga ka orienteeruda Eesti kultuuriruumis, aidata kursuslastel praktiseerida eesti keeles kõnelemist, saada teadlikuks oma erinevate uskumuste soodustavast või piiravast toimest, samuti saada tuge oma isiklikele arusaamadele ja identiteedile.

  • Ettevalmistav visiit rahvusvahelise projekti kirjutamiseks ja käivitamiseks Fääri saartel asuva Stranda kooliga.
    Sotsiaalselt ja majanduslikult toimetulev õpilane.

  • Looduse mõistmiseks õpivad lapsed tundma ja teadvustama looduses toimuvaid seoseid, mis o n aluseks looduse väärtustamisel , hoidmisel ja kaitsmisel.
    Lapsed õpivad nägema looduse seoseid ja inimese rolli. Lapsed saavad vahetu kogemuse loodusega.

  • Parandada keskkonnaalaseid teadmisi
    Ümbrusõpetuse teadmiste suurendamine toimetulekuõppes õppivatele hingehooldust vajavatele õpilastele

  • 01.09.2016 Nonformal for All

    Tegu on Erasmus+ programmi strateegilise partnerluse projektiga, mille jooksul 6 riigi koolid (Rumeenia, Ungari, Portugal, Türgi ja Eesti) tegutsevad ühiselt selle nimel, et luua erivajadustega õpilaste toetamiseks uudseid mitteformaalse õppe võimalusi koolikeskkonnas. Selle tarbeks korraldatakse õpetajatele rahvusvahelisi ja siseriiklikke koolitusi, katsetatakse erinevaid mitteformaalse õppe tegevusi ka koos õpilastega ning luuakse käsiraamat, jagamaks projektist saadud kogemusi.
    Projekti eesmärgiks on toetada erivajadustega õpilaste suuremat kaasatust läbi mitteformaalse õppe

  • Projekt suurendab ja parandab koostööd töökohapõhise õppe kolme osapoolte vahel (õpilane, kool, töökoht) ja seda töö käigus toimuva väljaõppe ajal. Projekt on valdkonnaülene ning selles osaleb kaks kõrghariduse ja kolm kutsehariduse (kutsehariduse koolitus) institutsiooni, vaatleb töökohapõhist õpet kui protsessi kaasatud inimeste mitte ainult partnerorganisatsioonide seisukohalt, põhifookuses üldoskused ning võime ja soov edasi õppida. See projekt arendab töökohapõhist õppet kasutades Service Design interaktsioonide meetodeid ja vahendeid ning katsetab erinevaid viise, kuidas ühendada koostööks kolm osapoolt õpilane, kool, töökoht. Projekt suurendab noorte tööhõivet, kutsehariduse kvaliteeti, arendab õppekavasid ja muudab atraktiivsemaks töökohapõhist õpet. Kasusaajad: tööandjad, koolid ja kogu ühiskond.  Projekt ehitab partnerlust hariduse ja tööhõive vahel, kaasates kogukonna tööandjaid ja sotsiaalpartnereid.
    Projekti üldeesmärgiks on arendada ja laiendada töökohapõhist õpet.

  • Seoses Tartu II Muusikakooli 40. aastapäevaga koostame näituse "Albumilehed",
    Näituse "Albumilehed" ettevalmistamine ja teostamine seoses Tartu II Muusikakooli 40. aastapäevaga ja kooli ajaloo esitamisega vastavalt taotluses esitatud projektile ja eelarvele.

  • Tartu II Muusika kandleansamblile instrumentide soetus ja hooldus
    Arendada ja mitmekesistada kandlemuusika esitus- ja väljendusvõimalusi.

  • Projekt „Let’s act together“ („Tegitseme koos“) võimaldab kolme Balti riigi õpilastel analüüsida ja käsitleda tänapäeva maailma igapäevast probleemi –teismeliste kavalitatiivse vaba aja motiveeritud veetmine. Projektis osalevad õpilased koostavad ja viivad läbi uurimuse oma riigi teismeliste vaba aja veetmise kohta; õpilased otsivad mõtestatud vaba aja veetmise vorme, mis toetaks isiku arengut ja õhutaks rohkem õppima. Projektis väärtustame ja kujundame õpilaste arusaamu kultuuriväärtustest, riikide mitmekesisusest ja sarnasustest. Projekti käigus toimub õpilastel kolm kontaktkohtumist projekti partnerkoolis, kus toimuvad ühised keeletunnid, kirjanduse- ja kunstitunnid ning sportlikud tegevused, õpilased osalevad erinevates töötubades. Projekti käigus valmivad lühivideod „Stop, Think, Act“ („Peatu, Mõtle, Tegutse“). Õpetajate rahvusvaheline koostöö võimaldab jagada kogemusi ja võimaldab innovaatiliselt täiendada oma õpetamismeetodeid.
    Eesmärk on julgustada noori huvi tundma teiste kultuuride vastu, õppima keelelisi ja kultuurilisi erinevusi ja mitmekesisust; väärtustama ja arusaama oma kultuuri tähtsusest globaliseeruvas maailmas. Riikidevaheline koostöö võimaldab efetiivselt ja innovaatiliselt motiveerida õpilasi veetma oma vaba aega mõtestatult.

  • Gümnaasiumiõpilastele suunatud aktiivõppeprogrammid Jääaja Keskuses ja Saadjärve Looduskoolis, mille käigus kinnistatakse juba koolis õpitu ja omandatakse uusi teadmisi ökoloogilisest tasakaalust ja jätkusuutlikust arengust uurimus, kogemus - ja avastusõppe meetoditega. Elukeskkonna toimimisest arusaamine võimaldab keskkonnasäästliku, vastutustundliku ja jätkusuutliku käitumismudeli kujunemist, mis omakorda loob võimaluse Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamiseks.
    Koolis õpitu teadmiste ja uute teadmiste omandamine ökoloogilisest tasakaalust ja jätkusuutlikust arengust uurimus, kogemus - ja avastusõppe meetoditega.

  • Iga aasta 1. septembril tähistatakse ülemaailmset teadmistepäeva. Eestis nimetatakse 1. septembrit traditsiooniliselt Tarkusepäevaks. Tartu linna Tarkusenädal tähistab uue õppeaasta algust ning sel puhul leiab aset Küüni tänaval ja selle ümbruses põnev ja mitmekesine programm noortele.
    Tarkusenädal 2016 on Tartu linna haridus-, huviala - ja noorsootööasutuste mainesündmus, mille eesmärk on tutvustada huvitegevuse, sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi ning noortele suunatud teenuseid. Sellel aastal toimub Tarkusenädal Tartu kesklinnas ning selle eemärk on tutvustada võimalikult paljudele koolinoortele algava hooaja vabaajategevusi. Tulenevalt sellest toimub mainesündmus ühe päeva asemel kokku viis päeva ning erinevad organisatsioonid on väljas kõik päevad. Sellisel juhul on noortel suurem võimalus tutvuda erinevate võimalustega, mida Tartu linn pakub. Lisaks sellele on kolmel esimesel päeval väljas kõik Tartu linna noortekeskused, et noortele tutvustada avatud noorsöötöö meetodit läbi ühise vabaõhu avatud noortekeskusena, kus noorsootöötajad teevad nii platsitööd, kui ka arendavaid vabaajategevusi, mis tutvustavad konkreetse noortekeskuse tegevusi. Samuti viivad noorsootöötajad läbi erinevaid tegevusi, mille eesmärk on: · kaasata noori noorsootöösse ja huvitegevusse. · pakkuda noortele huvitavat, arendavat ning aktiivset tegevust. · noorte omaalgatus propageerimine ja toetamine, nende ettevõtmiste tutvustamine · vältida noorte mõnuainete tarbimist, pakkudes neile võimalikult palju erinevaid tegevusi vaba aja sisutamiseks · luua kõigile noortele sotsiaalset arengut soosiv keskkond, kus on võimalik eksida, õppida ja areneda.

  • 2011 aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli Tartu maakonnas 20-64 aastaste keskhariduseta täiskasvanute absoluutarv oli 13333 ehk 14,3% (Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise toetamine, Centar´i uuringu raport). Seega on olemas sihtgrupp, kes teadmatuse või teatud eelarvamuste tõttu ei ole oma haridusteed jätkanud.
    Projekti eesmärk on leida, motiveerida ja julgustada haridustee katkestanud täiskasvanuid õpingute jätkamiseks Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi põhi- ja keskharidusõppes ning paindliku ja kaasaegse õppetöö läbiviimisega vähendada katkestajate arvu ning sellega suurendada kooli lõpetajate arvu.

  • Käesoleva projektiga soovib taotleja käsitleda nelja Euroopa 2020 strateegia, Euroopa haridusstrateegia ET 2020, Eesti 2020 strateegia ja Erasmus + programmi põhiteemat: 1. Koolist väljalangevuse vähendamine alla 10% - suurendada haridussüsteemide avatust ja vastavust tööturu vajadustele, õppija toetamine. 2. Tõsta praktika juhendamise ja hindamise kvaliteeti. 3. Paindlikud õppevormid sh õpipoisiõppe arendamine. 4. Tugevam side töömaiilmaga. 5. Rahvusvahelistumine. 6. Tõsta kutsehariduse atraktiivsust. Nimetatud teemad on olulisel kohal ka Tartu Kutsehariduskeskuse (TKHK) arengukavas 2014-2018.
    Käesoleva projektiga tahame kaasa aidata TKHK 2014-2018 arengukava eesmärkide saavutamisele ning tulenevalt sellest oleme projektile seadnud kaks põhieesmärki: 1. Praktilise õppe kvaliteedi tõstmine TKHK-s. 2. Väljalangevuse vähendamine.

  • Tartu linnale kuulub endine tall ja arestimaja aadressil Jänese 23 üldpinnaga 1166,5 m2 ja endine kirik- sidehoone Peetri 92 üldpinnaga 808,4 m2. Jänese 23 arestimaja osa on oluliselt amortiseerinud, varisemisohtlik ning kujutab ohtu ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Jänese 23 talliosa on kasutuskõlblik ja seda kasutatakse tallihoonena. Peetri 92 hoone on oluliselt amortiseerinud, varisemisohtlik ning kujutab ohtu ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. Arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse hinnangul tuleb hoonest säilitada vähemasti kiriku osa ja leida selle taastamiseks vahendid. Esimese asjana tuleks kiiremas korras taastada hoone katus ja kogu hoone konserveerida. Projekti käigus lammutatakse Jänese 32 arestimaja osa ja Peetri 92 sidehoone osa. Lammutustööde territoorium korrastatakse.
    Lammutada osaliselt Jänese 23 hoone tingimusel, et hoonest säiliks tallihoone osa ning lammutada osaliselt Peetri 92 hoone tingimusele, et hoonest säiliks kiriku osa;

  • Lasteaia 12 poisile ja 12 tüdrukutele õmmeldakse Äksi rahvariided.
    2017.a. mais korraldab lasteaed Ropkamõisa laste laulu- ja tantsupeo. Kuna lasteaial puuduvad laste rahvariided, et rahastatud peojekt ja omafinantseering võimadavad riided muretseda.

  • Lasteaia 12 poisile ja 12 tüdrukutele õmmeldakse Äksi rahvariided
    2017.a. mais korraldab lasteaed Ropkamõisa laste laulu- ja tantsupeo. Kuna lasteaial puuduvad laste rahvariided, et rahastatud peojekt ja omafinantseering võimadavad riided muretseda.

  • 21.06.2016 Maalinn 2016

    Malinna eesmärk on toetada läbi noorsootöö Tartu linna ja maakonna noorte sotsiaalseid ja isiklikke vajadusi tervisevaldkonnas läbi mänguliste, sportlike ja seikluskasvatuslike õpitubade looduses. Samuti läbi aktiivtegevuste ennetada ning tõsta teadlikkust noorte jaoks aktuaalsetest teemadest (mõnuained, seksuaalsus, meedia, vaimne ja füüsiline vägivald jm). Ja seda kõike tervislikke tegevusi toetavas kohas.

  • Makey Makey Classic komplektide soetamine
    Seadmete soetamise eesmärk on kaasajastada ja mitmekesistada algklasside (1. - 3. klass) aineõpetaja tunde

  • LEGO Mindstorms EV3 baaskomplekti soetamine
    Õppetegevuse rikastamine

  • 6 mesimummu ja laadimisaluse soetamine
    Laste digipädevuste arendamiseks alates 3.a lastest. Põrandaroboti kasutamine loob suurepärase võimaluse huvi äratamiseks ja tänapäevaste õpetamismeetodite rakendamiseks ning kõikide laste õhinapõhiseks õppimiseks. Soovime põrandaroboteid kasutada nii hommikuringis huvi äratamiseks kui erinevate tegevuspesade tegevuste läbiviimiseks. Meie lasteaias on hoogustunud robootikavahendite kasutamine igas rühmas, õpetajad planeerivad robootikategevusi nädalakavades. Bee-Boti põrandarobot annab uut väljundit juba tehtavale tööle.

  • Robootika seadmete taotlemine
    Harivad legoklotsid, mesimummu komplektid ning LEGO WeDo komplektid annavad lastele võimaluse katsetada tehnoloogilisi vahendeid sihipäraselt - nad saavad proovile panna oma nutikuse ning samal ajal õpivad mänguliselt selle käigus loovust, konstrueerimist, programmeerimist, arvutamist, lugemise eeloskusi ja palju muud. Erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamine aitab õppetööd veelgi huvitavamaks ja mängulisemaks teha. Oluline on lapsel tehnoloogilised eeloskused saada juba lasteaiast, sest arvame, et tänu nendele oskustele on lastel koolis parem hakkama saada.

  • Mikrokontroller-arendusplaatide, robootikakomplektide ja lisade, elektroonika-mehhaanika KIT-ide ning 3Dprinter Kit-ide soetamine
    Hangitavate seadmete abil on võimalik lõimida ja integreerida erinevaid õppeaineid: matemaatika, informaatika, füüsika, loodusõpetus, inglise keel, tehnoloogiaõpetus.

  • Projekti vajadus: 1. Omavalitsuste teenused on korrastamata ning sageli ebaefektiivsed. See pikendab oluliselt erinevate menetluste aega, suurendab ametnike poolt tehtavate vigade riski ja pikemas perspektiivis põhjustab ressursside raiskamist ning bürokraatia suurenemist. 2. Kodanikud ei oma sageli mingitki ülevaadet, mida, kuidas ja mis põhimõtetel omavalitsused oma teenuseid pakuvad. Teadmatus tekitab eelarvamusi ning loob psühholoogilise tõkke omavalitsuse ja kodaniku vahel. 3. Arvestades väga suurt hulka inimesi, kes kasutavad igapäevaselt internetti või erinevaid nutiseadmeid, on veebis pakutavate kohaliku omavalitsuse teenuste kasutajate potentsiaal väga suur.
    Otseseks eesmärgiks on parandada Tartu Linnavalitsuse teenusete pakkumist ja luua eeldused nende kättesaadavuse oluliseks suurendamiseks läbi kaardistatud, korrastatatud ning optimeeritud teenuste, mis on lihtsalt leitavad ning kasutatavad omavalitsuse iseteenindusportaali kaudu.

  • Laste õppesse LEGO ja robootika komplektide integreerimine
    LEGO ja robootika komplektide kasutamise eesmärgid: 1) Lapsel areneb silma ja käe koostöö, peenmotoorika. 2) Laps korrastab oma töökoha (lapsed sorteerivad alati õppetöö lõppedes legoklotsid vastavatesse lahtritesse). 3) Lapsel areneb ruumitaju ning tutvub mõistega „sümmeetria“. 4) Laps tutvub ning oskab hiljem kasutada iPad`i. 5) Lapsed muutuvad julgemaks ning areneb esinemisoskus. 6) Laps oskab klotsidest ehitusjuhiste alusel robotit ehitada ning õpetaja abiga iPad`is robotit programmeerida. ).

  • Tartumaa Noorteinfo tegevuskava teostades lähtume ENTK (Eesti Noorsootöö Keskus) kehtestatud noorteinfo teenusstandardist, Euroopa Noorteinfo Hartast ning veebipõhise noorteinfo põhimõtetest. Sel aastal pöörame erilist tähelepanu noorte teavitamisele infoteenusest ja selle võimalustest, ülemaakondlikele noorte üritustele, maakonna erinevate valdade ja linnade noorte kööstöö arendamisele ja noorte kaasamisele infotöösse. Samuti laiendame teenuse kättesaadavust.
    Eesmärkideks on: - muuta teenus kättesaadavamaks enamatele noortele ja muuta neid ainult infotarbijatest ka infoloojateks ja vahendajateks. - suurendada Tartumaa noorte omavahelist suhtlemist ja teadlikkust üksteise tegemistest ja saavutustest. - pakkuda Tartumaa noorsootöötajatele, infotöötajatele ja noortega kokkupuutuvatele spetsialistidele enam võimalusi infoalaseks koostööks, toimivate suhtluskanalite loomiseks ja üksteise valdade ja linnade noorte kaasamiseks. - tuua Tartumaa infotöösse rohkem rahvusvahelisust.

  • Projekti raames keskendutakse koos kohalike huvigruppide ja spetsialistidega linnaeelarve visualiseerimise võimaluste leidmisele, arendatakse edasi kaasava eelarve rakendamise lahendusi, hinnatakse võimalusi arengukavade ja planeeringute koostamise protsesside toomist elanikele lähemale ning nende kujundamist huvipakkuvamaks. Paralleelselt kogutakse partnerlinnadelt parimaid praktikaid atraktiivsema turismisihtkoha arendamiseks ning parema ettevõtluskeskkonna kujundamiseks.
    Projekti eesmärgiks on pakkuda konkreetseid lahendusi ja väljundeid, kuidas tänapäevaste digitaalsete kanalite kaudu (nt sotsiaalmeedia, erinevad veebi- ja mobiilirakendused) kaudu ning läbi inimeste kaasamise sisuloomesse suurendada linnajuhtimise efektiivsust, elanike tealikkust ja huvi kaasa rääkida erinevates linnaelulistes küsimustes.

  • KIK-i sai esitatud projekt "Tartu Annelinna Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste loodusteadusliku praktikumi laagri korraldamine". Antud projket sai rahastuse. Bioloogia gümnaasiumi riiklikus õppekavas on teema "Keskkonnakaitse", mille õppesisu näeb ette s.h. järgmisi alateemasid "Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused.Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas." Õpitulemused: lahendab kohalikele näideteletuginevaid keskkonnaalaseid dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, seadusandlikke,majanduslikke ja eetilisi seisukohti. Antud teemade õpitulemuste saavutamine on efektiivsem just looduskeskkonnas.
    Üldeesmärk - Keskkonnateadlikkuse kujundamine läbi koosluste tundmaõppimise eluslooduses. Alaeesmärgid 1. looduskeskkonnas koosluste tundmaõppimine, Nelja praktilise töö läbiviimine 26 õpilasele eesmärgiga arendada uurimuslikke oskusi ning vahendite käsitlemise vilumust. 2. meeskonna- ja iseseisva töö oskuste arendamine ning uurimistulemuste interpreteerimise õppimine.

  • Ülekõe Akadeemia loengute ja retkede korraldamine 2016. aasta juunist novembrini.
    Soovime jätkata 2016. aasta märtsis alustaud Ülejõe Akadeemia loengute ja retkede korraldamist 2016. aasta juunist novembrini. Ülejõe Akadeemia alustas 2016. aasta kevadel Ülejõe ajaloolise piirkonna kultuuri, arhitektuuri, spordi ajaloo jms tutvustamist muuseumis toimuva loengusarja ja piirkonnas toimuvate retkede käigus.

  • Projekti raames on kavas rajada kergliiklustee liikumiseks suunal Kesklinn – Ülejõe – Kvissentali linnaosa (Jõgeva maantee), mille kogupikkus on 2,5 km. Tee ühtib linna piiril Tartu valla kergliiklusteega ja kulgeb kuni Lähte alevikuni.
    Jalgrattaliikluse arendamine on Tartu linna transpordipoliitika üks prioriteetidest. Eesmärgiks on jalgrattaliikluse osakaalu suurendamine. Sel otstarbel rajatakse täiendavaid jalgrattateid ning jalgrataste hoiukohti ja parklaid. Tartu jalgrattaliikluse arendamise nägemuseks on kogu linna ning linnast väljuvaid põhisuundi kattev jalgrattateede ja -radade võrgustiku ning mugava ja ohutu jalgrattaparkimise võimaluse loomine. Eesmärgiks on soodustada jalgrattaga liiklemist, muuta rattaga liiklemine arvestatavaks alternatiiviks autole ning soodustada jalgrataste kasutamist ka talvel.

  • Projekti raames rajatakse kergliiklustee suunal Tartu Kesklinn - Baeri tn - Näituse tn - Ilmatsalu tn, kogupikkusega 3,1 km.
    Jalgrattaliikluse arendamine on Tartu linna transpordipoliitika üks prioriteetidest. Eesmärgiks on jalgrattaliikluse osakaalu suurendamine. Sel otstarbel rajatakse täiendavaid jalgrattateid ning jalgrataste hoiukohti ja parklaid. Tartu jalgrattaliikluse arendamise nägemuseks on kogu linna ning linnast väljuvaid põhisuundi kattev jalgrattateede ja -radade võrgustiku ning mugava ja ohutu jalgrattaparkimise võimaluse loomine. Eesmärgiks on soodustada jalgrattaga liiklemist, muuta rattaga liiklemine arvestatavaks alternatiiviks autole ning soodustada jalgrataste kasutamist ka talvel.

  • Projekti sisuks on kergliiklustee ehitamine suunal Tartu Kesklinn - Annelinn - Luunja vald, mille kogupikkus on hinnanguliselt 4 km.
    Jalgrattaliikluse arendamine on Tartu linna transpordipoliitika üks prioriteetidest. Eesmärgiks on jalgrattaliikluse osakaalu suurendamine. Sel otstarbel rajatakse täiendavaid jalgrattateid ning jalgrataste hoiukohti ja parklaid. Tartu jalgrattaliikluse arendamise nägemuseks on kogu linna ning linnast väljuvaid põhisuundi kattev jalgrattateede ja -radade võrgustiku ning mugava ja ohutu jalgrattaparkimise võimaluse loomine. Eesmärgiks on soodustada jalgrattaga liiklemist, muuta rattaga liiklemine arvestatavaks alternatiiviks autole ning soodustada jalgrataste kasutamist ka talvel.

  • 1. septembrist 2016 kuni 31. augustini 2017 tegutseb Lille majas Euroopa vabatahtliku teenistuse raames noor ungarlane Zsolt Bánhalmi, kes viib iganädalaselt lastele ja noortele läbi 1) kokaklubi, 2) ungari keele ja kultuuri klubi, 3) cajóni (kastikujuline trumm) tunde. Lisaks korraldab Zsolt 4) Ungari multifilmide õhtuid ja 5) Tartu pinnasekihte tutvustavaid geoloogilisi ekskursioone. Zsolt kogub kokaklubi retseptid Lille maja noortetoa virtuaalsesse kokaraamatusse, mis asub Lille maja kodulehel. Cajóni tunnid saavad väljundi kevadel kontsertide või kontsert-etenduste kujul. Geoloogilistel ekskursioonidel kogutud materjalidest koostatavad noored loomingulise näituse. Ungari keele ja kultuuri klubi tutvustamiseks toimuvad Ungari multifilmide õhtud ja valmib koostöös noortega klipp, mille link läheb üles Lille maja kodulehele ning SA Archimedese Noorteagentuuri Telepurgi veebi. Selles projektis rakendame kaasavat noorelt noorele meetodit, mis suurendab noortes tolerantsi ning aitab neil mõista endast esmapilgul väga erinevaid inimesi. Koos tegutsedes, kokates ja luues ning üksteise keeli õppides otsime vastuseid sellistele küsimustele nagu: mille poolest me erineme? mille poolest sarnaneme? mis teeb minust minu? kuhu ja kuidas ma kuulun?
    Mitmekesistada Tartu noorte vaba aja tegevusi, pakkudes neile võimalust õppida ungari keelt ja tutvuda ungari kultuuriga; õppida cajóni mängima ja panna end esinedes proovile; õppida kokkama ning tutvuda ungari ja maailma köögiga; teha praktilist tutvust geoloogiaga Tartu pinnasekihte uurides. Teha kogukonna tasandil koostööd Lille majas tegutseva flamenkotantsustuudio Duende noortega, pakkudes neile võimalust harjutada ja esineda elava muusikaga ning õppida ise mängima cajóni, mis on nüüdisflamenko üks tavalisemaid saatepille. Arendada Tartu noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö võimekust ja kinnistada Euroopa vabatahtliku teenistuse liini järjepidevust Tartus Lille majas. Väärtustada mitteformaalset õpet (noortepass ja 8 võtmepädevuse meetodeid kasutades). Edastada noortele Euroopalikke väärtus (tolerantsus, sallivus jms). Säilitada ja tõsta Tartu noorsootöö kvaliteeti.

  • EV100 ühiskingituse projekt
    Laste muusikaõpetuses ja muusikaringides ning muudes muusiakja õppetegevustes vajalikud pillid

  • Tegemist EV100 ühiskingituse projektiga
    Laste muusikategevustes pärimusmuusika kasutamine Orffi pillidega. Lasteaias tegutseva muusikaringi ja õppetegevustes ansambliõppe ing orkestriõppe kaudu tuua lasteni eesti folkloorset muuusikat ja pille.

  • Lastekaitsepäev 2016 "Õues õppida on mõnus - Näoga mere poole" õpitoad koondavad enda alla erinevaid ennetustegevusi ja õpilasi arendavaid tegevusi ning merekultuuri edasikandvad ettevõtmisi ja sündmusi. 1. juunil toimuvad veeteemalised AHHAA Teadusteatri etendused ning Miksteatri etendus "Ennemuistsed jutud", Lõuna Päästekeskuse veeohutuse demod, Maanteameti ja Lõuna Prefektuuri ennetustegevused, kohtumised lastekirjanikega. Tartu Kaubamaja kolmel korrusel on laste jaoks avatud teadusmaailm, kus esitletakse erinevaid algklasside teadusprojekte ja esinevad õpilaste teadusteatrid ja teaduse populariseerijad (nt TÜ loodusmuuseum, Tartu Observatoorium, Eesti maaülikooli Elus teadus, Ahhaa keskus ja Eesti teadusagentuur). Lisaks on kesklinnas erinevaid kunstitegevusi pakkuv kunstimaailm, lustlik tantsumaailm ja palju muud põnevat. Kuna iga laps on oluline, siis pakume kõiki tegevusi tasuta. Iga klassijuhataja saab registreerida oma klassi klassi poolt valitud õpitubadesse. Õpitoad on Tartu Kaubamaja sees ja ees, mööda Küüni tänavat, Kaubahoovi pargis, Raekoja platsis, Linnavalitsuse ruumides, Toomemäel. Õuesõppepäeval vaadatakse kooliaastale tagasi, kinnistatakse õpitut ja valmistutakse suveks. Sellel päeval peavad lapsed tundma, et iga laps on oluline ja õppida on lõbus. Selle aastase rongkäigu eesotsas kõnnivad tegelased meretaamalisest lasteraamatust „Arabella – mereröövli tütar” ja Lastekaitsepäeva maskott Kassikapten. Igast koolist tuleb rongkäiku kolm klassi – üks klass I, II ja III kooliastmest.
    1) merekultuuriaastal väärtustada õues olemist ja vee tähtsust ning veeohutust; 2) pakkuda õpilastele arendavaid tegevusi ning merekultuuri edasikandvad ettevõtmisi ja sündmusi läbi erinevate valdkondade; 3) pakkuda õpilastele erinevaid ennetustegevuse alaseid õpitubasid; 4) anda lastele uusi teadmisi mitteformaalselt.

  • Pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete (vähemalt 12 kuud tööturul eemal olnute) tööle asumise ja tööturul püsimise toetamine. Rakendatakse erinevaid tööturumeetmeid lähtuvalt isiku vajadustest (tööklubi, tugiisik, nõustamisteenused, tööpraktika, erialane täiendkoolitus). Tulemuseks on pikaajaliselt tööta olnud inimeste tööharjumuse ja -oskuste paranemine. Tegevuste kestvus: 01.04.2016 - 31.03.2018
    Üldeesmärk on toetada pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist läbi aktiivsete tööturumeetmete pakkumise, parandades seejuures tööturuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Eelkõige toimub pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine. Sihtgrupp: pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimesed. Projekt aitab omavalitsusel täita sotsiaalhoolekande seaduses §28 toodud kohustusi: osutada abi töö leidmisel ja vajadusel määrata tugiisik sotsiaalabi vajavatele isikutele. Projektis rakendatakse juba koolitatud ja töökogemusega tugiisikud tööks kohaliku omavalitsuse tasandil ja tagatakse projekti jooksul nende rakendamine, nõustamine ja supervisioon.

  • Tartu Kutsehariduskeskuse (Tartu KHK) üheks strateegiliseks sihiks on rahvusvahelistumine - 2018. aasta on Tartu KHK arengukava kohaselt rahvusvahelistumise teema-aasta ning 2015. aastal kinnitati Tartu KHK Rahvusvahelistumise strateegia aastani 2020. Strateegia toetab püüdlusi rahvusvahelistumise kaudu integreerida innovatsiooni, ettevõtlussuhteid ning arendustegevust õppetegevusega selliselt, et see parandaks oluliselt arendus- ja õppetegevuse kvaliteeti ning tõstaks kooli rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kuidas strateegia ellu viia, mil viisil kõige efektiivsemalt rahvusvahelistumise eesmärkide saavutamist toetada ning milliseid tegevusi selleks rakendada, on hetkel aktuaalne küsimus. Osalemine seminaril, kus käsitletakse rahvusvaheliste tegevuste mõju õppe ja organisatsiooni arengule ning võimalusi rahvusvaheliste tegevuste integreerimiseks igapäevatöösse, on kooli juhtkonnale suurepäraseks võimaluseks analüüsida enda organisatsioonis püstitatud strateegilisi eesmärke ja arenguvajadusi, mille põhjal välja töötada juba konkreetseid tegevusi. Seminaril osalemise lisaväärtus seisneb võimaluses jagada kogemusi ligi 40 osalejaga erinevatest riikidest ning avab uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja partnerluseks.
    Kuidas strateegiat ellu viia, mil viisil kõige efektiivsemalt rahvusvahelistumise eesmärkide saavutamist toetada ning milliseid tegevusi selleks rakendada.

  • 21.03.2016 Marjad meie lauale

    Projekt on osa programmist 2016-2017. a "Loodusega sõbraks läbi uurimise ja avastamise"
    Esimeseks eesmärgiks on lapsi viia lähemale põllumajandusele läbi erinevate näitlike tegevuste ja õppekäikude. Teiseks eesmärgiks on õpetada lastele tervislike toitumisharjumusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid. Kolmandaks eesmärgiks on siduda põllumajandus ning puuviljade ja marjade tarbimine meie lasteaia keskkonnaõppega.

  • Lille Maja noortekeskus soovib projekt "Omanäoline Tartu - Lille Maja loomingulised tegevused läbi info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia vahendite" soetada noortele kasutamiseks 13 tahvelarvuti (iPadi) ning projektori ja ekraani. Projekti käigus uuritakse läbi loominguliste tegevuste välja noorte arvamus Tartu linna erinevate valdkondade kohta. Lõpptulemusena valmib veebipõhine portfoolio Tartu kohta läbi fotode. Tehnilised vahendid on vajalikud projekti elluviimiseks ning pikemas plaanis kasutamiseks avatud noorsootöö meetodi kaasajastamiseks Lille Maja avatud noortetoas. Projekti käigus saavad Lille Maja noorsootöötajad vajaliku koolituse info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia vahendite (edaspidi IKT vahendite) kasutamiseks .
    Projekti üldeesmärk on, et projekti lõppedes on Lille Maja töövahendid uuenenud, tegevus mitmekesistunud läbi põneva huvitegevusvaldkonna arenduse (loomingulised tegevused IKT vahenditega), mille tulemusena on noortekeskuse tegevustega liitunud juurde uusi noori (sh põhikooli ning gümnaasiumi noori) noored on omandanud uusi oskusi ning noortel on võimalus kasutades põnevaid IKT töövahendeid algatada oma loovprojekte. Alaeesmärgid: · Luua keskkond, mis on kaasaegne (töövahendid) ning selline, mis annaks võimaluse kõigile noortele õppida ja osa saada tänapäevastest tehnoloogilistest vahenditest loometegevuses ning teatrikunstis. · Luua veelgi parem koostöövõrgustik erinevate asutuste ning erinevate noorte vahel · Antud projekti raames teeb Lille Maja koostööd MTÜ Loome Pai, Omanäolise EraHuvikooli, Tähe Noortekeskusega.

  • Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodussuuna 10. ja 11. klassi bioloogia välipraktikumide läbiviimine, kus toimub eelnevalt teoreetilistes kursustes õpitu reaalne uurimine looduskeskkonnas (erinevad organismirühmad erinevates ökosüsteemides, nendevahelised seosed jne), välibioloogias levinud meetodite tundmaõppimine ja nende praktiline kasutamine; praktiliste tööde käigus kogutud materjali süstematiseerimine, tundmaõppimine ja õppematerjalide koostamine; bioloogi elukutsega seotud välitegevuste tutvustamine ning kõige selle käigus loodust ja elukeskkonda austava ning hoidva käitumise kujundamine õpilastes.
    1. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks, rakendades selleks teavitustööd ja edendades riiklikku õppekavasid toetavat keskkonnaharidust. 2. Teoreetilistes kursustes õpitu reaalne uurimine looduslikus elukeskkonnas, välibioloogias levinud meetodite tundmaõppimine ja nende praktiline kasutamine. 3. Praktiliste tööde käigus kogutud materjali süstematiseerimine, tundmaõppimine ja õppematerjalide koostamine. 4. Kõige eelneva käigus loodust ja elukeskkonda austava ning hoidva käitumise kujundamine õpilastes.

Aadress

Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a (raekoda)
50089 Tartu

Võta ühendust

Leia veebis

Tartus on
96 923 elanikku

Privaatsus

Kiirlingid

Designed by Wiseman / Developed by WebExpert