Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Projektid

Välisprojektide teenistus
Küüni 3, 51004 Tartu

Märksõnad
Olek:

Projektid

Kokku dokumente: 48 kuvatakse 47 dokumenti (1 - 48).

  • 24.10.2017 BSR - Electric

    Linnapiirkonnnad on olulised majandusliku arengu vedajad Läänemere piirkonnas. Samal ajal põhjustavad linnad ka suurema osa kasvuhoonegaaside (sh. ka CO2) ja teiste kasvuhoonegaaside tekkest. Vastavalt EL-i valge raamatu andmetele on üldisest saastest 25% põhjustatud transpordisektori poolt. Et saavutada ELi 2020. aasta heitkoguste eesmärke peavad linnad hakkama muutma oma transpordilahendusi, vähendamaks kasvuhoonegaaside heitmeid. Traditsiooniliste transpordilahenduste järkjärguline asendamine keskkonnasõbralikega on oluliseks vahendiks EL-i kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Boonusena aitavad need muudatused oluliselt vähendada kohalikku õhu- ja mürasaastet ning seega ka parandada elukvaliteeti linnapiirkondades. Elektritranspordi arendamine on antud olukorras üheks efektiivseimaks vahendiks asendamaks fossiilkütuste kasutamist linnatranspordis ja panustades seeläbi oluliselt säästlike ja keskkonnasõbralike linnatranspordi süsteemide rakendamisele Läänemere piirkonnas.
    BSR Electric projekti eesmärgiks on suurendada e-liikuvuse rolli linnatranspordis Läänemere piirkonnas. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse senini kasutamata e-liikuvuse võimalusi ja demonstreeritakse erinevaid juba eksisteerivaid lahendusi. Sel viisil aidatakse kaasa e-sõidukite aktiivsemale kasutuselevõtule ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja linnapiirkondade elukeskkonna parandamisele. Projekti eesmärgiks anda soovitusi planeerijatele ja ettevõtjatele e-lahenduste rakendamiseks linnatranspordi strateegiate loomisel. Pilootprojektide kaudu näidatakse , kuidas on praktiliselt võimalik e-lahendusi linnatransporti integreerida.

  • Projekti eesmärgiks on luua Tartusse arvutimängude arendamisega tegelev inkubaator ning sobivad raamtingimused ning seeläbi parandada Tartu IT-ettevõtete majandusnäitajaid ning luua siia täiendavat kompetentsi ning töökohti mänguarenduse valdkonnas. Projekti oluliseks osas on partneritega rahvusvaheliste kogemuste vahetamine ja heade näidete jagamine. Projekt näeb ette Tartu Teaduspargis mänguarenduse piloot-inkubaatori loomise.
    Suurendada Läänemere riikide (Soome, Rootsi, Poola, Läti, Leedu, Saksamaa, Taani) mänguarendajate võimalusi ning luua sobiv poliitiline raamistik mänguarendusettevõtetele soodsate kasvutingimuste loomiseks.

  • Eesti teadus – ja arendustegevuste ning innovatsioonistrateegia (TAI) on seadnud üheks eesmärgiks populariseerida noorte huviringide kaudu teadust loodus-, täppis- ja tehnikateaduste ja tehnoloogia vallas. Samuti on oluline valdkonnaülene koostöö. Käesolev projekt panustab otseselt noorte LTT huviharidusvõimaluste täiendamisse ühendades endas loodusvaatlused, keskkonnaseire, robootika ja infotehnoloogia ehk siis looduskeskkonna ja tehnoloogilise võimekuse. Projekt loob süsteemse loodusteadusliku lähenemise erinevate vanuseastmete huviringide vahel, loob eeldused jätkusuutlikumaks huvihariduseks ja ärgitab noori lähenema LTT valdkonna probleemülesannetele loovalt. Huviringide töö põhineb koolinoorte kaasamisel ja neile katsetamisvõimaluste pakkumises. Planeeritavad huviringid pakuvad formaalhariduses käsitletavatele fundamentaalteadmistele alternatiivina kõrvale loova “katseta ja ära karda eksida” võimaluse. Huviringide loov pool toetab “Noortevaldkonna arengukava” mille eesmärgiks on laiendada noorte valikuid oma loomepotensiaali väljendamiseks. Huviringide töö ülesehitus võimaldab noortel arendada oma loovust ja tõstma nende algatusvõimet ning julgustama olema ettevõtlik ja mitte pelgama läbikukkumisi keeruliste probleemülesannete lahendmaisel. Projekti käigus loodavad õppematerjalid ja läbiviidavad tegevused nõuavad juhendajatelt pidevalt enesetäiendamist ja loovust. Seepärast planeeritakse projekti ka juhendajate iga-aastased täiendkoolitused.
    Projekti tegevuste laiem eesmärk on arendada noortes LTT suunalist loovust ja innovaatilisust. Projekti tegevused aitavad viia noored teadmiseni, et kes ei katseta ja kardab eksida, see ei avasta ka midagi uut. Selle kaudu soovitakse suurendada õpilaste ettevõtlikkust ja enesearendamise võimekust. Projekti käigus tehtavad tegevused annavad õpilastele võimaluse loovaks tehnoloogiaalaseks koostööks. Erinevate LTT valdkondade omavahelist lõimumist ja loovuse rolli tähtsustamine fundmentaalteadmiste kõrval lubab noortel jõuda innovaatilistele lahendusteni. Huviringides osalevad noored peavad saama hea lükke ka oma ideede edasiarendamiseks ja julgustuse olla ettevõtlik ja algatusvõimeline, ja seda juba I kooliastmest. Projekti lisaeesmärgiks on valdkonnaülene koostöö: tegvused viiakse läbi huvihariduskooli (Tartu Loodusmaja) koostöös üldhariduskoolide (Tartu Jaan Poska gümnaasium ning Tartu Mart Reiniku Kool), ülikoolide (Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool) ja valdkonna ettevõtetega (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Vaata Maailma). Loodavad uued huviringide õppekavad saavad partnerkoolides arveststavad kui valikained ning projekti raames loodavad metoodilised õppematerjalid jäävad kasutamiseks ka väljaspool projekti käigus läbiviidavaid huviringe (alates 2020). Partnerite laborid saavad töötada õpilastele olulise katsetamise ja praktika baasina.

  • Projekt keskendub kahele sihtrühmale - õpilased ja õpetajad. Õpilastele on osalevad partnerriigid Euroopa mõistes väga kauged ja eksootilised. Üks kool asub väikeses Fääride külakeses, teine 100000 elanikuga linnas. Kas sedavõrd erinevad on ka meie juured, kultuuritraditsioonid ja tänapäev, näitab projekti kulg. Üheks oluliseks fookuseks on osalevate õpilaste sotsiaalsete oskuste areng. Elame globaliseeruvas maailmas, mis tähendab aina suurenevad majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist integratsiooni. Kuidas näevad seda kahe Euroopa piirialadel elava ja toimetava riigi õpilased, on meid huvitav küsimus. Teiseks antud projekti fookusgrupiks on õpetajad. Raatuse kool on 2018. aasta sügiseks läbi tegemas olulist muutust - kogu koolimaja täielikku rekonstrueerimist. See tähendab suuri muutusi õpikeskkonnas - väga palju õppest hakkab toimuma nn avatud õpiruumis. Samal ajal käib töö õppekava kaasajastamisega, kus suurem rõhk projekti- ja teemapõhisel õppel, õpetajate koostööl. Lisaks on fookuses ka õpilaste liikumisharjumused. Stranda kool on nii mõndagi selles vallas juba saavutatud, mistõttu näeme siin võimalust ennekõike väga praktiliste võtete ja meetodite läbi õppida.
    1) Avatud maailmavaate ja heade sotsiaalsete oskustega õpilane. 2) Eesti ja teiste maade kultuurist, traditsioonidest ja ajaloost huvituv õpilane. 3) Kaasaegset õpikäsitlust valdav, innovaatilisi ja õppimist toetavaid õpimeetodeid rakendav õpetaja.

  • Õpilaste teadmised suurte riikide ajaloost ja kultuurist on reeglina paremad kui iseenda ja ennekõike oma naabrite ajaloost, mis võimaldaks paremini mõista meie kohta maailmas ja selle kujunemise lugu. Antud projekti üheks lähtepunktiks on fakt, et kõikide osalevate riikide ajaloos on jõutud või jõutakse lähemate aastate jooksul 100-aastaste tähtpäevade juurde nende riikide iseseisvuse ajaloos. See võimaldab mõtestada ajalugu, kultuuri ja iseseisvust laiemalt. Teiseks antud projekti fookusgrupiks on õpetajad. Raatuse kool on 2018. aasta sügiseks läbi tegemas olulist muutust - kogu koolimaja täielikku rekonstrueerimist. See tähendab suuri muutusi õpikeskkonnas - väga palju õppest hakkab toimuma nn avatud õpiruumis. Samal ajal käib töö õppekava kaasajastamisega, kus suurem rõhk projekti- ja teemapõhisel õppel, õpetajate koostööl. Lisaks on fookuses ka õpilaste liikumisharjumused. Soome ja Taani on riigid, kus nii mõndagi selles vallas on juba saavutatud, mistõttu näeme siin võimalust praktiliste võtete ja meetodite läbi õppida.
    1) Oma ja naaberriikide ajalugu ja iseseisvust väärtustav, avatud maailmavaate ja heade sotsiaalsete oskustega õpilane. 2) Kaasaegset õpikäsitlust valdav, innovaatilisi ja õppimist toetavaid õpimeetodeid rakendav õpetaja.

  • Projekti eesmärgiks on Tartu Kivilinna Kooli (TKiK) õpilaste keskkonna- ja loodusteadlikkuse suurendamine, koolis omandatud keskkonnahariduse praktiline kinnistamine, noorte lähendamine loodusele. Projektis osalevad kõik TKiK klassid (kokku 39 klassikomplekti), kes läbivad õa jooksul erinevad õppeprogrammid või õppekäigud loodus- või keskkonnahariduskeskustes.
    Projekti eesmärgiks on Tartu Kivilinna Kooli (TKiK) õpilaste keskkonna- ja loodusteadlikkuse suurendamine, koolis omandatud keskkonnahariduse praktiline kinnistamine, noorte lähendamine loodusele. Projektis osalevad kõik TKiK klassid (kokku 39 klassikomplekti), kes läbivad õa jooksul erinevad õppeprogrammid või õppekäigud loodus- või keskkonnahariduskeskustes. Õppeprogrammid on valitud õpetajate poolt nii, et need toetaksid riiklikku ja kooli õppekava. Kokku saab õppeprogrammidest osa 940 õpilast. Õppeprogrammid aitavad mitmekesistada õppeprotsessi koolis ja aitavad kinnistada tundides omandatud teadmisi ja oskusi ning katavad suure osa loodusainete ainekavade teemadest. Programmid on üles ehitatud aktiivõppe põhimõtetest lähtuvalt ja tänu sellele saavad õpilased oma teadmisi paremini kinnistada läbi praktiliste tegevuste.

  • 01.06.2017 HepYOU!

    Projekti lühinimi: HepYOU! Projekti nimi: Health Promotion to Prevent Abuse of Addictive Substances Among the Young People – What Works? Lühikokkuvõte Projekti "Health Promotion to Prevent Abuse of Addictive Substances Among the Young People – What Works?" raames viiakse läbi tegevusi kolme riigi noorsootöö, hariduse ja tervishoiu spetsialistide ning noorete poolt noorte alkoholi ja uimastite kasutamise vähendamiseks ja selle ennetamiseks. Partnerid: 1. Juhtpartner Tartu Linnavalitsus (kultuuriosakond; kontakt Airi Park, Piret Talur) 2. Kambja Vallavalitsus (kontakt Triinu Riis) 3. Rõngu Vallavalitsus (kontakt Mari-Liis Vanaisak) 4. Nõo Vallavalitsus (kontakt Egle Hänilane) 5. Kaunase Linnavalitsus (kontakt Margarita Navickaite) 6. Jurmala Linnavalitsus (kontakt Ieva Smildzina) Osalejad: * noortega töötavad spetsialistid; * 16-19-aastased noored kui noored spetsialistid; * 10-15-aastased noored, kellele on väljatöötamisel olevad meetodid suunatud.
    Eesmärk ja alaeesmärgid Eesmärk on uuendada ja suurendada noorsootöös kasutatavate noorte tervist edendavate meetodite kogumit- eelkõige on huviorbiidis just need meetodid, mis aitavad noorte hulgas alkoholi ja uimastite kasutamist vähendada ja katkestada. Alaeesmärgid * tugevdada Lõuna-Eesti noorsootöö, hariduse ning tervishoiu valdkonna koostöövõrgustikku * mitmekesistada läbi rahvusvahelise koostöö noorsootöös kasutatavaid terviseedenduslikke meetodeid * arendada noortega töötavate spetsialistide pädevust tegeleda noorte alkoholi ja uimastite kasutamise ennetamisel; * motiveerida noortekeskuste aktiivseid noori jääma keskustega pikaajaliselt seotuks ja panustama aktiivselt kohalikesse tegevustesse

  • Inimeste liikuvusharjumused on hakanud viimaste aastate jooksul oluliselt muutuma. Senine paradigma - erasõiduautode , kui peamise transpordivahendi kasutamine on muutunud paindlikumaks ning omandamas nõudlusele orienteeritud mobiilsuse mustreid. Autode kõrval kaalutakse alternatiivina ka jalgrattasõitu, kõndimist ning ühistransporti. See muutus on seotud peamiselt inimestega, kes ei oma autot ja otsustavad oma liiklemist planeerides mitmesuguste jagamissüsteemide kasuks (autode- ja jalgrataste jagamine). Uued arengud pakuvad võimaluse muuta liikuvus säästvamaks, nt asendades individuaalsõidukid elektriautode jagamise teenustega või optimeerides reisi marsruuti ja vähendades seeläbi ummikuid ning ühtlasi luues rohkem kergliikluseks sobivat linnaruumi.Igapäevane pendelränne tekitab linnades mitmeid täiendavaid tõkkeid - ebaratsionaalne ühistranspordi liinivõrk, kergliikluse taristu puudulikkus, ja puudulik erinevate transpordiviiside seostatus (buss + raudtee-, auto + raudtee, jalgratas + raudtee, jalgratas + buss). Säästvamate liikuvusvõimaluste loomine pendelrändajatele aitavad hoida linnakeskkonda puhtamana. Projekti eesmärgiks on toetada selliste uute liikuvusmustrite juurutamist.. Läänemere piirkonnas on liikuvuse teemadega üsna palju tegeletud, Sageli keskenduvad need tegevused aga ainult konkreetse linna territooriumile ja ei arvesta piisavalt igapäevaste pendelrändajatega, kes moodustavad suure osa igapäevasest linnaliikluse mahust. Enamik pendeldrändajaid kasutab liikumisteks isiklikku sõiduautot. Tagajärjeks on ummikud, halb õhukvaliteet, surve linnaruumile (parkimise vajadus) jne. Need probleemid esinevad valdavalt linnade keskustes, mis pendelrändajate peamiseks sihtkohaks. Linnad peavad tegema koostööd piirkonna teiste omavalitsustega, et leida säästvamad lahendused valglinnastumisest tulenevate liikuvusprobleemide lahendamiseks. Järgmise sammuna peavad omavalitsused, transpordioperaatorid, erinevate teenuste pakkujad (sõiduautode jagamine, rattaringlus) leidma uued meetodid ja ärimudelid nende probleemide lahendamiseks.
    1. Tõsta transpordi planeerijate pädevust 2. Kaasajastada partnerlinnade transpordipoliitika dokumente 3. Parandada linnade ja lähialade koostööd integreeritud transpordilahenduste kavanadamisel ja juurutamisel

  • 01.06.2017 Common Peipsi 2

    Tegemist on projekti "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond" jätkuprojektiga. Projekti üldine eesmärk elavdada Peipsi äärse ala majandustegevust ning parendada Peipsi järve piirkonna keskkonda, on jäänud samaks.
    Tartu linna eesmärgiks käesolevas projektis on Lodjakoja rajamine Emajõe kaldale. Lodjakoda on kavandatud multifunktsionaalse hoonena, mis on suunatud sisevete põliste laeva- ja paadiehitustraditsioonide jätkamisele, ajalooliste veesõidukite ehitamisele, taastamisele, säilitamisele ja populariseerimisele.

  • SUMBA projekt soovib demonstreerida, kuidas saab linnade ning nende äärealade vahelist liikuvust arendada jätkusuutlikul ja keskkonna- sõbralikul moel. Projekti käigus töötatakse välja tööriistad ja juhendid liikuvuse analüüsimiseks ning nende põhjal transpordimudelid kõikide partnerlinnade jaoks. Liikuvusanalüüside ja transpordimudelite põhjal on võimalik töötada välja tuleviku transpordipoliitika ning samuti konkreetsed meetmed teenuste parandamiseks (multimodaalsus, IT lahendused, piletisüsteemid jmt.). Need meetmed lisatakse kohalikesse arengukavadesse (ja muudesse arengudokumentidesse) , mis võimaldab realiseerida eelnimetatud tegevusi juba projekti elueal ja ka peale projekti lõppu. SUMBA hõlmab 8-t Läänemere äärset linna. koostöös luuakse ühine metodoloogia , mis arvestab ka kohalike oludega partnerlinnades.
    Kõrval üldised väljakutsed nagu demograafiline ja majanduslikud muutused, uued töö- ja vorme, digitaliseerimine, energia ja ressursside nappus, kliimamuutuste ja keskkonnareostus, linnad keeruline rakendada transpordi valdkonnas püüdes täita nii, suurendades liikuvust vajadusi oma elanikele kui samuti suureneb ootused elukvaliteedile ja õiguslikke nõudeid. Linnatransport linnades raames selle projekti saab iseloomustab tugev keskendumine sõiduautode kasutamise märkimisväärne kogus pendeldajad, ühistranspordi, mis on tugevalt mõjutatud erineva transpordi pakkujad vähem sünkroniseeritud ajakavale piletihind skeemid ja kõrge toetused, erinevad halduse organite ja tasandite koos kommunikatsiooni puudumist koos mitmekesiste transpordi arengu arvamused vahel linna ja ümbritsevate valdade. Uus liikuvuse mõisted nagu bike- ja carsharing peetakse viisil jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku linnatranspordi, kuid ei ole kas või vaid osaliselt või täielikult integreeritud liikuvuse mõistet. Paljudes linnades, transport mudelid hinnata selliste meetmete enne rakendamist ei ole olemas, on aegunud või ei saa esindada multi- või ühitamisele. Peamised puudujäägid projekti tegeleb: Selle taustal projekti pöörab tähelepanu ja suurendada suutlikkust kõik linnatranspordi osalejate poolt mitmeid tegevusi ja tulemusi. Hindamise heade tavade juhul koos võrdlusuuringute süsteem ühendvedude aitab linnad tuvastada võimalikke lahendusi nende konkreetset olukorda. Andes suunised juhtimise ja planeerimise protsessid me parandada piiriülese linna piiri side viia linna- ja piirkondliku transpordi tegevus, samuti side erinevate transpordi osalejaid. Tuvastatud andmete vajab transpordi mudeleid, mis keskenduvad minimaalse detailsuse ja avalik kättesaadavus koos juhistega ühendvedude mudelid võimaldavad linnades, et hinnata erinevaid lahendusi nii tuge oma otsuste tegemise protsessis.

  • Projekt keskendub tiheasutsusega kesklinna piirkondadele mis pakuvad häid võimalusi säästva liikuvuse (inimeste- ja kaupade liikumine) arendamiseks. Üha kasvav elanike arv sellistes piirkondades ja kaubanduse kasvust tulenev kaubavedude mahu kasv on toonud kaasa autostumise kõrge taseme kesklinnades. Projekt annab hea lähtepunkti minna autodele orienteeritud liikluskorralduse planeerimisest üle liikuvuse planeerimisele ja juhtimisele. Projektis rakendatakse kahte peamist lähenemisviisi probleemistiku lahendamiseks: - Multimodaalsed linnakvartalid : säästvate transpordiliikide arendamine (kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport, autode ühiskasutus) nendes kvartalites ja erinevate liikumisviiside omavaheline sidumine. - Liikuvuse juhtimine: üksikute liikuvuskäitumiste suunamine. Tegevuste elluviimiseks kaasatakse avalik sektor, transpordioperaatorid, ettevõtted, koolid ja avalikkus.
    Linnad ja linnapiirkonnad on Läänemere piirkonna majandusliku arengu mootorid ja on seega ka inimestele atraktiivsed pakkudes mitmekülgseid teenuseid, töö- ja õppimisvõimalusi. Urbaniseerumise kiire kasv on paratamatult põhjustanud liiklustiheduse tõusu ja ummikud linnatänavatel. Projekti eesmärgiks on leida lahendused tiheasustatud piirkondade liikuvus- ja transpordiprobleemide lahendamiseks. Eesmärgiks on tõsta linnade elukeskkonna atraktiivsust ning parandada keskkonnatingimusi linnde tiheasustatud piirkondades. Cites multimodal keskendub järgmiste probleemide lahendamisele: • suur liikluskoormus kesklinnade piirkonnas - ummikud, müra, õhu kvaliteet, liiklusohutus; • parkimiskohtade nappus; • linnakeskustes on autod sageli eelistatud seisundis võrreldes teiste ja säästlikemate transpordiliikidega.Tänavad on reeglina planeeritud ja ehitatud pidades silmas autoliiklust (tänavad, parkimine); • ühistranspordi kättesaadavus ja integreerimine teiste liikumisviisidega; • kergliikluse ja autode jagamissüsteemide eelistamine; • SUMP (Sustainable Urban Mobility Plan) puudumine paljudes linnades; • Lahendamata konfliktid muinsuskaitse ja linnaplaneerimise vahel pidades silmas liikuvust.

  • Viimased uuringud näitavad, et biogaasi tootmist ja kasutamist on võimalik lihtsalt suurendada, kui laiendada olemasolevaid tootmisüksusi ja võtta kasutusele uusi substraate. Samal ajal on projekt suunatud sellele et tõestada biogaasibusside ja biogaasi hübriidbusside kõrgemat kasutegurit võrrelduna diisel- ja elektribussidega. Käsitletakse ka muid biogaasil töötavaid sõidukeid: praamid, laevad. Projektis töötatakse välja lahendused ja metoodikaid uuenduslike hangete ning ärimudelite rakendamiseks, mis hõlmavad kogu väärtusahela alates substraatidest kuni biogaasi kasutamiseni sõidukites. Biogaas on käegakatsutav ja lihtsalt realiseeritav lahendus energiasõltuvuse vähendamiseks.
    Projekti peamine eesmärk on näidata avaliku- ja erasektori otsustajatele, et biogaas on konkurentsivõimeline alternatiiv (arvestades finants-, keskkonna-, kliima- ja tervise aspekte) kohaliku mootorikütuse tootmiseks ning biogaasi kasutavad sõidukid on sobivaks asenduseks diisel- ja elektribussidele. Projekti eesmärgiks on julgustada erinevaid osapooli koostööle biogaasi tootmiseks ja kasutamiseks.

  • Tartu Annelinna elurajoonis elab orienteeruvalt 1/3 linna elanikkonnast. Peamine taristu (sh. tänavavalgustus) ja hoonestu on selles piirkonnas rajatud enamasti 30-40 aastat tagasi ning paraku suures osas amortiseerunud. Käesoleva projekti raames kaasajastatakse terviklikult kogu piirkonna tänavavalgustuse taristu.
    Projekti peamiseks eesmärgiks on saavutada märkimisväärne (kuni 70%) elektrienergia sääst tänavavalgustuses. Kaudsemaks eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni elektrienergia tootmises ja turvalise elukeskkonna loomine Tartu linna suurimale kogukonnale.

  • Üleriigilised tehnoloogiapäevad on 7.- 9. klassi õpilastele mõeldud, LTT valdkonda populariseerivad, kahepeävased sündmused, mis toimuvad korraga kolmes linnas Tallinnas, Tartus ja Kiviõlis ning mille raames õpilased lahendavad juhendajate ja valdkonna spetsialistide abiga, spetsiaalselt antud korraks ettevalmistaud, probleemülesandeid.
    Teaduspäevade eesmärk on tõsta III kooliastme õpilaste hulgas huvi teaduse vastu ning äratada neis insenertehnilist ja reaalteaduslikku huvi, teadvustades sealjuures, et teadus, tehnika ja inseneeria ei ole ainult meeste pärusmaa

  • Käesolev projekt on oluline, et omandada vajalikud praktikad oma juhtimismudeli täiustamiseks ja töös hoidmiseks. Kuna Jaan Poska gümnaasium asutati alles 5 aastat tagasi, on Erasmus+ KA1 projekt esimene suurem rahvusvahelist õpirännet pakkuv projekt meie kooli lühikeses ajaloos. Projekt on oluline, kuna loodetavasti saab see ühe uue eduka etapi alguseks personalikoolituste ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Õpirännete arv on kooskõlas õppejuhtide laienenud tööülesannete ja arendusrühmade vajadustega, esindatud on arendusrühmad, mis tegelevad rahvusvaheliste suhete, IKT vahendite, erivajadustega õpilaste toetamise ja motivatsiooni tõstmisega. Õpiränded on valitud erinevatest riikidest, et saada võimalikult palju erinevaid kontakte. Riigid on valitud õpetajate keele-eelistuste põhjal, inglise keele õpetajad saavad keelt praktiseerida Iirimaal ja Inglismaal, esimese võõrkeelena saksa keelt rääkiv õpetaja saab osaleda saksakeelsel kursusel Austrias, õpirännetel Horvaatiasse, Itaaliasse ja Portugali on võimalus leida potentsiaalseid KA2 projekti partnerid ja esinejaid uurimistööde konverentsil „Poska Akadeemia“.
    Projekti põhieesmärgiks on aidata Tartu Jaan Poska gümnaasiumil jõuda arengukavas püstitatud põhieesmärkideni, mis on seotud õppekorralduse, personali ja juhtimise, õpikeskkonna ja IKT arenduse ning huvigruppidega koostöö arendamisega. Kitsamaks eesmärgiks on koolitada õpetajaid lähtuvalt kooli vajadustest ja õpetajate huvidest, vastavalt sellele, millisesse arendusrühma nad kuuluvad ning korraldada õpetajalt õpetajale koolitusi, kus õpirändel kogetut jagatakse oma kolleegidega. Käesoleva projekti õpirännetel on erilise tähelepanu alla võetud IKT vahendite edukas kasutamine õppetöös, õppetöö diferentseerimine õpilaste võimetest ja individuaalsusest lähtuvalt, koostööoskused, tunnivaatlusprintsiibid ja parimate juhtimispraktikatega tutvumine. Teiseks kitsamaks eesmärgiks on rahvusvaheliste suhete loomine, et tulevikus saaks toimima tihe rahvusvaheline koostöö ja Erasmus+ KA2 koostööprojektid.

  • Välisõhu kvaliteedi seiretulemuste põhjal on Tartu linnas benso(a)püreeni aastakeskmine sisaldus ületanud kehtivat sihtväärtust (sihtväärtus välisõhu peente PM10-osakeste fraktsioonis on 1 ng/m3). Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 73 ja § 74 on kohalikul omavalitsusel kohustus koostada õhukvaliteedi parandamise kava.
    Koostada õhukvaliteedi parandamise kava lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse § 73 ja § 74..

  • Tartus puuduvad hetkel tekstiilikonteinerid ning jäätmejaamades ei toimu samuti tekstiili vastuvõttu. Tekstiilijäätmete kogumisvõrgustik vajab optimeerimist. Vajalik on luua uusi võimalusi (kogumiskohti), et vältida kasutuskõlblike riiete sattumis segaolmejäätmete hulka.
    Projekti eesmärgiks on edendada koduvkasutust ja jäätmete liigiti kogumist Tartus ning optimeerida tekstiilijäätmete kogumist.

  • Käesoleva projektiga on kavas rajada kergliiklustee Riia tn - Kase põik - Ülenurme tn, kogupikkusega 3 km
    Jalgrattaliikluse arendamine on Tartu linna transpordipoliitika üks prioriteetidest. Eesmärgiks on jalgrattaliikluse osakaalu suurendamine. Sel otstarbel rajatakse täiendavaid jalgrattateid ning jalgrataste hoiukohti ja parklaid. Tartu jalgrattaliikluse arendamise nägemuseks on kogu linna ning linnast väljuvaid põhisuundi kattev jalgrattateede ja -radade võrgustiku ning mugava ja ohutu jalgrattaparkimise võimaluse loomine. Eesmärgiks on soodustada jalgrattaga liiklemist, muuta rattaga liiklemine arvestatavaks alternatiiviks autole ning soodustada jalgrataste kasutamist ka talvel.

  • Projekti raames on kavas rekonstrueerida Tartu lasteaia Hellik küttesüsteem ning teostada rekonstrueerimistöödega kaasnevad hädavajalikud siseviimistlustööd.
    Projekti üldiseks eesmärgiks on kohaliku tasandi avaliku teenuse säästlikum pakkumine läbi avalike hoonete energiatõhususe suurendamise. Lasteaiahoone küttesüsteemi rekonstrueerimisega on võimalik lasteaia energiatarbimist vähendada.

  • Käesoleva projektiga kavandatav piki Raudtee tänavat Ülenurme vallani kulgev kergliiklustee võimaldab turvaliselt ja kiiresti liigelda Vaksali-Riia tänavate ristmikult Tammelinna ja sealt edasi Ülenurme valda. Kavandatava kergliiklustee kogupikkuseks on 3 km.
    Jalgrattaliikluse arendamine on Tartu linna transpordipoliitika üks prioriteetidest. Eesmärgiks on jalgrattaliikluse osakaalu suurendamine. Sel otstarbel rajatakse täiendavaid jalgrattateid ning jalgrataste hoiukohti ja parklaid. Tartu jalgrattaliikluse arendamise nägemuseks on kogu linna ning linnast väljuvaid põhisuundi kattev jalgrattateede ja -radade võrgustiku ning mugava ja ohutu jalgrattaparkimise võimaluse loomine. Eesmärgiks on soodustada jalgrattaga liiklemist, muuta rattaga liiklemine arvestatavaks alternatiiviks autole ning soodustada jalgrataste kasutamist ka talvel.

  • Tartu KHK käivitab praktikasüsteemi arendamise projekti, mille eesmärgiks on tõhustada koostööd ettevõtete ja kooli vahel õppetöö läbiviimisel. Projekti raames viime läbi koolitused ettevõtete poolsetele praktikajuhendajatele, meie õpetajad stažeerivad enda meisterlikkuse täiendamise eesmärgil ettevõtetes, tihendame koostööd partneritega töökohapõhise õppe läbiviimisel viies läbi regulaarseid koostöökohtumisi ning kaasame tunnustatud praktikuid õppetöö läbiviimisesse.
    Kool ja praktikaettevõtted toimivad koostöös praktikantide juhendamisel ning õppetöö läbiviimisel saavutamaks õppekavas ettenähtud õpiväljundeid.

  • Tartu lasteaia Pääsupesa hoone on rajatud aastal 1972 ning majja peale seda olulisi investeeringuid tehtud ei ole. Hoone tehnosüsteemid on amortiseerunud ning renoveerimist ja soojustamist vajavad ka teised hoone olulised osad (katus, sokkel, seinad). Pääsupesa lasteaiahoonele on väljastatud energiamärgis, mille alusel hoone energiaklassiks on määratud D (141 <= KEK <= 240 kWh/m2 aastas). Lasteaiahoone rekonstrueerimistööd on kulukad ning terviklikult linna eelarvelistest vahenditest neid teostada on keeruline samas osade kaupa tehes, ei ole saavutatav energiasääst nii märgatav. Euroopa Liidu heitmekaubanduse kauplemissüsteemi abil on võimalik kohalikel omavalitsustel saada toetust lasteaiahoonete energiatõhususe suurendamise eesmärgil tehtavate rekonstrueerimistööde teostamiseks, mis võimaldaks lasteaiahoonele läheneda terviklikult ning teostada kõik olulised ehitustööd, et saavutada märkimisväärne energiasääst ja seeläbi majanduskulude kokkuhoid pikemas perspektiivis.
    Projekti eesmärgiks on lasteaiahoone energiatõhususe parandamine. Läbi hoone tervikliku rekonstrueerimise on võimalik saavutada häid tulemusi, mis säästaksid meid ümbritsevat keskkonda ning aitaksid kokku hoida hoone majandamiskuludelt.

  • Tartu Maarjamõisa lasteaia hoone on rajatud aastal 1972 ning majja peale seda olulisi investeeringuid tehtud ei ole. Hoone tehnosüsteemid on amortiseerunud ning renoveerimist ja soojustamist vajavad ka teised hoone olulised osad (katus, sokkel, seinad). Pääsupesa lasteaiahoonele on väljastatud energiamärgis, mille alusel hoone energiaklassiks on määratud F (301 <= KEK <= 380 kWh/m2 kohta aastas). Lasteaiahoone rekonstrueerimistööd on kulukad ning terviklikult linna eelarvelistest vahenditest neid teostada on keeruline samas osade kaupa tehes, ei ole saavutatav energiasääst nii märgatav. Euroopa Liidu heitmekaubanduse kauplemissüsteemi abil on võimalik kohalikel omavalitsustel saada toetust lasteaiahoonete energiatõhususe suurendamise eesmärgil tehtavate rekonstrueerimistööde teostamiseks, mis võimaldaks lasteaiahoonele läheneda terviklikult ning teostada kõik olulised ehitustööd, et saavutada märkimisväärne energiasääst ja seeläbi majanduskulude kokkuhoid pikemas perspektiivis.
    Projekti eesmärgiks on lasteaiahoone energiatõhususe parandamine. Läbi hoone tervikliku rekonstrueerimise on võimalik saavutada häid tulemusi, mis säästaksid meid ümbritsevat keskkonda ning aitaksid kokku hoida hoone majandamiskuludelt.

  • Tartu linnas on intellektipuudega inimestele kvaliteetse infrastruktuuri loomisega tegeletud 90-ndate algusest. Olemas on alusharidus, põhikoolid ja tugiteenused. Täiskasvanu eluks ettevalmistuse ühe osana on võimalus iseseisvuda, lahkuda päritoluperest ja maksimaalselt kasutada oma tegevusvõimet ning arengupotentsiaali. Teenuse vajajate arv aga kasvab, sest vanemad vananevad ja ei tule igapäevase abistamisega olemasolevates tingimustes toime. Lisaks soovivad noored elada võimlalikult iseseisvalt ja aktiivselt, mida aga päritoluperekonnaga koos elades on väga keeruline neile tagada. Kooli lõpetamise järel soovitakse omandada kutse ja asuda tööle. Tänase seisuga pakuvad Tartu linnas kogukonnas elamise teenust neli asutust ja kohti on kokku 31. Tartu elanike arvust tulenevalt on aga vajadus mitmeid kordi suurem. Viimasel aastakümnel on intellektipuudega inimestele rajatud elamisväärseid kohti maale - nt Maarja Küla Põlvamaal, kuid puudu jääb linnas asuvatest sobivatest elupaikadest. Kõik inimesed ei soovi elada maal ja paljud ei soovi lahkuda päritoluperest väga kaugele.
    Parandada oluliselt intellektipuudega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti, võimaldades kogukonna toel puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, luues Tartu linnas kuni 50 kogukonnas elamise teenuskohta 10-kohalistes peremajades.

  • Alates 2014/15 õppeaastast rakendatakse Tartu KHK-s väljundipõhiseid õppekavasid. Uute õppekavade rakendamisega on koolis kaasnenud mitmed kitsaskohad. Õpetaja kasutab õpetamisel enamasti traditsioonilisi õppemeetodeid, kus õppija on pigem passiivne osapool. Õppija individuaalset eripära arvestatakse vähesel määral. Õpilaste tagasisidest on selgunud, et õpetus on vähe seotud töömaailmaga. Hindamine toetab vähesel määral väljundipõhist lähenemisviisi. Õppija ei ole motiveeritud, valmis võtma vastutust, mis on väljundipõhise õppe eelduseks. Analüüsides antud kitsaskohti oleme jõudnud arusaamisele, et vaja on eelkõige muutusi õpetamises. Muutusi õpetamises saame aga saavutada üksnes läbi õpetaja professionaalse arengu toetamise pakkudes õpetajatele koostöövõimalusi, koolitusi, kolleeg kolleegilt õppimist. Käesolev arendusprojekt tagab muutunud õpikäsituse rakendamiseks õpikogukonna loomise. Toetatakse koolikultuuri muutust, mis lähtub iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavast, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavast õpikäsitusest; õpikäsitust toetavate koostöövormide loomist ja rakendumist. Projekti kaasatakse: 1) osakonnajuhid, kui koolikultuuri muutuste eestvedajad ja võimaluste loojad, 2) õpetajad, kui muutuste elluviijad õpikeskkonnas.
    Tartu KHK-s on ühine arusaam muutunud õpikäsitusest ja selle rakendamine on koolikultuuri osa.

  • Jätkusuutlik liikuvus ja ligipääsetavus on olnud Euroopa linnade ja piirkondade viimase kahe aastakümne prioriteete linnatranspordi valdkonnas. Lissaboni Strateegia püstitas Euroopa tasandil uue strateegilise eesmärgi käesolevaks kümnendiks: Euroopa Liit peab saama kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas. Säästvatel liikumisviisidel on täita oluline roll selles protsessis. Üleminek isiklikelt sõiduautodelt säästvamatele liikumisviisidele ( eelkõige kergliiklus ja ühistransport) aitab oluliselt vähendada iga-aastaseid kulutusi, mis kaasnevad liiklusõnnetuste- ja ummikutega ja säästa seeläbi vahendeid majanduse arenguks. Ligi pooled (44%) kõigist ELi linnaelanikest elavad keskmise suurusega linnalistes piirkondades, kus on vähem kui 500,000 elanikku. Kahjuks suures osas neist piirkondades puuduvad säästva linnalise liikuvuse kavad (SUMP). Projekt aitab ellu viia ELi "Valge paberi" meetmeid ning toetab kohalikke omavalitsusi säästva linnalise liikuvuse kavade (SUMP) koostamisel sh. meetmete planeerimisel säästva linnalise liikuvuse arendamiseks ning uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste rakendamiseks. Euroopa komisjoni kavade kohaselt on tulevikus säästva liikuvuse kavade olemasolu nõutav toetuste taotlemisel.
    Projekti eesmärgiks on pakkuda tuge ja teadmisi säästvate linnaliste liikuvuskavade koostamiseks regioonides, kus neid senini on üsna harva koostatud. Alameesmärkideks on: 1. Suurendada kohalike omavalitsuste teadlikkust ja võimekust mitme- liigilise (multimodaalne), integreeritud ja säästva linnatranspordi planeerimisel, hõlmates protsessi nii poliitka kujundajad, kui ka nende poliitikate elluviijad; 2. Luua püsiv raamistik kogemuste vahetamiseks omavalitsuste tasandil; 3.Tutvustada erinevaid uuenduslikke, EL-i kehtestatud metoodikatel põhinevaid võtteid säästva liikuvuse kavade väljatöötamisel, rakendamisel ja seirel; 4. Tuttvustada erinevaid rahastusvõimalusi ja ärimudeleid jätkusuutliku ning efektiivse transpordisüsteemi kujundamisel; 5. Edendada tõhusaid poliitikaid ja meetmeid, mis tagavad investeeringud säästva liikuvuse lahenduste jätkusuutlikkusse. Tartu linna puhul on lisaks säästva liikuvuse kava koostamisele peamiseks eesmärgiks jalgrattastrateegia väljatöötamine perspektiiviga kuni 2025 aastani. Strateegia hõlmab nii metoodikaid tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks, kui ka investeerimisplaani jalgrattaliikluse arendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

  • Laste toitumisharjumused puu- ja köögiviljade igapäevasel tarbimisel ei vasta paljudel lastel toitumissoovitustele. Projekti tegevustega suunatakse laste teadlikkust puu- ja köögiviljade kasvatamisest ja tarbimise vajalikkusest. Puu- ja köögivilja tervislikuma kasutamisega seotud projekti tegevused toimuvad kaheteistkümnes Tartu linna koolis ja kümnes lasteaias.
    Eesmärgiks on koolipuuvilja ja -köögivilja kava seotud tegevuste programmi raames tervislike toitumisharjumuste tutvustamine lastele, puu- ja köögiviljade kasvatamisega ja tarbimisega seotud keskkonnateemade käsitlemine ning põllumajandusettevõtete külastamine, mille eesmärgiks on viia lapsed loodusele ja põllumajandusele lähemale.

  • "Tartu munitsipaalüldhariduskoolide 5.-6. klassides praktiline ettevõtlusõpe" projekt seisneb õppekavasse lõimitud praktilise ettevõtlusõppe läbiviimises 5. ja 6. klassides. Praktilise ettevõtlusteenuse pakkuja on SPARK majas tegutsev MTÜ Ettevõtlusküla. Teenusepakkuja pakutav teenus seisneb lastele mõeldud ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustavas simulatsioonmängus. Igale klassikomplektile on ettenähtud üks simulatsioonimängu korra külastus. Projekti rahastamine toimub läbi rakendusüksuse Sihtasutus Innove loodud struktuuritoetuse "Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks".
    Projekti eesmärgiks on edendada Tartu munitisipaalüldhariduskoolide 5. ja 6. klasside õpilaste ettevõtlikku- ja ettevõtlusteadlikkust ning seda läbi mängimise. Parim viis õppimiseks seisneb tegutsemises. Eesmärk ei ole luu igast lapsest ettevõtja, küll aga ettevõtlik noor.

  • Õpilased omandavad õppekava järgi koolitunnis väga palju teoreetilisi teadmisi. Tänapäeval võib juhtuda, et linnalapsed ei satu väga tihti loodusesse, et näha ja seostada kogu koolitunnis omandatud materjali ka reaalse eluga. Seetõttu on väga oluline kinnistada klassitunnis õpitut korraldades õpilastele õppekäike, et osaleda ka aktiivõppeprogrammides ja seostada teooria ning praktika. Oluline on, et lapsed omandaksid teadmised ning harjumused, et kujundada keskkonnateadlikke tarbimisharjumusi ning tundma õppida ökoloogilist tasakaalu ja mõtestada looduskaitselist tegevust.
    Pakkuda õpilastele võimalus lisaks klassitunnis õpitud teoreetilistele teadmistele, võimalus omandada teadmisi viibides reaalselt looduses. Tutvustada õpilastele keskkonnasäästlikku ning ökoloogilise jalajälje vähendamist võimaldavaid käitumisviise. Loodusprogrammid ja konverents on muutumas Hansa kooli traditsiooniks õpilaste keskkonnateadlikkuse arendamisel. Igal järgneval õppeaastal läbib õpilane järgneva astme programmist ja nii kujuneb õpilasel terviklik keskkonnasäästlik maailmapilt.

  • Projekti raames soovitakse rekonstrueerida Tartu Raatuse Kooli õppehoone selliselt, et oleks tagatud õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetaks õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
    Projekti eesmärgiks on Tartu Koolivõrgu korrastamise jätkamine ning vana õppehoone ümber kujundamine tänapäeva õpikäsitlust toetavaks õppekeskkonnaks.

  • Kooli arengu praeguses etapis ja lähtuvalt arengukava 2015-2017 eesmärkidest, on keskne arenguülesanne nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamine kõigi õpetajate poolt, kõigis kooliastmetes.
    Projekti tegevuste kaudu motiveerime õpetajaid olema loomingulised ning ettevõtlikud, pakkudes igale osalejale võimaluse avastada oma sügavamad huvid ja haridusväärtused, mille nimel nad on valmis astuma liidrirolli. Kasvatame õpetajate koostöö- ja enesejuhtimise harjumusi ning positiivseid hoiakuid professionaalse õpikogukonna põhimõttel toimiva koolimeeskonna suhtes. Arendame jagatud juhtimisel põhinevat koolikultuuri, mis lähtub eeldusest, et iga õpetaja juhiroll peab muutuma ja kasvama, et juurutada nüüdisaegset õpikäsitust ja transformatiivset e. süvaõppimist. Oluliselt kasvab ja muutub laiendatud juhtkonna roll (direktor, õppejuht, arendusjuht, IB-koordinaatorid + ainevaldkondade juhid + teemarühmade juhid), kokku u.20 inimest. Projektitegevused innustavad kooli juhtkonda hoidma oma kooli ja iseennast pidevas arengus, vastavalt Õpetajahariduse strateegia põhimõttele „Juht on organisatsiooni esiõppija ja -õpetaja“. Projektitegevused toetavad kooli juhtkonna ja õpetajate vahelist koostööd arengukava eesmärkide elluviimisel. Areneb demokraatlik koolikultuur ning õppimiskeskne pedagoogiline kontseptsioon.

  • Peamine eesmärk on suurendada noorsootöötajate kompetentsi ja anda neile meetodeid Euroopa pagulaskriisiga seotud stereotüüpide ja eelarvamuste käsitlemiseks. Kõrvaleesmärgiks on õppida rahvusvahelise projekti juhtimist kogemusõppe kaudu (projekti meeskonda kuuluvad erinevate maade noorsootöötajad, kelle kes viivad rahvusvahelist projekti esimest korda korraldajatena läbi).

  • 10.01.2017 Lab-or

    Sa Archimedesele projekti Teeme+ raames esitamiseks taotlus projektile "Lab-or". On plaanis käivitada õpilastele huvipakkuv tehnoloogiaalane huviring, milles õpilased omandavad praktilisi oskusi paljude toodete valmistamise tehnoloogia alal, alatest maiustuste tegemisest kuni mänguasjade loomiseni välja. Projekt on mõeldud II kooliastme õpilastele.
    Huviringi käivitamisega rahuldada II kooliastme õpilaste huvi katsetamise vastu, arendada nende loovust, fantaasiat, eksperimenteerimisoskust ja tehnoloogiaalast pädevust erinevate toodete valmistamise kaudu.

  • Forseliuse kool teeb nüüdisaegse õpikäsituse mudeli väljaarendamisel koostööd Ahhaa teaduskeskuse ja Tartu Ülikooliga, mistõttu on üheks sihiks muutuda teadust populariseerivaks põhikooliks. Selle jaoks on aga puudu huvitavatest teadushuviringidest. Koolis toimuv valikaine (6.-8.klassile) “Õppimine avastades” on osutunud sedavõrd populaarseks, et otsustasime selle sisu täiendada ning muuta huviringiks 7.-9 klassidele. Kuna huvi tekitamisega teaduse vastu on vaja alustada juba esimeses kooliastmes ning seda huvi läbi aastate üleval hoida ning suurendada, siis tuleb luua vastavad huviringi võimalused ka I ja II kooliastmes. Kui koolis on suurem valikuvõimalus mitteformaalsele õppevormile, siis tuleb selline konstruktivistlikule õpikäsitlusele toetumine kasuks ka formaalhariduses. Mitteformaalhariduse võimaluste laiendamiseks tuleb lisaks õppemeetodite muutmisele õppimist toetavaks muuta ka õpperuum ja -vahendid. Teadusringide läbiviimiseks koolitatakse spetsialistide poolt juhendajad ning soetatakse vajalikud õppevahendid. Teadushuviringide läbiviimise tulemusena suureneb õpilaste huvi ja teadlikkus loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna vastu, lisaks poistele muutub teadusvaldkond populaarseks ka tüdrukute seas ning kasvab tulevikus LTT valdkonda sisseastujate ja lõpetajate osakaal.
    Projekt on oluline osa Tartu Forseliuse Kooli kujunemisel teadust populariseerivaks põhikooliks, mis oleks samal ajal ka näidiskool, kus on välja töötatud innovatiivne lähenemine loodusteaduste, matemaatika ja tehnoloogia koostöisele õpetamisele. Antud projekti eesmärk on käivitada Tartu Forseliuse Koolis teadushuviringid igale kooliastmele, mille jaoks koolitatakse juhendajad ning soetatakse vajalik õppevara. Kooli kaks klassiruumi muutuvad loodus- ja täppisteaduste keskuseks, mis on avatud ka selleteemalistele üritustele kogukonnas. Toimuks õpilaskonverentsid, kus õpilased tutvustaksid ringitundides tehtud projekte. Kuna ka praegu toimuvad koolimajas õpitoad seoses “Teadlaste öö” festivaliga, siis projekti toetus aitaks õpitoad mitmekesisemaks teha ning pakuks õpilastele, kes elavad Karlova ja Ropka piirkonnas, rohkem väljundeid.

  • Kavandatavate laagrite peamine eesmärk, sarnaselt eelnevatele, on näidata õpilastele lihtsamaid võimalusi loodusvaatluste tegemiseks, mille kaudu saab ülevaate vaatlusala looduslikust mitmekesisusest. Enamike läbiviidavate vaatluste puhul pööratakse tähelepanu looduses toimuvatele muutustele nii looduslike kui ka inimtegevuslike protsesside tagajärjel. Käesoleva (2017. aasta) projekti raames planeeritakse jätkata eelnevatel aastatel varasemate laagrite käigus kogutud andmete analüüsi ning planeeritakse juba pikemaajalisemaid vaatlusridade koostamist. Selleks annab võimaluse laagrite toimumine samal vaatlusalal ning eelnevate aastatel laagrites tehtud vaatlusandmete olemasolu. Alates 2016. aasta laagritest on osalejatel võimalus tutvuda lindude rõngastamisega ning alates 2017. aasta kevadest on plaanis lisada ka ulukiseire materjalid looduslaagrite kavasse. Pidevalt täienevad juhendamterjalid võimaldavad õpilastel näha looduses toimvaid muutusi läbi mitme aasta ning teha lihtsamaid järeldusi võimalike muutuste ja nende põhjuste kohta.

  • Välisriikidest pärit inimesed on integreeritud Euroopa ühiskonda.

  • Kutsehariduse õpirände hartaga akrediteeritakse ja tunnustatakse asutusi, kes on olnud edukad kutseharidusvaldkonnas kvaliteetse õpirände pakkumises ja julgustatakse neid edasi arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid. Harta eesmärk on lihtsustada õpirändetoetuse taotlemist ja aruandlust, kuid samas jätkuvalt parandada õpirände kvaliteeti.
    Erasmus+ programmi üks eesmärke on suurendada kvaliteetset õpirännet kut sehariduses ning toetada programmis osalevate riikide nimetatud valdkonna organisatsioonide rahvusvahelistumist

  • Kosmosesüsteemidel ning kosmosetehnoloogiate maapealsetel rakendustel on meie igapäevaelus oluline roll. Satelliitside, maa kaugseire, satelliittelevisioon, ilmaennustus, targad turva- ja transpordisüsteemid ning asukohapõhised teenused on valik tähtsamatest kosmose-rakendustest, mida kasutavad nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtted kui ka üksikisikud. Tulenevalt asjaolust, et Eesti on alates 2015. aasta 1. septembrist Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliige, on meil unikaalne võimalus Euroopa Kosmoseagentuuri Äriinkubaatori rajamiseks Eestisse. ESA Äriinkubaator on suunatud ettevõtetele, kes tegelevad maapealselt kasutatavate kosmosetehnoloogia rakendustega. Tulenevalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega sõlmitud lepingust nõustab ja korraldab ESA äriinkubaatori Eestisse rajamist SA Tartu Teaduspark.
    Projekti eesmärgiks on seatud, et l viieaastasel lepinguperioodil (2017-2021) läbiks Eestis ESA äriinkubatsiooniprogrammi 25 kohalikku ettevõtet. Lisaks Tartus ESA äriinkubatsiooniprogrammi pakkumisele on kaalumisel ka võimalused alustada ESA äriinkubatsiooni teenuse pakkumist Tallinnas. See on üsna levinud praktika, et ESA Äriinkubaator tegutseb ühe ja sama riigi erinevates asukohtades.

  • Panustame põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate, aga ka üldhariduskoolide õpetajate, lastevanemate ja täiskasvanud elanikkonna teadlikkuse tõstmisesse kutseõppe eelistest, võimalustest ja erialavalikutest. Toetame kutsehariduse suhtes positiivse hoiaku kujundamist.
    1) Suurendada Tartu linna ja maakonna ning lähimaakondade põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste teadlikkust kutseõppe võimalustest ja eelistest, suurendada huvi kutseõppe erialade sh vähempopulaarsete erialade) vastu ning kujundada positiivset hoiakut kutseõppes õppimise vastu. 2) Kujundada Tartu linna ja maakonna ning lähimaakondade põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste täiskasvanud suunajate teadlikkust kutseõppe võimalustest ja eelistest ning kujundada positiivseid hoiakuid kutseoskuste kohta. 3) Tõsta esile praktilisi oskusi ja väärtustada meisterlikkust ühiskonnas ning aidata kaasa oskuste aasta sõnumi levitamisele.

  • Tartu Karlova Koolis rakendatakse teist õppeaastat LP-mudelit. LP-mudel (õppekeskkonna ja pedagoogilise analüüsi mudel) on töövahend, mis aitab leida lahendusi erinevatele õpi- ja käitumisprobleemidele ning seeläbi parandab kooli õppekeskkonda. Laiemalt vaadates on tegu kooliarendusprojektiga, milles on oluline kogu koolipere osalemine: kõik õpetajad saavad ja peavad võrdselt panustama ja juhtide ülesanne on suunata koolipere ühist arendustööd ja õppimist. Muutuste ja arengu alal tehtud uurimused osutavad, et tulemuste saavutamiseks on hädavajalik kindla aja jooksul süstemaatiliselt ja struktureeritult töötada.
    1) Pöörata rohkem tähelepanu ja arendada toimiv tugisüsteem hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele; 2) ainetundide mitmekesistamine kaasaegsete metoodikate aktiivsema rakendamise kaudu; 3) ainevaldkondade lõimingud õppekava rakendamist toetavate tegevuste ja projektide ning õpetajate koostöö kaudu; 4) väärtuspädevuste arendamine.

  • Nüüdisaegne õpikäsitlus eeldab õpetaja ja õpilase väga tihedat koostööd ning hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamist. Hansa kooli arengukavas on üheks eesmärgiks meeskonnas õppimise ja õpetamise soodustamine, mis pakuks piisavat pingutust erinevate võimetega õpilastele. Kool peab suutma tagada igale õpilasele parima õppimist toetava keskkonna, mille esmasteks loojateks on oskuslikud, motiveeritud ja elurõõmsad õpetajad. Tartu Hansa Koolis on viimase kahe õppeaasta jooksul suurenenud oluliselt hariduslike erivajadustega laste arv igas kooliastmes - kokku õpib koolis käesoleval hetkel 157 last, kellele kooli poolt rakendatakse erinevaid tugimeetmeid, sealhulgas 20 õpilast, kellele on soovitatud õpet väikeklassis, tundeelu- ja käitumishäiretega laste klassis, õpiraskustega laste klassis või ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpet. Hariduslike erivajadustega laste suurenenud hulk tavakoolis ning nende õpi- ja käitumisprobleemide keerukuse tõus on toonud esile vajaduse toetada ning jõustada süstemaatiliselt ja oskuslikult õpetajat tema igapäevatöös. Õpetajad on osalenud koolitustel ja uurinud erialast kirjandust, ometi on tajutav õpetajate väsimus, stress ja alanenud pingetaluvus, st. nähtav on vajadus jõustamise ja toetuse järgi.
    Projekti eesmärgiks on oskusliku superviisori juhendamisel viia läbi neljale õpetajate grupile kokku kaksteist supervisooni seanssi, mille käigus omandatakse meetodid ja oskused kuidas kolleegidega jagades ja lahendusi otsides end töistest pingetest paremini vabastada ning end jõustada edukaks igapäevatööks. Organisatsiooni arengu seisukohalt ootame, et: positiivse kogemuse saamise järel leidub igas grupis inimesi, kes on järgnevatel õppeaastatel valmis oma rühmas sarnast tegevust kovisioonina läbi viima. arutelud supervisioonidel aitavad leida häid ideid õpetajatööks nii õppemetoodiliselt kui sotsiaalsete oskuste kujundamisel. Kogemuste jagamine aitab enda tööd väärtustada, saada kolleegidelt uusi mõtteid ja tunda end meeskonna liikmena. teemapõhiselt ja süstemaatiliselt toimuvad supervisioonid aitavad õpetajatel omandada oskuseid, et jätkuvalt olla õpetajana empaatiline, aga seejuures oma vaimset ja füüsilist tervist hoida. kooli töötajad teadvustavad end selgemalt ühtse meeskonnana, kus on usalduslikud ja toetavad suhted, läbi räägitud ühised väärtused, mis toetavad muutustega kohanemist ja aitavad enesejuhtimise erinevate külgedega paremini toime tulla.

  • SA Innove toetab kutsehariduse maine tõstmise tegevuskavade raames kutseõppe populariseerimist eesmärgiga kujundada kutsehariduse positiivset kuvandit Eesti ühiskonnas, eelkõige just üldhariduskoolide õpilaste, nende vanemate ning õpetajate seas.

  • .
    Lasteaia 2 vanemat rühma osalevad erinevas Eesti ornitoloogiaühingu õppeprogrammis.

  • 05.09.2016 Time 4 KHK

    Projekti eesmärk on teadvustada õpilastele loodus- ja täppisteaduste (LTT) ning tehnoloogia olulist rolli ühiskonna ja majanduse arengus erinevate õppeprogrammide, loengute ja õpitubade kui ka praktiliste tööde kaudu. Oluline, et teavitustööd ei tee mitte ainult õpetajad vaid vastava eriala spetsialistid erinevatest teaduskeskustest. Projekti raames soovime suurendada õpilaste loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde rakendamise oskusi õppetöös.
    Teadvustada õpilastele loodus- ja täppisteaduste (LTT) ning tehnoloogia olulist rolli ühiskonna ja majanduse arengus.

  • Projekti laiem eesmärk on tõhustada omavalitsustasandi ja erasektori vahelist koostööd asukohapõhiste infosüsteemide arendamisel. Tartu linn on koostöös Harku vallaga välja töötanud tänavavalgustuse inventariseerimise andmebaasi mudeli, mille põhjal moodustuv andmekogu on aluseks tänavavalgustuse haldamise terviklahendusele. Loodud struktuur võimaldab korraldada tänavavalgustusvõrgu hooldus- (sh. käidujuhtimine), haldus- (sh. finantsjuhtimine) ja arendustegevusi (sh. planeeringud). Teine oluline komponent kaasaegses tänavavalgustuse valdkonnas on kaugjuhtimissüsteemid koos rikete haldamisega. Tartu linn on tänaseks kasutusele võtnud mitme erineva tootja lahendusi (Eliko, Cityntel, Gridens), mis kõik on seotud juhtimissüsteemi arendaja või käidukorraldusettevõtte infotehnoloogiliste lahendustega. Erinevate osapoolte huvidest lähtuvalt on tekkinud vajadus ühildada erinevatel platvormidel tekkiv samasisuline informatsioon ning suurendada andmete ristkasutust. Korraldatava innovatsiooni hanke eesmärgiks on leida sobilike referentsidega koostööpartner, kes teostab turul olemasolevate süsteemide liidestamise võimalikkuse analüüsi ning koostab vastava andmevahetuskihi kahe eraldiseisva infosüsteemi (geoinfosüsteem ja kaugjuhtimissüsteem) ühildamiseks lähtudes teenuste põhisest arhitektuurist (SOA). Andmevahetuskihi potentsiaalsed eelised täna turul olemasolevate veebiplatvormil põhinevate rakenduste ees on paindlikkus vajaduste muutudes ja kasvades süsteemide vahel integreeritavat andmehulka muuta ja täiendada ilma suuremahuliste arendustöödeta
    Otseseks eesmärgiks on siduda väljatöötatud tänavavalgustuse inventariseerimise andmestik kaughaldussüsteemides tekkiva informatsiooniga, et tagada terviklik ning optimeeritud tänavavalgustusvõrgu haldamine.

  • Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) on välja kuulutanud põhikoolide digitaristu täiendamise toetusmeetme. HITSA on välja töötanud hangitavate seadmete nimekirja ning valmistab ette ja korraldab raamhanke soovitud seadmete soetamiseks, Koolipidajad peavad esitama HITSAle hangitavate seadmete kohta indikatiivse soovi ning volituse raamhankes osalemise kohta 24. maiks 2016. Meetme raames toetatakse järgmiste seadmete soetamist: - Sülearvuti komplekt, sh pordilaiendi, monitor, klaviatuur, hiir (Windows, Linux, iOS); - Lauaarvuti komplekt , sh monitor, klaviatuur, hiir (Windows, Linux, iOS); - Tahvelarvuti (Windows, Android, iOS) - All in One (AIO) (Windows, Linux, iOS) (AIO on All in One arvuti. Tegemist hübriidiga monitorist ja eraldi arvutikastist. AIO tähendab seda, et ühte korpusesse on paigutatud monitor + arvutikast koos USB pesadega, CD·ROm’iga, võrgukaardi ning kõrvaklapi pesaga) Meetme raames korraldataval raamhankel on võimalik ka mitmesuguse lisavarustuse hankimist koolipidaja täiendava ooomafinantseeringu eest. Taotlusvoor koolipidajatele kuulutatakse välja septembris 2016. Toetuse väljamaksmisel hinnatakse koolipidaja digipöörde tegevusplaani, mis on koostatud lähtuvalt iga tema haldusalas oleva põhikooli individuaalsest tegevusplaanist..
    Meetme eesmärk on õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamise ja digikultuuri õppeprotsessi integreerimise toetamine õpetajatele õppetegevuse läbiviimiseks vajalike seadmete tagamise ja põhikoolide e·hindamisvõimekuse kasvatamise kaudu. E·hindamise läbiviimine muutub ulatuslikumaks. 2016.aastal toimuvad kõik 6.klassi tasemetööd etasemetöödena. Alates 2018.a toimuvad ka põhikooli e·riigieksamid ning digipädevuse e·tasemetöö põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele.

  • Projekti sisuks on kergliiklustee ehitamine suunal Tartu Kesklinn - Annelinn - Luunja vald, mille kogupikkus on hinnanguliselt 4 km.
    Jalgrattaliikluse arendamine on Tartu linna transpordipoliitika üks prioriteetidest. Eesmärgiks on jalgrattaliikluse osakaalu suurendamine. Sel otstarbel rajatakse täiendavaid jalgrattateid ning jalgrataste hoiukohti ja parklaid. Tartu jalgrattaliikluse arendamise nägemuseks on kogu linna ning linnast väljuvaid põhisuundi kattev jalgrattateede ja -radade võrgustiku ning mugava ja ohutu jalgrattaparkimise võimaluse loomine. Eesmärgiks on soodustada jalgrattaga liiklemist, muuta rattaga liiklemine arvestatavaks alternatiiviks autole ning soodustada jalgrataste kasutamist ka talvel.

  • Tartu Linnamuuseum on Tartu linnavalitsuse hallatav munitsipaalmuuseum, mille põhitegevus on kultuuriloolise materjali kogumine, uurimine, säilitamine ja vahendamine. Muuseumil on rikkalik kollektsioon, mille ühe osa moodustab ligi 56 000 säilikust koosnev arheoloogiakogu. Arheoloogiakogu säilitamistingimused ei vasta täna nõuuetele, hoidlad asuvad kolmes kohas Tartu linnas ja on ülekoormatud. Muuseumikogu nõuetekohaseks säilitamiseks vajab muuseum lisaruume, mille leidmine ja nõuetele vastavaks tegemine on Tartu linnavalituse linnavara osakonna 2016.a. tööplaanis. Kuna Tartu Linnamuuseumi arheoloogiakogu puhul on tegemist riikliku tähtsusega kollektsiooniga, taotleb muuseum Kultuuriministeeriumilt 2017. aastaks tegevustoetust nimetatud kogu tarbeks hoidlainventari soetamiseks. Projekti esitamine: 20.01.2016, projekti elluviimine: 01.02.2017-30.11.2017
    Tartu Linnamuuseumi muuseumikogu säilitamistingimuste parandamine, arheoloogiakogu ümberpaigutamine nõuetele vastavatesse tingimustesse.

Aadress

Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a (raekoda)
50089 Tartu

Võta ühendust

Leia veebis

Tartus on
96 935 elanikku

Privaatsus

Kiirlingid

Designed by Wiseman / Developed by WebExpert