Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-3°

Tartu ajalugu

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
736 1101
 

Tartu ajaloost

Muinaslinnus asus Tartus juba esimesel aastatuhandel m.a.j. 1030. aastal vallutasid linna Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed. See sündmus on kajastatud vanades Vene kroonikates ja seetõttu loetakse 1030. aastat ka Tartu esmamainimise aastaks kirjalikes allikates. 1061. aastal vallutasid eestlased Tartu tagasi.

13. sajandi teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult sakslastele. Samal aastal läänistatakse Tartu ja selle ümbrus piiskop Hermannile ning Tartust saab keskaegse vasallriigi, Tartu piiskopkonna keskus.

1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Pärast Pihkva ja Novgorodi allutamist Moskvale Tartu tähendus kaubalinnana väheneb.

Liivi sõja alguses, 1558. aastal vallutavad Vene väed Tartu. Elanikud küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui vastavalt Jam Zapolski rahulepingule läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla.

1583. aastal asutavad poolakad Tartusse jesuiitide gümnaasiumi. Rootsi-Poola sõdades 17. sajandi alguses käib linn korduvalt käest kätte kuni jääb 1625. aastal lõplikult rootslastele.

1630. aastal asutatakse Tartusse gümnaasium ja 1632. aastal ülikool, mis saab asutaja Rootsi kuninga Gustav II Adolfi järgi nimeks Academia Gustaviana. Ülikool tegutseb Tartus vaheaegadega (aastatel 1656–1661 on linn jälle Vene võimu all) kuni 1699. aastani, mil kool kolitakse teravnenud rahvusvahelise olukorra tõttu Pärnusse, kus tegutseb kuni 1710. aastani.

Põhjasõjas alistub Tartu 1704. aastal Vene vägedele. Kogu Eesti- ja Liivimaa, sealhulgas sõjas laastatud Tartu minek Vene võimu alla kinnitatakse 1721. aastal Uusikaupunki (Nystadi) rahulepinguga. Pärast keisrinna Katariina II külaskäiku 1764. aastal algab varaklassitsistliku Tartu ülesehitamine.

Aastatel 1763–1767 ehitatakse Tartu välja kindluslinnana. Tartu omandab suure tähenduse sõlmpunktina Peterburi-Königsbergi postimaanteel. 1770.–1780. aastatel ehitatakse raekoda ja imposantne Kivisild.

1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool saksakeelse keiserliku ülikoolina. Tartu muutub Vene impeeriumi oluliseks teaduskeskuseks, rajatakse maailmatasemel tähetorn, ülikooli kliinikud, raamatukogu ja botaanikaaed. Teaduse kõrval õitseb Tartus saksa üliõpilaselu, Tartut nimetatakse Emajõe Ateenaks.

Alates 19. sajandi keskpaigast on Tartu üliõpilaste seas üha rohkem eesti ja läti päritolu tudengeid, Tartust kujuneb eesti vaimu- ja seltsielu keskus:

1864. aastal hakkab ilmuma ajaleht Eesti Postimees;
1865. aastal asutatakse Vanemuise Selts;
1869. aastal toimub esimene Eesti üldlaulupidu;
1870. aastal asutatakse Eesti Üliõpilaste Selts ja Eesti Põllumeeste Selts;
1872. aastal asutatakse Eesti Kirjameeste Selts;
1902. aastal asutatakse Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus, hoone ehitati 1876−1878;
1906. aastal avatakse Vanemuise teater uues hoones; 1906. aastal asutatakse esimese eestikeelse keskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi I järgu Tütarlaste kool, mille avaaktus toimus septembris 1906. Oma maja ehitus algas 1914, gümnaasiumiks sai 1918;
1907. aastal asutatakse Tartusse telefonivabrik Edisson &Co, hoone valmib 1908;
1909. aastal asutatakse Eesti Rahva Muuseum. Tartus rajatakse ka olulised Eesti majandusettevõtted.

1876. aastal valmib Tapa-Tartu raudtee, mis tagab raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga. 1887. aastal valmib Valga-Tartu raudtee, mis tagab raudteeühenduse ka Riiaga.

1880. aastate lõpul süveneb venestamine. 1889. aastal muudetakse õppetöö Tartu Ülikoolis venekeelseks.

1893. aastal nimetatakse seni ametlikult Dorpati nime kandnud Tartu Jurjeviks. Samal ajal muutub Tartu mitme ülikooliga linnaks. Juba 1848. aastal asutatud Veterinaariainstituudi kõrvale asutatakse 20. sajandi algul ka Rostovtsevi ja Jassinski eraülikoolid, mis tegutsevad kuni 1918. aastani.

1918. aastal langeb Tartu Saksa vägede kätte. Ülikooli varad evakueeritakse Voroneži ja ülikool muudetakse Landesuniversitätiks (provintsiaalülikooliks), mis tegutseb septembrist novembrini. Pärast lühikest bolševike võimutsemist 1918–1919 aastavahetusel vabastavad Eesti väed Tartu. 1919. aasta 1. detsembril avatakse Tartu Ülikool rahvusülikoolina. Tartust saab Eesti teaduse ja akadeemilise elu keskus.

Vaade eelmise sajandivahetuse Tartule
Vaade eelmise sajandivahetuse Tartule

2. veebruaril 1920. aastal kirjutatakse Tartus alla rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa, 14. oktoobril Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Eesti Vabariigis jääb Tartu eeskätt akadeemilise elu keskuseks, siin ilmub Eesti suurim päevaleht Postimees.

1940. aastal okupeerib Nõukogude Liit Eesti. Alates 1941. aasta 9. juulist seisab rinne Tartu kohal kolm nädalat.

Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal, aastatel 1944–1991, oli Tartu Nõukogude Eesti suuruselt teine linn. Siin tegutsevad eestikeelne Tartu Riiklik Ülikool ning 1951. aastast viimasest eraldatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia.

Rajatakse ka peamiselt idaturu vajadustele suunatud tööstusettevõtteid, näiteks aparaaditehas ja põllumasinate tehas Võit. Kuna Tartu servale Raadile rajati strateegiliste pommitajate lennuväli, oli Tartu kuni 1990. aastate alguseni väliskülalistele suletud linn, mis pärssis oluliselt linna arengut.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Tartu jälle välisilmale avatud. Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis õpib üha rohkem tudengeid teistest Euroopa riikidest, eeskätt Soomest. Vaatamata majandusarengu takerdumisele 1990. aastate algul (suurte tööstusettevõtete ümberprofileerimine, Tartu Kommertspanga krahh) on need raskused tänaseks ületatud.

Tartu linn seab endale eesmärgiks olla 21. sajandi infoühiskonnas oma positsioonilt edukas ja kaasarääkiv.

Kaubahoov 1938. aastal

Viimati muudetud 17.03.2017