Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tartu üldplaneering

Linna ruumilist arengut kajastab üldplaneering, kus on määratletud erineva funktsiooniga maa-alad ehk lihtsamalt öeldes võib üldplaneeringust näha, kuhu on võimalik ehitada uut lasteaeda, kooli, elumaja, tööstusettevõtet või millised piirkonnad tuleks arendada puhke- ja virgestusaladeks.

Tartu linna üldplaneering 2030

Üldplaneering on linna ruumilise arengu olulisim dokument, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused. Tähtsamad üldplaneeringus käsitletavad teemad on linna parem sidumine lähiregiooni ruumilise arenguga, kesklinna eelisarendamine ning maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, et muuta funktsioonid paindlikumaks ja anda täpsem ehitusõigus, mis võimaldaks paljudel juhtudel anda ehitusõiguse üldplaneeringu alusel ilma detailplaneeringuta.

Üldplaneeringu koostamine on pikk protsess, mille käigus toimub mitmeid avalikke väljapanekuid ja arutelusid. Esimesed avalikud arutelud toimusid 2016. aasta kevadel, kui anti lühidalt ülevaade üldplaneeringu koostamise protsessist ja lähteseisukohtadest. Hiljem tutvustati planeeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning arutleti avalikustamise tulemuste üle. 2017. aasta aruteludel minnakse konkreetsemaks ja arutatakse täismahus planeeringu põhilahendust ning tutvustatakse kavandatavate tegevustega kaasneda võivat keskkonnamõju.

Tartu üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimus 27. märtsist kuni 28. aprillini 2017, mille jooksul toimus 12 erinevat avalikku arutelu. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 9. juunil kell 16 V konverentsikeskuses.

Korrigeeritud planeering esitatakse koos teabega lahendamata planeeringuvaidluste kohta maavanemale järelevalve teostamiseks. Tartu Linnavalitsus otsustas 13. juuni 2017. a korraldusega nr 619 lugeda lahendamata jäänud planeeringuvaidluseks korralduse lisas 1 toodud arvestamata jäänud, osaliselt arvestatud ettepanekud ja vastuväited ning MTÜ Ihaste Seltsi ettepaneku asumipiiride muutmise osas. Lisaks lugeda lahendamata planeeringuvaidluseks 15.03.2017 Ilona Merzini poolt planeeringu avalikustamise käigus esitatud ettepanek mitte ette näha perspektiivse trammitee võimaliku asukohana Annelinnas praegust kaarjalt kulgevat jalakäijate tänavat (n-ö Anne tn pikendust).

Foto: Sven Zacek
Foto: Sven Zacek

Üldplaneering

Avalikud arutelud (lisatud protokollid)

Kõik linnakodanikud, maaomanikud, ettevõtjad, volikogu liikmed ja teised huvitatud isikud olid oodatud osalema Tartu linna olulisima arengudokumendi - Tartu linna üldplaneeringu aruteludel. Aruteludele kutsumiseks saadeti otsepostitusega kõigi linlaste postkastidesse infolehed. Osavõtt aruteludest oli aktiivne. Toimusid järgmised aruetelud, iga arutelu juurde on lisatud ka protokoll.

27. märts kell 17: üldplaneeringu arutelu. Asukoht: Linnaraamatukogu saal (Kompanii 3/5). Protokoll
3. aprill kell 17: kergliikluse arutelu kergliikluskomisjoni avalikul koosolekul. Asukoht: raekoja saal. Protokoll
4. aprill kell 17: piirkondlik arutelu (Jaamamõisa, Annelinn, Ihaste). Asukoht: Linnaraamatukogu Annelinna harukogu (Kaunase pst 23). Protokoll
5. aprill kell 18: piirkondlik arutelu (Tähtvere). Asukoht: Miina Härma Gümnaasiumi raamatukogu (Jaan Tõnissoni 3). Protokoll
6. aprill kell 17: piirkondlik arutelu (Kruusamäe, Raadi, Ülejõe, Kvissentali). Asukoht: Eesti Rahva Muuseumi videokonverentsi saal (A-tsoon, Muuseumi tee 2). Protokoll
7. aprill kell 17: piirkondlik arutelu (Karlova). Asukoht: Loomemajanduskeskuse saal (Kalevi 17). Protokoll
10. aprill kell 17: piirkondlik arutelu (Variku, Jalaka, Ropka). Asukoht: Variku Kool (endine Tartu Kunstigümnaasium, Aianduse 4). Protokoll
11. aprill kell 17: piirkondlik arutelu (Tammelinn, Veeriku, Ränilinn, Maarjamõisa). Tamme staadioni tribüünihoone puhkeruum (Tamme pst 1). Protokoll
17. aprill kell 17: piirkondlik arutelu (Supilinn, Toometaguse, Vaksali, Kesklinn). Asukoht: Linnaraamatukogu saal (Kompanii 3/5). Protokoll
17. aprill kell 17: kergliikluse kordusarutelu. Asukoht: raekoja saal.
18. aprill kell 17: miljööteemade arutelu. Asukoht: Linnaraamatukogu saal (Kompanii 3/5). Protokoll
24. aprill kell 17.30: arutelu erinevate kasutajagruppide ligipääsetavuse tagamisest ja universaaldisaini nõuete rakendamisest avalikus ruumis. Asukoht: Linnaraamatukogu saal (Kompanii 3/5). Protokoll
9. juunil kell 16: üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Asukoht: V konverentsikeskuses (Kvartali kaubanduskeskus aadressil Riia 2, sissekäik Aleksandri-Soola tn nurgal). Protokoll

Ideekorje kaart

Ideekorje kaart: vaata esitatud ideid ja linna seisukohti kaardil
Ideekorjel tehtud ettepanekud ja linna seisukohad tabelina.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal kutsusime kõiki ideekorje kaardile asukohast lähtuvaid seisukohti ja ettepanekuid lisama, mida nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis linna planeerimisel, arengukavade koostamisel arvestada.

Ideekorje andis hea tagasiside mitte ainult üldplaneeringu osas vaid ka kohaliku tähtsusega probleemide kohta. Esitati ligikaudu 150 ettepanekut. Peamised teemad olid seotud kõnniteede, jalakäigu ülekäigukohtade, probleemsete ristmike, mänguväljakute ja koerte jalutusaladega. Palju mõtteid anti ühistranspordi, jõekohvikute, puhkealade kohta. Ideekorje tulemustel täiendatakse üldplaneeringut eelkõige mänguväljakute ja koerte jalutusalade osas, kõik laekunud ettepanekud on linn teadmiseks võtnud ning arvestab nendega vastavate valdkondade igapäevatöös.

Foto: Heikki Leis
Foto: Heikki Leis

Tartu linna üldplaneeringu 10 tähtsamat väljakutset aastaks 2030+

  • Tartu on omanäolise loomingulise aura ning ruumiliselt tiheda kultuuri- ja haridusvõrgustikuga rahvusvahelistuv ülikoolilinn.
  • Tartu on koos naabervaldade ja Nõo-Elva suunaga kujunenud ühtseks, ruumiliselt sidusaks linnaregiooniks.
  • Tartu kesklinn on suurema osa ööpäevast elav, jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline aastaringselt toimiva avaliku ruumiga võimalusterohke elamise, õppimise, vaba aja veetmise, ostmise ja asjaajamise koht.
  • Tartu on „tarkade“ töökohtade linn.
  • Tartu vanalinn ja miljööväärtuslikud alad on tehtud korda, linnaruum on kaasaegse, väärika ning ajas kestva arhitektuurikeelega.
  • Tartu arvestab kliimamuutustega. Vihmavalingute, mitmepäevaste sadude, tormide ning ekstreemsete kuumaperioodide leevendamiseks rajatakse piisavalt haljastust ja immutatakse vihmavett pinnasesse.
  • Tartu on kogukonnakeskne linn, kus linnaosa arengus on võtmeroll kodanikeühendustel, kus igal linnaosal on oma toimiv keskus ning kus ühistegevuseks on linnaosas ruumi.
  • Tartu on sidusa rohe- ja puhkealade võrgustikuga linn. Võrgustiku selgrooks on Emajõgi ning selle kaldapealsed ja lammialad. Jõekaldad on käidavad ja juurdepääsetavad kogu linna territooriumil. Tähtsustatakse alleesid kui roheelemente.
  • Tartu on linn, kus ühistransport ja kergliiklus on prioriteetsed. Kergliiklusteede võrk on katkematu ja haarab kogu linnaregiooni, läbi on kaalutud ja võimalusel ellu viidud rööbastransport. Kesklinna ja elamupiirkondasid läbiv liiklus on suunatud magistraaltänavatele.
  • Tartu eelistab linnakeskkonnas kortermaju. Lasteaiad, koolid, sportimis- ja puhkevõimalused asuvad elanikule võimalikult lähedal.
Foto: Tiit Grihin
Foto: Tiit Grihin

Meediakajastused

Taustainfo

Arutelude fotod

28.03.2017
Fotod: Lilian Lukka

Viimati muudetud 06.10.2017