Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
14°

Tartu linna puudutavate uurimistööde registri arhiiv

Registris leidub uuringuid linnaelu erinevate valdkondade kohta alates 1997. aastast. Siin on uuringuid ettevõtluse, hariduse, kultuuri, linnamajanduse, looduskeskkonna, noorsootöö, planeerimise, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, transpordi jm valdkondades.

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond 
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1242
 

Valdkond
Märksõna
Periood:
Lisandid

Ettevõtlus

Tartu linna ja lähiümbruse töökohtade uuring

Uuring annab ülevaate Tartu linna ja lähiümbruse tööandjatest ja töökohtadest.

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Tööriistatootmise klastri arendus ja juhtimise toimivus)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel toimunud projekti aruanne, kus käsitletakse tööriistatootmise klastri arendust ja juhtimise toimivust.

Valmimisaeg:

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Partnerite ja nende ühishuvide kaardistamine)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel valminud uuringute tulemusel kaardistati tööriistatootjate tehnoloogilised võimalused ja loodi ühishuvidest lähtuv visioon. Uuringu tulemusena valmis kaks tööd. Esimeses on kaardistatud partnerid ja nende ühishuvid.

Valmimisaeg:

Tartu regionaalse seemnekapitali fondi potentsiaalsete investeerimispakkumiste maht järgneva 5 aasta jooksul

Uuringu eesmärgiks oli hinnata nõudluse mahtu Tartu linna poolt loodavale seemnekapitali fondile 5. aasta perspektiivis.\nKokkuvõttes on ainuüksi intervjueeritud ettevõtjate ning teadlaste seas 15 isikut, kellel on seemnekapitali investeeringut vajavad projektid. Lähtudes intervjueeritute minimaalse investeeringu soovidest oleks fondile esitatavate taotluste maht üle 16 miljoni krooni. Tagamaks fondi jätkusuutlikkust, tuleks saavutada 6-10 uue teadmistemahuka firma loomine aastas. Taoline juurdekasv võiks viia 14-20 taotluseni aastas ning taotluste rahaline maht võiks hinnanguliselt jääda 12-16 miljoni krooni vahemikku.\nOluliste aspektidena tõstatusid uuringu teostamisel järgmised küsimused:\nMis on fondi eesmärk? – lihtsalt uudsete projektide rahastamise puhul ei erineta palju EAS-ist, pankadest või erainvestoritest.\nKuidas tagada fondi juhtimise kvaliteet?\nKuidas tagada investeeringule lisandväärtus? – mitmed intervjueeritud leidsid, et lisaks rahale on vaja ligipääsu võrgustikele ning kogemust tehnoloogiamahukate ettevõtete rahvusvahelisele turule viimisel. Samuti oleks fondil lisandväärtus, kui suudetaks pikaajalise tegevusprogrammi abil kaasa aidata rohkema arvu teadmismahukate ettevõtete loomisele (nõudluse mõjutamine).\nKuidas tagada jätkufinantseerimine? Fondi lisandväärtus võiks seisneda suutlikkuses tagada jätkufinantseerimine (pakkumise mõjutamine).\nTagamaks investeeringute võimendamine, tuleks teha koostööd Arengufondi ja/või erainvestoritega. Biotehnoloogia puhul hinnata mõne Skandinaavia biotehnoloogia investeerimisfondi harukontori avamist Tartus.\nKui fondi eesmärk on kasvatada globaalse haardega ettevõtteid, tuleks investeerida ühte projekti mitmeid miljoneid eurosid, mis ei ole kooskõlas fondi planeeritavate mahtudega.\nFondi haldamise ning juhtimise kulud (sh. projektide hindamine) võivad ulatuda miljonitesse kroonidesse aastas. Näiteks kui ühe äriprojekti hindamiseks ekspertide poolt kulub 50-100 000 krooni, oleks ainuüksi 15 käesoleva uurimuse käigus leitud seemnekapitali vajava projekti hindamise kulu 750 000- 1 500 000 krooni.\nKas ollakse valmis kandma nö. õpikulu? Tõenäoliselt ei õnnestu esimese korraga saada paika parimaid reegleid ning tugistruktuure, mis toetaksid piisavalt investeeringu nõudlust ja pakkumist Tartu linna soovitud tasemel ning kvaliteediga.\nFondi finantsskeemi loomisel tuleks eristada suurema ja väiksema kapitalimahukusega projekte.\nJärgnevalt on toodud mõningad ettepanekud nimetatud kahte tüüpi projektide rahastuse skeemide loomiseks.\nVäiksema kapitalimahukusega projektidel puuduvad ambitsioonid saada riskikapitalistidelt jätkufinantseerimist või planeeritakse ettevõtte orgaanilist arendamist. Taoliste projektide puhul võib kaaluda (omakapitali)laenu intressiga 8-12% ja mahus kuni 1,5 miljonit krooni. Rahastus võimaldaks algatada uusi ettevõtteid ning toetada ettevõtluskeskkonna arengut. Rahastuse instrumendi väljatöötamine võiks toimuda koostöös pankade ja Kredexiga ning dialoogis Tartu regiooni ettevõtjatega.\nSuurema kapitalimahukusega projektid vajavad kindlasti jätkufinantseerimist riskikapitalistidelt. Selliste projektide puhul on oluline, et TSK fond suudaks kaasa lüüa nn. parimate Tartust välja kasvavate riskikapitalistidele atraktiivsete projektide rahastamisel. See omakorda tähendab, et fondi juhtimisse kaasatakse tugevad kompetentsed spetsialistid, kes suudavad läbi rääkida erainvestorite ja riskikapitalistidega ning luua lisaväärtust eelseemne faasis, st. erainvestorid tunnustavad projekti ülestöötamist ja väärtuse kasvu.\nKuigi suurema kapitalimahukusega projektides osalemine nõuab suuremat kompetentsi ja investeeringuid, suurendab neisse projektidesse panustamine tõenäosust jõuda rahvusvahelise edulooni. Samas võib suuremate projektide puhul osutuda konverteeritav laen ka probleemseks instrumendiks, kuna riskikapitalistid ei pruugi soovida taolise skeemi alusel rahastatud ettevõttesse investeerida. Seetõttu võib olla vajadus „puhta omakapitali investeeringu“ instrumendi järele.\nAspektid, mida tuleks kaaluda suurema kapitalimahukusega projektide finantseerimise skeemide loomisel, on järgmised:\nTuleks hinnata võimalust anda fondijuhtimine erafirma kätte, kes saab osaleda kapitalijaotusskeemis-viimane võimaldaks professionaalide kaasamist;\nTõenäoliselt tuleks professionaalide kaasamisel arvestada minimaalselt 1,5 miljoni krooni fondijuhtimiskuludega aastas;\nOsalemaks kiire väärtuse kasvu faasides ja säilitamaks arvestatav osalus kuni investorite väljumiseni (aktsiaturule minek vms.), tuleb olla valmis investeerima kuni 300 000-500 000 eurot;\nFondikapitali struktureerimine tuleb läbi arutada Arengufondi ja erainvestoritega.

Valmimisaeg:

Tartu turismiuuring 2005

Tartu talvekülastajate uuring

Valmimisaeg:

Haridus

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Tartu munitsipaalüldhariduskoolide pedagoogide küsitlus

Küsitluse eesmärgiks oli uurida pedagoogide peamisi tööpinge- ja stressiallikaid ning selgitada, milliseid meetodeid pedagoogid pingetega toimetulekuks kasutavad ja millist abi nad ootavad oma koolilt ja Tartu Linnavalitsuselt.

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Valmimisaeg:

Annelinna koolide õpilaste linnaliikluses osalemine

Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade kooliõpilaste ja nende vanemate linnaliikluses osalemise harjumustest ning uurida, kas ja mil määral on lapsevanemad valmis koolipäeva alguse muutmiseks. Küsitlus toimus 2004. aasta novembris ja detsembris Annelinnas asuvate munitsipaalüldhariduskoolide õpilaste vanemate hulgas.

Valmimisaeg:

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Koolieelne kasvatus

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Tartu linna erivajadustega laste perede toimetulek, informeeritus ja probleemid

Puudelastega perede ankeetküsitluse tulemuste aruanne. Käsitletud on muutusi perede töö- ja elukorralduses seoses puudelapse perre ilmumisega, perede elamistingimusi ja majanduslikku toimetulekut, perede informeeritust erinevatest sotsiaalteenustest, -toetustest, soodustustest ning hinnangut neile. Välja on toodud puudelaste perede ootused riigi ja kohaliku omavalitsuse abi suhtes.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Kultuur

Tartu suvekülastaja 2010

Siseturistide küsitluse tulemuste ja erinevate turismikorraldajate intervjuude põhjal on iseloomustatud Tartu linna suvekülastajaid, toodud välja turismivaldkonna probleemid ning esitatud ettepanekud Tartu kui külastuskoha arendamiseks.

Valmimisaeg:

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Tartu linna turismiviidapostid ja nende analüüs

Töös antakse ülevaade Tartu turismiviidamaastiku hetkeolukorrast ning pakutakse välja mudel, mille alusel võiks edaspidi toimuda turismiviitade paigaldamine ja viidasüsteemi haldamine.

Valmimisaeg:

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Linnamajandus

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. aasta novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused. Loendati sõiduautosid, veoautosid, busse, mootorrattaid, mopeede ja jalgrattaid. Tulemusi on võrreldud ka varasemate uuringute tulemustega.

Raadi dendropargi puistu hinnang

Raadi dendropargis kasvavate puude ja põõsaste inventeerimise tulemused

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teise etapi aruanne

Monitooring-uuringu eesmärgiks oli fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuringu kestvus oli 2011. aasta aprillist kuni 2012. aasta detsembri lõpuni. Uuringu lõppeesmärgiks on üle vaadata kõik linnale kuuluvad erinevat tüüpi hooned ja anda soovitusi edaspidiseks haldamiseks energiakasutuse seisukohalt.

Tartu bussi- ja raudteejaama saabujate küsitlus 2012.a

2012. a novembris Tartu bussi- ja rongijaamas korraldatud küsitluse tulemuste aruanne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuhu ja millise transpordivahendiga liiguvad edasi Tartusse bussi ja rongiga saabujad ning kas on vajadus tulevikus ühitada rongi- ja bussijaam. Küsitlusele vastas 503 Tartusse saabujat

Riia-Vaksali ristmiku eksperthinnang ja liikluskorraldusprojekt

Analüüsitakse jalakäijate ja jalgratturite Vaksali tänava ületamise võimalusi, otstarbekust ja optimaalset asukohta liiklusohutuse seisukohalt lähtudes.

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuring, jalgratturite ja jalakäijate loendamine loenduspunktides

Valikor Konsult OÜ viis 2012. aasta oktoobris läbi Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuringu ning jalgratturite ja jalakäijate loenduse loenduspunktides. Jalgrattaparklate täituvusuuringu eesmärgiks oli kaardistada Tartu linna kõigi haridusasutuste, teenindusasutuste ja ettevõtete jalgrattaparklad, loendada parkimiskohtade arv ja parkivad jalgrattad parklas.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Liikuskoormuse uuring 2011

Liiklussageduse mõõtmise tulemused Tartu kesklinnas ja äärelinnas hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning võrdlus varasemate aastate uuringute tulemustega.

Surugaasibusside hankevõimaluste uuring

Käesolev uuring on koostatud projekti "Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport" (Baltic Biogas Bus) raames. Uuringus on analüüsitud surugaasibusse linnaliinide teenindamiseks ning nende soetamistingimusi.

Valmimisaeg:

Tartu liiklus 2009

Tartu linnas 2009. a sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2009. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2009. aastal

Valmimisaeg:

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Tartu linna turismiviidapostid ja nende analüüs

Töös antakse ülevaade Tartu turismiviidamaastiku hetkeolukorrast ning pakutakse välja mudel, mille alusel võiks edaspidi toimuda turismiviitade paigaldamine ja viidasüsteemi haldamine.

Valmimisaeg:

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Valmimisaeg:

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2008. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2008. aastal.

Valmimisaeg:

Tartu linna teede ja tänavate teekatete seisukord 2006.a.

Põhitänavatel ja osa jaotustänavatel tekatte tasasuse, teekatte roopa sügavuse ja teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemused.

Valmimisaeg:

Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi analüüs

Töös analüüsitakse Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi ja vaadeldakse põhjalikumalt Jaama t liikluskorraldust Sõpruse pst ja Rõõmu tee vahelisel lõigul.

Annelinna koolide õpilaste linnaliikluses osalemine

Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade kooliõpilaste ja nende vanemate linnaliikluses osalemise harjumustest ning uurida, kas ja mil määral on lapsevanemad valmis koolipäeva alguse muutmiseks. Küsitlus toimus 2004. aasta novembris ja detsembris Annelinnas asuvate munitsipaalüldhariduskoolide õpilaste vanemate hulgas.

Valmimisaeg:

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Valmimisaeg:

Tartu linnas Sõpruse pst-Pikk tn-Kalda tee ristmiku ja Sõpruse pst-Raua tn-Kalevi tn-Jõe tn ristmike liiklusuuring

Liiklusuuring

Tartu liiklus 2004

2004. a sügisel Tartus toimunud liiklusloenduse tulemused

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Valmimisaeg:

Tartu linna magistraaltänavate ristmike ruumivajaduse määramine

Tartu linna põhitänavate ristmike ruumivajaduse täpsustamine, mis peab aitama järgida ristmike planeerimisel võrdläbilaskvuse printsiipi, lihtsustama rohelise laine rakendamist põhitänavatel ning määrama ühtse põhitänavate ristmike süsteemi.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Valmimisaeg:

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tartu liiklus 1998

Liiklusloendus

Valmimisaeg:

Looduskeskkond

Raadi dendropargi puistu hinnang

Raadi dendropargis kasvavate puude ja põõsaste inventeerimise tulemused

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2009. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2009. aastal

Valmimisaeg:

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Valmimisaeg:

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2008. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2008. aastal.

Valmimisaeg:

Jätkusuutliku arengu uuring

Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjoni poolt korraldatud küsitluse tulemused.\nTartu linna on võrreldud nii ida regiooni kui kõikide liidu liikmeslinnadega.\nKokku vastas küsitlusele 71 linna ehk 72% Läänemere Linnade Liidu liikmeslinnadest. \nRegiooniti oli vastajate arv erinev:\nPõhja regioon (Soome, Rootsi, Norra) - 25\nIda regioon (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa) - 35\nLõuna regioon (Saksamaa, Poola, Taani) - 11

Valmimisaeg:

Tartu Toomemäe poternide inventariseerimine nahkhiirte seisukohast (eksperthinnang)

Toomemäe poternid kui nahkhiirte talvitumispaigad (eksperhinnang)

Valmimisaeg:

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Valmimisaeg:

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Tartu Anne elamurajooni lokaalküttestsenaariumi mõju õhu kvaliteedile

Võialikud muutused õhu kvaliteedis Anne elamurajooni kaugküttesüsteemi asendumisel lokaalküttesüsteemiga.

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Valmimisaeg:

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tartu õhuseireandmete süstematiseerimine

Süstematiseeritud seireandmed

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Muud

Raadi dendropargi puistu hinnang

Raadi dendropargis kasvavate puude ja põõsaste inventeerimise tulemused

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teise etapi aruanne

Monitooring-uuringu eesmärgiks oli fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuringu kestvus oli 2011. aasta aprillist kuni 2012. aasta detsembri lõpuni. Uuringu lõppeesmärgiks on üle vaadata kõik linnale kuuluvad erinevat tüüpi hooned ja anda soovitusi edaspidiseks haldamiseks energiakasutuse seisukohalt.

Tartu bussi- ja raudteejaama saabujate küsitlus 2012.a

2012. a novembris Tartu bussi- ja rongijaamas korraldatud küsitluse tulemuste aruanne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuhu ja millise transpordivahendiga liiguvad edasi Tartusse bussi ja rongiga saabujad ning kas on vajadus tulevikus ühitada rongi- ja bussijaam. Küsitlusele vastas 503 Tartusse saabujat

Riia-Vaksali ristmiku eksperthinnang ja liikluskorraldusprojekt

Analüüsitakse jalakäijate ja jalgratturite Vaksali tänava ületamise võimalusi, otstarbekust ja optimaalset asukohta liiklusohutuse seisukohalt lähtudes.

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuring, jalgratturite ja jalakäijate loendamine loenduspunktides

Valikor Konsult OÜ viis 2012. aasta oktoobris läbi Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuringu ning jalgratturite ja jalakäijate loenduse loenduspunktides. Jalgrattaparklate täituvusuuringu eesmärgiks oli kaardistada Tartu linna kõigi haridusasutuste, teenindusasutuste ja ettevõtete jalgrattaparklad, loendada parkimiskohtade arv ja parkivad jalgrattad parklas.

Tartu linna ja lähiümbruse töökohtade uuring

Uuring annab ülevaate Tartu linna ja lähiümbruse tööandjatest ja töökohtadest.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate korraldus ja teenuste kvaliteet

Küsitleti laagris/malevas käinud noori ning laagrite kasvatajaid ja juhatajaid, et uurida Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate teenuste kvaliteeti ja korraldust

Valmimisaeg:

Liikuskoormuse uuring 2011

Liiklussageduse mõõtmise tulemused Tartu kesklinnas ja äärelinnas hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning võrdlus varasemate aastate uuringute tulemustega.

Tartu munitsipaalüldhariduskoolide pedagoogide küsitlus

Küsitluse eesmärgiks oli uurida pedagoogide peamisi tööpinge- ja stressiallikaid ning selgitada, milliseid meetodeid pedagoogid pingetega toimetulekuks kasutavad ja millist abi nad ootavad oma koolilt ja Tartu Linnavalitsuselt.

Tartu suvekülastaja 2010

Siseturistide küsitluse tulemuste ja erinevate turismikorraldajate intervjuude põhjal on iseloomustatud Tartu linna suvekülastajaid, toodud välja turismivaldkonna probleemid ning esitatud ettepanekud Tartu kui külastuskoha arendamiseks.

Valmimisaeg:

Tartu liiklus 2009

Tartu linnas 2009. a sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2009. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2009. aastal

Valmimisaeg:

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Tööriistatootmise klastri arendus ja juhtimise toimivus)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel toimunud projekti aruanne, kus käsitletakse tööriistatootmise klastri arendust ja juhtimise toimivust.

Valmimisaeg:

Eesti tööriistatootjate klastri eelprojekt
(Partnerite ja nende ühishuvide kaardistamine)

Tartu LV-ga koostöös ja kaasrahastamisel valminud uuringute tulemusel kaardistati tööriistatootjate tehnoloogilised võimalused ja loodi ühishuvidest lähtuv visioon. Uuringu tulemusena valmis kaks tööd. Esimeses on kaardistatud partnerid ja nende ühishuvid.

Valmimisaeg:

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Valmimisaeg:

Jätkusuutliku arengu uuring

Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjoni poolt korraldatud küsitluse tulemused.\nTartu linna on võrreldud nii ida regiooni kui kõikide liidu liikmeslinnadega.\nKokku vastas küsitlusele 71 linna ehk 72% Läänemere Linnade Liidu liikmeslinnadest. \nRegiooniti oli vastajate arv erinev:\nPõhja regioon (Soome, Rootsi, Norra) - 25\nIda regioon (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa) - 35\nLõuna regioon (Saksamaa, Poola, Taani) - 11

Valmimisaeg:

Tartu regionaalse seemnekapitali fondi potentsiaalsete investeerimispakkumiste maht järgneva 5 aasta jooksul

Uuringu eesmärgiks oli hinnata nõudluse mahtu Tartu linna poolt loodavale seemnekapitali fondile 5. aasta perspektiivis.\nKokkuvõttes on ainuüksi intervjueeritud ettevõtjate ning teadlaste seas 15 isikut, kellel on seemnekapitali investeeringut vajavad projektid. Lähtudes intervjueeritute minimaalse investeeringu soovidest oleks fondile esitatavate taotluste maht üle 16 miljoni krooni. Tagamaks fondi jätkusuutlikkust, tuleks saavutada 6-10 uue teadmistemahuka firma loomine aastas. Taoline juurdekasv võiks viia 14-20 taotluseni aastas ning taotluste rahaline maht võiks hinnanguliselt jääda 12-16 miljoni krooni vahemikku.\nOluliste aspektidena tõstatusid uuringu teostamisel järgmised küsimused:\nMis on fondi eesmärk? – lihtsalt uudsete projektide rahastamise puhul ei erineta palju EAS-ist, pankadest või erainvestoritest.\nKuidas tagada fondi juhtimise kvaliteet?\nKuidas tagada investeeringule lisandväärtus? – mitmed intervjueeritud leidsid, et lisaks rahale on vaja ligipääsu võrgustikele ning kogemust tehnoloogiamahukate ettevõtete rahvusvahelisele turule viimisel. Samuti oleks fondil lisandväärtus, kui suudetaks pikaajalise tegevusprogrammi abil kaasa aidata rohkema arvu teadmismahukate ettevõtete loomisele (nõudluse mõjutamine).\nKuidas tagada jätkufinantseerimine? Fondi lisandväärtus võiks seisneda suutlikkuses tagada jätkufinantseerimine (pakkumise mõjutamine).\nTagamaks investeeringute võimendamine, tuleks teha koostööd Arengufondi ja/või erainvestoritega. Biotehnoloogia puhul hinnata mõne Skandinaavia biotehnoloogia investeerimisfondi harukontori avamist Tartus.\nKui fondi eesmärk on kasvatada globaalse haardega ettevõtteid, tuleks investeerida ühte projekti mitmeid miljoneid eurosid, mis ei ole kooskõlas fondi planeeritavate mahtudega.\nFondi haldamise ning juhtimise kulud (sh. projektide hindamine) võivad ulatuda miljonitesse kroonidesse aastas. Näiteks kui ühe äriprojekti hindamiseks ekspertide poolt kulub 50-100 000 krooni, oleks ainuüksi 15 käesoleva uurimuse käigus leitud seemnekapitali vajava projekti hindamise kulu 750 000- 1 500 000 krooni.\nKas ollakse valmis kandma nö. õpikulu? Tõenäoliselt ei õnnestu esimese korraga saada paika parimaid reegleid ning tugistruktuure, mis toetaksid piisavalt investeeringu nõudlust ja pakkumist Tartu linna soovitud tasemel ning kvaliteediga.\nFondi finantsskeemi loomisel tuleks eristada suurema ja väiksema kapitalimahukusega projekte.\nJärgnevalt on toodud mõningad ettepanekud nimetatud kahte tüüpi projektide rahastuse skeemide loomiseks.\nVäiksema kapitalimahukusega projektidel puuduvad ambitsioonid saada riskikapitalistidelt jätkufinantseerimist või planeeritakse ettevõtte orgaanilist arendamist. Taoliste projektide puhul võib kaaluda (omakapitali)laenu intressiga 8-12% ja mahus kuni 1,5 miljonit krooni. Rahastus võimaldaks algatada uusi ettevõtteid ning toetada ettevõtluskeskkonna arengut. Rahastuse instrumendi väljatöötamine võiks toimuda koostöös pankade ja Kredexiga ning dialoogis Tartu regiooni ettevõtjatega.\nSuurema kapitalimahukusega projektid vajavad kindlasti jätkufinantseerimist riskikapitalistidelt. Selliste projektide puhul on oluline, et TSK fond suudaks kaasa lüüa nn. parimate Tartust välja kasvavate riskikapitalistidele atraktiivsete projektide rahastamisel. See omakorda tähendab, et fondi juhtimisse kaasatakse tugevad kompetentsed spetsialistid, kes suudavad läbi rääkida erainvestorite ja riskikapitalistidega ning luua lisaväärtust eelseemne faasis, st. erainvestorid tunnustavad projekti ülestöötamist ja väärtuse kasvu.\nKuigi suurema kapitalimahukusega projektides osalemine nõuab suuremat kompetentsi ja investeeringuid, suurendab neisse projektidesse panustamine tõenäosust jõuda rahvusvahelise edulooni. Samas võib suuremate projektide puhul osutuda konverteeritav laen ka probleemseks instrumendiks, kuna riskikapitalistid ei pruugi soovida taolise skeemi alusel rahastatud ettevõttesse investeerida. Seetõttu võib olla vajadus „puhta omakapitali investeeringu“ instrumendi järele.\nAspektid, mida tuleks kaaluda suurema kapitalimahukusega projektide finantseerimise skeemide loomisel, on järgmised:\nTuleks hinnata võimalust anda fondijuhtimine erafirma kätte, kes saab osaleda kapitalijaotusskeemis-viimane võimaldaks professionaalide kaasamist;\nTõenäoliselt tuleks professionaalide kaasamisel arvestada minimaalselt 1,5 miljoni krooni fondijuhtimiskuludega aastas;\nOsalemaks kiire väärtuse kasvu faasides ja säilitamaks arvestatav osalus kuni investorite väljumiseni (aktsiaturule minek vms.), tuleb olla valmis investeerima kuni 300 000-500 000 eurot;\nFondikapitali struktureerimine tuleb läbi arutada Arengufondi ja erainvestoritega.

Valmimisaeg:

Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi analüüs

Töös analüüsitakse Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi ja vaadeldakse põhjalikumalt Jaama t liikluskorraldust Sõpruse pst ja Rõõmu tee vahelisel lõigul.

Tartu turismiuuring 2005

Tartu talvekülastajate uuring

Valmimisaeg:

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Valmimisaeg:

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Valmimisaeg:

Tartu linna rahvastiku prognoos 2002-2017

Rahvastikuprognoos Tartu linnale 2002-2017

Tartu linna 16-55-aastaste erivajadustega elanike toimetulek ja probleemid

Erivajadustega elanike arvamusuuring

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Valmimisaeg:

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tartu õhuseireandmete süstematiseerimine

Süstematiseeritud seireandmed

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tartu liiklus 1998

Liiklusloendus

Valmimisaeg:

Elamustrateegia Tartu linnale

Eesti elamumajanduse arengukavast Tartu linnale tulenevate ülesannete analüüs ja täitmise teede kavandamine

Valmimisaeg:

Noorsootöö

Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate korraldus ja teenuste kvaliteet

Küsitleti laagris/malevas käinud noori ning laagrite kasvatajaid ja juhatajaid, et uurida Tartu linna poolt toetatud laagrite/malevate teenuste kvaliteeti ja korraldust

Valmimisaeg:

Tartu munitsipaalüldhariduskoolide pedagoogide küsitlus

Küsitluse eesmärgiks oli uurida pedagoogide peamisi tööpinge- ja stressiallikaid ning selgitada, milliseid meetodeid pedagoogid pingetega toimetulekuks kasutavad ja millist abi nad ootavad oma koolilt ja Tartu Linnavalitsuselt.

Tartu noorte vaba aja veetmise võimalused ja vajadused

Uuring Tartu linna noorte vajadustest ja võimalustest viidi läbi noorte seas erinevates vanusegruppides, et võimalikult laiaspektriliselt välja selgitada noorte tartlase vajadusi ja võimalusi täiskasvanuks saamise teel. Uuringu eesmärgiks oli teada saada :\n· kus veedab noor oma vaba aega;\n· kuidas saab noor kätte teda huvitavat infot;\n· millist infot noor eelistaks;\n· millal peaksid toimuma noorteüritused;\n· mis takistab noorel sisukat vaba aja veetmist;\n· mida arvatakse noortekeskustest ja nende külastamisest.\nUurimus valmis 2004.a. lõpus. Küsitlus viidi läbi vastavalt valimile üldhariduskoolides, noortekeskustes, noorte huviklubides.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Planeerimine

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. aasta novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused. Loendati sõiduautosid, veoautosid, busse, mootorrattaid, mopeede ja jalgrattaid. Tulemusi on võrreldud ka varasemate uuringute tulemustega.

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Sotsiaalhooldus

Pikaajaliste töötute ja kodutute resotsialiseerimiseks vajalike tingimuste ja hoolekandevõrgustiku määratlemine.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Tartu linna sotsiaaltoetuste taotlejad 2001. aastal

Ülevaade tartlastele makstud sotsiaaltoetustest 2001. aastal

Valmimisaeg:

Tartu linna erivajadustega laste perede toimetulek, informeeritus ja probleemid

Puudelastega perede ankeetküsitluse tulemuste aruanne. Käsitletud on muutusi perede töö- ja elukorralduses seoses puudelapse perre ilmumisega, perede elamistingimusi ja majanduslikku toimetulekut, perede informeeritust erinevatest sotsiaalteenustest, -toetustest, soodustustest ning hinnangut neile. Välja on toodud puudelaste perede ootused riigi ja kohaliku omavalitsuse abi suhtes.

Valmimisaeg:

Tartu linna 16-55-aastaste erivajadustega elanike toimetulek ja probleemid

Erivajadustega elanike arvamusuuring

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Sport

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tehiskeskkond

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. aasta novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused. Loendati sõiduautosid, veoautosid, busse, mootorrattaid, mopeede ja jalgrattaid. Tulemusi on võrreldud ka varasemate uuringute tulemustega.

Nooruse 9 gümnaasiumihoone ühendused kergliiklusteedega.
Liikluskorralduse eskiislahendus.

Töös tuuakse välja ettepanekud kõnniteede ja kergliiklusteede rajamiseks Nooruse 9 gümnaasiumist Riia tänavani, Ravila tänavani, Viljandi maanteeni ja Ringteeni (riigimaanteeni nr 1, Lõunakeskus) ning esitatakse ettepanekud Nooruse 9 õppehoone rekonstrueerimisprojekti korrigeerimiseks.

Tartu linna hoonete energiatarbimise ja sisekliima uuringu teise etapi aruanne

Monitooring-uuringu eesmärgiks oli fikseerida Tartu linnale kuuluva kinnisvara seisukord energiakasutuse ja -tõhususe ning sisekliima kvaliteedi seisukohast. Uuringu kestvus oli 2011. aasta aprillist kuni 2012. aasta detsembri lõpuni. Uuringu lõppeesmärgiks on üle vaadata kõik linnale kuuluvad erinevat tüüpi hooned ja anda soovitusi edaspidiseks haldamiseks energiakasutuse seisukohalt.

Tartu bussi- ja raudteejaama saabujate küsitlus 2012.a

2012. a novembris Tartu bussi- ja rongijaamas korraldatud küsitluse tulemuste aruanne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuhu ja millise transpordivahendiga liiguvad edasi Tartusse bussi ja rongiga saabujad ning kas on vajadus tulevikus ühitada rongi- ja bussijaam. Küsitlusele vastas 503 Tartusse saabujat

Riia-Vaksali ristmiku eksperthinnang ja liikluskorraldusprojekt

Analüüsitakse jalakäijate ja jalgratturite Vaksali tänava ületamise võimalusi, otstarbekust ja optimaalset asukohta liiklusohutuse seisukohalt lähtudes.

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

Töös analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamise võimalusi Tartu linnas ja nende mõju keskkonnale.\nNB! Joonistega on võimalik tutvuda Tartu LV linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuring, jalgratturite ja jalakäijate loendamine loenduspunktides

Valikor Konsult OÜ viis 2012. aasta oktoobris läbi Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuringu ning jalgratturite ja jalakäijate loenduse loenduspunktides. Jalgrattaparklate täituvusuuringu eesmärgiks oli kaardistada Tartu linna kõigi haridusasutuste, teenindusasutuste ja ettevõtete jalgrattaparklad, loendada parkimiskohtade arv ja parkivad jalgrattad parklas.

Minu koolitee 2011

Tartu üldhariduskoolide seitsmendate klasside õpilaste koolitee ja sellel paiknevate ohtude kaardistamise tulemused.

Liikuskoormuse uuring 2011

Liiklussageduse mõõtmise tulemused Tartu kesklinnas ja äärelinnas hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning võrdlus varasemate aastate uuringute tulemustega.

Tartu liiklus 2009

Tartu linnas 2009. a sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused.

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Tartu linna turismiviidapostid ja nende analüüs

Töös antakse ülevaade Tartu turismiviidamaastiku hetkeolukorrast ning pakutakse välja mudel, mille alusel võiks edaspidi toimuda turismiviitade paigaldamine ja viidasüsteemi haldamine.

Valmimisaeg:

Indikaator nr A.1. Elanike rahulolu oma linnaga. Elanike üldine rahulolu linna erinevate aspektidega.

2008. a toimunud linnaelanike küsitluse "Tartu ja tartlased" tulemuste alusel koostatud elanike rahulolu analüüs, kasutades Euroopa ühtsete indikaatorite määramise metoodikat.

Valmimisaeg:

Jätkusuutliku arengu uuring

Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjoni poolt korraldatud küsitluse tulemused.\nTartu linna on võrreldud nii ida regiooni kui kõikide liidu liikmeslinnadega.\nKokku vastas küsitlusele 71 linna ehk 72% Läänemere Linnade Liidu liikmeslinnadest. \nRegiooniti oli vastajate arv erinev:\nPõhja regioon (Soome, Rootsi, Norra) - 25\nIda regioon (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa) - 35\nLõuna regioon (Saksamaa, Poola, Taani) - 11

Valmimisaeg:

Tartu linna teede ja tänavate teekatete seisukord 2006.a.

Põhitänavatel ja osa jaotustänavatel tekatte tasasuse, teekatte roopa sügavuse ja teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemused.

Valmimisaeg:

Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi analüüs

Töös analüüsitakse Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi ja vaadeldakse põhjalikumalt Jaama t liikluskorraldust Sõpruse pst ja Rõõmu tee vahelisel lõigul.

Tartu riskianalüüsi ruumiline sidumine ja analüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on Tartu linna riskianalüüsis välja toodud riskide ruumiline analüüs, sellest tulenevate kitsenduste määratlemine ja kaardistamine ning planeerimisettepanekute tegemine.\nTöö põhineb peamiselt kolmel dokumendil: „Tartu linna riskianalüüs“, läbivaatamisel olev „Tartu linna üldplaneering“ ning 26.06.2001. aasta siseministri määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika“. Tartu linna riskianalüüs koostati Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2002. aastal.\nDokument annab ülevaate riski ja riskianalüüsi mõistetest, riskianalüüsi olukorrast ja kriisireguleerimisplaanide koostamise seisust Tartu linna eluliselt tähtsates infrastruktuuriüksustes (transpordi, vee- ja kanalisatsiooni, elektri-, sooja- ja gaasivarustussüsteemi osas). Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) projekt on koostatud planeerimisseaduse (Planeerimisseadus, 2002) § 8 ja Tartu Linnavolikogu 9. mai 2002. aasta otsuse nr. 551 "Tartu linna üldplaneeringu muutmise algatamine" alusel. Siseministri 26.06.2001. aasta määrus ,,Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika’’ annab seaduslikud juhised maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamiseks.\nTöö koosneb kolmest osast: esimeses on iseloomustatud uuritavat piirkonda ja selle riske, teises analüüsitud neid ruumilisest aspektist lähtuvalt (kujutatud kaardil) ning kolmandas tehtud ettepanekuid leevendavate meetmete kasutuselevõtuks riskide ohtlikkuse vähendamiseks ning riskide arvestamiseks planeerimisel.

Valmimisaeg:

Tartu linnas Sõpruse pst-Pikk tn-Kalda tee ristmiku ja Sõpruse pst-Raua tn-Kalevi tn-Jõe tn ristmike liiklusuuring

Liiklusuuring

Tartu liiklus 2004

2004. a sügisel Tartus toimunud liiklusloenduse tulemused

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Valmimisaeg:

Tartu linna magistraaltänavate ristmike ruumivajaduse määramine

Tartu linna põhitänavate ristmike ruumivajaduse täpsustamine, mis peab aitama järgida ristmike planeerimisel võrdläbilaskvuse printsiipi, lihtsustama rohelise laine rakendamist põhitänavatel ning määrama ühtse põhitänavate ristmike süsteemi.

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Kruntide J.Tõnissoni 1,3 ja Kastani 27,29,31 DPga kavandatava J. Tõnissoni 3 hoone juurdeehituse võimaliku mõju naaberkrundi sihtptstarbelisele kasutamisele ja seda leevendavate meetmete määramine.

Miina Härma Gümnaasiumi juurdeehituse võimaliku mõju hindamine naaberkrundi sihtotstarbelisele kasutamisele.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu Aardlapalu prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs

Aardlapalu prügila nõrgvee käitlemise erinevate lahenduste võrdlus

Valmimisaeg:

Tartu linna elanike suhtumine jäätmekäitlusesse

Tartu linna elanike jäätmealase hoiaku arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Tartu liiklus 1998

Liiklusloendus

Valmimisaeg:

Elamustrateegia Tartu linnale

Eesti elamumajanduse arengukavast Tartu linnale tulenevate ülesannete analüüs ja täitmise teede kavandamine

Valmimisaeg:

Terviseedendus

Tartu linna erivajadustega laste perede toimetulek, informeeritus ja probleemid

Puudelastega perede ankeetküsitluse tulemuste aruanne. Käsitletud on muutusi perede töö- ja elukorralduses seoses puudelapse perre ilmumisega, perede elamistingimusi ja majanduslikku toimetulekut, perede informeeritust erinevatest sotsiaalteenustest, -toetustest, soodustustest ning hinnangut neile. Välja on toodud puudelaste perede ootused riigi ja kohaliku omavalitsuse abi suhtes.

Valmimisaeg:

Tartu linna 16-55-aastaste erivajadustega elanike toimetulek ja probleemid

Erivajadustega elanike arvamusuuring

Tervishoid

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2009. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2009. aastal

Valmimisaeg:

Indikaator A.4 Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja avalikele haljasaladele

Juurdepääs põhiteenustele ja haljasaladele on säästvas ühiskonnas tähtis elanike elukvaliteedi ja kohaliku majanduse elujõulisuse tagaja. Põhiteenuste kättesaadavus kodu lähedalt vähendab autotranspordi kasutamise vajadust, mis mõjub positiivselt keskkonnale.\nLisaks haljasaladele on analüüsitud üldhariduskoolide ja lasteaedade, esmatasandi arstiabi (kiirabi, perearstikeskused, apteegid), toidukaupluste, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktide, ühistranspordiliinide ja väli-tervisesportimise paikade asetsemist linnaruumis.

Valmimisaeg:

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2008. a. I, II, III ja IV kvartalis

Õhu saastekomponendi lämmastikdioksiidi foonikontsentratsioonide määramise tulemused Tartu linna 16 mõõtekohas 2008. aastal.

Valmimisaeg:

Juurdepääs avalikele haljasaladele ja kohalikele põhiteenustele. Indikaator nr A.4.

Uurimus puudutab üle-Euroopalise säästva arengu seiremetoodika "Läbilõige säästvusest kohaliku tasandil - Euroopa ühtsed indikaatorid" ühte kümnest indikaatorist. Selle indikaatoriga uuritakse kohalike elanike juurdepääsu avalikele haljasaladele ja põhiteenustele (nendeks on esmatasandi arstiabi, ühistranspordiliinid, üldhariduskoolid ja lasteaiad, toidukauplused, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumispunktid). Juurdepääsu defineeritakse kui elamist 300 meetri kaugusel haljadsaladest või teenuse pakkujast. Tulemiks on nende linnaelanike osakaal kogu elaikkonnast, kes elavad avalike alade ja põhiteenuste läheduses ehk kui suurel osal linnaelanikest on võimalus (pidades silmas füüsilist kaugust) haljasalasid ja teenuseid kasutada. Indikaatori määramise metoodika kohaselt ei arvestata avaliku ala või teenuse kvaliteeti. Tulemusi on võrreldud nende Euroopa linnadega, kus on kasutatud samasugust uurimismetoodikat ning mis on oma elanike arvult Tartule sarnased. Tulemused on esitatud nii kogu Tartu linna kui ka 17 linnaosa kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2001

Tartu linna iseloomustavad andmed 2001. aasta kohta.

Valmimisaeg:

Lühiülevaade Tartu 2000

Tartu linna iseloomustav statistiline materjal 2000. aasta kohta

Valmimisaeg:

Tartu ja tartlased

Tartu linna elanike arvamusuuring

Valmimisaeg:

Transport

Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal

2017. aasta novembris Tartu linna 35 loenduspunktis toimunud liiklusuuringu tulemused. Loendati sõiduautosid, veoautosid, busse, mootorrattaid, mopeede ja jalgrattaid. Tulemusi on võrreldud ka varasemate uuringute tulemustega.

Tartu bussi- ja raudteejaama saabujate küsitlus 2012.a

2012. a novembris Tartu bussi- ja rongijaamas korraldatud küsitluse tulemuste aruanne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, kuhu ja millise transpordivahendiga liiguvad edasi Tartusse bussi ja rongiga saabujad ning kas on vajadus tulevikus ühitada rongi- ja bussijaam. Küsitlusele vastas 503 Tartusse saabujat

Riia-Vaksali ristmiku eksperthinnang ja liikluskorraldusprojekt

Analüüsitakse jalakäijate ja jalgratturite Vaksali tänava ületamise võimalusi, otstarbekust ja optimaalset asukohta liiklusohutuse seisukohalt lähtudes.

Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuring, jalgratturite ja jalakäijate loendamine loenduspunktides

Valikor Konsult OÜ viis 2012. aasta oktoobris läbi Tartu linna jalgrattaparklate täituvusuuringu ning jalgratturite ja jalakäijate loenduse loenduspunktides. Jalgrattaparklate täituvusuuringu eesmärgiks oli kaardistada Tartu linna kõigi haridusasutuste, teenindusasutuste ja ettevõtete jalgrattaparklad, loendada parkimiskohtade arv ja parkivad jalgrattad parklas.

Liikuskoormuse uuring 2011

Liiklussageduse mõõtmise tulemused Tartu kesklinnas ja äärelinnas hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning võrdlus varasemate aastate uuringute tulemustega.

Surugaasibusside hankevõimaluste uuring

Käesolev uuring on koostatud projekti "Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport" (Baltic Biogas Bus) raames. Uuringus on analüüsitud surugaasibusse linnaliinide teenindamiseks ning nende soetamistingimusi.

Valmimisaeg:

Tartu liiklus 2009

Tartu linnas 2009. a sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused.

Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi analüüs

Töös analüüsitakse Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu liiklusskeemi ja vaadeldakse põhjalikumalt Jaama t liikluskorraldust Sõpruse pst ja Rõõmu tee vahelisel lõigul.

Turism

Tartu suvekülastaja 2010

Siseturistide küsitluse tulemuste ja erinevate turismikorraldajate intervjuude põhjal on iseloomustatud Tartu linna suvekülastajaid, toodud välja turismivaldkonna probleemid ning esitatud ettepanekud Tartu kui külastuskoha arendamiseks.

Valmimisaeg:

Tartu linna turismiviidapostid ja nende analüüs

Töös antakse ülevaade Tartu turismiviidamaastiku hetkeolukorrast ning pakutakse välja mudel, mille alusel võiks edaspidi toimuda turismiviitade paigaldamine ja viidasüsteemi haldamine.

Valmimisaeg:

Tartu turismiuuring 2005

Tartu talvekülastajate uuring

Valmimisaeg: