Hooldaja määramine

Hooldus vormistatakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes vajab vaimsete või kehaliste puuete tõttu abi oma õiguste kasutamisel ja kohustuste täitmisel.

Hooldaja määramist saab taotleda raske või sügava puudega vähemalt 18-aastane isik, kes elab Tartu linnas ning kelle elukoht on rahvastikuregistris Tartu linna registreeritud. Kui abivajaba isiku registreeritud elukoht on teises omavalitsuses, tuleb hoolduse seadmine kooskõlastada vastava omavalitsusega.

Hooldajaks määratakse ja hooldajatoetust makstakse hooldajale, kes on vähemalt 18-aastane, elab Tartu linnas ning kelle elukoht on  rahvastikuregistris Tartu linna registreeritud.
Hooldaja määramine või sellest keeldumine ja hoolduse lõpetamine otsustatakse Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna korraldusega.

Hooldaja määramiseks tuleb esitada:

• hooldaja ja hooldatava avaldus (pdf) (doc);

• Sotsiaalkindlustusameti otsus raske või sügava puude määramise kohta;
• hooldaja ja hooldatava isikut tõendav dokument.

Hoolduse vormistavad piirkonnakeskuse hoolekande spetsialistid. Nemad hindavad abivajava isiku hooldusvajadust koduses keskkonnas, teevad järelevalvet hoolduse toimimise üle, lõpetavad hoolduse kui on ära langenud hoolduse seadmise alused.

Hoolekande spetsialistide kontaktid leiate siit.

Hooldusküsimustega saab piirkonnakeskustesse pöörduda: 

E 15–18

K 8–12

R 9–12

Enne hooldaja määramist hindab hoolekande spetsialist abivajava isiku hooldusvajadust hooldatava kodus. Spetsialist uurib täpsemalt, milles hooldust vajav inimene abi vajab, millega ta ise toime tuleb, millised on tema kodused tingimused jms. Samuti hindab spetsialist hooldajaks sooviva isiku  sobivust, kas ta jõuab, oskab ja soovib neid ülesandeid täita. 

Hooldajatoetuse määramiseks eestkostetava hooldamise eest või hooldajatoetuse suurendamiseks/maksmise jätkamiseks tuleb esitada:

• hooldajatoetuse määramise avaldus (pdf)  (doc);

• hooldaja ja hooldatava isikut tõendav dokument;
• hooldatava puude määramise otsus;
• eestkoste puhul eestkoste seadmise kohtumäärus.

Enne hooldajatoetuse määramist hindab hoolekande spetsialist abivajava isiku hooldusvajadust hooldatava kodus.  Ta hindab täpsemalt, milles hooldust vajav inimene abi vajab, millega ta ise toime tuleb, millised on tema kodused tingimused jms. Samuti hindab spetsialist potentsiaalse hooldaja sobivust selle järgi, kas ta jõuab, oskab ja soovib neid ülesandeid täita ja mida konkreetse inimese hooldamine endaga kaasa toob. 

Hooldajaks määramine või hooldusest keeldumine, hooldajatoetuse määramine või sellest keeldumine otsustatakse Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna korraldusega. Osakond saadab korralduse hooldajale ja hooldatavale postiga või krüpteeritult e-postile .

Toetust makstakse kolmes summas, vastavalt hooldatava või eestkostetava hooldusvajadusest:
 

• 23,40 eurot kui hooldust vajaval isikul hinnati raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes; 
• 39 eurot kui hooldust vajaval isikul hinnati raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses;
• 39 eurot kui eestkostel oleval isikul hinnati järelevalve ja juhendamise vajadus igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses; 
• 120 eurot kui hooldust vajaval isikul hinnati suutmatus osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses või neid teostada.

Hooldajatoetus on mõeldud hooldajale, kes abistab hooldatavat kodus.  

Hoolduse lõpetamiseks esitatakse avaldus (pdf) (rtf) (e-taotlus) hooldatava elukohajärgsesse piirkonnakeskusesse, milles märkida hoolduse lõpetamise põhjus.
Avalduse saab saata ka otse hoolekande spetsialistile või osakonna üldaadressile [email protected]

Täpsustavad kohustused on kirjas hooldajaks määramise korralduse lisas.

Hooldaja kohustus:

• abistada ja juhendada hooldatavat, kes ei tule iseseisvalt toime eneseteeninduse või igapäevatoimingutega;

• teavitada Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna hoolekandeteenistuse  hoolekande spetsialisti 10 päeva jooksul oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest või pensioni saamisest;
• tagada hooldatava ohutus, kui ta võib oma tegevusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
• teavitada kirjalikult 10 päeva jooksul hooldatava elukohajärgse piirkonnakeskuse koolekande spetsialisti enda või hooldatava andmete muutustest, mis mõjutavad hooldajatoetuse maksmist;
• hooldusvajaduse muutuste (vähenemine/suurenemine), hooldajatoetuse suuruse muutmise või hoolduse lõpetamise korral pöörduda piirkonnakeskusesse;
• teavitada hooldamisega seoses tekkinud probleemidest, mis takistavad hooldamist;
• teavitada hooldaja või hooldatava isikuandmete muutusest (nt perekonnanime vahetus; isikukoodi muutus);
• teavitada hooldaja või hooldatava tegeliku elukoha ja/või rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutumisest;
• anda teada hooldajale raske või sügava puude määramisest;
• anda teada hooldatavale tähtajalise puude määramisest;
• anda märku, kui hooldajatoetus ei laeku õigel ajal arveldusarvele;
• teavitada hooldatava paigutamisest hooldekodusse või hoolduse korraldamisel muul viisil ööpäevaringses hoolekandeasutuses;
• anda teada hooldatava puude raskusastme muutumisest, pikendamisest, lõppemisest;
• anda teada hooldatava puude tähtaja muutumisest;
• teavitada eestkoste seadmisest;
• anda teada tähtajalise elamisloa tähtaja muutumisest;
• teavitada hooldatava surmast.

Kui andmete muutusest ei teatata, lõpetatakse toetuse maksmine ning sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal on õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord

Omastehooldaja käsiraamat
Eesti Omastehooldus MTÜ koduleht

Dementse isiku hooldamine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused

Puude taotlemine

Häirenuputeenus 

Koduandur