Размер текста

Междустрочие

Контрастность

Placeholder Placeholder
Background image
-5°
Для слабовидящих
-5°

Loomad ja linnud

Linnamajanduse osakond
736 1270
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
 

Koerad ja kassid
Linnud linnas
Hätta sattunud linnud ja loomad
Rebased linnas

Koerte kiibistamine

Koerte kiibistamine on kohustuslik alates 2015. a 1. juulist.

Kiibistamine ja registreerimine võimaldab loomi kergemini identifitseerida ja omanikel oma kadumaläinud lemmik kiiremini üles leida. Kasside ja muude lemmikloomade kiibistamine ja registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovitatav.

Loe lähemalt

Koerte väljaheidete kastid

Koerte väljaheidete kastid on paigaldatud 27 kohta üle linna: 

  • Emajõe tn 15h (Marja tn pikendusel),

  • Jaama tn 120 (Kivilinna poe vastas üle Jaama tn), 
  • Kalda tee 26 krundil (Anne jalakäijate kiire ääres),
  • Kvissentali (Aruküla tee 42 ees),
  • Mõisavahe 27a (Kalda tee 38 taga), 
  • Mõisavahe 53 (Kalda tee-Mõisavahe ristmikul), 
  • Narva mnt 2b (Ülejõe pargis, Mäe tn pikendusel),
  • Narva mnt T 175 (Narva-Vahi ristmikul),
  • Nõlvaku 19 (jalakäijate kiire kõrval), 
  • Pikk 86a (Pikk 86 taga),
  • Puiestee 73b pargis (endise Ohvitseride maja taga),
  • Ranna tee T1 (Liiva tn ristmikul),
  • Riia 6 (Lillemäel), 
  • Riia 167a (Riia 175 sissesõidu juures Sanatooriumi pargis),
  • Sõpruse pst 12a ( Sõpruse pst 8 taga), 
  • Sõpruse silla all (koerteväljakul), 
  • Taara pst T1 (Taara pst 2 ees),
  • Toomemäel (tenniseväljakute juures),
  • Tähtvere pargis, 
  • Riia 167a (Sanatooriumi park Riia 175 sissesõidu juures), 
  • Side 1T (Kesk tn ristmikul), 
  • Tamme pst T9 (Väike kaare ristmikul),
  • Vaksali pargis,
  • Vanemuise pargis,
  • Variku (Voolu-Variku ristmikul),
  • Veeriku pargis,
  • Wiiralti 2 (Kitse-Wiiralti ristmikul). 

Lemmikloomapidajatel on kohustus oma lemmiku väljaheited ära koristada, kohustuse eirajale on ette nähtud kuni 383,5 euro suurune trahv.

Tartu koduta loomade varjupaik

Tartu koduta loomade varjupaik asub Raadil, aadressil Roosi 91k. Varjupaiga telefonil 5333 9272 saab teatada hulkuvatest või vigastatud loomadest, samuti linna avalikust ruumist leitud surnud loomadest.

Metsloomade ja -lindudega seotud hädajuhtumitest saab teada anda keskkonnaameti valvetelefonil 1313.

Täpsema info leiab loomade varjupaiga kodulehelt.

Koerte jalutusväljakud

Tartu esimene koerte jalutusväljak asub Anne kanali ja Emajõe vahelisel rohealal.

Eedeni keskuse tagusel haljasalal asuva koertepargi pindala on 1493 m2, millest on väikestele koertele eraldatud 464 m2 ning suurtele koertele 1029 m2. Mõlemal platsil on koertele kaks koeraspordiala agility treeningelementi, mille juures on ka kasutamise õpetused. Väljakul on infostend, kus on kolmes keeles kirjas Sõpruse koertepargi kasutamise reeglid.

Linn tagab koertepargi regulaarse hoolduse ning prügiveo.

Muude küsimuste ja probleemidega võib pöörduda MTÜ Tartu Koertepargid poole:

Mart Suurkask

tel 5340 2902

info@tartukoertepargid.ee

 

Sõpruse koertepark on Tartu linnas esimene aiaga piiratud spetsiaalselt koertele mõeldud ala, mis avati 18. novembril 2016. a. Linnavalitsus kavatseb koerteparkide rajamist jätkata. Järgmine jalutusala on kavandatud Supilinna.

Viimati muudetud 10.01.2017

Linnud linnas

Kas talvel on vaja linde toita? Millal seda teha ja mida neile anda? Kuhu toit panna ja kuidas ehitada ise toidumaja? Kes mu toidumajas talvel käivad?

Neile ja muudele küsimustele saad vastuse Eesti Ornitoloogiaühingu trükisest „Talvised aialinnud ja nende toitmine”.

NB! Veelinnud ei vaja lisatoitu!
Loe täpsemalt Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt.

Foto: Pille Porila
Foto: Pille Porila

Viimati muudetud 10.01.2017

Hätta sattunud linnud ja loomad

Hulkuvast või viga saanud loomast saab teatada Tartu koduta loomade varjupaiga telefonil 5333 9272. Samal telefonil tuleb teatada ka linna avalikust ruumist leitud surnud loomadest.

 

Varjupaik reageerib väljakutsele E–R 8–20 ja L 8–17.

 

Tartu elanik saab oma looma varjupaigale loovutada tasu eest (32,20€ 14 hoiupäeva eest) E–R 9–18 ning loomi saab külastada T–R 14–18 ja L 12–16.

Hättasattunud loomadest ja lindudest saab teada anda, helistades keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313. Keskkonnaameti looduskaitse bioloogile võib helistada telefonidel 740 7137 või 5346 0774 juhul, kui tegemist on vigastatud linnu (tiib katki vms) või loomaga.

Hüljatud ja vigastatud loomi ja linde võetakse vastu ja nende eest hoolitsetakse

järgmistes kohtades:

  • Kõikide looduskaitse all olevate liikidega tegelev metsloomade ja -lindude turvakodu asub Pärnumaal, Nigula looduskaitseala Vanajärve välibaasis. Turvakodu kontaktisik on keskkonnaameti loomade rehabilitatsiooni spetsialist (tel 504 5891).
  • Hüljatud ja vigastatud linde võetakse vastu Tallinna loomaaias. Abivajaja tuleb viia loomaaia põhjavärava kontrolöri juurde (tel 694 3339), kes juba edasist abi annab. Valve töötab ööpäev ringi.
  • Kotkaste rehabilitatsioonikeskus asub Hauka talus Põlvamaal, mille peremees Urmas Sellis on tiivule aidanud ühel või teisel moel vigastada saanud meri- ja kaljukotkaid. Kui leiate suure vigastatud röövlinnu, tuleb sellest teatada Kotkaklubile (tel 5302 1377) või klubi Tartumaa piirkonna kontaktisikule (tel 5666 0628). Infot ja juhtnööre saab ka Eesti Ornitoloogiaühingult numbril 742 2195 või e-posti teel (eoy@eoy.ee).
  • Metsloomade taastuskoht asub Elistvere loomapargis Jõgevamaal. Kontaktnumbrid on 676 7030 ja 5346 5030, e-post elistvere@rmk.ee.

Metsloomade ja -lindudega seotud hädajuhtumisest saab teada anda ka hädaabinumbril 112.

Abiks võib olla ka keskkonnaministeeriumi infolehekülg: Mida teha „leitud” metsloomadega?

Foto: Juhan Voolaid
Foto: Juhan Voolaid

Viimati muudetud 10.01.2017

Linnarebased

Kui linnarebastega tekib probleeme, siis on mõned reeglid, millest tuleks kinni pidada:

 

  • Rebaseid ei tohi toita.

  • Toidujäätmeid ei tohi vedelema jätta, sh tuleb jälgida, et koduloomadele mõeldud toitu ei jääks rebastele kättesaadavasse kohta. Sama lugu on lahtiste kompostihunnikutega, kus rebased samuti toitu otsimas käivad. Tuleb arvestada, et rebane on võimeline hüppama üle ka kahemeetrisest aiast ja kaevama käigu aia alt, mistõttu tavaline aed rebast ei pea.

  • Vältida tuleb rebasekutsikate kojuviimist või muul viisil rebastega „sõbrustamist“. Paljudele inimestele rebased meeldivad, kui selleks, et vältida võimalike konfliktsituatsioonide teket seetõttu, et rebane muutub inimese suhtes julgeks, oleks parem nende tegemisi jälgida distantsilt. Igaüks peaks ka arvestama kaaslinlastega, kellele rebased ei meeldi või tekitavad neis hirmu. Kardetaks ka oma koduloomade, just kasside ja väiksemat kasvu koerte pärast.

Oluline on inimeste teadlikkuse tõstmine. Aeg-ajalt võib linnarebastega probleeme tekkida, ent need on pigem harvad erandid. Ka rebaste seas on indiviide, kes on inimese suhtes vähemkartlikud ja võivad seetõttu hirmu tekitada. Samas ei kujuta rebased endast reaalset ohtu inimestele, nad ei ründa inimest. Me peame õppima nendega koos linnas elama − keegi ei vaidlusta ju koertega koos linnas elamist, kuigi koerte rünnakuid inimestele esineb võrdlemisi suurel hulgal.

 

Nõuandeid jagas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna terioloogia õppetooli juhtivteadur Urmas Saarma.

Foto: Pille Porila
Foto: Pille Porila

Vaata veel

Viimati muudetud 10.01.2017