Maarjamõis on üks Tartu linna ringina ümbritsenud ja Emajõe paremal kaldal omavahel teega ühendatud mõisatest (Tähtvere, Maarjamõisa, Tamme, Piiskopi ja Ropka mõis). Enne linnaga liitmist 1923. a kuulus Maarjamõis (sks k Marienhof) Nõo kihelkonda. Mõisa rajamise kohta on vastukäivaid teateid. Mõisa kohta on teateid alates 17. sajandist. Tegemist oli iseseisva mõisaga, mis 18. sajandi keskel riigistati.
Teistel andmetel eraldati Maarjamõis Tähtverest 1730. aastail. 1816. aastal koosnes mõisakeskus kaheksast hoonest, mida ümbritsesid tiigid ja kraavid. Maarjamõis oli tüüpiline riigi majandusmõis, mille planeeringus peahoone ei domineeri. Aastail 1912‒1915 ehitati mõisa põllule kaks haiglahoonet. Mõisas oli ka meierei, mis varustas haiglat piima-, põllu- ja aiasaadustega. Peahoone tagaküljel olnud ait-kuivati ning mõisa karjakastelli kohale rajatud küünid ja kuurid on hävinud. Peale 19. sajandi II poolel ehitatud peahoone on miljööala territooriumil säilinud 19. sajandi II poolel ehitatud tall ja üks mõisa tiik. Mõisa puidust ühekorruselise peahoone algne ruumilahendus ja välisilme on valdavalt säilinud. Mõisa järgi nimetatakse TÜ Kliinikumi haiglaid Maarjamõisa haiglateks.
Vaata Maarjamõisa miljööala kaardil
Piirkonna spetsialist:
Pille Vilgota
miljööväärtuste peaspetsialist
[email protected]
Tel 736 2085, 525 9213
Küüni tn 5, III korrus, ruum 320
E 15–18
K 8–10
