Sünni registreerimine

Teenuse kirjeldus

• Lapse seaduslik esindaja (esindajad) esitab ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles sünni registreerimise avalduse ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele.

• Kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes.

• Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saab avalduse sünni registreerimiseks esitada www.rahvastikuregister.ee .  Sünni saavad registreerida ka mitte abielus olevad vanemad. Kui ametnik on sünni registreerimise menetluse lõpetanud, lisatakse e-rahvastikuregistrisse teade ametniku otsuse kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi.

• Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtus.

• Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või  juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks  ka naise raseduse ajal.

• Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

• Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole ka sünnitõendil.

• Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

• Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad vanemad kokku, kumma perekonnanimi lapsele antakse. Vaidlused lahendab eestkosteasutus. Vallaslapsele antakse ema perekonnanimi.

• Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Vaidlused lahendab eestkosteasutus. Lapsele võib panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime. Nimed ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega ning nimeseadusega.

Kestus

• Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul sündimise päevast.

• Perekonnaseisuasutus registreerib sünni hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul avalduse esitamise päevast alates, praktikas tehakse seda kohe.

Õigusaktid

Perekonnaseisutoimingute seadus

Nimeseadus

Perekonnaseadus

Lisainfo

Kadri Männik tel 742 0960, e-post [email protected]

Vajalik isiklik kohaletulek.

Aadress: Tiigi 12, Tartu
Telefon 742 0960, e-post [email protected]
 

Vastuvõtuajad:
E 9-12; 14-17.30
T 12-16
K 9-12; 13-16
N Suletud
R 9-12; 13-16

Vajaminevad dokumendid

• Avaldajate isikut tõendavad dokumendid.

• Abieludokument (kui puudub vastav kanne rahvastikuregistris).

• Teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes (kui sündi registreerima tuleb abielus olevatest vanematest üks).

Tulemus

• Sünnikanne rahvastikuregistris.

• Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

Blankett, taotlusvorm

Sünni registreerimise avaldus
Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist
Põlvnemise välistamise avaldus

Elektrooniliselt
 

• Lapse sünni saab registreerida ka e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee. Siin saavad sünni registreerimise avaldust esitada abielusolevatele vanematele lisaks ka abielus mitte olevad vanemad ja üksikvanemad.

• Sünni registreerimise avalduse allkirjastatavad digitaalselt mõlemad vanemad.

Vajaminevad dokumendid

• ID-kaart, digi-ID või mobiil-ID (PIN1, PIN2)

Tulemus

• Sünnikanne rahvastikuregistris. Vanematele väljastatakse soovi korral sünnitõend.

Vaata veel: Sünnitoetuse taotlemine Tartu linnas