TAHTA lugu

 

  • Ajalugu

Tartu linnas on tegelenud aastast 1998 kooliõpilaste toetamise ja abistamisega Tartu Kroonuaia Kooli juures asuv Nõustamis- ja Õpiabikeskus. Tartu linnas elavad lapsed (sõltumata koolist, milles nad õpivad) on saanud pöörduda keskusesse õpiabi saamiseks ja nõustamisele minemiseks.

Keskuse algusest peale on selle eesotsas olnud Ana Kontor, kes on koos oma meeskonnaga aastate jooksul abistanud mitmeid sadu õpilasi. Üheks tema pikaajaliseks püsivaks meeskonnaliikmeks on olnud psühholoog Ly Erg.

Abivajavate laste toetamisel täitus Nõustamis- ja Õpiabikeskus eelmisel aastal kümme aastat.

Sarnaselt teiste valdkondadega on ka haridusvaldkonnas viimaste aastate jooksul toimunud arengud ja nii mõnigi asi muutunud. Keskuse jaoks hakkasid muutused hoogu võtma 2007/2008. õppeaastal.

  • Muutuste keerises

2007/2008. õppeaastal koostati Tartu linnas munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava. Arengukavajärgseks arendustegevuseks sai keskuse sihtgrupi laiendamine. Keskuse spetsialistid hakkasid 2008. aastal ka koolieelses eas olevaid lapsi toetama ja abistama.

Keskuse teenused on aja jooksul mitmekesistunud. Lisaks eripedagoogilisele ja psüholoogilisele toele on keskuses ka sotsiaalpedagoog ja psühhiaater. Lapsel on võimalik keskusest saada erinevat tuge, sõltuvalt tema eripärast.

2007/2008. õppeaastal hakkas ka Haridus- ja Teadusministeerium arendama laste toetamise süsteemi ning selle osana juba uue terminiga tähistatud õppenõustamissüsteemi. Õppenõustamissüsteemi arendamise kulude katmine nähti ette Euroopa Sotsiaalfondi rahadest. Õppenõustamissüsteemi arendamine planeeriti "Inimressursi arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Teavitamis-ja nõustamissüsteemi arendamine" programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" kaudu.

Programmiga kaasnev põhiline muutus seisneb selles, et igasse piirkonda (maakond) peaks programmiperioodi lõpuks tekkima üks piirkondlik õppenõustamiskeskus. Programmis osalemiseks tuli kohalikul tasandil otsustada, kes hakkab Tartumaal piirkondlikku õppenõustamiskeskust rajama ning programmi tegevusi ellu viima.

Kuna Tartu linnas oli programmis nimetatud nõustamisteenuseid juba 10 aastat ellu viinud Nõustamis- ja Õpiabikeskus, siis oli meile selge, et uue teenuse loomise ja asutamise asemele, tuleks kasutada ja säilitada paremaid olemasolevaid kogemusi.

Tartu Linnavalitsuse haridusosakond tegi Tartumaa omavalitsustele 2008. a kevadel ettepaneku volitada programmi mõttes piirkondlike õppenõustamisteenuste arendamisega tegelema Nõustamis- ja Õpiabikeskust. Tartumaa Omavalitsuste Liidu toel saigi Tartumaal õppenõustamisteenuste korraldajaks ja koordineerijaks Nõustamis- ja Õpiabikeskus.

Programmi elluviimisel tuli 2009. a jaanuarist Nõustamis- ja Õpbiabikeskusel hakata toetama lapsi tervel Tartumaal. 2008. a peamised tegevused olid suunatud koordineerimisahelate loomisele.

Programmi vahenditest eraldati perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009 õppenõustamisteenuste pakkumiseks sihtgrupile 416734 krooni. Need vahendid on mõeldud tervel Tartumaal (sh Tartu linn) elavate laste nõustamiseks. Seega on peamiselt tegemist töötasuga, mida saab maksta nõustamisega tegelevatele spetsialistidele. Kuna summa sisaldab ka kõiki tasumisele kuuluvaid makse, siis ei ole töötasuna väljamakstav summa suur.

Teenuse planeerimisel oleme lähtunud proportsioonist, et Tartumaal on ca 2/3 õpilasi Tartu linnas ja 1/3 õpilasi teistes valdades/linnased. Teenuse rahastamisel kehtib sama proportsioon.

Piirkondlikuks õppenõustamiskeskuseks kujunemine on suur muutus Nõustamis- ja Õpiabikeskuse loos. Selle muutuse elluviimine on oluline etapp järgmisel paaril aastal.

Kõik loetletud muutused toovad endaga kaasa teenuse mahu suurenemise.

  •  Saabus TAHTA

Kuna abivajavate laste arv on suurenenud, tuli välja mõelda lahendusi keskuse laiendamiseks. Lisaks füüsilisele keskkonnale on vajadus ka suhtumiste ja hoiakute muutumise järele. Lapsevanemad peaksid julgemalt kasutama erinevaid pakutavaid last toetavaid võimalusi ja teisalt peaksid koolid, lasteaiad rohkem arvestama lapsega.

Täiskasvanutena oleme kõik erinevad, kuid koolides ja lasteaedades oodatakse sageli veel, et lapsed oleksid ühesugused. Areneksid ühes tempos, käikisid ühte rada, käituksid ühtemoodi. Kool ja lasteaed peaksid valmis olema selleks, et täpselt nagu täiskasvanutel, on ka lastel oma tee. See ei käi kõigi puhul alati klassist klassi ühtimoodi ühe tempoga. Me kõik oleme olnud olukorras, kus me erineme teistest. Me ei pruugi ennast alati seejuures hästi tunda, kuid me oleme täiskasvanud ja saame sellega hakkama. Tagantjärele oleme aga näinud, et sellest polnud midagi, et me erinesime. Meist igal ühel on olnud oma tee, oma elu.

Alustuseks panime kokku muutustele vastava uuendatud keskuse kontseptsiooni. Kontseptsioonikohaselt pidi keskus olema multifunktsionaalne, toetades last erinevate tegevuste kaudu. Seejuures pidid last toetavad tegevused moodustama ühtse terviku. Tervik pidi moodustuma lapsepõhiselt arvestades tema vajadusi.

Kui laps keskusesse pöördub, saab ta ühest kohast vajadusel eripedagoogilise, psühholoogilise, sotsiaalpedagoogilise, karjäärinõustamisalase toe. Kusjuures last toetatakse meeskonnatöö põhimõttel, st erinevad spestialistid, kes tegelevad lapse toetamisega, moodustavad tema ümber tugimeeskonna ning leiavad ühiselt lapsele parimaid lahendusi.

Lisaks teenuste mitmekesistumisele muutus ka keskuse sihtrühm laiemaks. Lisaks lapsele peab toimuma ka lapsevanema nõustamine. Lapsevanem saab kodus oma last toetada, kui spetsialistid talle juhiseid annavad. Seepärast peab lapse toetamine toimuma koostöös lapsevanemaga ja muidugi õppeasutusega, kus laps õpib.

Kolmanda sihtrühmana lisandusid lastega tegelevad spetsialistid (õpetajad, noorsootöötajad jne). Kuna keskuses peavad töötama oma ala parimad spetsialistid, sest tegemist on teise tasandi nõustamisega, mis eeldab, et koolis või lasteaias ei ole saadud last aidata, siis on neil ka kompetentsi nõustada pedagooge ja teisi lastega tegelevaid spetsialiste. Keskusest peaks kujunema kompetentsikeskus.

Nii saigi keskuse kontseptsioonis välja toodud, et tegemist on nö kobarkeskusega, kus igale sihtrühmale on oma keskus.

Kontseptsiooni elluviimiseks oli aga raha vaja. Selliselt jõudsime Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna regionaalarengu toetuste ja EASini. Edasi hakkas kontseptsiooni alusel tihe töö projekti kirjutamiseks.

  • TAHTA tegevused

Tartu Linnavalitsuse haridusosakond esitas 01. aprillil 2009. a projekti taotluse EASile. Enne seda olime sõlminud koostööprotokolli Tartu Maavalitsuse ja Tartumaa Omavalitsuste Liiduga ning Norra Lillegardeni Kompetentsikeskusega. Projekt oli plaanitud laiahaardelisena, hõlmates tervet Tartumaad ja tuues kasu tervele Tartumaale.

Projekti tegevused, mille kaudu üritatakse Tartumaale kasu tuua, on planeeritud tasandite kaupa. Projekti keskmeks on küll piirkondliku õppenõustamiskeskuse rajamine ja käivitamine, kuid selle saavutamiseks on vajalik saavutada tulemusi mitmel tasandil.

Keskusele on vajalik luua füüsiline keskkond, kus spetsialistid saavad tegeleda laste toetamisega. Tartu Kroonuaia Kooli juures puuduvad nõustamiseks sobilikud ruumid. Seal on võimalik tänu ühele varasemale projektile korralda lastele grupitegevusi ja õpiabi. 

Tartu Linnavalitsus on väga huvitatud laste tugiteenuste arendamisest, seepärast pidas linnavalitsus võimalikuks eraldada piirkondlikule õppenõustamiskeskusele ruumid asukohaga Tähe 56. Projekti raames kujundatakse Tähe 56 I korralusel individuaalseks nõustamiseks sobilikud ruumid. Füüsilise keskkonna kujundamisele kulub 50% projekti eelarvst.

Keskus on vaja eraldada Tartu Kroonuaia Koolist, asutada iseseisva asutusena ning kujundada keskuse töötajatest meeskond, kelle tegevus laste toetamisel baseeruks meeskonnatööl ning koostööl. Seepärast on rida tegevusi planeeritud keskuse kui organisatsiooni kujundamiseks.

Kuna keskuse töös on oluline koostöö, siis on projektis ette nähtud tegevused koostööks vajaliku keskkonna loomiseks. Oluline on, et keskuse töötajad teeksid omavahel koostööd laste toetamisel, kuid sama oluline on ka koostöö lapsevanemaga ja last õpetava pedagoogiga.

Koostööks sobivamate tingimuste loomiseks viivad Norra eksperdid läbi koolituse "Lapse toetamine meeskonnatöö kaudu". Koolitusel on võimalik osaleda Tartumaa munitsipaalkoolide ja -lasteaedade õppealajuhatajatel. Igast õppeasutusest saab koolitusel viibid üks inimene. Seejuures loodame, et koolitusel osalenu kasutab koolitusel kuuldud nõuandeid oma töös ning ühtlasi räägib koolitusel kuuldu ka edasi oma kolleegidele, kellel ei olnud võimalik koolitusel osaleda.

Koolitusmaterjalidest antakse välja trükis. Seega on kõigil soovijatel koolitusmaterjalidega võimalik ka hiljem tutvuda.

Lastevanematega kontaktisaamiseks ja koostöö tihendamiseks on planeeritud konsultatsioonipäevade ja infopäevade läbiviimine. Konsultatsioonipäevadel saavad vanemad esmast nõustamist ja teavet enda mure lahendamiseks. Infopäevadel tutvustatakse keskust ja tema võimalusi.

Koolide ja lasteasutuste jaoks koostatakse koostöös Norra ekspertidega indikaatorid, mille alusel on võimalik analüüsida asutuses toimuvaid protsesse ning teha järeldusi arendusvajaduse kohta. Ühtlasi aitavad indikaatorid ja nende alusel koostatud analüüsid kirjutada asutuse arengukavasse hetkeolukorda kirjeldavat osa ning määratleda olukorda, kuhu tahetakse arengukava perioodil jõuda. Ühest seisundist teise minek ja selleks vajalikud tegevused moodustavadki tegevuskava.

Norra eksperdid viibivad 2 koolis ja 1 lasteaias ning viivad läbi esimese hindamise, nõustavad õppeasutusi laste eripäradega arvestamisel ning koostavad oma kogemuste ja analüüside põhjal raporti. Oma tähelepanekuid, nõuandeid, soovitusi tutvustavad Norra eksperdid kõikide õppeasutuste juhtidele.

Üheks oluliseks tasandiks hariduskorralduses, sh laste tugiteenuste korraldamisel, on kohaliku omavalitsuse tasand. Selleks, et piirkondlik õppenõustamisteenus saaks areneda ning teenuse osutamisel oleks taust ühtlasem, tuleb tõhustada ka koostööd omavalitsuse tasandil. Selleks kutsutakse projekti raames ellu Tartumaa hariduspäevad, millel saavad osaleda oma esindaja kaudu kõik siinsed omavalitsusüksused. Hariduspäevade peamine eesmärk on teabe ja parimate praktikate vahetamine.

Viimase tasandina planeeriti projekti tegevusteks koostöö tõhustamine haridusvälise sektori (meditsiinisektori) spetsialistidega. Kuna laste eripärade arvestamisel on väga olulise tähtsusega varajane märkamine ja sekkumine ning esimeseks spetsialistiks, kellega laps kokku puutub, on arst, siis on vaja, et arstid oleksid teadlikud haridusvaldkonnas leiduvatest lapse toetamiseks loodud võimalustest.

Projekti lõpuks peaks Tartumaal olema piirkondlik õppenõustamiskeskus, kus toimub tegevus meeskonnatöö põhimõtetel. Keskuses valdab avatud ja vaba õhkkond, kus iga pöördujaga tegeletakse individuaalselt temale parima lahenduse leidmiseks. Ühtlasi on kujundatud keskuse ja kooli, keskuse ja lapsevanema, keskuse ja kohaliku omavalitsusüksuse ning keskuse ja meditsiinitöötaja koostööks vajalik pinnas.