In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Räägi kaasa


Üldinfo

Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim

Turism


Projekti "Emajõe vasakkalda kindlustus lõigus Võidu sild kuni Turusild" tutvustus

Projekti avalik arutelu on toimunud. Loe selle kohta linnavalitsuse 27. jaanuari 2011 pressiteadet "Tartlased tegid ettepanekuid Emajõe vasakkalda rekonstrueerimise projekti".

-----------------------------------------------------------

Head tartlased!

Tartu linna tellimusel on koostatud Emajõe vasakpoolse kaldanõlva (lõigus Võidu sild – Turusild) rekonstrueerimise tööprojekt. Ehitustöödega on planeeritud alustada käesoleval aastal. Kuna tegemist on avalikku linnaruumi ilmestava ehitusega, ootame linnakodanike arvamusi. Oodatud on kõik konstruktiivsed ettepanekud ja märkused kavandatava projekti kohta. Projekti sisu on allpooltoodud failides.

Projekt käsitleb põhiosana Emajõe vasakpoolse kaldanõlva (lõigus Võidu sild – Turusild) kindlustamist uhtumise, tallamise vastu ja kergliiklustee katete uuendamist ning jõeäärsete puhkealade ehitust. Projektiga on antud maa-ala asendiplaaniline lahendus, katendid kergliiklusteedele ja vertikaalplaneerimine, mis lahendab sademetevee äravoolu projekteeritavalt alalt.

Projekti avalik arutelu toimub 26. jaanuaril 2011. a kell 15:00 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas (Raekoja plats 3, II korrus, nõupidamiste ruum). Kohal on nii tellija kui ka projekteerija esindajad.

Lisainfo: Andres Pool, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna  juhataja asetäitja, andres.pool@raad.tartu.ee
Siim Mitt, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna peaspetsialist, siim.mitt@raad.tartu.ee

Tartu Linnavalitsus

Projekt: "Emajõe vasakkalda kindlustus lõigus Võidu sild kuni Turu sild"
Projekteerija: OÜ Tinter-Projekt
Tellija: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond

Arhitektuurne osa

Kaldakindlustuse tööprojekt

Avaldage oma arvamust siin!
NB! Palun jätke meile ka oma e-posti aadress, et me saaksime teiega vajadusel ühendust võtta!


Lisa oma sissekanne

29/07/11 03:28
TamiVELASQUEZ31

It is understandable that money makes people disembarrass. But what to do when one has no money? The one way is to try to get the home loans and college loan.
30/01/11 22:07
Risto

Projekti üle ei saa küll hädaldama hakata, et materjal või värv ei istu. Kiidan ning innustan ka edaspidi noori linnapildi arengu eestvedajaid uute ideede realiseerimisel.
30/01/11 13:16
Sirle

Pinkide puhul võiks lisada kasvõi osaliselt seljatugesid (normaalkõrgusel istudes ja teisi väljatöötatud mugava istumise parameetreid arvestades; traditsioonilises istumisasendis), et võimalikult suur kasutajaskond saaks istumise- ning puhkehetki Emajõe ääres nautida. Disain pakub selleks rohkelt võimalusi.
29/01/11 12:58
Andrus

Kui neid jõepealseid platvorme ehitada, siis tuleks kasutada kindlasti päris puitu, mitte imiteerivat puitplastikut (sama ka pinkidega). Need platvormid on niigi tehisliku maiguga ja kui seal veel tehismaterjale kasutada, võib see kokku üsna kahtlase väärtusega välja kukkuda. Nagu eespool arvatud, tuleks veel mõelda, kas neid platvorme on ikka tarvis.
26/01/11 00:20
Alex

Ei saa ka mina aru miks peab olema seal esindatud materjalidest puit, kui jalakäijatele märjana kõndimiseks libe pinnas??? See on liiga ebapraktiline, kulub ja mädaneb. Miks ei võiks puidu asemel olla kasvõi kõnniteekivid? Ja olen nõus ka ühe eelneva kommenteerijaga, et pole oluline sellisesse projekti niipalju raha matta, kuna see ei ole nii hädavajalik - piisaks lihtsalt kõnnitee renoveerimisest, ja kaldapealse puhastamisest. Tartus on palju teisi kohti, mis vajaksid palju rohkem investeeringuid kui see konkreetne ala. Võtkem näiteks kasvõi nii mõnedki kõrvaltänavad,mis vajaksid teetöid ja nii mõnigi suurem tänav on viletsas seisus. Samas puudub nii mõnelgi tänaval üldse asfalt.
25/01/11 13:01
Anu

Olen nõus Sveniga. Lihtsuses peitub elegants. Muru on kõige ilusam kujunduselement.Ka lilledega ei maksaks üle pakkuda. Liike võiks olla vähem. Imeilusad olid suvel kannikesed murus kaldanõlval Fortuuna tänava kohal. Samuti on puude ja põõsastega. Alati kipub nii olema, et aastate pärast on puud liiga kõrged ja põõsad liiga tihedad. Aitaks paarist võõramaisest puu- ja põõsaliigist, meie enda omad on piisavalt ilusad. Meil on väga ilus botaanikaaed, kus võõraid liike hea vaadata.
Puitplatvormid ja -kõnniteed on üsna küsitava väärtusega. Ja kui pikk on nende iga? Kindlasti ei pääse me ka vajadusest parandada vandaalide tegude tagajärgi. Kui kalliks see läheb?
Puidust pingid on ilusad ja head, kuid sobivad ainult lasteaeda ja mänguväljakule. Niigi näeme tallatud ja lõhutud pinke liiga palju.Lapsed hakkavad nendel kastidel ronima ja hüplema(mis pole ju paha!) ja noored vaba aja veetjad istuma, jalad istmel. Tehku sada Pirogovi platsil või murul. Jõe ääres võiksid olla pingid, millel ka vanemad inimesed jalgu puhata saavad.
Kordan: mida lihtsam, seda parem.
25/01/11 10:53
Triinu

Nõustun eelkirjutajatega, et kavandatud liikide valiku ja paigutuse osas vajab projekt ülevaatamist. Nt Jaapani juudapulehik on puu (mitte suurem põõsas nagu seletuskirjas väidetakse), mis võib meie tingimustes kasvada kuni 30 m kõrguseks.
24/01/11 13:06
Sven

Kas tõesti on vaja rajada midagi nii kulukat ja kunstlikku ? Puidust platvormid vee läheduses, jäämurdjad ... Kaldakindlustus on vajalik ning tuleb teostada, kuid olemasoleva jalgtee katmine uue asfaldiga ning võsa mõningane piiramine vaadete parandamiseks on täiesti piisav lahendus. Miks ei võiks säiluda võimalus laskuda vahetult jõekaldale murunõlva pidi ? Milleks üldse peaks suunama inimesi jõe kohale - kas meil on uppumissurmasid veel vähe ?
24/01/11 12:22
Gerda

Missuguste varasemate Emajõe-äärsete analüüsidega, projektidega, ideelahendustega on projekteerijad oma töös arvestanud?
24/01/11 11:16
Anneli

Kas puidust platvormid vee ääres on ikka hea idee - väiksemgi vihm muudab need ju eriliselt libedaks. Lisaks on nende eluiga välistingimustes oluliselt lühem võrreldes tavaliste teekattematerjalidega.
20/01/11 20:32
Tammelinn

Väga tänuväärt ettevõtmine! Emajõe ääred peavad olema jalgsi ja rattaga hästi läbitavad, see annaks linnale palju juurde.

Tahtsin kommenteerida lihtsalt seda, mida nägin ise hiljuti Kesk-Euroopas reisides - linnades on jõgede kallastel kuni kümnete kilomeetrite ulatuses väga-väga korralikud rattateed, kus saab kas niisama sõita või ka tõsisemalt trenni teha (seal, kus vähem liiklust). Aga peamiselt on see tervisliku ja vähemsaastava mõtteviisi propageerimiseks ülioluline - Tartu on piisavalt väike, roheline ja mõnus, et siin palju rohkem rattaga sõitmist propageerida ja vastavad võimalused luua. Kindlasti tuleb arvestada, et kogu trass oleks rattaga paindlikult läbitav ja et ei oleks selliseid kohti (või siis oleks neid võimalikult vähe), kus peab ratta seljast maha tulema vms. Neid kohti saab targalt projekteerides vältida. Samuti on oluline vältida kitsaid kohti ja neid, kus tekivad "pimedad nurgad", nagu on praegu natukene juhtunud Vabadussilla alt läbi sõites.

Soovin edu kergliiklusteede targal planeerimisel ja Tartus rattaga liikmelise progageerimisel!
20/01/11 14:43
Kari

Kaldapealsete kordategemine terve Tartu ulatuses on väga tore ja tervitatav. Eespool juba märgiti, et kaldakujundus on väga kakofooniline. Tartu pole nii suur linna ja jõekaldaid nii palju km, et ei saaks kujundada ühtlasemalt. OK, eri ajastud ja võimalused, seda kindlasti, kuid mingi kindel visuaalne element peaks kõiki Emajõe kaldaid omavahel siduma ja looma terviku, pealegi võiks jätta võimalusi tuua tulevikus kaldapealsele rohkem restorane- vabaõhukohvikuid, butiike, kunstigaleriisid, randumiseks kaisid, miks mitte ka teisi ühiskondlikke ja eluhooneid. Haljastusena peaks rohkem ja julgemini kasutama suuremate gruppidena okaspuid, (erinevaid männi-, kuuse-, kadaka-, lehisesorte), need rohelised laigud ilmestaksid linna aastaringselt ja puhastavad ka õhku. Igasuguse tegevuse juures peaks silmas pidama, et Emajõgi on linna ühendav, mitte poolitav.
20/01/11 14:01
Aavo

Päris hea lahendus. Puude-põõsaste valik on hea, tegemist on kesklinnaga ja siin peabki kasutama huvitavamaid liike, ka pole need minuteada kuigi külmakartlikud.
Mõningat kahtlust äratavad maapinnast veidi kõrgemad platvormid. Nende alla pääsevad nii praht kui lemmikloomad ja lapsedki, see võib tekitada probleeme. Ka pakutud eri kõrgustega istepingid on huvitavad vaadata, kuid ahvatlevad jalgupidi sinna peale ronimist, isegi traditsioonilistel pinkidel näeme seljatugedel istujaid, jalad seal, kuhu inimene peaks istutama. Prügikastid ei tohiks olla alt lihtsalt avatavad - vaadake, mis toimub praegu Ihaste kergliiklusteel: kõik kastid on alt lahti ja prügi vedeleb maas.
20/01/11 13:47
jar.

Seda värskendust on sinna hädasti vaja!
20/01/11 13:28
Mati

Igati tarvilik ettevõtmine!
20/01/11 09:38
Karl

Kahtlen mõne põõsaliigi sobivuses ja/või külmakindluses antud kontekstis: hiina araalia, jaapani juudapuulehik ja aedhortensia. Istutuste suhtes üldisemalt ei soovitaks kavandada hõredaid sirgeid ridu vaid vabakujulisi suuremaid gruppe, mis sulanduks paremini olemasolevaga. Platvormid on lahedad! Aga võib nõustuda ka eelneva kommentaariga, et piirete kujunduses võiks olla mingi järjepidevus...
20/01/11 08:30
Varje

Kogu projekt tundub esmapilgul liiga kunstlik, oleme harjunud hästi loodusliku kaldapealsega, see on midagi ehteestilikku, seda võuinudks arvestada rohkem. Nii pingid kui need puutee jne on autoreile pakkunud ilmselt väljamõtlemisrõõmu, aga tegelikkuses ei pruugi see kõik nii armas ja eestilik näha. Samuti ei tohiks nende pärast puid maha võtta. Rohkem lihtsust, eestis omaks saanud puid, puid, lilli. Ja mitte euroseadeid.
19/01/11 13:30
Kalli

Mind häirib metallpiirde lahendus. Jõel on kesklinna lõigus erinevaid piirdekujundusi juba niigi palju! Siduv element peaks läbi jooksma. Kahte silda ühendav ja teiselt kaldalt vaadeldav kaldakujundus võiks ühendada, mitte eraldada, või?!