Riia ja Võru tänava vahel asuv Kastani tänava miljööväärtusega hoonestusala oli 19. sajandi I poolel Tähtvere mõisa põllumaa. Kastani tänav on märgitud 1877. aasta kaardil. Tänava kesklinnapoolsele küljele kerkisid esimesed majad 1888. aastal. Enamik kesklinnapoolseid paarisnumbriga maju valmis 1890. aastatel.
Suur osa nendest majadest olid ühekorruselised elamud, milles asusid väikesed kööktoad või kööktoa ja ühe toaga korterid. Neil majadel puudus tihti toona ja puudub praegugi esiuks. Osa maju ehitati hiljem kahekorruseliseks. Tänava teisel küljel on valdavalt kahekorruselised väikeste üürikorteritega majad, kus on kümmekond kööktuba või kahetoalist (kööktuba ja tuba) korterit. Üksikutes majades olid suuremad korterid, kus lisaks köögile oli kaks kuni neli tuba. Kesklinnast kaugemale jääva tänavakülje majad on ehitatud enamasti 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku, valdavalt 1902. aastal. Piirkonna erandlik hoone on tapamaja direktori villa (Kastani 183) ja tänava lõpus 1930. aastatel ehitatud Kastani 169, 171 ja 173. Kastani tänava selles osas elas valdavalt vaesem elanikkond, eelkõige eestlased.
Tänava kesklinnapoolsel küljel on kõiki krunte kvartali sügavuses kärbitud. Ka raudteepoolsel tänavaküljel on krunte väiksemateks osadeks jaotatud, kuid suur osa krunte on säilinud algsel kujul. Alale on iseloomulik majade paiknemine tänavajoonel. Levinud on tänavaäärse maja taga asuvad hoovimajad. Abihooned paiknevad kas mõne meetri kaugusel maja taga paralleelselt tänavaga või kinnistu piiril.
Piirkonda iseloomustavad ühe- ja kahekorruselised rõhtlaudisega puithooned. Iseloomulik on viilkatus, mis ühekorruselistel majadel on 40‒45 kraadi ja kahekorruselistel majadel 30‒40 kraadi.
Ajalooliselt oli piirkonnale iseloomulik tänavaäärne kõrge plank või lippaed (1,5–2 m).
Vaata Kastani tänava miljööala kaardil
Piirkonna spetsialist:
Pille Vilgota
miljööväärtuste peaspetsialist
[email protected]
Tel 736 2085, 525 9213
Küüni tn 5, III korrus, ruum 320
E 15–18
K 8–10
