Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Küsimus

Küsimus

Valdkond: linnaplaneerimine
Teema: sadamaraudtee 4realine magistraal

Miks Tartu linnavalitsus planeerib magistraali läbi vaiksete elamupiirkondade ja Natura -alade, Annelinnast Vaksali juurde mis tekitab juurde lihtsalt ühe suure neljarealise tänava ?

Miks ei ole Tartu Linnavalitsusel plaani Sõpruse silla liiklusvoo eemalejuhtimiseks Karlovast juba lähiajal läbi olemasolevate tänavate?

Siinsamas rubriigis "Ametnik vastab" väidab linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistuse spetsialist Liisa Unt, et tsiteerin

"Tänapäevane linnaplaneerimislik suund peab piirama autoliiklust ja sõidukite liikumistingimusi parandada ei tohi.

Kuidas haakub uue 4realise magistraali ja Ropka silla planeerimisega see seisukoht?

Kui kaugele on Tartu linn ja Maanteeamet jõudnud Kvissentali - Tiksoja silla planeerimisega - mis tegelikult viiks Tartu kesklinnast liikust ära ?

Esitaja: P. R.
Esitatud: 22.12.2019

Vastus

Tere

Täname Teid kaasa mõtlemast Tartu linna tänavavõrgustikule.
Praegu on käsil uue Tartu linna üldplaneeringu koostamine. Hetkel käib üldplaneeringu eskiislahenduse koostamine.
Selgitan Teile vastuseks linnavalitsuse poolset tegevust Tartu linna liiklusskeemi koostamisel.
Eesmärgiga koostatavale Tartu linna üldplaneeringule määrata hea, toimiv, arengukavadega kooskõlas ja tulevikku suunatud tänavavõrgustik, viis Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistus läbi kaks teedevõrgustiku määramise hanget liiklusuuringute koostamiseks.
OÜ Stratum koostas töö "Tartu linna toimeala ja Tartu linna magistraaltänavate liiklusskeem" ja OÜ Reaalprojekt on esitanud töö "Tartu linna liiklusskeem" eskiisi.
OÜ Stratum töö eesmärk on Tartu linna toimealal üleeuroopalise teedevõrgu teede, riigi põhi- ja tugimaanteede teede ning Tartu linna magistraaltänavate võrgustiku kavandamine. Analüüsida tuli toimeala teedevõrgustikku ja teha ettepanekud uute teede, sildade ja raudteeülesõitude rajamiseks.
OÜ Reaalprojekt töö eesmärk on ohutu ja toimiva tänava- ning teedevõrgu määramine. Tööga on täpsustatud olemasolevate ja planeeritud tänavate ja teede kategooriad. Liiklusskeemi eskiisil on üldplaneeringu täpsusastmega näidatud planeeritavate maanteelõikude, tänavate, teede, raudteede, sildade ja avalike parklate asukohad ning ristlõiked erinevatele teeliikidele.
Mõlema töö eesmärk oli vähendada täiendavate liiklemisvõimaluste kavandamisega Tartu linna (riigisisene, Tartu linna läbiv liiklus) ja linnakeskust (linnaosade vaheline, kesklinna läbiv liiklus) läbivat transiitliiklust. Olulisem ülesanne on kavandada teedevõrgustik, mis on valmis tulevikutranspordilahendusele (arvestades elanikkonna elatustaseme tõusu, elanikkonna keskmise vanuse tõusu, sõidujagamise teenuse levimist, isejuhitavate sõidukite lisandumist ja teiste liikumist puudutavate teenuste lisandumist) ja Tartu linna konkurentsivõime tõstmiseks hea ning koordineeritud ligipääsetavuse tagamisega.
Mitte vähem oluline on koostatud liiklusskeemi vastavus, et võidelda kliimamuutuste ja transpordist tuleneva CO2 ja heitmete vähendamisega. Täiendavad teed vähendavad ühendustegurit (ühendustegur leitakse piki tänavaid mõõdetud teekonna pikkuse ja nn linnulennulise kauguse suhtena), millega vähendatakse sõiduteekonna pikkuseid ning hajutatakse liiklust.
Teedevõrgustiku kavandamisel ja sellele gabariitide määramisel on lähtutud nõudest, et teel saab lahendada kõikide liikumisviiside (jalgsi, rattaga, sõidukitega) ohutu liiklemine ning teekoridori mahuvad elanikke teenindavad tehnovõrgud (elektri-, sidekaablid, vee-, olmekanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsioonitorustik ning tiheasulas gaasi-, kaugkütte- ja kaugjahutusetorustik).
Tartu linna liiklusskeemi põhialused:
1. Magistraaltänavate võrgustik:
1.1. Tartu linna välimise ringtee moodustavad põhimagistraalid: Tartu linna läänepoolne ringtee, Tartu linna idapoolne ringtee, Jõhvi-Tartu-Valga maantee, sild üle Emajõe, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee;
1.2. Tartu linna sisemise ringtee moodustavad valdavalt jaotusmagistraalid: Vaksali tn, sadamaraudtee koridori rajatav tee, Ropka sild, Lammi tn, Kalda tee, Kaunase pst, Rõõmu tee 3a kinnistule rajatav tee, Muuseumi tee, Vahi tn, Kummeli tn, Põllu tn, Tuglase sild koos juurdepääsuteedega, Betooni tn eritasandiline raudtee ülesõidukoht;
1.3. Tartu linna sisemise ja välimise ringtee omavaheline sidumine ning ühendamine riigimaanteedega: Riia tn, Võru tn, Turu tn, Jaama tn, Põhja pst, Narva mnt, Puiestee tn, Vaksali tn pikendus;
2. Ohutu ja toimiv kergliiklusteede võrgustik;
3. Hea ühistransport (bussivedu, tellimisel ühistransport, rööbastransport);
4. Lisanduvad transporditeenused: (rendirattad, rendiautod, sõidujagamise teenused);
5. Linna erinevaid funktsioone siduv ja rahustav rohevõrgustik koos avatud Emajõega.
Tartu linn asub Peipsi ja Võrtsjärve vahel, Emajõe ääres. Lisaks järvedele on liikumisteede asukohavalikuid mõjutanud Emajõe suursoo ja Laeva soo. Kui Emajõe ületamiseks on Tartu linnas praegu viis auto- ja kergliikluse silda ning kaks silda ainult kergliiklejatele, siis väljaspool Tartut on kolm silda ja üks praamiga Emajõe ületamise võimalus. Geograafilise asukoha tõttu asub Tartu linn ajalooliselt välja kujunenud teede ristumiskohas.
Et hoida liiklust kontrollitud koridorides, on Tartu linnal, nagu üldine trend kõikides linnades, vaja murda ajalooliselt tekkinud kaubateede struktuur. Praegune teede struktuur soodustab linna läbiva ja linnaosade vahelise liikluse suundumist läbi kesklinna, kuigi läbisõitvatel reisijatel puudub reisi hetkel huvi kesklinna külastada. Ihaste silla rajamise järgselt vähenes mingil määral läbi kesklinna sõitmine ja oluliselt läbi Karlova sõitmine. Kuid arvestades Tartu valla intensiivset arengut, oleme sunnitud kavandama uusi Emajõe ületamise kohti, muidu suundub Muuseumi tee ja Põhja pst ühendamise järgselt Tartu vallast tulev liiklus üle Sõpruse silla läbi Karlova linnaosa soovitud sihtpunkti.
Vastavalt Tartu linna liiklusskeemile on kõige olulisem Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu koos Emajõge ületava sillaga väljaehitamine. See looks võimaluse Tartu linnaga mitte seotud liikluse ümbersõiduks, aga ei ole lahenduseks kesklinna läbiva linnaosade vahelise liikluse ümber suunamiseks.
Tähtvere silla ja Ropka silla või tunneli (Ropka sild koos peale- ja mahasõitudega läbib Ropka-Ihaste looduskaitseala Ihaste sihtkaitsevööndit ning autosilla rajamine tuleb asendada tunneli rajamisega) rajamine tuleb üldplaneeringuga määrata juhuks, kui olemasolevate sildade tipptunni läbilaskvused ammenduvad või kui otsustatakse kergliikluse ja/või ühistranspordi liikumisvõimalusi olemasolevatel sildadel laiendada.
Transporditaristu rajamine tuleb üldplaneeringuga määrata, sest üldplaneering on aluseks transporditaristu rajamisel või ümber ehitamisel toetusrahade taotlemisel.

Lugupidamisega

Vastaja: Peep Margus
linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
inseneriteenistus
spetsialist
peep.margus@raad.tartu.ee
Vastatud: 10.01.2020