Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-8°

Juhised koroonaviirusega seotud olukorraks

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Juhised tartlastele koroonaviiruse levikuga seotud olukorraks

Koroonaviiruse COVID-19 kiire leviku tõttu koondame siia lehele kokku juhised ja suunised, mida viiruse levikul tähele panna. COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Valitsus kehtestas reegli, et ühissõidukites, kaubandusettevõtete teenindussaalides ja nende üldkasutatavates ruumides ning konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

  • Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine. Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski. Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
  • Järgida tuleb kätehügieeni.  Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
  • Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega. Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. HOIA rakenduse leiad SIIT.

Üleriigiliste piirangutega saab tutvuda SIIN

Testimine

Testimistelgid asuvad Tartu laululava alumises parklas. Tasuta testimisele pääseb ainult perearsti saatekirjaga.

Terviseameti juhised:

  • Testimisele tuleb jõuda täpselt kokkulepitud ajal, mitte oluliselt varem ega hiljem.
  • Koroonakahtlusega isik ei tohi sõita testi tegema ühiskondliku transpordiga.
  • Soovituslik on minna isikliku maskiga ja desinfitseerida käsi, hoida kahemeetrist vahet.
  • Jala kohale tulnud peaksid kandma ilmastikule vastavaid riideid. 
  • Jala testimistelki saabuvad inimesed eraldatakse turvalisuse kaalutlustel autorivist ja kutsutakse telki või telgile lähemale autode kõrvale. 
  • Juhul, kui esineb koroonaviiruse sümptomeid ja ise pole võimalik testimistelgi juurde minna, tuleb seda öelda testimise aja kokkuleppimisel ja sel juhul soovitatakse kodust proovi andmist.

Testimisele saab nädalavahetustel ja pühade ajal suunata ka perearsti nõuandetelefon 1220, kui inimesel on ennast võimalik mobiil-ID või Smart ID abil autentida. Loe lähemalt: http://1220.ee/uudised/uudis/2020/08/12/perearsti-nouandetelefoni-vastutusala-laienes.

Koroonaviirus

10 olulist asja, mida teada koroonaviirusest

1. Koroonaviirus levib piisknakkuse kaudu - koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu.
2. Koroonaviirus on väga nakkav - iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2 (täpsemalt 2–2,5) inimest. Nemad omakorda nakatavad igaüks kahte või enamat inimest jne.
3. Koroonaviiruse kõige levinumad tunnused on palavik, köha ja hingamisraskused - koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu
4. Koroonaviiruse sümptomid avalduvad 2–14 päeva jooksul - haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva.
5. Koroonaviirusega nakatunud inimesel ei pruugi üldse sümptomeid olla - on tuvastatud, et eksisteerib inimesi, kes on koroonaviirusesse nakatunud ja teistele nakkusohtlikud, aga kellel pole ühtegi sümptomit ja nad tunnevad end täiesti tervena.
6. Positiivse proovi korral tuleb püsida kodus vähemalt 14 päeva - sel ajal kodust ei tohi väljas käia. Seda ka siis, kui kõik haigusnähud kiiremini kaovad. Kodus püsimine aitab ennetada haiguse levimist.
7. Sa saad nakatumise vältimiseks ise palju ära teha - pese tihti ja korralikult käsi, köhi ja aevasta varrukasse või salvrätti, pese või desinfitseeri kodus pindu, ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega,  tuuluta tube, kuumuta toitu, pese juur- ja puuviljad ning toidupakendid.
8. Väldi rahvarohkeid kohti - mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.
9. Avalikes kohtades kanna maski - maskiga kaitsed mitte ennast, vaid teisi inimesi – maski kandmine aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni.
10. Meetmete eesmärk on takistada koroonaviiruse levimist - reeglitest ja soovitustest kinnipidamine aitab ühelt poolt tagada, et meie haiglad ja arstid suudavad aidata kõiki, kes abi vajavad. Teiselt poolt aitab see ka igaühel endal ja tema lähedastel mitte haigestuda.

Loe reeglite ja juhiste kohta lähemalt Kriis.ee lehelt. 

Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220  või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Koroonakaart

Haridus ja huviharidus

Koolides, lasteaedades ja huviringides kehtivad koroonaviiruse leviku peatamiseks järgnevad piirangud:

Koolides: 

Alates 18. jaanuarist jätkavad Tartu koolid kontaktõppega, kuid jälgivad hajutatuse põhimõtet ja vajadusel kasutavad e-õppe võimalusi.

  • kontaktõppe korraldamisel tuleb koolidel järgida koolimaja 50% täituvuse piirangut, et tagada siseruumides viibijatele nõutav hajutatus;
  • tuleb vältida erinevate klasside segunemist, näiteks keeletundides, huviringides jm; 
  • koolimaja siseruumides on tungiv soovitus kõigil maski kanda, v.a alla 12-aastased õpilased;
  • kooli võib minna ainult tervena.

Erivajadustega laste koolid (Tartu Kroonuaia kool, Tartu Herbert Masingu kool ja Tartu Maarja kool) jätkavad pärast koolivaheaega tavapärase õppetööga.

Lasteaedades:

  • lasteaedadesse võib tuua ainult terveid lapsi, sealhulgas peab olema terve ka lapsevanem; 
  • lapse lasteaeda vastuvõtmine ja lapsevanemale üleandmine peaks võimalusel olema korraldatud õuealal või tuulekojas, ilmastiku halvenedes võivad vanemad 1-2 kaupa ka rühma riietusruumis viibida;
  • lasteaia igapäevategevusi soovitatakse tehakse väiksemates gruppides ning eelistada välitegevusi siseruumides tehtavatele;
  • lapsevanemal tuleb asutusse sisenedes kanda maski;
  • lapsevanemad, kes on suunatud koroonatestimisele või kes ootavad koroonatesti tulemusi, ei tohi lapsi lasteaeda tuua.

Korduma kippuvad küsimused lasteaedade ja koolide kohta (KKK)

Küsimus: Miks vanematel kui 12-aastastel lastel on soovituslik koolipäeval maski kanda? Kas õpetajad peavad maski kandma?
Vastus: Maski või visiiri kandmine on ettevaatusabinõuna piisknakkuse ennetamiseks on tungiv soovitus. 

Küsimus: Kas distantsõppel olijad saavad endiselt toidupakke?
Vastus: Selleks et kompenseerida saamata jäänud koolilõuna, on kõigile jaanuarikuus distantsõppel viibinud õpilastele võimalik koolide kaudu tellida 10 euro väärtuses toidupakk, mille eest lapsevanemad tasuma ei pea.

Küsimus: Mis saab erivajadusega õpilastest?
Vastus: Erivajadustega õpilased võivad jätkata kontaktõppel, kui koolides ei otsustata teisiti.

Küsimus: Kas ja kuidas arvestatakse 2021. aasta kevadel toimuvatel ühiskatsetel testidest vabastust seoses üleriigilistele olümpiaadidele kutsumisega? 
Vastus: Arvestades asjaolu, et olümpiaadide lõppvoorusid ei toimunud õpilastest sõltumatutel põhjustel, otsustasid Tartu gümnaasiumid, et 2021. kevadeks muudetakse ühiskatsete korras seda tingimust ja sõnastatakse nii: õpilased, kes olid kutsutud 8. klassi õpilasena või kutsutakse 9. klassis üleriigilise olümpiaadi lõppvooru, saavad taotleda vabastust 2021. aasta kevadel ühiskatsete kirjalikest testidest.

Küsimus: Kas riigieksamite korralduses muutub distantsõppest tulenevalt midagi?
Vastus: Tänase teadmise juures toimuvad riigieksamid tavapäraselt. 

Küsimus: Kas iga kooliõpilane, kes on lähikontaktne, saab Terviseametilt teavituse?
Vastus: Jah, kõik kes on tuvastatud lähikontaktsena, saavad Terviseametilt teavituse (e-kiri, kõne või sms). Alaealiste puhul saab teavituse vähemalt üks lapsevanem, gümnaasiumiastmes võib see olla ka õpilane ise. Kui teavitust tule, siis annab kool õpilastele teada kontaktõppe jätkumisest.

Küsimus: Kas klassiga võib väljaspool kooli välitingimustes õppetööd korraldada või näiteks kinos või uisuväljakul kohtuda?
Vastus: Välitingimustes on alates 11. jaanuarist klassipõhine õppetegevus lubatud.  Kontsertidel, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida 2+2 reeglit.

Küsimus: Miks lasteaiad lahti jäävad?
Vastus: Lasteaiad olid avatud ka kevadel eriolukorra ajal. Kui lasteaiad sulgeda, siis see pärsiks paljude lapsevanemate võimalusi tööl käia.
 
Küsimus: Kas lasteaiaõpetaja peab tööl olles kandma maski?
Vastus: Maskikandmine on linnavalitsuse poolt olnud tungiv soovitus (üks meede paljudest, mida saab kasutada viiruse leviku tõkestamiseks), konkreetsed reeglid on kehtestanud iga lasteaed ise. Lasteaia töötajate ja igapäevatöö korraldamise osas on lähtutud Terviseameti soovitustest, et töötaja maskikandmise osas otsustab iga lasteaed ise. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud vajalike meetmete ja piirangute punkt näeb ette, et avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Avaliku kohana ei saa käsitada lasteaedasid ja lastehoide, kuna nendesse ei ole igaühel võimalik otse tänavalt sisse minna ja seal vabalt liikuda.


Huviharidus ja -tegevus (ka treeningud):

Piirangud sportimisele, treenimisele, noorsootööle ja nii noorte kui ka täiskasvanute huviharidusele, huvitegevusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele 11. jaanuarist:

  • välitingimustes tohib nimetatud tegevustest osa võtta kuni 25 inimest rühmas, sealhulgas treener või juhendaja;
  • tegevust läbi viies tuleb arvestada, et üks rühm ei tohi kokku puutuda teiste rühmadega;
  • sisetingimustes kehtestatakse rühma suuruseks kuni 11 inimest, kaasa arvatud treener või juhendaja;
  • kokku ei tohi puutuda teiste rühmadega;
  • ruumi täitumus ei tohi olla suurem kui 50%;
  • siseruumides tuleb kanda maski, välja arvatud kuni 12-aastased lapsed või siis, kui see on tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu vastunäidustatud;
  • nii sise- kui välitingimustes tegevuste korraldamisel peavad olema tagatud desinfitseerimisvahendid ning järgida tuleb terviseameti desinfitseerimisnõudeid.

Korduma kippuvad küsimused huvihariduse ja -tegevuse kohta (KKK)

Küsimus: Mis saab rühmadele mõeldud huvitegevusest?
Vastus: Välistingimustes on lubatud sportimine, treenimine, huvitegevus ja huviharidus kuni 25 inimest rühmas, sh juhendaja või treener. Sisetingimustes on lubatud individuaaltunnid ning kuni 11 osalejaga (sh juhendaja) rühmatunnid.

Küsimus: Kas ka distantsõppe puhul peab lapsevanem maksma osalustasu?
Vastus: Kindlasti oleneb valdkonnast ja olukorrast, aga hästi korraldatud distantsõpe on kontaktõppega samaväärne ja peaks olema ka samaväärselt tasustatud.

Küsimus: Kas piirangud kehtivad ka täiskasvanute huvitegevusele?
Vastus: Jah, piirangud kehtivad kogu huvihariduse ja -tegevuse valdkonnale olenemata osalejate vanusest.

Küsimus: Kas juhendajad ja huvitegevuses osalejad peavad kandma maski?
Vastus: Jah, siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Küsimus: Kui kehtib 11 grupipiirang (sh juhendaja), kas sellisel juhul peab endiselt järgima ka ruumi 50% täituvuse nõuet?
Vastus: Jah, kui ruum mahutab nt 8 inimest, siis tule lähtuda 50% nõudest ning ruumis ei tohi korraga olla rohkem, kui 4 inimest.

Küsimus: Kuidas hinnata, kui palju inimesi ruum mahutab, et täita 50% nõuet?
Vastus: 50% nõude täitmisel on kõige lihtsam lähtuda 2+2 nõudest, ehk et iga tegevuses osaleja kohta peaks ruumis olema 4 ruutmeetrit.

Küsimus: Kas huvihariduse piirangud kehtivad ka beebikoolidele?
Vastus: Jah, huviharidusele kehtestatud piirangutest peab kinni pidama ka beebikoolides. 

Küsimus: Kas spordi ja liikumisüritusi tohib korraldada?
Vastus: Sisetingumustes toimuvad spordi ja liikumisüritused on keelatud.Välitingimustes on spordi- ja liikumisüritused lubatud kuni 25 osalejaga rühmas, kaasa arvatud juhendaja või treener. Tagatud peab olema, et üks rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega.

Küsimus: Kas piirangud laienevad ka spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsene ja poolprofessionaalne sporditegevusele sh noortespordi korral  sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel?
Vastus: Ei sellisel juhul piirangud ei kehti. Erand tagab professionaalse ja poolprofessionaalse spordi võistkondlikel spordialadel (näiteks jalgpall, korvpall, käsipall, saalihoki, võrkpall, jäähoki, võimlemine) treeningute läbiviimise vastavalt rahvusvahelistes reeglites kehtestatud võistkonna suurusele.

Küsimus: Kes kvalifitseeruvad professionaalseteks/poolprofessionaalseteks sportlaseks?
Vastus: Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on paljud meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning EOK olümpiamängude ettevalmistustoetust saavad isikud. Poolprofessionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul või sellele lähedasel tasemel, kuid sportimise kõrvalt käib kas tööl või õpib, sportlikust tasemest või spordiala spetsiifikast tulenevalt ei elata ennast ainult sporditegevusega. Sellisteks sportlasteks on paljud individuaalalade Eesti meistrivõistlustel osalevad sportlased, kes ei saa EOK olümpiaettevalmistustoetust, ning paljud Eesti sportmängude esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud.

Küsimus: Kas noortekeskused jäävad avatuks?
Vastus: Jah, noorsootööle kehtivad samad reeglid, mis huviharidusele ja tegevusele. Sisetingimustes on lubatud kuni 11 inimest rühmas (sh juhendaja) ning distantsilt pakutavad tegevused. Välitingimustes on lubatud kuni 25 inimest, sh juhendaja.

Küsimus: Kas piirangud kehtivad ja täienduskoolitusele ja täiendõppele?
Vastus: Jah, sisetingimustes on lubatud kuni 11 inimest rühmas (sh juhendaja) ning distantsilt pakutavad tegevused. Välitingimustes on lubatud kuni 25 inimest, sh juhendaja.

Küsimus: Kui kaua piirangud kehtivad?
Vastus: Vabariigi Valitsus hindab piirangute pikendamise vajalikkust hiljemalt 22.01.2021.

Küsimus: Mida saavad huvikoolid ja -ringid veel viiruse ennetamiseks teha?
Vastus:

Jälgige, et ruumides oleks nähtaval kohal viiruse leviku tõkestamise juhised, tuulutage ruume; veenduge, et kõik puhastaks käsi.
Rõhutage nii töötajatele kui ka osalejatele, et kohale tohib tulla ainult täiesti tervena. Ka väiksemate haigusnähtudega tuleb jääda koju. Kui lapsed või noored on üldhariduskoolist saadetud distantsõppele eneseisolatsiooni kohustusega, siis nad ei tohi osaleda ka huvitegevuses. Kui distantsõpet rakendatakse ainult õpilaste hajutamise tõttu, ei piira see huvitegevuses osalemist.
Ärge lubage oma ruumidesse inimesi (sh lapsevanemaid), kelle kohapeal viibimine ei ole hädavajalik. Mida vähem kontakte, seda väiksem risk haigestuda.
Hajutage personali ja korraldage töö selliselt, et ka töötajad ei puutuks sagedasti omavahel kokku.
Kui ruumilist hajutatust ei ole võimalik tagada, siis on põhjendatud juhendatud distantsõpe. Osalisele või täielikule distantsõppele üleminekust tuleb kindlasti teavitada ka lapsevanemaid.
Koosolekud, koolitused jne on mõistlik korraldada virtuaalselt. Kui see pole võimalik, siis läbi viia väiksemates gruppides ja õues. Üritused ja võistlused viia läbi õues või lükata edasi 2021. aasta kevadesse.
Koostage töötajatest ning osalejatest nimekirjad rühmade kaupa, kus on nimi, isikukood ja kontaktandmed (telefon või e-post). See on vajalik selleks, et Terviseameti inspektorid saaksid lähikontaktsetega kiiresti ühendust võtta.
Kui mõni huvitegevuses osaleja või juhendaja COVID-19 test on osutunud positiivseks, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada nii oma üldhariduskooli kui ka huviringide juhendajaid. Terviseametile ei pruugi see teave veel olemas olla, seetõttu olge ise aktiivsed Terviseametiga kontakti võtma (kontaktid toodud käesoleva kirja lõpus). Teavitage palun olukorrast ka kultuuriosakonda.

Kultuur, sport ja vaba aeg

Külastades kultuuri või spordiasutusi pea meeles 2+2 reeglit, desinfitseeri käsi ja kanna maski. 

Avalikud kohad ja üritused

  • Siseruumides tuleb tagada kuni 50% täituvus.
  • Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest.
  • Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.
  • Väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad (nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.)
  • Ürituse korraldaja tagab, et ürituse korraldamise kohas ei viibi osalejad alates kella 22-st kuni 6-ni.

Muudatus puudutab avalikke üritusi, mis toimuvad kas õues või siseruumis, kus klientidele ei ole tagatud statsionaarseid istekohti. 

Avalikel üritustel on korraldajatel kohustuslik järgida "Käitumisjuhendit avalike ja kultuuriürituste korraldajatele".

Tartu Linnaraamatukogu:

  • alates 01.12.2020 ei paku raamatukogu arvutimängude mängimise teenust;
  • võimalik on enne raamatukogu külastamist soovitud teosed e-kataloogis ESTER ette tellida;
  • soovitud raamatute kättesaamiseks ei pea tingimata ise kohale tulema, vaid võib kirjutada volituse usaldusväärsele inimesele, kasutada kärglaenutust ja tellida raamatud pakiautomaati (saatmise tasu tuleb endal tasuda);
  • linnaraamatukogu külastades tuleb kanda maski ja hoida distantsi ning haigena püsida kodus.

Soovitusi raamatukogu kasutamise kohta COVID-19 tingimustes loe lähemalt SIIT.

SPORT

Spordi tegemine:

Alates 11. jaanuarist on välistingimustes ja sisetingimustes lubatud sportimine ja treenimine, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • sisetingimustes on lubatud individuaaltunnid ning kuni 10 osalejaga ja ühe juhendajaga rühmatunnid;
  • välitingimustes hakkab kehtima osavõtjate arvu piirang kuni 25 inimest ja üks juhendaja;
  • rühmategevuse puhul tuleb osalejaid hajutada;
  • tagatud peab olema ruumide maksimaalselt 50% täituvus;
  • vältida tuleb erinevate rühmade kokkupuuteid;
  • siseruumides on tungiv soovitus kõigil maski kanda, v.a alla 12-aastased lapsed;
  • koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad;
  • ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
  • teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Piirangut ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele
sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele

Spordivõistlused:

Piirangud spordivõistlustele ning spordi- ja liikumisüritustele alaes 11. jaanuarist:

  • välitingimustes on spordi- ja liikumisüritused lubatud kuni 25 osalejaga rühmas, kaasa arvatud juhendaja või treener;
  • tagatud peab olema, et üks rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega;
  • sisetingimustes ei ole spordi- ja liikumisüritused lubatud.

Piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele. Siseruumides tuleb kanda maski, välja arvatud olukordades, kus see pole võimalik, näiteks otseses võistlustegevuses. Spordivõistlused, spordi ja -liikumisüritused toimuda ainult ilma pealtvaatajateta. Tagatud peavad olema desinfitseerimisvahendid ning järgida tuleb terviseameti desinfitseerimisnõudeid.

Piirangute vajalikkust hinnatakse uuesti kahe nädala pärast.


Visit Tartu ideed, mida vaba ajaga kontaktivabalt peale hakata:

AHHAA Teaduskeskus
AHHAA Teaduskeskus

Kaubandus ja apteegid

Siseruumis asuvas kaupluse müügisaalis, teenuse osutaja teenindussaalis ning kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis 50% täituvuse nõue.

Kuidas tagada kauplustes 50% täituvus ja 2+2 reegel:

  • 2+2 reegli täitmiseks tuleb iga isiku kohta tagada vähemalt 4 ruutmeetrit ruumi.
  • 50% täituvuse jaoks tuleb maksimaalselt kaubanduspinnale lubatud inimeste arv jagada kahega.

Külasta kauplusi nii harva kui võimalik, planeeri vajalike toodete ostmist pikema perioodi peale ette.

  • Mõtle eelnevalt ostud läbi, et kaupluses läheks vähem aega.
  • Võimalusel planeeri külastus väljaspool tippaega.
  • Poodi mine ainult üksinda või kahekesi, teiste inimestega hoia 2-meetrist vahet.
  • Osteldes ära puuduta kaupa (nii pakendatud kui pakendamata)  ilma põhjuseta.
  • Pakendamata kujul ostetud puu- ja köögiviljad jms tooted vajavad korralikku pesemist. Soovitav on ka pakendid üle pesta.
  • Väldi ostude eest tasumisel sularaha kasutamist.
  • Kasuta nii palju kui võimalik kaupade koju tellimise võimalusi.
  • Pese käed nii enne kui pärast kaupluse külastamist.

Apteegid

Eestis saab ravimeid osta kahest internetiapteegist: 

Apothekast tellitud kauba toob kuller otse koju:

  • kättetoimetamise tasu on 4 eurot; 
  • Tartu järgmise päeva kuller toimetab tellimused kohale järgmise päeva jooksul alates tellimuse eest tasumisest (kehtib tellimustele, mis on sisestatud E-R kell 08.00-17.00);
  • kuller võtab ise telefoni teel ühendust ja täpsustab üleandmise kellaaja;
  • kulleri teeninduspiirkond on Tartu ja Tartu maakond. 

Tarneviis ei ole saadaval 23.12 - 26.12, 31.12 ja 01.01.2021. Loe lähemalt: www.apotheka.ee/kattetoimetamine

 

Loe ravimiameti lehelt, mida ja kuidas saab internetiapteegist tellida.

 

Haigena ei tohi minna poodi ega apteeki. Ärge oodake toiduvarude ja ravimite ostmisega, kuni olete haigeks jäänud.

Toitlustus

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb kehtima senine 10+2 reegel. Toitlustus- ja meelelahutusasutused peavad sulgema kohapeal viibivatele külastajatele oma uksed alates 22-st kuni kella 6-ni. 

  • Rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad (nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.)
  • Teenuse osutaja tagab, et ürituse toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibivad ajavahemikus kella 22-st kuni 06-ni üksnes isikud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, teenuse osutamise koha omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud isikud ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud isikud.

Tartu linna vastutustundlikud toitlustus- ja majutusettevõtted kannavad tarbijamärgist “Siin on turvaline”.  Tarbijamärgise kohta saad lugeda SIIT.

Telli toit koju

Soovitame võimalusel tellida toit koju ning vältida kaupluste ja toidukohtade külastamist.  Abistage ka oma pereliikmeid või sugulasi, kellel puuduvad võimalused veebipõhiste tellimuste tegemiseks. Siin lehel olevate linkide alla on koondatud valik nii kohalikest väiketootjatest, suuremate toidukaupluste e-poodidest kui ka piirkondlikest restoranidest ja kohvikutest, mis pakuvad toidu kojukannet.

E-toidupoed
Toidupoed, kust saab Tartus tellida toitu koju. Vaata lähemalt

  • Kriisivarude e-pood. Koostöös Coopi ja Omnivaga on loodud e-pood, mille eesmärk on varustada inimesi esmatarbekaupadega. Valida saab vaid eelkomplekteeritud pakettide vahel. Vaata lähemalt

Kohalikud toidutootjad
Toeta kohalikke toidutootjaid, ostes või tellides kauba neilt. Vaata lähemalt

Valmistoidu tellimine koju või kaasa
Tartu toidukohad, kust saab toitu koju või kaasa tellida. Vaata lähemalt

Toidukullerid
Tartus tegutseb hetkel kolm toidukullerteenust pakkuvat ettevõtet.  Vaata lähemalt.
NB! Samas pakuvad ka mitmed restoranid ise kojukandeteenust, vt seda valmistoidu tellimise lingi alt.

Ühistransport ja jäätmekäitlus

Bussid

  • Linnaliinibusside sissekäikudes on desinfitseerimisvahendid.
  • Bussis tuleb kanda maski.
  • Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

31. augustist lähevad linnaliinibussid taas üle sügisesele sõidugraafikutele. Täpsemalt saab muudatusi vaadata https://web.peatus.ee/ reisiplaneerijast.

RATTARINGLUS

Linn annab endast parima, et rattaringluse rataste kasutamine oleks viiruste leviku perioodil võimalikult ohutu ja desinfitseerib rattaid nõuetekohaselt iga päev nii rattaparklates kui ka -töökojas. Vastutustundlik tuleb olla aga ka rattaringluse kasutajatel endil ja pidada kinni olulistest terviseohutusreeglitest: 

  • kanna sõites võimalusel kindaid,
  • pärast rattaga sõitmist pese või desinfitseeri kohe käsi,
  • hoia rattaparklas ja rattaga sõites teiste liiklejatega distantsi,
  • 2+2 reegel kehtib ka rattaringluse ratastega, ära mine kambaga sõitma.

Jäätmed

Tartu linna jäätmejaam aadressil Jaama 72c  ja Selli tn 19 jäätmejaam on avatud E-R kl 10-18 ja L-P kl 10-16. 


On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. Kõige olulisem: kui oled haige või kahtlustad haigust, siis ei tohiks jäätmeid liigiti koguda, vaid need tuleb panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Loe täpsemalt keskkonnaministeeriumi juhiseid, kuidas toimida jäätmetega, kui oled koroonaviirusesse nakatunud.

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis:

  • Eelista võimalusel korduskasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid. 
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud:

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti. 
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud. 
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid:

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Linnavalitsuse töökorraldus

16. novembrist tuleb kasutada linnavalitsusega suhtlemisel eelkõige e-kanaleid või telefoni. Kohtumise linnavalitsuse tööruumides peab ette registreerima.

  • Uksed on avatud sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskustes, rahvastikutoimingute osakonnas (Küüni tänaval ja Tiigi tänava hoones) ning linnavalitsuse infokeskuses (raekoja I korrusel). 
  • Kõigil kohtumistel peavad nii linnakodanikud kui ka neid vastu võtvad töötajad kandma maski või visiiri. Kui linnavalitsusse pöörduval inimesel ei ole maski kaasas, siis antakse see linnavalitsuse poolt.

Raekoja infokeskus

  • Bussikaarte saab osta R-kioskist. Pileteid ja raha laadida saab bussikaardile R-kioskist, veebilehelt tartu.pilet.ee või mobiiliga.
  • Bussikaardi soodustuse saamiseks tuleb soodustust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument (puude otsus vms) saata infokeskuse e-posti aadressile infokeskus@tartu.ee.
  • Tasuta bussikaardi saamiseks tuleb ühendust võtta telefoni või e-posti teel.
  • Tasulisi pikemaajalisi parkimiskaarte saab osta parkimisautomaatidest või veebilehelt parkimine.ee.
  • Parkimis- ja bussitrahve saab vaidlustada, kui saadate digiallkirjastatud vaide/vastulause e-postile vtm@tartu.ee

Tartu linna infotelefonile 1789 saab jätta heakorrateateid ning küsida linnavalitsusega seotud infot ning abi rattaringluse ja bussiliikluse küsimustes.

Sotsiaalhoolekanne

Hoolekandeasutustes on ajutiselt külastuskeeld. Hoolekandeasutuste külastuste lubamise kohta jälgige jooksvalt infot Tartu linna koduleheküljel.

Eakate päevakeskused on uue aastani peatanud huvitegevuste läbiviimise.

Toimetulekutoetust saab taodelda ka e-keskkonnas. Linnavalitsus palub isiklikult vastuvõtule pöörduda ainult äärmisel vajadusel.

Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskustes toimub vastuvõtt, eelnevalt on soovitatav leppida telefoni või e-kirja teel kokku aeg kohtumiseks. 

Täiendavat teavet saab sotsiaal- ja tervishoiuosakonna üldtelefonil 736 1300 või e-posti teel  sto@tartu.ee .

Vaimne tervis

Meie igapäevased tegevused ja elurütm võivad hetkel olla häiritud. Mõtle sellele, kuidas sa saaksid olukorraga kohaneda ja luua endale uued positiivsed igapäevarutiinid. Päevakavasse peaksid kuuluma nii kasulikud kui meeldivad tegevused.
Tee endale päevaplaan, selle järgimine suurendab turvatunnet ja vähendab määramatusest põhjustatud abitus- ja hirmutunnet. Täpsemalt saad häid ja kasulikke soovitusi kriis.ee kodulehelt.

  • Maga piisavalt - vähemalt 8 tundi öösel.
  • Ära unusta olulisi toidukordi - mitmekesine, regulaarne toidulaud on hea enesetunde alus.
  • Tee tervisesporti - tervise liikumine on hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Võimalusel on hea õues liikumine, kuid ära unusta 2+2 reeglit ning liigu vaid üksi või kahekesi. Liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid.
  • Suhtle pere ja sõpradega - helista, korralda veebipidu Skype’i või muu videoedastus platvormi abil.
  • Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub - näiteks saad ühineda 21-päevase positiivsuse väljakutsega.
  • Väldi alkoholi, suitsu ja narkootikume. 
  • Kasuta lõõgastumistehnikaid - loe raamatuid, vaata filme, meisterda, tee suurpuhastus - asjad, millele enam kasutust ei leia saad viia Tartu Uuskasutuskeskusesse kontaktivabalt, kui helistad nende kontakttelefonile.
  • Jälgi vaid usaldusväärseid infokanaleid - liigne uudistevoo lugemine võib tekitada üleliigset stressi.

Kultuuriministeerium on kogunud rohkelt võimalusi, kuidas eriolukorras koduseinte vahel kultuuri nautida. 

Tartumaa Turism on koondanud laia ülevaate, mida kodus olles teha, valik on alates e-ristsõnadest ja mälumängudest kuni huvitavate virtuaalreisideni välja.

Facebookis on loodud ühtne grupp nimega Karantiiniklubi, kust saab veel lisaks palju mõtteid, kuidas oma aega sisustada, kuid eelkõige infot, kuidas ja kus saab nautida Eesti artistide virtuaalkontserte.

Maailma virtuaalsed muuseumid, loomaaiad, akvaariumid ja teemapargid.

Professionaalne abi

Kui tunned, et iseseisvalt enam vaimse tervisega toime ei tule, pöördu abi saamiseks professionaalide poole.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab Tartus koroonaviiruse levikust tingitud taastavaid aruteluringe. Aruteluringis osalemiseks anna endast märku meiliaadressil helerin.valba@sotsiaalkindlustusamet.ee. Taastav õigus on protsess, mille eesmärgiks on tuua kokku need, keda juhtunu on mõjutanud, arutades selle üle, mis juhtus, millised on osapoolte vajadused ning kuidas juhtunu heastada nii hästi kui võimalik. Taastavas aruteluringis osalenud jagavad enda kogemusi SIIN.

Psühhosotsiaalne kriisiabi:
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisüsteem pakub psühhosotsiaalset kriisiabi kõigile soovijatele. Psühhosotsiaalne toetus on suunatud emotsionaalsetele, sotsiaalsetele, vaimsetele ja hingelistele vajadustele.

Koroonast tingitud segaduse ja muredega toimetuleku soovitusi jagatakse veebileheküljel Peaasi, vaata ka Peaasja veebiseminare kriisiga toimetulekuks.

Psüühiliste probleemide puhul on võimalik abi saada perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt, psühhiaatriahaiglast ja usaldustelefonidelt:

  • Kriisiinfotelefon: 1247 (nõustatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles)
  • Riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles)
  • Noorte usaldustelefon: 646 6666 (N–L, kl 19-22)
  • Eluliini usaldustelefon: 655 8088 (eesti keeles, kl 19-7), 655 5688 (vene keeles, K, N, R, kl 19-7)
  • Dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440. Avatud E, T, N, R 12–16; K 16–20.
  • Vaimse tervise nõustamine noorele, lapsevanemale, spetsialistile ja spetsialistide kontaktid eesti ja vene keeles: enesetunne.ee

Maski kandmine

Terviseamet ja Eesti Vabariigi valitsus soovitavad viiruse leviku piiramiseks kanda maski. Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja doktor Arkadi Popov on avaldanud arvamust, et maski kandmine on soovituslik olukordades, kus puututakse kokku teiste inimestega. Oluline on aga meeles pidada, et ka maski kandes tuleks hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahet.

Pea meeles

Loe tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti täpsemaid juhiseid maski õigeks kasutamiseks. Vaata ka ameti ja Kuressaare haigla õpetusi, kuidas mask ise kodus valmis teha. 

 

Kui jääd ise maski valmistamisel hätta, aitavad mitmed kodumaised veebipoed: Manna Couture, Norrison, Sarapiku, Butiik KK, The Korsars, Bellfire, Marat, Tartu Uus Teater, Veta Fashion, T-style. Ühekordseid maske saab tellida näiteks PRO Kosmeetika, Allo ja Medifumi veebilehtedelt. Maskid on saadaval ka apteekides ja toidupoodides. Kuna varud täienevad, tuleks maske osta korraga ainult vajaduse piires. 

Kuressaare haigla õpetus maski tegemisest

Kust saada infot?

Muud infoallikad ja abinumbrid

 

  • 1247 on üleriigiline koroonaviiruse infotelefon, millele helistades aidatakse saada vastuseid koroonaviirusega seotud küsimustele. Tasuta telefon töötab 24/7.

  • 600 1247 on häirekeskuse infotelefon, millele saavad koroonaviirusega seotud küsimustes helistada emad ja isad, kelle lapsed on välismaal. Samuti saab sellele numbrile helistada piiri tagant, et nõu küsida.

  • 1220 on perearsti nõuandeliin. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.

  • 677 6822 on üleriigilise tasuta nõuandeliini number, kus E–R kl 9–17 annavad hambaarstid nõu hambamurede korral.

  • 644 6440 on dementsuse infoliin, kust saavad nõu nii dementsussündroomiga inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad.

  • 5331 9976 on ämmaemandate nõuandeliin, kust saab infot Tartu Ülikooli kliinikumi rasedatele ja sünnitajatele pakutava abi kohta.

  • Teave Tartu ülikooli kliinikumi töökorralduse kohta: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/.

  • Noored vanuses 16-26 võivad oma muredega pöörduda portaali peaasi.ee poole, kus nõustatakse videosilla vahendusel.

Viimati muudetud 18.01.2021