Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Juhised koroonaviirusega seotud olukorraks

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Juhised tartlastele koroonaviiruse levikuga seotud olukorraks

Koroonaviiruse COVID-19 kiire leviku tõttu koondame siia lehele kokku juhised ja suunised, mida viiruse levikul tähele panna. COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

2+2 reeglit tuleb järgida igal pool avalikus ruumis liikumisel, nii tänavatel, mänguväljakutel, pargis ja parklates, kuid ka looduses liikudes, kui näiteks rabamatkal kohtab teisi inimesi. 2+2 reegel kehtib juba varasemast kõikjal avalikus siseruumis.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

  • Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine. Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski. Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
  • Järgida tuleb kätehügieeni.  Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
  • Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega. Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. HOIA rakenduse leiad SIIT.

Üleriigiliste piirangutega saab tutvuda SIIN

Testimine

Testimistelgid asuvad Tartu laululava alumises parklas. Tasuta testimisele pääseb ainult perearsti saatekirjaga.

Terviseameti juhised:

  • Testimisele tuleb jõuda täpselt kokkulepitud ajal, mitte oluliselt varem ega hiljem.
  • Koroonakahtlusega isik ei tohi sõita testi tegema ühiskondliku transpordiga.
  • Soovituslik on minna isikliku maskiga ja desinfitseerida käsi, hoida kahemeetrist vahet.
  • Jala kohale tulnud peaksid kandma ilmastikule vastavaid riideid. 
  • Jala testimistelki saabuvad inimesed eraldatakse turvalisuse kaalutlustel autorivist ja kutsutakse telki või telgile lähemale autode kõrvale. 
  • Juhul, kui esineb koroonaviiruse sümptomeid ja ise pole võimalik testimistelgi juurde minna, tuleb seda öelda testimise aja kokkuleppimisel ja sel juhul soovitatakse kodust proovi andmist.
  • Alates 16. veebruarist saavad lapsed koroonaproovi anda kurguloputusvedelikust. Kurguloputusvedeliku proove saavad kuni 18-aastased lapsed anda avaliku testimise ja SYNLABi tasulistes koroonatestimise punktides. 

Testimisele saab nädalavahetustel ja pühade ajal suunata ka perearsti nõuandetelefon 1220, kui inimesel on ennast võimalik mobiil-ID või Smart ID abil autentida. Loe lähemalt: http://1220.ee/uudised/uudis/2020/08/12/perearsti-nouandetelefoni-vastutusala-laienes.

Koroonaviirus

10 olulist asja, mida teada koroonaviirusest

1. Koroonaviirus levib piisknakkuse kaudu - koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu.
2. Koroonaviirus on väga nakkav - iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2 (täpsemalt 2–2,5) inimest. Nemad omakorda nakatavad igaüks kahte või enamat inimest jne.
3. Koroonaviiruse kõige levinumad tunnused on palavik, köha ja hingamisraskused - koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu, peavalu
4. Koroonaviiruse sümptomid avalduvad 2–14 päeva jooksul - haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva.
5. Koroonaviirusega nakatunud inimesel ei pruugi üldse sümptomeid olla - on tuvastatud, et eksisteerib inimesi, kes on koroonaviirusesse nakatunud ja teistele nakkusohtlikud, aga kellel pole ühtegi sümptomit ja nad tunnevad end täiesti tervena.
6. Positiivse proovi korral tuleb püsida kodus vähemalt 14 päeva - sel ajal kodust ei tohi väljas käia. Seda ka siis, kui kõik haigusnähud kiiremini kaovad. Kodus püsimine aitab ennetada haiguse levimist.
7. Sa saad nakatumise vältimiseks ise palju ära teha - pese tihti ja korralikult käsi, köhi ja aevasta varrukasse või salvrätti, pese või desinfitseeri kodus pindu, ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega,  tuuluta tube, kuumuta toitu, pese juur- ja puuviljad ning toidupakendid.
8. Väldi rahvarohkeid kohti - mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.
9. Avalikes kohtades kanna maski - maskiga kaitsed mitte ennast, vaid teisi inimesi – maski kandmine aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni.
10. Meetmete eesmärk on takistada koroonaviiruse levimist - reeglitest ja soovitustest kinnipidamine aitab ühelt poolt tagada, et meie haiglad ja arstid suudavad aidata kõiki, kes abi vajavad. Teiselt poolt aitab see ka igaühel endal ja tema lähedastel mitte haigestuda.

Loe reeglite ja juhiste kohta lähemalt Kriis.ee lehelt. 

Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220  või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Koroonakaart

Kodune ravi

Eesti Perearstide Selts jagab koroonaviiruse koduse ravi juhendit täiskasvanutele.

Juhendist leiab infot, kuidas käituda palaviku korral, mida teha köhaga ja kuidas leevendada hingamisraskusi. Perearsti poole tuleb pöörduda kohe, kui:

  • tunnete ennast järjest halvemini;
  • hingamisraskus tekib kodu piires liikudes;
  • tunnete end äärmiselt nõrga ja väsinuna;
  • palavik on olnud rohkem kui kolm päeva üle 38 kraadi.

Enesetunde järsu halvenemise korral tuleb kutsuda kiirabi.

Haridus ja huviharidus

Koolides, lasteaedades ja huviringides kehtivad koroonaviiruse leviku peatamiseks järgnevad piirangud:

Koolides: 

Õppeasutused, sh algklassid lähevad 11. märtsist üle distantsõppele.  Edaspidi ei ole võimalik viia läbi kontakttegevusena olümpiaadideks ettevalmistumist kuni vähemalt 25. aprillini.

Õppehoonetes võib viibida ja liikuda üksnes erijuhtudel:

  • õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone;
  • õppijad sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Õpperuumides viibimisel tuleb tagada inimeste hajutamine ning väljaspool õpperuumi tuleb järgida 2+2 reeglit, mille kohaselt võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Hajutamise nõue ning muud viiruse leviku ennetamiseks vajalikud meetmed kehtivad nii õppijatele kui ka personalile. Samuti peab haridusasutus tagama, et vanemad õpilased, õpetajad ja kõik teised töötajad kannaksid maski. Alla 12-aastased lapsed maski kandma ei pea.

Õppehoonetes viibimise keeld kehtib ka kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides.

Piirangud ei kehti koolidele, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, samuti puudega inimeste tegevustele. Ka ei kohaldata piiranguid haridusasutustes, kus on eraldi klassid hariduslike erivajadustega õpilastele või õpilasele, kes vajab tugiteenuseid.

Lasteaedades:

Vanematel on tungiv soovitus mitte lapsi lasteaeda viia ilma vältimatu vajaduseta. 

  • lasteaedadesse võib tuua ainult terveid lapsi, sealhulgas peab olema terve ka lapsevanem; 
  • lapse lasteaeda vastuvõtmine ja lapsevanemale üleandmine peaks võimalusel olema korraldatud õuealal või tuulekojas, ilmastiku halvenedes võivad vanemad 1-2 kaupa ka rühma riietusruumis viibida;
  • lasteaia igapäevategevusi soovitatakse tehakse väiksemates gruppides ning eelistada välitegevusi siseruumides tehtavatele;
  • lapsevanemal tuleb asutusse sisenedes kanda maski;
  • lapsevanemad, kes on suunatud koroonatestimisele või kes ootavad koroonatesti tulemusi, ei tohi lapsi lasteaeda tuua.

Vaata lapsevanema meelespead

Korduma kippuvad küsimused lasteaedade ja koolide kohta (KKK)

Küsimus: Miks vanematel kui 12-aastastel lastel on soovituslik koolipäeval maski kanda? Kas õpetajad peavad maski kandma?
Vastus: Maski või visiiri kandmine on ettevaatusabinõuna piisknakkuse ennetamiseks on tungiv soovitus. 

Küsimus: Kas distantsõppel olijad saavad endiselt toidupakke?
Vastus: Selleks et kompenseerida saamata jäänud koolilõuna, on kõigile jaanuarikuus distantsõppel viibinud õpilastele võimalik koolide kaudu tellida 10 euro väärtuses toidupakk, mille eest lapsevanemad tasuma ei pea.

Küsimus: Mis saab erivajadusega õpilastest?
Vastus: Erivajadustega õpilased võivad jätkata kontaktõppel.

Küsimus: Mis saab hariduslike erivajadustega õpilastest?
Vastus: Tõhustatud ja eritoe vajadusega õpilastele toimub distantsõpe ainult siis, kui vanem on selleks andnud nõusoleku või Terviseamet on lapse tunnistanud lähikontaktseks. Muul juhul toimub õppe kas kontaktõppena või kooli ja vanemaga kokkulepitult osaliselt distantsilt Mistahes hariduslikeks tugiteenusteks jäävad koolid avatuks ning toe pakumisest ei saa kool keelduda.

Küsimus: Miks haridusliku erivajadustega laste koolid jäävad avatuks?
Vastus: Piirangute seadmisel on lähtutud väiksema kahju põhimõttest. Suurem osa haridusliku erivajadusega õpilastest ei suuda iseseisavlt õppida ning sellest tuleneks suur hoolduskormus igale perele, mis võib kevadiste näidete põhjal viia ka pere oluliste toimetulekuraskusteni sh töökoha kaotuseni või töösuhte katkemiseni. Seetõttu on haridusliku erivajadustega õpilastele jäetud võimalus osaleda kontaktõppes, vajadusel aga ka osaliselt või täielikult distantsõppes teatud tingimustel. Kehtivad kõik ennetusreeglid sh kontaktõppesse ei lubata haigustunnustega lapsi, kasutatakse kõik ettevaatusabinõusid, vaktsineerimine, desinfitseerimine, maskid jne.

Küsimus: Mis saab kutseõppeasutustest?
Vastus: Kutseõppeasutused on samuti distantsõppel, aga koolides tohib kohapeal läbi viia vajadusel praktilist õpet ja konsultatsioone. Seejuures tuleb järgida ennetusmeetmeid: kanda maski, hajutada, tuulutada ja desinfitseerida.

Küsimus: Kas ja kuidas arvestatakse 2021. aasta kevadel toimuvatel ühiskatsetel testidest vabastust seoses üleriigilistele olümpiaadidele kutsumisega? 
Vastus: Arvestades asjaolu, et olümpiaadide lõppvoorusid ei toimunud õpilastest sõltumatutel põhjustel, otsustasid Tartu gümnaasiumid, et 2021. kevadeks muudetakse ühiskatsete korras seda tingimust ja sõnastatakse nii: õpilased, kes olid kutsutud 8. klassi õpilasena või kutsutakse 9. klassis üleriigilise olümpiaadi lõppvooru, saavad taotleda vabastust 2021. aasta kevadel ühiskatsete kirjalikest testidest.

Küsimus: Kas riigieksamite korralduses muutub distantsõppest tulenevalt midagi?
Vastus: Tänase teadmise juures toimuvad riigieksamid tavapäraselt. 

Küsimus: Kas iga kooliõpilane, kes on lähikontaktne, saab Terviseametilt teavituse?
Vastus: Jah, kõik kes on tuvastatud lähikontaktsena, saavad Terviseametilt teavituse (e-kiri, kõne või sms). Alaealiste puhul saab teavituse vähemalt üks lapsevanem, gümnaasiumiastmes võib see olla ka õpilane ise. Kui teavitust tule, siis annab kool õpilastele teada kontaktõppe jätkumisest.

Küsimus: Kas klassiga võib väljaspool kooli välitingimustes õppetööd korraldada või näiteks kinos või uisuväljakul kohtuda?
Vastus: Siseruumides ei ole lubatud avalike koosolekute ja ürituste, sealhulgas konverentside, teatrietenduste, kontsertide ja kinoseansside, avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste korraldamine ning meelelahutusteenuse osutamise kohas ning muuseumides ja näituseasutustes viibimine. Keeld puudutab nii statsionaarse istekohaga kui ka ilma istekohtadeta koosolekuid ja üritusi.

Küsimus: Miks lasteaiad lahti jäävad?
Vastus: Lasteaiad olid avatud ka kevadel eriolukorra ajal. Kui lasteaiad sulgeda, siis see pärsiks paljude lapsevanemate võimalusi tööl käia. Vanematel on tungiv soovitus mitte lapsi lasteaeda viia ilma vältimatu vajaduseta. 
 
Küsimus: Kas lasteaiaõpetaja peab tööl olles kandma maski?
Vastus: Maskikandmine on linnavalitsuse poolt olnud tungiv soovitus (üks meede paljudest, mida saab kasutada viiruse leviku tõkestamiseks), konkreetsed reeglid on kehtestanud iga lasteaed ise. Lasteaia töötajate ja igapäevatöö korraldamise osas on lähtutud Terviseameti soovitustest, et töötaja maskikandmise osas otsustab iga lasteaed ise. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud vajalike meetmete ja piirangute punkt näeb ette, et avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Avaliku kohana ei saa käsitada lasteaedasid ja lastehoide, kuna nendesse ei ole igaühel võimalik otse tänavalt sisse minna ja seal vabalt liikuda.


Huviharidus ja -tegevus (ka treeningud):

Siseruumid: 11. märtsist ei ole lubatud siseruumides sportimine ja huviharidus (sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe). 

Siseruumides võivad treenimisega jätkata üksnes spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvad professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Piirangud ei laiene erivajadusega inimestele. Esiliiga osavõtjate treenimine siseruumides on keelatud.

Välistingimused: välitingimustes kogu huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvatele peredele.

Välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ega koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene piirangud  riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele, erivajadustega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Korduma kippuvad küsimused huvihariduse ja -tegevuse kohta (KKK)

Küsimus: Kas ka distantsõppe puhul peab lapsevanem maksma osalustasu?
Vastus: Kindlasti oleneb valdkonnast ja olukorrast, aga hästi korraldatud distantsõpe on kontaktõppega samaväärne ja peaks olema ka samaväärselt tasustatud.

Küsimus: Kas piirangud kehtivad ka täiskasvanute huvitegevusele?
Vastus: Jah, piirangud kehtivad kogu huvihariduse ja -tegevuse valdkonnale olenemata osalejate vanusest.

Küsimus: Kas õpilane võib huvikooli ruumi kasutada individuaalseks treeninguks (viibib üksinda saalis)?
Vastus: Selline ruumide kasutamine on lubatud. Teistega kokku puutumata võivad asutuse ruumides viibida nii juhendajad kui harrastajad. Näiteks võib juhendaja käia asutuse ruumides videotunde salvestamas või õpilane vajadusel üksi saali kasutamas.

Küsimus: Kas juhendajad ja huvitegevuses osalejad peavad kandma maski?
Vastus: Jah, siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Küsimus: Kas huvihariduse piirangud kehtivad ka beebikoolidele?
Vastus: Jah, huviharidusele kehtestatud piirangutest peab kinni pidama ka beebikoolides. 

Küsimus: Kas piirangud laienevad ka spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsene ja poolprofessionaalne sporditegevusele sh noortespordi korral  sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel?
Vastus: Ei sellisel juhul piirangud ei kehti. Erand tagab professionaalse ja poolprofessionaalse spordi võistkondlikel spordialadel (näiteks jalgpall, korvpall, käsipall, saalihoki, võrkpall, jäähoki, võimlemine) treeningute läbiviimise vastavalt rahvusvahelistes reeglites kehtestatud võistkonna suurusele.

Küsimus: Kes kvalifitseeruvad professionaalseteks/poolprofessionaalseteks sportlaseks?
Vastus: Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on paljud meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning EOK olümpiamängude ettevalmistustoetust saavad isikud. Poolprofessionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul või sellele lähedasel tasemel, kuid sportimise kõrvalt käib kas tööl või õpib, sportlikust tasemest või spordiala spetsiifikast tulenevalt ei elata ennast ainult sporditegevusega. Sellisteks sportlasteks on paljud individuaalalade Eesti meistrivõistlustel osalevad sportlased, kes ei saa EOK olümpiaettevalmistustoetust, ning paljud Eesti sportmängude esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud.

Küsimus: Kas noortekeskused jäävad avatuks?
Vastus: Noorsootööle kehtivad samad reeglid, mis huviharidusele ja tegevusele. 

Küsimus: Kui kaua piirangud kehtivad?
Vastus: Vabariigi Valitsus hindab piirangute pikendamise vajalikkust jooksvalt.

Küsimus: Mida saavad huvikoolid ja -ringid veel viiruse ennetamiseks teha?
Vastus:

Jälgige, et ruumides oleks nähtaval kohal viiruse leviku tõkestamise juhised, tuulutage ruume; veenduge, et kõik puhastaks käsi.
Rõhutage nii töötajatele kui ka osalejatele, et kohale tohib tulla ainult täiesti tervena. Ka väiksemate haigusnähtudega tuleb jääda koju. Kui lapsed või noored on üldhariduskoolist saadetud distantsõppele eneseisolatsiooni kohustusega, siis nad ei tohi osaleda ka huvitegevuses. Kui distantsõpet rakendatakse ainult õpilaste hajutamise tõttu, ei piira see huvitegevuses osalemist.
Ärge lubage oma ruumidesse inimesi (sh lapsevanemaid), kelle kohapeal viibimine ei ole hädavajalik. Mida vähem kontakte, seda väiksem risk haigestuda.
Hajutage personali ja korraldage töö selliselt, et ka töötajad ei puutuks sagedasti omavahel kokku.
Kui ruumilist hajutatust ei ole võimalik tagada, siis on põhjendatud juhendatud distantsõpe. Osalisele või täielikule distantsõppele üleminekust tuleb kindlasti teavitada ka lapsevanemaid.
Koosolekud, koolitused jne on mõistlik korraldada virtuaalselt. Kui see pole võimalik, siis läbi viia väiksemates gruppides ja õues. Üritused ja võistlused viia läbi õues või lükata edasi 2021. aasta kevadesse.
Koostage töötajatest ning osalejatest nimekirjad rühmade kaupa, kus on nimi, isikukood ja kontaktandmed (telefon või e-post). See on vajalik selleks, et Terviseameti inspektorid saaksid lähikontaktsetega kiiresti ühendust võtta.
Kui mõni huvitegevuses osaleja või juhendaja COVID-19 test on osutunud positiivseks, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada nii oma üldhariduskooli kui ka huviringide juhendajaid. Terviseametile ei pruugi see teave veel olemas olla, seetõttu olge ise aktiivsed Terviseametiga kontakti võtma (kontaktid toodud käesoleva kirja lõpus). Teavitage palun olukorrast ka kultuuriosakonda.

Kultuur, sport ja vaba aeg

Kuni 25. aprillini peavad kõik avalikud siseruumid olema külastajate jaoks suletud

meelelahutusasutused

Kuni 25. aprillini peavad kõik avalikud siseruumid olema külastajate jaoks suletud. See puudutab nii teatreid, kinosid, muuseume, näitusasutusi, konverentse, kuid ka laste mängutube, keegli- ja piljardisaale, ööklubisid, kasiinosid jne. Asutustes, kus saab jätkata organisatsiooni-sisest tööd, tohib seda edasi teha, kui järgitakse koroonaviiruse leviku tõrje nõuedeid. Näiteks puudutab see proove etendusasutustes või uurimistööd muuseumites. 

Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid konverentse, kontserte või teatrietendusi, kus osalevad üksnes esinejad ja vajalik personal.

Kõikides avalikes siseruumides on keelatud eratellimusel ürituste korraldamine.

Välitingimustes on edaspidi lubatud viibida üksnes muuseumide vabaõhualal, avalikel koosolekutel ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel. Kehtima jääb nendes kohtades viibimise või nendest üritustest osavõtmise keeld ajavahemikus kell 21.00-6.00.

Muuseumites peab välialal jälgima, et ala täitumus ei oleks rohkem kui 25 protsenti ning kinni tuleb pidada 2+2 liikumisreeglist. Välitingimustes jääb avalike koosolekute ja avalike usuliste talituste läbiviimine lubatuks, kuid nendest ei tohi osa võtta rohkem kui 10 inimest.

Saunad, basseinid, veekeskused ja ujulad

Kuni 25. aprillini peavad avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad olema suletud.

Piirang ei laiene Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, meistriliigade sportlastele, erivajadusega inimestele, rehabilitatsiooni tegevustele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud inimeste treenimisele.

Kohaliku omavalitsuse korraldatud teenusena tohivad sauna kasutada inimesed, kellel kodus pesemisvõimalused puuduvad.

Kirikud

Kirikud tohivad avatuks jääda individuaalseks palvetamiseks, avalikud jumalateenistused ja usulised talitused lubatud ei ole. Endiselt tohib läbi viia matusetalitusi, kuid seda on soovitav teha üksnes väikeses lähedaste ringis, võimalusel tuleb järgida 2+2 liikumise põhimõtet ning kanda maski. Peielauda ei ole soovitav kodus pakkuda, välja arvatud oma leibkonna liikmetele.

Avalikud koosolekud ja avalikud üritused

Kõikides avalikes siseruumides on keelatud eratellimusel ürituste korraldamine. Välitingimustes on edaspidi lubatud viibida üksnes muuseumide vabaõhualal, avalikel koosolekutel ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel. Kehtima jääb nendes kohtades viibimise või nendest üritustest osavõtmise keeld ajavahemikus kell 21.00-6.00.

Valitsus soovitab tungivalt vältida erapidude korraldamist ning vähendada kontakte teiste inimestega miinimumini. Kui kohtumine on hädavajalik, ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.

Tartu Linnaraamatukogu:

  • võimalik on enne raamatukogu külastamist soovitud teosed e-kataloogis ESTER ette tellida;
  • linnaraamatukogu külastades tuleb kanda maski ja hoida distantsi ning haigena püsida kodus;
  • raamatukogus üritusi ei toimu;
  • raamatukogu ruume on lubatud täita vaid 25 % ulatuses; 
  • raamatukogu teenuseid võib kohapeal kasutada maksimaalselt 30 minutit.

Soovitud raamatu või muu teaviku kättesaamiseks
ei pea alati ise kohale tulema. Raamatukogu pakub järgmisi võimalusi
kontaktide vähendamiseks:

•    Volituse kirjutamine usaldusväärsele inimesele. Volitus võib olla
nii paberkandjal kui digitaalne. Digiallkirjastatud volituse saab saata
meiliaadressile laenutaja@luts.ee  Blankett on meie kodulehel
https://www.luts.ee/Lugejablanketid/volikiri.pdf
•    Kärglaenutuse  kasutamine (teie tellitud raamatule saab järele
tulla lugeja, kellega teie lugejakonto raamatukogu programmis on
ühendatud. Kärglaenutuse kohta saab lähemalt lugeda siit
https://www.luts.ee/index.php/raamatukogu-kasutamine/karglaenutus)
•    Raamatu pakiautomaati tellimine (saatmise tasu tuleb tellijal endal
tasuda) https://www.luts.ee/index.php/teenused/pakiautomaaditeenus

Karlova-Ropka raamatukogust tellitud raamatute kättesaamiseks tuleb helistada tel 7308 473.

Linnaraamatukogu pakub telefoni teel arvutialast abi e-riigi teenuste kasutamise osas. Sealhulgas antakse nõu ka riigiportaali eesti.ee ja patsiendiportaali digilugu.ee kasutamise kohta.

Teenust pakutakse E-N kell 10-12 aprilli lõpuni  telefonil: 736 1379.

Soovitusi raamatukogu kasutamise kohta COVID-19 tingimustes loe lähemalt SIIT.

SPORT

Spordi tegemine:

Siseruumid: 11. märtsist ei ole lubatud siseruumides sportimine . 

Siseruumides võivad treenimisega jätkata üksnes spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvad professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Piirangud ei laiene erivajadusega inimestele. Esiliiga osavõtjate treenimine siseruumides on keelatud.

Välistingimused: välitingimustes sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvatele peredele.

Välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ega koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene piirangud  riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele, erivajadustega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Spordivõistlused:

Alates 11. märtsist on spordivõistlused nii sise- kui ka välitingimustes lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Esiliiga spordivõistlused on keelatud.

Spordivõistlustest ning spordi ja liikumisüritustest tohib osa võtta sisetingimustes maksimaalselt kuni 50 ja välitingimustes maksimaalselt kuni 100 inimest.

Liikumisürituste piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Piirangud ei laiene ka riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Visit Tartu ideed, mida vaba ajaga kontaktivabalt peale hakata:

AHHAA Teaduskeskus
AHHAA Teaduskeskus

Kaubandus ja apteegid

Alates 11. märtsist tohivad jääda avatuks ainult esmavajalikud kauplused.

Avatuks tohivad jääda toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad. Tanklakohvikutes kohapeal toitlustuse pakkumine lubatud ei ole.

Poodides, mis tohivad jääda avatuks ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides tuleb arvestada:

  • ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõudega;
  • 2+2 liikumispiiranguga;
  • maskikandmise kohustusega.

Kõik ülejäänud kauplused peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes juhul, kui klient ei pea kauba kättesaamiseks sisenema ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal luues sinna väljastuspunkti. Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. 

Kaubanduskeskuse üldkasutatavad ruumid, mille kaudu on ligipääs näiteks toidupoodi, on jätkuvalt avatud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kaubanduskeskuse üldalal asuva teenusepakkuja juurde ja pakiautomaatideni.

Külasta kauplusi nii harva kui võimalik, planeeri vajalike toodete ostmist pikema perioodi peale ette.

  • Mõtle eelnevalt ostud läbi, et kaupluses läheks vähem aega.
  • Võimalusel planeeri külastus väljaspool tippaega.
  • Poodi mine ainult üksinda või kahekesi, teiste inimestega hoia 2-meetrist vahet.
  • Osteldes ära puuduta kaupa (nii pakendatud kui pakendamata)  ilma põhjuseta.
  • Pakendamata kujul ostetud puu- ja köögiviljad jms tooted vajavad korralikku pesemist. Soovitav on ka pakendid üle pesta.
  • Väldi ostude eest tasumisel sularaha kasutamist.
  • Kasuta nii palju kui võimalik kaupade koju tellimise võimalusi.
  • Pese käed nii enne kui pärast kaupluse külastamist.

Teenindusettevõtted

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid alates 11. märtsist muutub rangemaks ruumitäitumuse piirang. Ruumitäitumuse nõuet alandatakse 50lt protsendilt kuni 25le protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Teenuse osutajatena tohivad tegevust jätkata näiteks postkontorid, pangakontorid, raamatukogud, ilu- ja juuksurisalongid, kingsepa- ja kellassepatöökojad, autoremonditöökojad, rehvivahetuspunktid jne. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust.

Apteegid

Eestis saab ravimeid osta kahest internetiapteegist: 

Apothekast tellitud kauba toob kuller otse koju:

  • kättetoimetamise tasu on 4 eurot; 
  • Tartu järgmise päeva kuller toimetab tellimused kohale järgmise päeva jooksul alates tellimuse eest tasumisest (kehtib tellimustele, mis on sisestatud E-R kell 08.00-17.00);
  • kuller võtab ise telefoni teel ühendust ja täpsustab üleandmise kellaaja;
  • kulleri teeninduspiirkond on Tartu ja Tartu maakond. 

Tarneviis ei ole saadaval 23.12 - 26.12, 31.12 ja 01.01.2021. Loe lähemalt: www.apotheka.ee/kattetoimetamine

 

Loe ravimiameti lehelt, mida ja kuidas saab internetiapteegist tellida.

 

Haigena ei tohi minna poodi ega apteeki. Ärge oodake toiduvarude ja ravimite ostmisega, kuni olete haigeks jäänud.

Toitlustus

Tartu linna vastutustundlikud toitlustus- ja majutusettevõtted kannavad tarbijamärgist “Siin on turvaline”.  Tarbijamärgise kohta saad lugeda SIIT.

Alates 11. märtsist on keelatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis kohapeal söömine-joomine. Lubatuks jääb ainult toidu kaasamüük.

Toidu kaasamüümisel tuleb jälgida, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti, kehtib maskikandmise kohustus ja järgida tuleb 2+2 reeglit.  Väliterrassidel teenuse osutamine ei ole lubatud.

Piirang kehtib ka toitlustusele hotellides ja muudes majutusettevõtes. Klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu.

Telli toit koju

Soovitame võimalusel tellida toit koju ning vältida kaupluste ja toidukohtade külastamist.  Abistage ka oma pereliikmeid või sugulasi, kellel puuduvad võimalused veebipõhiste tellimuste tegemiseks. Siin lehel olevate linkide alla on koondatud valik nii kohalikest väiketootjatest, suuremate toidukaupluste e-poodidest kui ka piirkondlikest restoranidest ja kohvikutest, mis pakuvad toidu kojukannet.

E-toidupoed
Toidupoed, kust saab Tartus tellida toitu koju. Vaata lähemalt

  • Kriisivarude e-pood. Koostöös Coopi ja Omnivaga on loodud e-pood, mille eesmärk on varustada inimesi esmatarbekaupadega. Valida saab vaid eelkomplekteeritud pakettide vahel. Vaata lähemalt

Kohalikud toidutootjad
Toeta kohalikke toidutootjaid, ostes või tellides kauba neilt. Vaata lähemalt

Valmistoidu tellimine koju või kaasa
Tartu toidukohad, kust saab toitu koju või kaasa tellida. Vaata lähemalt

Toidukullerid
Tartus tegutseb hetkel kolm toidukullerteenust pakkuvat ettevõtet.  Vaata lähemalt.
NB! Samas pakuvad ka mitmed restoranid ise kojukandeteenust, vt seda valmistoidu tellimise lingi alt.

Ühistransport ja jäätmekäitlus

Bussid

  • Linnaliinibusside sissekäikudes on desinfitseerimisvahendid.
  • Bussis tuleb kanda maski.
  • Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.
  • Pileteid ei saa bussis osta sularaha eest. Need, kel bussikaarti ei ole, saavad sõidu eest tasuda ka pangakaardi viipega bussides olevate tuvastite juures

Sõidugraafikuid saab vaadata https://web.peatus.ee/ reisiplaneerijast.

RATTARINGLUS

Linn annab endast parima, et rattaringluse rataste kasutamine oleks viiruste leviku perioodil võimalikult ohutu ja desinfitseerib rattaid nõuetekohaselt iga päev nii rattaparklates kui ka -töökojas. Vastutustundlik tuleb olla aga ka rattaringluse kasutajatel endil ja pidada kinni olulistest terviseohutusreeglitest: 

  • kanna sõites võimalusel kindaid,
  • pärast rattaga sõitmist pese või desinfitseeri kohe käsi,
  • hoia rattaparklas ja rattaga sõites teiste liiklejatega distantsi,
  • 2+2 reegel kehtib ka rattaringluse ratastega, ära mine kambaga sõitma.

Jäätmed

Tartu linna jäätmejaam aadressil Jaama 72c  ja Selli tn 19 jäätmejaam on avatud E-R kl 10-18 ja L-P kl 10-16. 


On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. Kõige olulisem: kui oled haige või kahtlustad haigust, siis ei tohiks jäätmeid liigiti koguda, vaid need tuleb panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Loe täpsemalt keskkonnaministeeriumi juhiseid, kuidas toimida jäätmetega, kui oled koroonaviirusesse nakatunud.

Jäätmetega toimimine avalikus ruumis:

  • Eelista võimalusel korduskasutatavat maski, mis on tihedalt ümber näo. Korduskasutatav mask on majanduslikult soodsam valik ning keskkonnale ohutum. Maski desinfitseerimiseks ja puhastamiseks jälgi tootja või Terviseameti juhiseid. 
  • Juhul, kui ei ole võimalik korduskasutatavat maski kasutada (viirusnakkuse põdemise korral), viska ühekordne mask segaolmejäätmete prügikasti, mis on pealt kaanega suletav, et see ei satuks edasi keskkonda. Kui prügikast ei ole pealt suletav, siis ole maski prügikasti viskamisega hoolas, et kasutatud mask sealt näiteks tuule kaasabil välja ei lenduks.
  • Prügikastist välja lenduv mask kujutab keskkonnale ohtu nagu kõik teised jäätmed. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu lindudele ja loomadele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Ära viska maski loodusesse, mask ei lagune looduses ja muu hulgas see sisaldab mikroplasti, mis võib jõuda pinna- või põhjavette.
  • Mitmed riigid on terviseohutuse tagamiseks soovitanud ühekordse maski ennem äraviskamist sulgeda eraldi kilekotti, eriti avatud prügikasti korral, kui on võimalus, et mask satub sealt väliskeskkonda. Kui otsustad maski eelnevalt kilekotti panna, siis viska see segaolmejäätmete hulka.
  • Ära viska kaitsemaski kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!

Olmejäätmetega toimimine eriolukorras kodumajapidamises, kus on eneseisolatsioonis viibivad võimaliku nakkusohuga või COVID-19 viirusesse haigestunud isikud:

  • Ühekordselt kasutatavat näomaski saab kanda vaid mõne tunni ning seejärel tuleb see ära visata. Maski eemaldamisel tuleb vältida maski välise külje puudutamist ning visata see segaolmejäätmete prügikasti. Võimalusel vältida prügikasti katsumist.
  • Ärge visake kaitsemaski ega muid jäätmeid kanalisatsiooni, see põhjustab ummistuse!
  • Kasutatud salvrätik või taskurätik ning ühekordselt kasutatavad kummikindad visata pärast kasutamist segaolmejäätmete prügikasti. 
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid. Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ning muid jäätmeid tuleb endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega kuni olete tervenenud. 
  • Avalikus ruumis visata kasutatud taskurätid, mask või kummikindad eelistatult pealt suletud prügikasti.
  • Pärast aevastamist ja köhimist salvrätikusse, nuuskamist, maski eemaldamist jm on äärmiselt oluline pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.

Olmejäätmetega toimimine kodumajapidamises, kus ei ole eneseisolatsioonis viibivaid isikuid ega COVID-19 viirusesse nakatunud isikuid:

  • Käituge tavapäraselt ning jätkake jäätmete liigiti kogumist ettenähtud viisil.
  • Eelistage kodust lahkudes korduskasutatavat maski.
  • Ühekordne mask tuleb visata segaolmejäätmete prügikasti. Selleks, et mask ei kujutaks ohtu elusloodusele, tõmba nöörid maski küljest lahti. 
  • Tuletame meelde, et salvrätikud ei ole vanapaber ja ei kuulu vanapaberi konteinerisse. Tavaoludes võib salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaberi visata biojäätmete hulka.
  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Tuletame meelde, et ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutatakse näiteks kauplustes käimiseks vm, ei ole pakendid. Need tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.
  • Kui kahtlustate, et olete nakatunud või haigestunud, järgige punktis 3 toodud juhiseid!

Linnavalitsuse töökorraldus

Linnavalitsusega suhtlemisel tuleb kasutada eelkõige e-kanaleid või telefoni. Kohtumise linnavalitsuse tööruumides peab ette registreerima.

  • Uksed on avatud sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskustes ning linnavalitsuse infokeskuses (raekoja I korrusel).
  • Rahvastikutoimingute osakonda (Küüni tänaval ja Tiigi tänava hoones) võib kohale minna ainult etteteatamisega. Loe lähemalt rahvastikutoimingute osakonna kodulehelt: https://www.tartu.ee/et/rahvastikutoimingute-osakond.
  • Kõigil kohtumistel peavad nii linnakodanikud kui ka neid vastu võtvad töötajad kandma maski või visiiri. Kui linnavalitsusse pöörduval inimesel ei ole maski kaasas, siis antakse see linnavalitsuse poolt.

Raekoja infokeskus

  • Bussikaarte saab osta R-kioskist. Pileteid ja raha laadida saab bussikaardile R-kioskist, veebilehelt tartu.pilet.ee või mobiiliga.
  • Bussikaardi soodustuse saamiseks tuleb soodustust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument (puude otsus vms) saata infokeskuse e-posti aadressile infokeskus@tartu.ee.
  • Tasuta bussikaardi saamiseks tuleb ühendust võtta telefoni või e-posti teel.
  • Tasulisi pikemaajalisi parkimiskaarte saab osta parkimisautomaatidest või veebilehelt parkimine.ee.
  • Parkimis- ja bussitrahve saab vaidlustada, kui saadate digiallkirjastatud vaide/vastulause e-postile vtm@tartu.ee

Tartu linna infotelefonile 1789 saab jätta heakorrateateid ning küsida linnavalitsusega seotud infot ning abi rattaringluse ja bussiliikluse küsimustes.

Sotsiaalhoolekanne

Hoolekandeasutustes on ajutiselt külastuskeeld. Hoolekandeasutuste külastuste lubamise kohta jälgige jooksvalt infot Tartu linna koduleheküljel.

Eakate päevakeskused on suletud.

Toimetulekutoetust saab taodelda ka e-keskkonnas. Linnavalitsus palub isiklikult vastuvõtule pöörduda ainult äärmisel vajadusel.

Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskustes toimub vastuvõtt, eelnevalt on soovitatav leppida telefoni või e-kirja teel kokku aeg kohtumiseks. 

Täiendavat teavet saab sotsiaal- ja tervishoiuosakonna üldtelefonil 736 1300 või e-posti teel  sto@tartu.ee .

Vaimne tervis

Meie igapäevased tegevused ja elurütm võivad hetkel olla häiritud. Mõtle sellele, kuidas sa saaksid olukorraga kohaneda ja luua endale uued positiivsed igapäevarutiinid. Päevakavasse peaksid kuuluma nii kasulikud kui meeldivad tegevused.
Tee endale päevaplaan, selle järgimine suurendab turvatunnet ja vähendab määramatusest põhjustatud abitus- ja hirmutunnet. Täpsemalt saad häid ja kasulikke soovitusi kriis.ee kodulehelt.

  • Maga piisavalt - vähemalt 8 tundi öösel.
  • Ära unusta olulisi toidukordi - mitmekesine, regulaarne toidulaud on hea enesetunde alus.
  • Tee tervisesporti - tervise liikumine on hea nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Võimalusel on hea õues liikumine, kuid ära unusta 2+2 reeglit ning liigu vaid üksi või kahekesi. Liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid.
  • Suhtle pere ja sõpradega - helista, korralda veebipidu Skype’i või muu videoedastus platvormi abil.
  • Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub - näiteks saad ühineda 21-päevase positiivsuse väljakutsega.
  • Väldi alkoholi, suitsu ja narkootikume. 
  • Kasuta lõõgastumistehnikaid - loe raamatuid, vaata filme, meisterda, tee suurpuhastus - asjad, millele enam kasutust ei leia saad viia Tartu Uuskasutuskeskusesse kontaktivabalt, kui helistad nende kontakttelefonile.
  • Jälgi vaid usaldusväärseid infokanaleid - liigne uudistevoo lugemine võib tekitada üleliigset stressi.

Kultuuriministeerium on kogunud rohkelt võimalusi, kuidas eriolukorras koduseinte vahel kultuuri nautida. 

Tartumaa Turism on koondanud laia ülevaate, mida kodus olles teha, valik on alates e-ristsõnadest ja mälumängudest kuni huvitavate virtuaalreisideni välja.

Facebookis on loodud ühtne grupp nimega Karantiiniklubi, kust saab veel lisaks palju mõtteid, kuidas oma aega sisustada, kuid eelkõige infot, kuidas ja kus saab nautida Eesti artistide virtuaalkontserte.

Maailma virtuaalsed muuseumid, loomaaiad, akvaariumid ja teemapargid.

Professionaalne abi

Kui tunned, et iseseisvalt enam vaimse tervisega toime ei tule, pöördu abi saamiseks professionaalide poole.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab Tartus koroonaviiruse levikust tingitud taastavaid aruteluringe. Aruteluringis osalemiseks anna endast märku meiliaadressil helerin.valba@sotsiaalkindlustusamet.ee. Taastav õigus on protsess, mille eesmärgiks on tuua kokku need, keda juhtunu on mõjutanud, arutades selle üle, mis juhtus, millised on osapoolte vajadused ning kuidas juhtunu heastada nii hästi kui võimalik. Taastavas aruteluringis osalenud jagavad enda kogemusi SIIN.

Psühhosotsiaalne kriisiabi:
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisüsteem pakub psühhosotsiaalset kriisiabi kõigile soovijatele. Psühhosotsiaalne toetus on suunatud emotsionaalsetele, sotsiaalsetele, vaimsetele ja hingelistele vajadustele.

Koroonast tingitud segaduse ja muredega toimetuleku soovitusi jagatakse veebileheküljel Peaasi, vaata ka Peaasja veebiseminare kriisiga toimetulekuks.

Psüühiliste probleemide puhul on võimalik abi saada perearstilt, psühhiaatrilt, psühholoogilt, psühhiaatriahaiglast ja usaldustelefonidelt:

  • Kriisiinfotelefon: 1247 (nõustatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles)
  • Riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles)
  • Noorte usaldustelefon: 646 6666 (N–L, kl 19-22)
  • Eluliini usaldustelefon: 655 8088 (eesti keeles, kl 19-7), 655 5688 (vene keeles, K, N, R, kl 19-7)
  • Dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440. Avatud E, T, N, R 12–16; K 16–20.
  • Vaimse tervise nõustamine noorele, lapsevanemale, spetsialistile ja spetsialistide kontaktid eesti ja vene keeles: enesetunne.ee

Maski kandmine

Terviseamet ja Eesti Vabariigi valitsus soovitavad viiruse leviku piiramiseks kanda maski. Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja doktor Arkadi Popov on avaldanud arvamust, et maski kandmine on soovituslik olukordades, kus puututakse kokku teiste inimestega. Oluline on aga meeles pidada, et ka maski kandes tuleks hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahet.

Pea meeles

Loe tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti täpsemaid juhiseid maski õigeks kasutamiseks. Vaata ka ameti ja Kuressaare haigla õpetusi, kuidas mask ise kodus valmis teha. 

 

Kui jääd ise maski valmistamisel hätta, aitavad mitmed kodumaised veebipoed: Manna Couture, Norrison, Sarapiku, Butiik KK, The Korsars, Bellfire, Marat, Tartu Uus Teater, Veta Fashion, T-style. Ühekordseid maske saab tellida näiteks PRO Kosmeetika,, EsmakaitseAllo ja Medifumi veebilehtedelt. Maskid on saadaval ka apteekides ja toidupoodides. Kuna varud täienevad, tuleks maske osta korraga ainult vajaduse piires. 

Kuressaare haigla õpetus maski tegemisest

Kust saada infot?

Muud infoallikad ja abinumbrid

 

  • 1247 on üleriigiline koroonaviiruse infotelefon, millele helistades aidatakse saada vastuseid koroonaviirusega seotud küsimustele. Tasuta telefon töötab 24/7.

  • 600 1247 on häirekeskuse infotelefon, millele saavad koroonaviirusega seotud küsimustes helistada emad ja isad, kelle lapsed on välismaal. Samuti saab sellele numbrile helistada piiri tagant, et nõu küsida.

  • 1220 on perearsti nõuandeliin. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.

  • 677 6822 on üleriigilise tasuta nõuandeliini number, kus E–R kl 9–17 annavad hambaarstid nõu hambamurede korral.

  • 644 6440 on dementsuse infoliin, kust saavad nõu nii dementsussündroomiga inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad.

  • 5331 9976 on ämmaemandate nõuandeliin, kust saab infot Tartu Ülikooli kliinikumi rasedatele ja sünnitajatele pakutava abi kohta.

  • Teave Tartu ülikooli kliinikumi töökorralduse kohta: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/.

  • Noored vanuses 16-26 võivad oma muredega pöörduda portaali peaasi.ee poole, kus nõustatakse videosilla vahendusel.

Vaktsineerimine

Eesti eesmärgiks on võimaldada 2021. aastal kõigile Eesti elanikele vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu ja saavutada võimalikult kõrge hõlmatus vaktsineerimisega. 

Kutse vaktsineerimisele võib tulla Eesti riigi infoportaali Eesti.ee kaudu. Vaata, kuidas suunata riigi teavitusi oma isiklikule meiliaadressile. Juhend

Vaktsineerimise kohta leiad lähemat infot SIIT.

Vaktsineerimise korraldusega seotud üldiste küsimuste korral saab infot telefonil 1247.

Viimati muudetud 30.03.2021