Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Korduma kippuvad küsimused

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
736 1101
 

Korduma kippuvad küsimused puidurafineerimistehase asjus

Miks Tartu linn ei soovi puidurafineerimistehase rajamiseks uuringuid?


Uuringute ehk keskkonnamõjude hindamisega alustamine tähendaks edasiminekut eriplaneeringu menetlusega, mida kohalik omavalitsus ei saa vaidlustada enne, kui see on kehtestatud. Riigi eriplaneering tähendabki sisuliselt seda, et riik võib planeeringu kehtestada kohaliku omavalitsuse seisukohti arvestamata.

 

Tuginedes olemasolevatele uuringutele, teame me juba täna, et tehasel on negatiivne mõju Emajõe ja Peipsi järve veekvaliteedile ning arvestades Emajõe ning Peipsi järve praegust olukorda, ei tohi jõkke ning järve enam reostusaineid juurde lasta.


Kas on teada, milline on Emajõe ja Peipsi järve seisund praegu?


Jah. Ida‐Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud 07.01.2016) alusel on nii Emajõe kui Peipsi järve ökoloogiline seisund halb.
Ökoloogilise seisundi skaala:  väga halb - halb - kesine - hea - väga hea.


Eesti riik on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas seadnud eesmärgiks jõuda Emajõe ja Peipsi järve hea seisundini aastaks 2027. Selline eesmärk on seatud ka Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis. Tehase rajamine ei aita kindlasti selle eesmärgini jõudmisele kaasa.


Millele tuginedes arvab Tartu, et plaanitav tehas keskkonnaseisundit halvendab?


Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander on välja toonud, et tehase rajamisega suureneks märgatavalt fosforikoormus, mis ongi Peipsi järve seisundi pikaajalise halvenemise peapõhjus. Professor Mander tõi välja, et plaanitava tehase rajamisel lisanduks aastas Emajõkke kõige lõdvemate normide puhul umbes 60 tonni fosforit aastas. See lisanduks praegusele 100 tonnile.

 

Tähelepanuväärne on seegi, et näiteks Tartu olmereoveepuhastuse piirnorm, millega peab veepuhastamisel arvestama Tartu Veevärk, on 0,5 mg/l, planeeritaval tselluloositehasel on see valitsuse määruse alusel aga 2 mg/l. See tähendab, et Tartu Veevärk peab Emajõkke lastava vee puhastama neli korda puhtamaks kui seda hakkaks tegema planeeritav tehas.


Mida uuringutega üldse uuritakse?


Uuringute plaani alles koostatakse eriplaneeringu menetluse käigus, aga selge on see, et ei uurita seda, kuidas tehas võiks keskkonda paremaks muuta, vaid seda, kui palju võiks veel Tartu, Emajõe ja Peipsi keskkonnaseisundit halvemaks muuta. Pole olemas tehast, mis muudaks keskkonda puhtamaks.


Kui tehas oleks haisuvaba, kas siis see sobiks Tartusse?

 

Haisuvaba tselluloositehas on ebareaalne. Ka kõige moodsama tehnoloogiaga tehased, sh Soome Äänekoski tehas, mida Est-Fori arendajad ise on analoogina nimetanud, haisevad.

 

Kas Tartu ei soovi juurde uusi töökohti ja ettevõtteid?


Loomulikult soovib, kuid kompromissi ei saa teha keskkonna arvelt. Kui linnas elukeskkond halveneb, siis võivad mitmed teised investeerijad siia oma ettevõtted loomata jätta. Tartu on ettevõtlusele avatud ja siin asub praegugi palju suurettevõtteid, nagu näiteks Hanza Mechanics, Tartu Mill, Estiko-Plastar, Metec, Sangar, TMB Element, A. Le Coq jt


Miks Tartu puidutööstust ei toeta?


Tartu toetab ka puidutööstust, aga mitte keskkonna arvelt. 2015. aasta andmete põhjal on puidutööstus olnud siinse piirkonna kõige võimsam majandusharu, mille käive oli 334 miljonit eurot ja kus töötas 2300 inimest. Puidu väärindamisega tegelevad Tartus sellised edukad ettevõtted nagu Kodumaja, Lemeks, Palmako, Arens, Tarmeko jm.


Mida ütlevad Tartu linna arengudokumendid ettevõtluse arendamise kohta?


Tartu linna arengudokumentidest tuleneb selge nõue hoida ja parandada keskkonda ning arendada ettevõtlust, mis välistab looduskeskkonna seisundi halvendamise.

Tartu on alati olnud ettevõtlusele avatud linn. Igal aastal investeerivad meie ettevõtted kümneid miljoneid eurosid Tartu ettevõtluskeskkonda. Tartu edukus nii haridus- kui ka majandusmaastikul ei saa sõltuda vaid ühest tselluloositehasest - oleme linna arendanud väga mitmekülgset ja keskkonnasõbralikku tööstust ja nutikat ettevõtlust siia kutsudes.


Miks linn on eriplaneeringu vastu?


Eriplaneering ei arvesta linna arenguplaanidega ja annab võimaluse kohalike inimeste arvamustest üle sõita. Jääb arusaamatuks, milles seisneb suur riiklik huvi tehase rajamisel Emajõe äärde. See on arendaja huvi. Riikliku huvi määra või selle puudumist näitab see, et riik ei ole ise olnud initsiaatoriks selle eriplaneeringu tutvustamisel tartlastele. Tartus hinnatakse häid euroopalikke asjaajamistavasid igas eluvaldkonnas, ka planeeringute menetlemisel.


Mida heidab Tartu vabariigi valitsusele ette?


Riigi eriplaneeringu algatamisel peab olema selge, milline on riigi huvi. Siiani ei ole seda suudetud adekvaatselt põhjendada, miks on antud juhul investori ärihuvi ka riigi huvi. Puidurafineerimistehas ei kuulu riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ja maavarade kaevandamise valdkonda, mille rajamiseks on planeerimisseaduse järgi riigi eriplaneeringu koostamine ette nähtud.


Samuti ei pea Tartu linn õigeks seda, et eriplaneeringu algatamise staadiumis on tehase asukoha eelvalik juba tehtud, sealjuures pole sisuliselt võrreldud alternatiivseid asukohti ega kaasatud kohalikke omavalitsusi ja laiemat avalikkust. Asukoha valiku tegemisel on selgelt lähtutud arendaja majanduslikest huvidest, mitte riigi huvidest.


Kas Tartu poliitikud on tselluloositehase teema oma valimisvankri ette rakendanud?


Poliitikute kohus ongi seista oma valijate eest ja väljendada nende tahet. Küsitav olukord oleks siis, kui poliitikud tartlaste tahet eiraksid. Tartu poliitikutele on toeks enam kui 8000 kodaniku toetusallkirja, millega öeldakse tehase ehitamisele "ei".

 

Mis saab siis, kui valitsus eriplaneeringuga edasi läheb?


Tartu Linnavalitsus saatis 19. märtsil valitsusele taotluse lõpetada riigi eriplaneering. Pärast valitsuselt konkreetse seisukoha saamist, kavandame oma edasised sammud.


Pole ju otsustatud, kuhu tuleb tehas. Miks tartlased arvavad, et see tuleb Tartusse?


Arendajad on korduvalt rõhutanud, et ainus sobiv asukoht tehasele on Suur-Emajõe vesikonnas Tartu lähedal. (Vt http://biorefinery.ee/tehasest/)

Tehase rajamiseks vajaliku 100 hektari suuruse maa-ala 10 km raadiuses on vajalikud raudtee- ja maanteeühendus ning piisav mageveekogus. Neist tingimustest on selgunud ka asukoht, mis võib jääda Vorbusele (Tartu linna territoorium pärast haldusreformi) või Kärknasse (Tartu vald). Arendajad pole sellest ka saladust teinud, et Tartu lähedus on ainuvõimalik asukoht ja plaani B neil ei ole.


Mida arvavad tehase asukohast Tartu linna ümbruse vallad?


Märtsi lõpul toimunud Tartumaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek toetas Tartu linna taotlust, milles nõutakse Vabariigi Valitsuselt riigi eriplaneeringu lõpetamist puidurafineerimistehase kavandamiseks Viljandi ja Tartu maakonda. Tartu linna taotlust toetab seitse Tartumaa omavalitsust, üks on vastu.


Tehase arendajad on toonud näiteid, kuidas tselluloositehased asuvad ülikoolilinnade lähedal. Miks Tartu end paremaks peab?

 

Euroopa Liidus on tuhandeid linnu, kus asub ülikool, ning vaid kaheksa tehast tuhandest Euroopa Liidus asuvast paberi- või tselluloosivabrikust asub mõne sellise linna läheduses. On ilmne, et kaheksa on antud asjaoludel väga väike arv, ning et sellist olukorda, kus tehas ja ülikoolilinn on lähestikku, püütakse pigem vältida.

Euroopas on 1000 paberi- või tselluloositehast: https://www.risiinfo.com/product/2014-european-pulp-and-paper-mill-map/

Ülikoole on EL statistika kohaselt Euroopas 4000: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=LEGISSUM%3Ac11067


Kuhu siis tehas võiks tulla?


Tehasele asukoha otsimine ei ole Tartu otsustada. Sobivaima asukoha oleks pidanud riik välja selgitama eriplaneeringu algatamise käigus. Aga hetkel eriplaneering seda ei tee, sest asukoha eelvalik on juba tehtud. Mitmed Eesti omavalitsused on avaldanud valmisolekut läbirääkimisteks puidurafineerimistehase rajamiseks oma piirkonda.


Miks tartlased on nii närvi läinud?


Küsimus ei ole ju ainult Tartus ja tartlastes. Küsimus on selles, kuidas on riik ja ettevõtjad asju ajanud ja püüdnud kohalike omavalitsuste huvidest mööda ja üle sõita,

Tartu ei ole nõus miljarditehase naabriks saades keskkonnakahjusid kandma.

Viimati muudetud 02.04.2018