Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-6°
-6°

Perelepitusteenus

Perelepitusteenus

Lahutusega lõpeb paarisuhe, mitte last hoidev ja armastav vanemlus

Partnerlussuhte lõpp esitab vanematele väljakutse luua üksteisega teistsugune suhe. Kuigi endine abikaasa või elukaaslane ei ole enam partner püsisuhtes, on ta endiselt lapsevanem ning asendamatu kaaslane oma lapse elus. Tihti pöörduvad lapsevanemad lapsega seotud vaidluste lahendamiseks kohtusse, kuid praktika näitab, et kohtumenetluse käigus kipuvad vanad pinged pigem süvenema. Pikale veninud pingeolukord on aga kahtlemata kurnav nii lapsele, lapse vanematele kui ka nende lähedastele.

Mis on perelepitus, perenõustamine ja pereteraapia?

Perelepitus, pereteraapia ja perenõustamine on kõik teenused, mis toetavad perede toimetulekut ja ennetavad võimalike murede tekkimist või süvenemist tulevikus. Kui pereteraapia ja perenõustamise teenused keskenduvad sellele, et aidata perel koos püsida, siis perelepitus seevastu on mõeldud ühiste laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele mitte enam partnerina, vaid just lapse vanematena. Kui vanemad lähevad lahku, lõpeb nende paarisuhe – vanemlussuhe aga jätkub, sest laps vajab endiselt mõlema vanema tuge.

Lahutuse käigus või selle järgselt muutub laste ja perede elukorraldus suuresti. Näiteks lapse alaline elukoht, lasteaed või kool, lapsega suhtlemine, reisidel käimine, lapsega seotud kulude jagamine, elatisraha küsimused vms on teemad, milles kokkuleppele jõudmine võib olla keerukas või sootuks nii pingeline, et see hakkab kahjustama laste arengut ja elu. Sellisel juhul on lapsevanematele toeks perelepitaja, kelle juhendamisel ja suunamisel on lapsevanematel võimalik saavutada lisaks kokkuleppele ka oskus suhelda lapsevanematena lapsi kahjustamata ka edaspidi.

Psühholoog, perelepitaja ja superviisor Ingrid Tiido kirjeldab perelepituse eesmärke nii: Erinevad uuringud näitavad, et lapsi ei mõjuta mitte lahutus vaid see, mis lahutusega kaasneb. Ehk vanematest sõltub, kui traumaatiliseks ja pikaajaliseks muutub lahutuse olukord lapse jaoks. Et lapsed ei peaks valima vanemate vahel ja saaksid elada kahes kodus, peavad vanemad leidma viisi, kuidas oma konflikte ja viha ohjeldada. Lahutatud vanemad ei pea olema sõbrad, et neil oleks koostöö ja vanemlik suhe. Lahutatud vanemad peavad oma tööd edukalt tegema vaid teineteisega suhtlemisel ja koostööl. Ja otse loomulikult on neil ühine eesmärk: üles kasvatada õnnelikke ja hästi kohanenud lapsi. Kui vanemad seavad lapse huvid tõepoolsest esikohale, siis võivad lapsed olla lihtsalt lapsed, mitte igavesti nö lahutuslapsed.“

Perelepituses osalevad mõlemad lapsevanemad, kellel endil peab olema initsiatiiv ja tahe koostööks. Perelepitusteenus ei ole võluvits, kus keegi kolmas lahendab kõik probleemid. Eelkõige on perelepitus hea võimalus lapsevanematele, oma laste elu ekspertidena, jätta vastutus oma laste heaolu eest endi kätesse ning korraldada oma lastele võimalikult parim ja õnnelikum tulevik.

Perelepitusteenuse saamise võimalused

Perelepitusteenust on tänasel päeval võimalik saada mitmel moel. Üks võimalus on pöörduda otse teenuseosutaja ehk perelepitaja poole, kes pakub tavaliselt tasulist perelepitusteenust. Teine võimalus on teha koostööd elukoha järgse lastekaitsetöötajaga, kes saab nõustada ja juhendada lapsevanemaid professionaalsel moel ja eelkõige lapse huve hoidvalt sobivaima toetuse ja teenuse saamisel, sealjuures pakkuda võimalust toetada perekonda perelepitusteenuse eest tasumisel. Kolmas võimalus on pöörduda sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonda, kus koostöös sotsiaalministeeriumiga arendatakse ja valmistatakse ette riiklikku perelepitussüsteemi ning pakutakse perelepitust tasuta teenusena. Teenusepakkujaks on uued perelepitajad, kes praktiseerivad superviisorite toel värskelt õpitut.

Teenuse saamiseks palume lapsevanematel pöörduda perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee aadressile.

Perelepitusteenust arendame Sotsiaalkindlustusametis suvel alguse saanud pilootprojekti raames 15 kohaliku omavalitsuse kaudu (sh ka Tartu Linnavalitsus). Nende omavalitsuste pealt  hindame teenusele jõudmise kiirust ja mugavust ning kujundame välja koostöömudelid erinevate erinevate organisatsioonide vahel.  Kohalike omavalitsustega pingutame ühiselt selle nimel, et perelepitusseaduse jõustumisel on loodud tasuta ja professionaalne riiklik perelepitusteenus kõikides Eesti piirkondades.

Kuhu pöörduda

Perelepitaja leidmiseks või täiendavate vanemlusega seotud küsimuste korral:

Perelepituse meelespea

  • Perelepitus on vabatahtlik.
  • Perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetluses.
  • Vanemad on võrdsed ning nad otsivad lapsele parimat võimalikku lahendust ise.
  • Perelepitaja on neutraalne vahendaja, kellel on professionaalsed teadmised ja vastav väljaõpe.
  • Perelepitus ei sobi üldiselt siis, kui suhtes esineb vägivalda.
  • Perelepitus pakub võimalust teha kokkuleppeid kohtuväliselt ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka peale lahkuminekut.

Pilootprojekti teostatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ projekt „Riiklik perelepitussüsteemi loomine” raames.

Viimati muudetud 24.09.2021