Tartu ROHEring

Tartu ROHEring tõstab olemasolevate rohealade väärtust ning liidab nad kokku üheks süsteemiks, kus linnaloodusel on võimalik kasvada, elada ja liikuda. Projekti kuuluvad nii kolm looduskaitseala kui ka näiteks Emajõgi, kalmistud ja eraaiad. Igal rohealal on suur väärtus linnalooduse mitmekesisuse loomisel.

Tartu ROHEringi projektialad on kantud Tartu kaardirakendusse ja aladega saab tutvuda siin.

Ülejõe, Barclay, Uueturu, Kaubahoovi, Vabaduse puiestik, Raadi park, Dendropark

Vähendame valitud aladel niitmistihedust ja laseme taimedel õitseda. Külvame sobivatesse kohtadesse kodumaiste liikide seemneid ning istutame puid ja põõsaid. Eelistame lehtede parkidesse jätmist ja purustamist, kus võimalik.

Selles pargis on aastatega välja arenenud salumetsa* liikidega pargi kujundamiseks soodsad tingimused.

Loome siia linnasalu, et tutvustada Eestis juba haruldaseks jäänud salumetsa kasvukohatüüpi ning muuta Tartu kesklinn elurikkamaks.

Enne linnasalu loomist on tehtud ettevalmistus- ja hooldustöid. Nende käigus langetati mõned kehva tervisega või pimeduses kiratsema jäänud puud. Nii jõuab puiestikku rohkem päikesevalgust. Rohkem valgust annab kasvuvõimaluse uutele taimekooslustele ja park muutub vaheldusrikkamaks nii loomadele kui inimestele.

Pargis asuvad püütüved on elustikupuit ja need on siia jäänud selle pargi hooldustöödest, kuid toodud ka mujalt linnast, kus oli tormimurdu. Need tüved on suurepärased elupaigad sammaldele, samblikele, seentele ja putukatele. Samal põhjusel tekitatakse parki oksavalle ja -kuhilaid, kus leiavad pelgupaiga siilid, hiired, tolmeldajad ja teised elurikkuse esindajad. Mitmel kevadel on linnasallu istutatud lageraielankidelt toodud alusmetsa taimi, et tuua siinsesse pargimaastikku enam värvi ja õisi. Samuti tihendatakse põõsarinnet, mis pakub elupaika paljudele lindudele.

Linnasalu ei hooldata regulaarselt, siin niidetakse ainult laiguti ja lehed jäetakse maha kõdunema. See on omamoodi katse nägemaks, kuidas salumetsa-laadne kooslus ajas areneb ja muutub. Linnasalu on võimalus vaadata, kuidas loodus ise parki kujundab ning ümber mõtestada, milline võib üks park olla ja mida see pakub nii inimestele kui ka loodusele.

*salumets on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest (tamm, saar, vaher, pärn, jalakas),

nüüdseks on neid säilinud vahe. Salumetsas on viljakas muld ja mitmekesine põõsarinne (harilik sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, harilik toomingas, harilik pihlakas jt), samuti rikas alustaimestik (sinilill, ülased, kuldtäht, sõnajalad, jänesekapsas jt). Salumetsad moodustavad Eesti metsadest ainult 5%.

Linnasalu on lisaks paljudele liikidele koduks ka mitmele biodisaini elemendile. Need arhitektide, maastikuarhitektide ja disainerite tööd rõhutavad looduse erilisust, olulisust ja näitavad võimalusi, kuidas disain ja arhitektuur saavad elurikkust toetada.

Elustikutüved

ALPS maastikuarhitektid (Läti)

Looduslikud elemendid nagu tüved ja kivid jõgede kallastel pakuvad mitmeid eeliseid nii linnakeskkonnale kui ka looduslikele ökosüsteemidele. Need suurendavad elurikkust, loovad elupaiku eri loomaliikidele putukatest lindudeni, aitavad kaasa tervema ja vastupidavama ökosüsteemi kujunemisele. Lisaks on looduslike elementide paigutamine kallastele ooskõlas jätkusuutlike kaldaalade taastamise võtetega, kujundades dünaamilise jõeäärse maastiku, mis pakub võimalust õppida tundma vooluveekogusid.

Tüvekimp

LLRRLLRR arhitektid (Eesti)

Metallvööga on kimpu seotuderineva diameetri, kõrguse, töötluse ja lagunemisastmega tüved. Tüvekimp on energiaallikas ja organismide elupaik, kus kõrgematel kohtadel on lindude vaatluskohad, tüved on mistahes organismidele toitumis- ja pelgupaigaks ning tüvede vahele tekkiv inimestele kättesaamatu risu ja kõdu on looduslikuks toiduks ja varjepaigaks.

Mikrodukt “Biolusikas”

TajuRuum maastikuarhitektid (Eesti)

Tee sisse lõigatud nn lusikaga on elupaiku serveeritud mitmetele niiskust nautivatele taime-, putuka- ja loomaliikidele.

Lusikas kaevati ümbritsevast maapinnast madalamaks ja vooderdati toorsavikihiga, mis hoiab sademevett pinnasesse imbumast ning tekitab märjema mikrokeskkonna. Kaldataimed liigendavad nõo niiskuslembetele eluvormidele veelgi hubasemaks.

Üle lusika jalutades vaadake – keda või mida selles biosupis jalge all ja tee kõrval tegutsemas märkate.

Savist elupaigad

Keraamik Lauri Kilusk (Eesti)

Savist on 3D-prinditud eri kuju ja suurusega elupaigad-skulptuurid kõrges rohus, kändudel, tüvede küljes ja okste vahel. Vaadake, kas leiate kõik mikroelupaigad linnasalust üles.

Siin kasvab elurikas lopsaka taimestikuga linnarohtla.

Linnarohtlas kasvavad peamiselt kodumaised taimeliigid ja nende sordid oma ilus ja uhkuses, et toetada nii tolmeldajate kui ka taimeriigi liigirikkust. Siin kasvav taimekooslus on nn uus ökosüsteem, mille on kokku pannud inimene, kuid inspiratsiooni selleks on saadud looduses esinevaid kooslusi uurides. Linnarohtla kavandamisel on arvestatud sellega, et igal aastaajal pakuks midagi silmailu. Need võivad olla õied, huvitava struktuuriga lehed või teistest eristuv värv. Linnarohtla olulised osad on ka puud, põõsad ja rohttaimed. Need on kombineeritud nii, et tekivad mitmerindelised grupid. Vormikad taimegrupid vahelduvad pargiaasade ja piknikumuruga. Kõik pargis kasvavad puud ja põõsad on põimitud linnarohtla osaks.

Tartu linnarohtla esimene osa istutati Uueturu parki 2022. aastal ja suuremad tööd viidi lõpuni 2023. ja 2024. aasta kevadel. Rohtla valmimine võtab aega, see ei saa valmis üleöö. Loodus vajab kasvamiseks aega nii linnas kui linnast väljas. Mõned taimed vajavad väljaarenemiseks mitu aastat, mistõttu näeb rohtla mõne aasta pärast välja hoopis teistsugune kui vahetult pärast istutamist. Iga järgneva aastaga muutub Uueturu park lopsakamaks ja värvilisemaks, pakub elupaika linnaloodusele ning suurepärast võimalust inimestele siinse elustikuga tutvumiseks.

Linnarohtla rajamine on osa nii LIFE-programmi Tartu ROHEring (urbanLIFEcircles) tegevustest kui ka Tartu 2024 kavasse kuuluvast “Kureeritud elurikkuse” projektist.

Niidud on ühed maailma mitmekesisemad kooslused, ületades väiksemal skaalal, näiteks 1 m² kohta isegi vihametsi. Eestis on poollooduslikud kooslused oluline kasvupaik pea 700 taimeliigile. Niidu õiterohkusest saavad kasu ka tolmeldajad, kelle arvukus on maakasutuse muutuste tõttu langemas.

Uueturu linnaniidu rajamisega alustati 2020. aasta sügisel, kui kooriti murukamar ja linlased külvasid kodumaiste niidutaimede seemnesegu. Juba järgmisest suvest alates on linnaniidul pakkunud õiteilu mitukümmend taimeliiki. Pool-looduslik kooslus kujuneb välja pikkamisi ning on igal aastaajal ja hooajal erineva ilmega. Uueturu niitu niidetakse kord või kaks suve jooksul, et alati midagi õitseks ning seemned saaksid valmida.

Linnaniit toetab nii liigirikkust kui ka inimeste vaimset tervist – mida mitmekesisem on ümbritsev keskkond, seda parem on inimesel seal olla. Elurikkust väärtustades ja sellest rõõmu tundes saab igaüks olla looduskaitsja.

Raadi ja Pauluse kalmistud

Paigaldame pesakaste ja joogikohti lindudele ning nahkhiirtele.

Linnalooduse toetamisel on lisaks avalikele haljasaladele oluline roll ka koduaedadel ja kooli- ning lasteaiaõuedel. Töötame projekti käigus välja erinevaid elurikkust soosivaid lahendusi ja tegevusi, mida igaüks saab läbi viia.

Raadi, Ropka-Ihaste ja Anne LKA

Toetame projektitegevustega Tartu looduskaitsealade hooldust, anname soovitusi kaitsekavade täiendamiseks ja taastamistööde läbiviimiseks, tõrjume invasiivseid võõrliike ja parandame kaitsealuste liikide elupaigatingimusi.

Maarjamõisa välja rohealal püütakse leida parimaid võimalusi linnakeskkonna elurikkamaks muutmiseks. Loodussõbralikum linn kosutab tartlaste vaimset ja füüsilist tervist, lopsakus vähendab müra ja tolmu, hoiab linna suvel mõnusalt jahedana ning imab rohkem vihmavett. Inimese kauged eellased sõltusid vaid looduses leiduvatest ressurssidest, mistõttu tekitab külluslikus keskkonnas viibimine meis senimaani rahulolutunde.

Just kariloomade abil on Eestis tekkinud ja läbi ajaloo säilinud liigirikkad poollooduslikud kooslused. Seepärast niidavad suvel ka seda näidisala rahulikud ja vaiksed lambad. Loodussõbraliku lahendusena hoiavad nad taimed madalamatena, aitavad vältida võsastumist ja annavad niimoodi võimaluse mitmekesise taimekoosluse tekkimiseks. Lammaste pabulad aga meeldivad mitmesugustele putukatele, putukad maitsevad omakorda lindudele. Nii saab karjamaast mõne aastaga mitmekesise taimestikuga elurikas ala. Maarjamõisa välja niidualade taastamine kulgeb aegamööda. Siia on plaanitud niiduala taastamise katselapid, mille abil on Tartu Ülikooli teadlastel võimalik saada väärtuslikku infot niitude loomise ja taastamise kohta. Näiteks külvatakse Eestis kasvatatud omamaiseid taimeliike, tuuakse doonoralalt mükoriisaga rikastatud mulda ja rajatakse uued niidulaigud, mis seemneid edasi levitavad. Et niidualade taastamine võtab mitu aastat, näeme alles paari aasta pärast, kuidas need katsed õnnestuvad.

Mitmesugused maastiku rikastavaid elemendid, mida siin alal näeb – kivid, lamapuit ja oksad –, pakuvad puhke- ning mänguvõimalusi, kuid on samavõrra olulised seentele ja putukatele, pisiimetajatele ning lindudele.

Maarjamõisa väljal on mure invasiivsete võõrliikidega – siin vohavad kuldvits, pargitatar ja lupiin, kes aedadest loodusesse levinuna võimust võtavad ning Eesti oma taimeliikidel kasvada ei lase. Proovime nemad Maarjaväljalt välja viia. Sellele saab kaasa aidata ka linnaelanik, kes invasiivseid võõrliike oma aias väldib ja hävitab.

Oled Maarjamõisa väljale alati oodatud! Hoia, mida näed, ning katseta julgesti ka oma koduaias!

Maarjavälja näidisala on valminud programmi LIFE projekti „Tartu ROHEring“ ühe tegevusena Tartu Ülikooli ja Tartu linna koostöös. Ala maastikuarhitektuurilise lahenduse on loonud Merle Karro-Kalberg.

Toetame seal juba kasvavaid taimeliike, istutame juurde põõsaid ja puid, et pakkuda mitmekesisemat elupaika. Paigaldame loodussõbraliku valgustuse, mis häiriks võimalikult vähe loomi ja pakuks turvatunnet inimestele.

Jaamamõisa oja on ligi kolme kilomeetri pikkune ja saab alguse Raadi looduskaitsealalt. Kaks kilomeetrit voolab see maa peal, viimase kilomeetri aga maa all betoontorus. Viime projekti käigus läbi eeluuringud, et selgitada oja maapeale toomise võimalikkust. Samuti korrastame hetkel maa peal voolava osa kaldad ja loome tervikliku rohekoridori ning puhkeala.

Muudame Emajõe kaldad mitmekesisemaks - külvame sobivaid taimeliike, istutame põõsaid ja puid ning loome elupaiku kahepaiksetele.

Kevadise sula järel jääb Anne kanali ääres olevatesse madalamatesse lohkudesse vesi püsima, mis loob kahepaiksetele näiliselt soodsa kudemispaiga. Kahjuks kuivas lomp varem enne konnakulleste moonde lõppu ära, mistõttu kaevati projekti toel 2023. aasta detsembris lohku natuke sügavamaks, et anda kahepaiksetele võimalus siin edukalt sigida ja ümbritseval harva niidetaval rohealal suureks sirguda. Konnalombi juures lastakse ka murul kõrgemaks kasvada ja ala niidetakse vaid kord kuni kaks aastas, et vältida konnade hukkumist ja pakkuda toitumisala konnadele, tolmeldajatele ning paljudele teistele.

See ei ole mänguväljak. See on õppimise koht. Väliõppeklass, kus saab korraga tundma õppida loodust ning riskimängu. Siin saad mängida nii, nagu inimlapsed on loodud mängima – ronides ja hüpates, läbi pugedes ja mustaks saades, riske võttes ja nendest õppides.Kõige tõhusam
õppimine toimubki mängu kaudu.

Looduses mängimine on vajalik laste vaimseks ja füüsiliseks arenguks. Kahjuks viibime üha vähem keskkonnas, millega meie organism on aastatuhandete jooksul kohastunud. Loodusest kaugenemise tulemuseks on allergiad,
mikrobioomi vaesestumine, vähene liikumine ning vaimse tervise allakäik.

Aastaringselt looduses mängimiseks on
linnalastel vähe võimalusi. Metsiku mängu alad toovad loodust tagasi laste igapäevaellu. Lisaks võimaldab looduslikul alal mängimine tundma õppida loodust tema mitmekesisuses ja ilus. Kes loodusega varakult kokku puutub, õpib seda ka väärtustama ja hoidma.

Riskimäng arendab laste füüsilist enesekindlust, annab oskused looduses toime tulemiseks ning suurendab iseseisvust. Lapsevanem, hoia oma järeltulijal siin silm peal, kuid anna talle ka ruumi väikesi vigu teha ja nendest õppida.

Riskimänguks on vaja kolme elementi. Esiteks, selleks sobiv ruum. Teiseks, lahtised osad. Siit alalt leiad kive ja oksi, lehti ja õisi, aga ka muid esemeid, mida saab loovalt mänguks kasutada.

Kolmas riskimängu element on täiskasvanu, kes ütleb mängule „jah“. See ala on katsetamise ruum ka lapsevanemale – kas suudame siin öelda vähem „ei“ ja rohkem „jah“, andes lastele ruumi areneda ja õppida?

Siin alal on olemas mängujõgi, kääbikuurg, ronimistorn, pajuonn, mudakohvik ja väga palju muudki. Kutsume sind ala avastama ja uurima!

Ala on ehitatud taaskasutusmaterjalidest ja
looduslikest materjalidest. Ala ehitus toimus vabatahtlike talguliste osalusel. Suur tänu
kõigile, kes käed külge panid! Eriline tänu kuulub Tartu Terakese lasteaia Marjaterakeste rühmale, kes aitasid ala planeerida. Aitäh, et jagasite oma häid mõtteid ning tõite oma vanemad talgutele!

Botaanikaaia metsiku mängu väliõppeklass valmis Tartu linna ja Tartu Ülikooli koostöös. Väliõppeklassi ehitust rahastati Tartu ROHEringi (urbanLIFEcircles) projektist ning ülikooli poolt. Ala aitasid planeerida KINO maastikuarhitektid.

Projektialade elurikkuse seisundi monitoorimine

Projekti eesmärk on välja töötada teaduspõhiseid lahendusi, mis toimiksid erinevatele elustikurühmadele. Selle jaoks on vaja hinnata, milline on nende seisund praegu Tartu linnas ja seetõttu monitoorivad Tartu Ülikooli teadlased 2023. aasta kevadel ja suvel projektialadel soontaimede, putukate, selgrootute ja lindude liigirikkust ning arvukust.

Supilinna tiigi puhastamine ja kallastele taimede istutamine

Supilinna tiik on hetkel kinnikasvanud ja paljudele liikidele elamiskõlbmatu. Seetõttu võtame ette tiigi puhastuse, süvendamise ja parandame kaldataimestikuga kahepaiksete elupaigatingimusi.

Niitmisrežiimi muutmine

Tihe niitmisrežiim ei sobi paljudele taimeliikidele ja ei lase olemasolevatel õitseda. Proovime osadel aladel vähem niita (näiteks üks või kaks korda suve jooksul) ja muuta pargid mitmekesisemaks. Kindlasti jäävad alles ka tihedamalt niidetavad alad pikniku pidamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Niitmisrežiimi muutus, ennekõike niitmise sageduse vähendamine ja sobiva niitmiskõrguse valimine mõjutab ka tolmeldajaid: õitsvate taimede arvukuse kasv meelitab ligi nii rohkem liike kui ka rohkem isendeid.

Võõrliikide tõrje

Tartu linnas on leitud invasiivseid võõrliike, mis tõrjuvad välja Eesti kohalikud taimed ja võtavad võimust kogu ala üle. Tõrjume projektialadel kasvavat kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja hulgalehist lupiini (Lupinus polyphyllus) ning katsetame erinevaid meetodeid, et leida neist tõhusaim.

Kodumaisete taimede seemnete külvamine

Külvame osadele murualadele ja peenardesse kodumaisete taimede seemneid, et toetada nii kohalikke taimeliike kui ka putukaid ja nendest toituvaid loomi.

Pesakastide paigaldamine lindudele

Paigaldame linnas elavatele linnuliikidele sobivaid pesakaste.

Varjekastide paigaldamine nahkhiirtele

Looduses leiavad nahkhiired varjepaiku puuõõnsustes, hoonetes, sildades jt rajatistes, kuid linnas võib neid vahel väheks jääda. Varjekast on hea võimalus nahkhiirtele täiendavate varjevõimaluste pakkumiseks.

Putukahotellide paigaldamine

Putukahotellide linna rohealadele paigaldamine pakub elu- ja varjepaika paljudele erinevatele putukatele, kes aitavad tolmeldada taimi, on toiduks teistele ja hoiavad kahjureid kontrolli all.

Elupaiga pakkumine putukatele surnud puidu näol

Surnud lamapuit ja püstisurnud puud pakuvad elupaika spetsiifilistele liikidele, kes toituvad surnud puidust ja on head lagundajad. Kui tavaliselt viiakse puutüved parkidest ära, siis soovime osadel projektialadel sobivatesse kohtadesse need alles jätta ja seeläbi uusi elupaiku luua.

Eraaedade elurikkust soosivate tegevuste toetamine

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks linna haljasaladele ka eraaiad. Soovime toetada erinevaid elurikkust toetavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu.

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks haljasaladele ka eraaiad. Toetame erinevaid elurikkust soodustavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu.

Linna matkaraja loomine

Loome projektialasid ühendava virtuaalse matkaraja, mida läbides saavad linlased uusi teadmisi rohealadest, erinevatest liikidest ja elurikkusest. Osadel matkaraja lõikudel arendame välja ka füüsilise taristu ja loome juurde puhkealasid.

Kui ise ei saa kohe linnaloodusega tutvuma minna siis oleme loonud Jaamamõisa oja ümbrusest 3D mudeli, mis viib sind virtuaalselt Tartu mitmekesise looduse rüppe. Selleks tuleb järgnevalt lingilt alla laadida mängu zip fail ja see arvutis lahti pakkida (extract). Mäng avaneb vajutades Urbanlifecircles.exe failile. UrbanLifeCircles 01.08.2025.zip

Informatiivsete tahvlite paigaldus projektialadele

Soovime, et huvilistel oleks võimalik tutvuda projektialadel tehtavate töödega ja mõista, miks on meie tegevused vajalikud. Selle jaoks paigaldame töid läbi viies ajutised infotahvlid ja pärast ka püsivad, et kõigile oleks info kättesaadav.

2023. aasta suvel alustati eluslooduse monitoorimisega ja loendati taimeliike, kimalasi, liblikaid, kahepaikseid, linde ja nahkhiiri. Loenduse tulemusena saime teada, kes Tartus elavad ja kui mitmekesine on meie linnakeskkond. Katsealadel võrreldi ka liigirohkust niidetud murul ja kõrge taimestikuga aladel. Projekti jooksul korratakse loendusi veel kahel korral, et saada teada, kuidas linnaruumis tehtud muutused on mõjutanud liigirikkust Tartus.

Kõige elurikkama kohana joonistus välja Jaamamõisa oja piirkond, kuhu on rajatud varasemalt lilleniit. Rohttaimede mitmekesisusega paistis aga silma Emajõe vasakkallas Linnaujula kõrval. Mõlemad kohad on üsna looduslikud ja inimeste tegevusest võrdlemisi puutumata. Projekti jooksul jälgivad teadlased, kuidas muutused linna elusloodust mõjutavad nii oja ja jõe ääres, linna servades asuvatel looduskaitsealadel kui ka kesklinnas, kus inimtegevuse mõju on palju suurem.

Projekti esimesel aastal katsetati mitmetel linna rohealadel niitmiskorra muutmist. Samal rohealal niideti ühel osal tavapärase hoolduskorra järgi muru pidevalt madalaks ja teisel osal lasti rohttaimedel kõrgeks kasvada, õitsema hakata ja seemneid külvata. 2023. aasta suve liikide loenduse ajal olid muutused veel värsked, kuid esimesi märke elurikkuse kasvust oli siiski näha.

Seega on juba väikese sekkumise järel näha, et linnaniitude loomine ja muru vähesem niitmine linna rohealadel suurendab taimede ja tolmendajate arvu ning liigirikkust kesklinnas.

Taimeliikide loendust tehti 21 pargis ja rohealal, kust leiti kokku 379 liiki rohttaimi. Kaitsealusetest liikidest leiti ahtalehist ängelheina, kahkjaspunast ja balti sõrmkäppa, laialehist neiuvaipa, suurt käopõlle ja siberi võhumõõka.

Kõige liigirikkam roheala on Emajõe vasakkallas linnaujula kõrval (139 liiki), kus olid suhteliselt väikesel alal esindatud mitmed erinevad kooslusetüübid. Seal on liigirikkuse aluseks erinevate koosluste olemasolu üsna väikesel alal - jõe äär, lammimets, liivane põndak ning puude ja põõsastega ala. Sellele järgnevad Anne luht (130) ja Jaamamõisa lilleniit (127), millest viimase suur liigirikkus on tingitud seemnete lisamisest ala taastamise käigus.

Kõige liigivaeseimad on Barclay park (25), Toomemägi (26-40) ja Tähtvere park (41). Väikesel liigirikkusel võib olla aga erinevaid põhjuseid. Näiteks olid Toomemäel ja Tähtere pargis vaatluse all suhteliselt väikesed osad kogu pargist. Kogu Toomemäel ja Tähtvere pargis on liigirikkus ilmselt suurem. Oma osa mängib rohttaimede vaesuses kindlasti ka see, et pargid on suurte puudega kaetud ja valgus ei jõua maapinnale. Seetõttu pole ka taimedel häid tingimusi kasvamiseks. Barclay parki mõjutas kindlasti ka põuane suvi.

1x1 m ruudus olid kõige liigirikkamad külvatud alad (Jaamamõisa ja Uueturu pargi lilleniidud) ja üsna heas seisus ka Tähtvere park ja Anne luht. Ruutmeetrises ruudus olid kõige liigivaesemad varjus asuvad alad, kus ongi tavaliselt väikeses skaalas väiksem liigirikkus.

Võrreldi ka liikide arvu katsealadel, kus samal rohealal niideti ühte osa intensiivselt ja teist mitte. Tulemused näitasid, et esimesel katseaastal oli liikide arvu vahe küll olemas, kuid siiski üsna väike. Niitmisrežiimi muutuse mõju ootavad teadlased rohealade liigirikkusele järgmisel või ülejärgmisel aastal. 2023. aasta loendus annab algandmed, mida saab muutuste mõõtmisel edaspidi kasutada.

Lilleniitudega aladel olid vahed palju selgemad. Näiteks leidus Uueturu intensiivse niitmiskorraga alal 47 ja külvatud/mitteintensiivsel 70 liiki. Jaamamõisa oja ääres olid samad numbrid 96 ja 127. Kaubahoovis oli aga vahe olematu (intensiivsel kaks liiki rohkem).

Raadi looduskaitseala on põneva ajaloo ja huvitavate liigirikaste taimekooslustega koht, kus leidub ka palju kaitsealuseid liike, kuid samas on seal ka mitmeid võõrliike, mida on vaja tõrjuda. Projekti käigus katsetatakse erinevaid tõrjemeetodeid, millega nende liikide arvukust vähendada.

Kesklinna aladest paistab silma Uueturu lilleniit, kust leiti koguni 70 erinevat liiki. 20x20cm ruutudest leiti linnaniidult 13 liiki (keskmine arv linnas on 6,7). Kusjuures enne Kureeritud Elurikkuse poolt linnaniidu loomist leiti samast kohast sama metoodikaga vaid 5 erinevat liiki (aastal 2021).

Niitmisrežiimi muutusi arvestads tekkisid vahed liikide arvus tolmeldajate hulgas, mis näitab, et lubades rohttaimedel kasvada kuni õite moodustumiseni, meelitab see tõepoolest kohale märkimisväärselt rohkem liblikaid ja kimalasi.

Sagedasti niidetud aladel loetleti kokku 13 erinevat liiki liblikaid ja harva niidetud aladel 23 liiki. Isendite arvult oli vahe samuti väga suur (280 ja 422) ja röövikute arv erines pea kahekordselt (68 ja 126). Eriti suure liblikate arvu osas paistsid silma näiteks Jaamamõisa oja piirkond ja Tähtvere park.

Kimalasi leiti Tartus 14 liiki ja 646 isendit, mis näitab uurijate arvates kimalaste võrdlemisi head seisundit linnas. Isendite rohkusega paistis silma Jaamamõisa oja piirkond ja Tähtvere park. Barclay pargist leiti loenduse ajal vaid üks kimalane, mis näitab ka taimede poolest liigivaese pargi nõrkust rohealana.

Kahepaikseid loendati Anne kanali äärsel lodualal, Dendropargi ja Roosiaia tiikides, Jaamamõisa ojas, Kvissentali piirkonnas ja Supilinna tiigis. Kõige liigirikkam roheala on Jaamamõisa oja, kus Eesti 11 kaitsealusest kahepaikseliigist sigib viis: raba- ja rohukonn, tähnikvesilik, tiigikonn ja harilik kärnkonn. Uuritud aladel oli kõige arvukamalt esindatud harilik kärnkonn ja tiigikonn, kuid tähnikvesiliku mune leiti vaid Jaamamõisa oja vähese vooluga kõrvalharust. Tegemist on oja laiema kohaga, mis on päikese käes kiiresti soojeneva madala ja väga vähe voolava veega ning sobib seetõttu igati kahepaiksetele sigimiseks.

Seevastu Dendropargis asuvad veekogud ei paku kahepaiksetele sigimiseks sobivaid tingimusi, kuna neisse on asustatud segatoidulised kalad (kogred, valgeamuur), kes muuhulgas toituvad ka konnakudust ja kullestest.

Tartu nahkhiiri loendati koos vabatahtlike abiga 20 loendusalal. Kõige rohkem liike leiti Emajõe äärest ja dendropargist (7) aga näiteks kolme liiki nahkhiiri leidub ka Annelinnas ja kuute liiki Raadil. Linnast leiti kokku 8 nahkhiire liiki, kes kõik kuuluvad II kaitsekategooriasse. Kõige arvukamaks liigiks Tartus osutus põhja-nahkhiir ja erilise elanikuna võib välja tuua tiigilendlase.

66 punktis loendati kokku 1935 lindu 81 liigist. Suur liikide arv viitab, et Tartus on olemas elupaigad paljudele lindudele, kuid arenguruumi veel siiski on. Kõige arvukamalt loendati rasvatihaseid, metsvinte, kuldnokki, hallvareseid ja hallrästaid, kes ongi tavalised linnalinnud. Haruldasemad Tartu rohealadel askeldavad linnud on kukkurtihane, väike-kärbsenäpp ja väike-kirjurähn - neid kohati vaid ühes loenduspunktis.

Näiteks selgus pisut üllatuslikult, et väga hea koht lindudele on Mathieseni park, mis kunagi on olnud puukool ja seetõttu on seal olemas põõsarinne, mida paljudes Tartu parkides pole. Lisaks aitab liigirikkusele kaasa väiksem hooldusintensiivsus.

Soovime, et Tartus oleks hea elada kõikidel elanikel - taimedel, putukatel, nahkhiirtel, siilikestel ja loomulikult ka inimestel. Rohelus mängib hea enesetunde loomisel väga suurt rolli ja seetõttu on Tartu ROHEringi projekt võtnud eesmärgiks linnas väärtusliku roheluse suurendamise. Üheskoos loome linna, kus kõigil on oma ruum ja head võimalused elamiseks.

Sellele leheküljele oleme kogunud soovitusi, kuidas oma koduaias suurendada elurikkust, valida meie keskkonda sobivaid taimeliike ja vältida invasiivseid võõrliike. Ülevaatliku esitluse linnalooduse ja koduaedade elurikkuse toetamisest leiab siit.

Loe koduaedades tegutsevate liikide ja elurikkuse tõstmise võimaluste kohta ka rohering.tartu rakendusest.

Elurikkus minu koduaias

Oma hoovi kasvõi väikese lilleniidu loomine rikastab aia ilmet ja pakub toidulauda ning varju paljudele liikidele. Elukkias aias ei pea kasvama ainult kodumaised taimed, küll aga soovitame lilleniitu luues kasutades just Eestile iseloomulikke taimi.

Niidu rajamine on üsna lihtne ja üldjuhul saab pikaajalise õiterikka niidu tagasihoidlikuma mullaviljakusega aladel. Eestis on suurem liigirikkus seotud just madalama mullaviljakusega. Vanasti aeti sellistele aladele enamasti lambad, sest heinategu oleks olnud tühi vikativehkimine ja lehm oleks sellistel aladel kiiresti ahtraks jäänud.

Niidutaimede seemneid võib külavata ka olemasolevasse taimestikku, kuid siis ei pruugi niidutaimed konkurentsitingimustes ellu jääda. Seetõttu soovitame mullapinna ette valmistada. Selleks on mitmeid viise:

1. Olemasoleva taimekamara koorimine töötab hästi pikka aega muruna hooldatud aladel. Suurem osa murutaimede juurtest jäävad pindmisesse 5 cm paksusesse mullakihti ja osav kopamees koorib kogu kamara lihtsa vaevaga. Väiksemaid alasid saab koorida ka labidaga.
2. Kündmine, kultiveerimine jm klassikalised põllutööd. Kui rajatav niiduala on suur ja seal eelnevalt kasvanud taimestik ei ole säilitamist väärt, on põllumajanduslik lähenemine sageli kõige tõhusam.
3. Mullaharimine käsitsi või mullafreesiga sobib väiksematele aladele. Lille- või juurviljapeenra rajamine on paljudele tuttav tegevus. Maa tuleb läbi kaevata ja välja korjata kõik alal eelnevalt kasvanud taimede juured. Töö on palju lihtsam, kui kasutate motoriseeritud mullafreesi.
4. Must kile vm valgust mitteläbilaskev materjal jätab selle alla jäänud taimestiku ilma elutähtsast valgusest. Taimed surevad ja lagunevad mullaorganismide abil umbkaudu ühe suve jooksul. Maapinnal olevaid taimede seemneid kile aga ei hävita, ning mullaharimisest kile abil siiski ei pääse. See on aga oluliselt lihtsam kui eelneva meetodi korral.

Hästi ettevalmistatud mullapind on tasane ja mulla pealmised 3 – 5 cm on kobestatud. Hea on kokku korjata ka kivid, mis võivad hiljem heina sees märkamatuks jääda ja niitmisel tööriistadele liiga teha.

Parim külviaeg niidutaimedele on sügis. Siis kui niidutaimed ka ise külvitöödega tegelevad. Kevad, kui inimesed talveunest ärkavad ja oma aeda uue ja värske pilguga vaatama hakkavad, ei ole siiski palju kehvem. Niidutaimede seemnete külvinormid on märksa väiksemad kui murukülvil (osadel niidulillesegudel vaid 2 g/m²), täpseid juhiseid tasub uurida seemnemüüjalt.

Kui seemned on külvatud, tuleb eelnevalt kobestatud muld suurematel aladel tihkemaks rullida, keskmise suurusega ala saab ka jalgadega talluda ja päris väikesele pinnale külvatu kätega kinni patsutada. Mururulli saab nii osta kui rentida tööriistarendist. Oluline on, et seemned ei satuks väga sügavale maa alla. Ka looduses külvavad taimed oma seemned mulla pinnale. Enamusel niiduliikidel langeb seemnete idanevus oluliselt juba 1 cm sügavuselt mulla alla maetult.

Info: Nordic Botanical.

Lilleniidu rajamise veebijuhend

Lilleniidu rajamise veebijuhend alla laadmiseks

Kust saada seemneid?

Tasub hoida silm peal erinevatel taimevahetusgruppidel (näiteks Facebooki grupp Tartu taimevahetus), suhelda teiste aiandushuvilistega ja loomulikult on võimalik niidutaimede seemneid korjata ka loodusest.

Seemnesegusid pakub müügiks Nordic Botanical ja Eeriksaare talu.

Teadmiste ning taimede jagamine on edu alus. Oleme tänulikud kui annate müügikohtadest teada ka meile, et saaksime infot siin jagada. Kontakt: [email protected]

Niidu rajamisel võib kasutada kodumaiste seemnetega valmissegusid, Kui aga soovite ise taimi otsida, siis siin on väike spikker meie niidutaimede kohta.

Kirjandus:

Evely Ustav “Lilleniidu rajamine koduaeda” (2021)

Helle Väärs “Lilleniit ja kõrrelised minu aias” (2016)

Kristiina Helström “Minu Hiiumaa aed” (2018)

Kindlasti olete juba kuulnud sellest, et golfimuru pidi moest väljas olema. Asi pole tegelikult trendides, vaid mõistmises, et vaid ühe liigiga madal muru on looduslikust seisukohast väga liigivaene. Seega ei panusta kaunilt pügatud muru meie keskkonda, kuid võib panustada inimese heaolusse. Seetõttu on vajalik enda jaoks selgeks teha, kas vajate kogu aeda muruplatsiks või saaks mõne osa sellest jätta loodusele ning vaadata, milliseid vahvaid liike hakkab kasvama kui muru harvem niita. Järgnevalt tuleb juba leida kompromiss niidetud muruala ja niitmata osa suuruseste vahel.

Harvem niitmine on üldiselt väga lihtne: tuleb lihtsalt niitmata jätta. Õitsevat muru võiks niita umbes iga kolme nädala tagant ja niidulapikest ühe või kaks korda aastas.

Kodumuru niitmise infoleht.

Tartu on roheline linn, kuid paraku on jõekallastest eemal vähe kohata siniseid veesilmasid. Omati on need väga olulised kahepaiksete jaoks. Kuna veesilmade loomine pole kõige tavapärasem ega lihtsam töö, toetab linn nende loomist ka rahaliselt. Vaata täpsemalt siit.

Veesilm ei pea olema suur, piisab paari meetrise läbimõõduga tiigikesest. Küll aga peab meeles pidama, et kahepaiksed vajavad vette ja sealt välja saamiseks laugeid kaldaid - seega ei tohi veesilma rajamiseks kasutada tünne ja plastikust vanne. Soovitame veepidavuse loomiseks kasutada looduslikke materjale.

Toetuse saamiseks oodav veesilm peab olema vähemalt 2m2 suurune, sügavus võib maksimaalselt olla 0,5 meetrit. Et tagada vee-elustikule võimalikult loomulik keskkond, võiks veesilm olla vooderdatud looduslike materjalidega (nt savi), kuid kuivemates piirkondades võib kasutada ka spetsiaalset veekogu kilet. Plastikvannid toetuse alla ei kvalifitseeru, kuna on järskude servadega ja vee-elustikule enamasti sobimatud. Veesilma kaldad võiksid olla võimalikult lauged, see on vajalik kahepaiksetele kui ka näiteks siilidele ja lindudele, kes jooma tulevad. Eemaldatud pinnase võib kasutusele võtta peenarde tegemisel, mitte jätta veesilma kõrvale küngast.

Asukohaks võiks olla võimalikult päikseline paik, et vesi jõuaks piisavalt soojeneda. Tasuks vältida suurte puude lähedust, sest need muudavad ala varjuliseks ja langetavad palju lehti. Et vesi oleks võimalikult puhas ja selge, tasuks vältida ka aiajäätmete kogumiskoha lähedust. Lauged kaldad taimestada kodumaiste kaldataimedega või külvata sobivat seemnesegu.

Veesilma hooldamine

Veesilmast võiks välja riisuda langenud lehed ja muu orgaanika, kindlasti ei tohi kasutada kemikaale. Soovitatav on puhastada varakevadel pärast jää sulamist või sügisel (septembris), et vältida vee-elustiku häirimist. Soovitatavalt võiks hoida veesilma puhtana, mitte lisada oksi või muud materjali, sest lagunemisel tekib sinna toitaineid ja on suurem tõenäosus vetikate tekkeks ja veesilma kinnikasvamiseks.

Vaata niiskuslembeste kaldataimede soovitusi taimede nimekirja lõpust. Nimekiri asub siin.

Kaeveluba

Erakruntidel ei ole kaevetööde tegemiseks vaja kaeveluba, kuid sellest hoolimata peab veenduma, et hoovi ei läbiks tehnovõrke, mis võivad saada kahjustada.

Juhul, kui kinnistut läbivad võrguvaldajatele kuuluvad tehnovõrgud, siis on vajalik taotleda kaeveluba (esitada sulgemise ja kaevetööde taotlus).

Kirjandus:

„How to create a wildlife pond?“ – Kate Bradbury.

„Tiigi ja märgala rajamine“ – Tõnu Mauring

Ettevalmistuseks on soovitatav pinnast kaevata ja eemaldada taimestik koos juurtega (umbes 10-15 cm). Selleks, et taimed liiga kiirelt tagasi ei kasvaks, võib enne liiva panemist laotada alale kihi kooremultši või kruusa, kui tegu on niiskema kohaga. Liiv võiks olla pigem jämedateraline või varieeruva terasuurusega.
Loodav mesilasliivik võiks olla maapinnast kõrgem, et mesilastel oleks ruumi pesakäike rajada. Kujult võib see olla kuhil või künklik ning kindlasti peab olema avatud päikesele, et pesakäigud soojeneksid ja oleksid mesilastele sobivaks elupaigaks. Samuti võib luua liivikule teisi mikroelupaiku – paigaldada oksi, kive, üksikuid liivalembeseid taimi jms. Liiviku võib piiritlemiseks ümbritseda kivide või puiduga, mis hoiab liiva ühes kohas ja tagab selle kuju.

Mesilasliiviku hooldus

Mesilasliiviku puhul on kõige olulisem hoida ala avatuna ehk mitte lasta sel liialt taimestuda. Mesilased rajavad oma käike just avatud liivaga aladele, mis on päikese poole. Taimede eemaldamiseks võib seda kergelt rehitseda, kuid soovitatavalt korraga ainult poolel alal, et tagada võimalikult väike häiring pesitsevatele mesilastele.

Inspiratsioonipilte võib leida, kui kasutada inglisekeelset otsisõna „sandarium“.

Kuna Eestis pole mesilasliiviku rajamisega veel tegeletud, pole ka detailseid juhendeid välja töötatud. Saksa keeles on aga ilmunud juhised, kust saab ka piltidelt inspiratsiooni ammutada: https://www.schweizergarten.ch/sandarium-fuer-wildbienen/

Tolmeldajasõbralikud liigid peenrasse

Püsikud:

harilik pune

perekond münt

harilik koldrohi

perekond kellukas

perekond jumikas

harilik sigur

vesikanep

naistepunad

pajuvaak

valge iminõges

seaherned

seanupud

tähklavendel

harilik nõiahammas

harilik kukesaba

mesikad

salveid

harilik kukehari

harilik kuldvits

villane nõianõges

harilik varemerohi

ristikud (aas-, valge, mägi-)

nõmm-liivatee

aed-liivatee

mailased (laialehine, pikalehine)

kassisaba

harilik hiirehernes

2-aastased

soo-ohakas

valge karikakar

kollane karikakar

metsporgand

harilik ussikeel

ristikud (kuld-, pruun)

voolme-ristirohi

mets-lõosilm

üheksavägine

harilik moorputk

jaani-õnnehein

1-aastased

rukkilill

põld-varesjalg

üheaastane õnnehein

härgheinad

põldmagun

põldsinep

kassiristik

kuldristik

hiireherned

Sibullilled

murulauk

harilik lumikelluke

Niiskuslembesed kaldataimed

randaster

longus ruse

harilik varsakabi

aas-jürilill

perekond tarn

karvane pajulill

konnaosi

vesikanep

angervaks

ojamõõl

suur parthein

kollane võhumõõk

harilik luga

harilik metsvits

roomav metsvits

kukesaba

soo-lõosilm

harilik porss

kuninga-kuuskjalg

päideroog

pääsusilm

harilik varemerohi

harilik soosõnajalg

ojamailane

Kassikäpp

Koirohi

Harilik maasapp

Sile tondipea

Harilik ussikeel

Ahtalehine põdrakanep - väga tolmeldajasõbralik ning hinnatud ravimtaim

Hobumadar

Sinine emajuur

Koldnõges - hea taim varjulistele aladele ning ka suurte puude lähedale.

Täpiline iminõges

Mets-seahernes

Kevadine seahernes

Harakkuljus - looduses kasvab varjukates okaspuumetsades, aga kindlasti leiaksime talle kohta ka linna rohealadel.

Käpalised: sõrmkäpad, kärbesõis jt

Tups-vahulill

Pääsusilm

Värvi-paskhein

Harilik varemerohi

Harilik soolikarohi

Paljalehine liivatee

Külmamailane - õitseb pikalt maist septembrini

Pikalehine mailane

Kassisaba

Laialehine mailane

Puud

harilik vaher

kirsipuud

õunapuud

lepad (hall, must)

harilik toomingas

raagremmelgas

pajud (härm-, vesi-, vits-)

harilik pärn

Põõsad

toompihlakad

harilik kukerpuu

verev kontpuu

harilik sarapuu

harilik kikkapuu

harilik paakspuu

harilik türnpuu

harilik kuslapuu

magesõstar

must ja punane sõstar

karusmari

kibuvitsad (mets-, paljalehine, koer-)

harilik vaarikas

pajud (vesi-, hala-, puna-, vits-)

harilik lodjapuu

Ettetellimisel ettekasvatud taimed

Aiasõber (pakub ettetellimise võimalust osta loodusaia taimi, 6 tk korraga)

Plantarium

Boreal Garden

Seemned

Nordic Botanical

Eeriksaare

Boreal Garden

Veetaimed

Tiigitaimed.ee

Vilgo lilled

Kiks lilled

Tavalised aiataimed

Gardest

Hekitaimed

Hansu puukool

Rebase talu

Rohemeeter – maastike elurikkuse hindaja

Siuts – lindude määramiseks

Merlin – lindude määramiseks

Flora Incognita – taimede määramiseks

Plantnet – taimede määramiseks

Koduaedade elurikastamine on osa Tartu ROHEringi projektist, mida rahastatakse Euroopa kliima-, infrastruktuuri- ja keskkonnaagentuuri (CINEA) LIFE programmi Nature alamprogrammist.

Materjal kajastab autorite seisukohti ning Euroopa Komisjon ega CINEA ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutuse eest.

Paneme käed külge ja teeme näpud mullaseks, et Tartu oleks veelgi parem elukeskkond nii meile kui ka lindudele, liblikatele ja konnadele.

Tartus toimub igal aastal mitmeid talguid, kus linlased saavad kaasa aidata, et linn saaks iga aastaga aina paremaks. Istutame taimi, niidame vikatiga, aitame rändel konnasid üle tee ja teeme palju muudki. Tartu talgukalender aitab toredatel ettevõtmistel silma peal hoida ja teeb talgute korraldamise lihtsamaks.

Kutsume kõiki üles end kirja panema erinevatele talgutele, kuid ootame ka aktiivseid linlasi talguid korraldama. Tartu ROHEringi projekt aitab võimalusel talgute korraldamisel kaasa näiteks vajalike töövahendite laenamisega, sõna levitamisega või ka lihtsalt juhendamisega. Võtke meiega julgelt ühendust nii uute talgute korraldamise soovi korral kui ka linna korraldatavatel talgutel osalemiseks.

Kui soovid ise talguid korraldada siis märgi oma soov ära registreerimislehele.

Anna oma talgu korraldamise ideest või mõnel talgul osalemise soovist märku sellel lingil.

Talgute korraldamist toetab LIFE projet Tartu ROHEring.

Lisainfo: [email protected]

Kuula inspiratsiooniks külviluulet Uueturu pargi istutustalgutelt: