Tartu ROHEring

Tartu ROHEring tõstab olemasolevate rohealade väärtust ning liidab nad kokku üheks süsteemiks, kus linnaloodusel on võimalik kasvada, elada ja liikuda. Projekti kuuluvad nii kolm looduskaitseala kui ka näiteks Emajõgi, kalmistud ja eraaiad. Igal rohealal on suur väärtus linnalooduse mitmekesisuse loomisel. 

Tartu ROHEringi projektialad on kantud Tartu kaardirakendusse ja aladega saab tutvuda siin.

Ülejõe, Barclay, Uueturu, Kaubahoovi, Vabaduse puiestik, Raadi park, Dendropark

Vähendame valitud aladel niitmistihedust ja laseme taimedel õitseda. Külvame sobivatesse kohtadesse kodumaiste liikide seemneid ning istutame puid ja põõsaid. Eelistame lehtede parkidesse jätmist ja purustamist, kus võimalik.

Raadi ja Pauluse kalmistud

Paigaldame pesakaste ja joogikohti lindudele ning nahkhiirtele. Tekitame juurde komposteerimiskohti.

Linnalooduse toetamisel on lisaks avalikele haljasaladele oluline roll ka koduaedadel ja kooli- ning lasteaiaõuedel. Töötame projekti käigus välja erinevaid elurikkust soosivaid lahendusi ja tegevusi, mida igaüks saab läbi viia.

Raadi, Ropka-Ihaste ja Anne LKA

Toetame projektitegevustega Tartu looduskaitsealade hooldust, anname soovitusi kaitsekavade täiendamiseks ja taastamistööde läbiviimiseks, tõrjume invasiivseid võõrliike ja parandame kaitsealuste liikide elupaigatingimusi.  

Maarjavälja ala Chemicumi ja Physicumi kõrval

Loome koos Tartu Ülikooliga elurikkuse demoala, kus on esindatud erinevad ökosüsteemid ja mis on hea viis looduse tundmaõppimiseks.

Toetame seal juba kasvavaid taimeliike, istutame juurde põõsaid ja puid, et pakkuda mitmekesisemat elupaika. Paigaldame loodussõbraliku valgustuse, mis häiriks võimalikult vähe loomi ja pakuks turvatunnet inimestele.

Jaamamõisa oja on ligi kolme kilomeetri pikkune ja saab alguse Raadi looduskaitsealalt. Kaks kilomeetrit voolab see maa peal, viimase kilomeetri aga maa all betoontorus. Viime projekti käigus läbi eeluuringud, et selgitada oja maapeale toomise võimalikkust. Samuti korrastame hetkel maa peal voolava osa kaldad ja loome tervikliku rohekoridori ning puhkeala.  

Muudame Emajõe kaldad mitmekesisemaks -  külvame sobivaid taimeliike, istutame põõsaid ja puid ning loome elupaiku kahepaiksetele.  

Projektialade elurikkuse seisundi monitoorimine

Projekti eesmärk on välja töötada teaduspõhiseid lahendusi, mis toimiksid erinevatele elustikurühmadele. Selle jaoks on vaja hinnata, milline on nende seisund praegu Tartu linnas ja seetõttu monitoorivad Tartu Ülikooli teadlased 2023. aasta kevadel ja suvel projektialadel soontaimede, putukate, selgrootute ja lindude liigirikkust ning arvukust.

Supilinna tiigi puhastamine ja kallastele taimede istutamine

Supilinna tiik on hetkel kinnikasvanud ja paljudele liikidele elamiskõlbmatu. Seetõttu võtame ette tiigi puhastuse, süvendamise ja parandame kaldataimestikuga kahepaiksete elupaigatingimusi. 

Niitmisrežiimi muutmine

Tihe niitmisrežiim ei sobi paljudele taimeliikidele ja ei lase olemasolevatel õitseda. Proovime osadel aladel vähem niita (näiteks üks või kaks korda suve jooksul) ja muuta pargid mitmekesisemaks. Kindlasti jäävad alles ka tihedamalt niidetavad alad pikniku pidamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Niitmisrežiimi muutus, ennekõike niitmise sageduse vähendamine ja sobiva niitmiskõrguse valimine mõjutab ka tolmeldajaid: õitsvate taimede arvukuse kasv meelitab ligi nii rohkem liike kui ka rohkem isendeid.

Võõrliikide tõrje

Tartu linnas on leitud invasiivseid võõrliike, mis tõrjuvad välja Eesti kohalikud taimed ja võtavad võimust kogu ala üle. Tõrjume projektialadel kasvavat kanada kuldvitsa (Solidago canadensis) ja hulgalehist lupiini (Lupinus polyphyllus) ning katsetame erinevaid meetodeid, et leida neist tõhusaim.

Kodumaisete taimede seemnete külvamine

Külvame osadele murualadele ja peenardesse kodumaisete taimede seemneid, et toetada nii kohalikke taimeliike kui ka putukaid ja nendest toituvaid loomi.

Pesakastide paigaldamine lindudele

Paigaldame linnas elavatele linnuliikidele sobivaid pesakaste.

Varjekastide paigaldamine nahkhiirtele

Looduses leiavad nahkhiired varjepaiku puuõõnsustes, hoonetes, sildades jt rajatistes, kuid linnas võib neid vahel väheks jääda. Varjekast on hea võimalus nahkhiirtele täiendavate varjevõimaluste pakkumiseks.

Putukahotellide paigaldamine

Putukahotellide linna rohealadele paigaldamine pakub elu- ja varjepaika paljudele erinevatele putukatele, kes aitavad tolmeldada taimi, on toiduks teistele ja hoiavad kahjureid kontrolli all.

Elupaiga pakkumine putukatele surnud puidu näol

Surnud lamapuit ja püstisurnud puud pakuvad elupaika spetsiifilistele liikidele, kes toituvad surnud puidust ja on head lagundajad. Kui tavaliselt viiakse puutüved parkidest ära, siis soovime osadel projektialadel sobivatesse kohtadesse need alles jätta ja seeläbi uusi elupaiku luua.  

Eraaedade elurikkust soosivate tegevuste toetamine

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks linna haljasaladele ka eraaiad. Soovime toetada erinevaid elurikkust toetavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu.

Suure osa linna rohelusest moodustavad lisaks haljasaladele ka eraaiad. Toetame erinevaid elurikkust soodustavaid tegevusi koduaedades, et liikidel oleks mitmekesiseid elupaiku ja inimestel silmailu. 

Linna matkaraja loomine

Loome projektialasid ühendava virtuaalse matkaraja, mida läbides saavad linlased uusi teadmisi rohealadest, erinevatest liikidest ja elurikkusest. Osadel matkaraja lõikudel arendame välja ka füüsilise taristu ja loome juurde puhkealasid.  

Informatiivsete tahvlite paigaldus projektialadele

Soovime, et huvilistel oleks võimalik tutvuda projektialadel tehtavate töödega ja mõista, miks on meie tegevused vajalikud. Selle jaoks paigaldame töid läbi viies ajutised infotahvlid ja pärast ka püsivad, et kõigile oleks info kättesaadav.