Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Kultuurikeskus Siuru

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Üldine tutvustus
Detailplaneering
Uuringud
Bränd
Arhitektuurivõistlus
Info ja kaasa rääkimine
Kinokonkurss
Toitlustusteenuse konkurss
Nimekonkurss
KKK
Meediakajastused

Mis on kultuurikeskus Siuru?

Kultuurikeskus Siuru keskse telje moodustavad riigile kuuluv Tartu Kunstimuuseum ja linna hallatav Tartu Linnaraamatukogu. Keskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames.

Siuru:

  • Loob kaasaegsed tingimused Tartu Kunstimuuseumile, et eksponeerida kogudes peituvaid Eesti kunsti tippteoseid, mille väljapanekuks pole praegu sobivaid tingimusi, ning võõrustada maailmatasemel külalisnäitusi Lõuna-Eestis.
  • Loob kaasaegsed ja mitmekülgsed võimalused Tartu Linnaraamatukogule tuua kirjandus ja lugemine igale inimesele käeulatusse ning edendada huviharidust, elukestvat õpet ja seltsitegevust.
  • Suurendab märkimisväärselt kultuurist osasaajate hulka, sest meelitab kunstimuuseumisse hinnanguliselt 6-10 ning raamatukokku kaks korda rohkem külastajaid. 
  • Toob Tartusse rohkem sündmusi, sest multifunktsionaalses saalis saab korraldada kontserte, etendusi ja konverentse.
  • Toob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi hoone funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks.

Vaata Siuru sise- ja välisvaateid (piltide autor: 3+1 arhitektid)

Vaata lühivideodest, mida ootavad südalinna kultuurikeskusest mitmed tuntud tartlased:

Kristiina Ehin
Sandra Vabarna
Marju Lauristin
Urmas Klaas

Arhitektuurivõistluse võidutöö "Paabel"
Arhitektuurivõistluse võidutöö "Paabel"

Riiklikult tähtis kultuuriehitis

Tartu linn esitas 30.  augustil 2020. aastal Riigikogu kultuurikomisjonile taotluse nimetada südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks, mis võiks ühe objektina saada riigilt rahalist tuge.

Riigikogu kultuurikomisjon tegi 2020. aasta 16. detsembril riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekute eelvaliku, kuhu jäid 11 ehitist, sh ka südalinna kultuurikeskus.

19. mail 2021 toimus Riigikogu täiskogus otsuse esimene lugemine ja 13. septembril 2021 eelnõu lõpphääletus, millega  kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida, kus esimesel kohal on Tartu südalinna kultuurikeskus. Lähemalt.

Loe lähemalt südalinna kultuurikeskuse kontseptsiooni kohta Riigikogule esitatud taotlusest

Kultuurikeskuse rahastamine

Riigikogu 13. septembri 2021. a tehtud otsuse kohaselt on Tartu südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas esimesel kohal. Vastavalt sellele pingereale jaotab Eesti Kultuurkapital riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise rahastamise vahendeid.

Tartu linnavolikogu andis 8. detsembril 2022 linnavalitsusele loa sõlmida Eesti Kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse väljaarendamise toetuse saamiseks. Kultuurkapital finantseerib keskuse rajamist 67% ulatuses, Tartu linna panus on 33%. Kultuurikeskuse hinnanguline maksumus 1. jaanuari 2022 seisuga on 73,7 miljonit eurot (koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot). Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksiga enne kultuurikeskuse ehitamise lepingu sõlmimist, mis tänase kava kohaselt on 2026. aasta teises pooles. Lisaks tasub Eesti Kultuurkapital enda toetuse ulatuses võetava sildfinantseeringuga kaasneva kulu.

Vaata täpsemat infot volikogu eelnõust.

Asukoht Tartu kesklinna pargis

Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on hoone jaoks reserveeritud maa-ala Tartu kesklinna pargis (Uueturu-Küüni- Poe-Vabaduse pst vaheline ala), kus üldplaneeringu järgi peab säilima vähemalt pool pargiala, mis tuleb rekonstrueerida koos tulevase kultuurikeskusega terviklikuks avalikuks ruumiks. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, suurendada pargiala ökoloogilist mitmekesisust ning rajada kliimaneutraalne hoone.

Kesklinna park on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel ning on kinnitatud mitmes kehtestatud üldplaneeringus. Kesklinna parki ehitatav südalinna kultuurikeskus toob kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Kogu alast Küüni tänavast kuni Emajõeni saab mõnus aastaringne olemise koht, hoone ja park sulatatakse ühtseks tervikuks, kus kasvab rohkelt elurikkust.

Üldplaneeringu arutelud

Aktiivsed arutelud Tartu parkide hoonestamise küsimuses toimusid 2015.–2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Parkide osas oli arvamusi palju ja erinevaid. Leiti nii seda, et tänaste parkide aladele lubatakse liiga palju uusi ehitisi, kui ka seda, et linn on ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlik. Arutelu tulemusel korrigeeris linnavalitsus planeeringulahendust, otsustades jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise haljasala ning vähendada Holmi pargi võimalikku hoonestuse mahtu. Lähtudes aga linna poolt seatud strateegilistest suundadest tugevdada Tartu kui regiooni keskuse ja üleriigilise kultuurikandaja rolli ja selle tõttu tihendada kesklinna, otsustati jääda nii keskpargi kui ka Holmi pargi hoonestamise juurde. Valitud teed toetas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

  • Pärast pikki vaidlusi kehtestas Tartu Linnavolikogu kesklinna üldplaneeringu 20. juunil 2016. Loe lähemalt linnavolikogu otsusest.
  • 2017. aastal kinnitati Tartu linna üldplaneering 2030, kuhu juurde liideti varem koostatud kesklinna üldplaneering. Üldplaneeringuga saab tutvuda siin.
  • Järgmist üldplaneeringut hakati tegema 2018. aastal seoses haldusreformiga, mis liitis Tartu linnaga ka endise Tähtvere valla. Tartu Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu 7. oktoobril 2021. Loe lähemalt.

Kõigil kolmes planeeringus on ette nähtud kesklinna pargi osaline hoonestamine, rajades sinna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone.

Detailplaneering

Tartu linnavolikogu algatas 8. detsembril 2022 Vanemuise tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mille eesmärk on muuta planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks, anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks, rekonstrueerida Vabaduse pst, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning leida kogu alale terviklahendus koos Emajõe-äärse rohealaga.

Keskkonnasõbraliku ja miljöösse sobiva linnaruumilise terviklahenduse leidmiseks ja kõrgeima arhitektuurikvaliteedi tagamiseks korraldati 2023. aastal rahvusvaheline arhitektuurivõistlus. Samuti tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine, et välja selgitada kavandatava tegevusega kaasneda võivad mõjud keskkonnale ning töötada välja meetmed nende leevendamiseks ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmiseks. Vähemalt pool pargist peab säilima rohealana. Kaaluda tuleb võimalusi alal kasvavate väärtuslike puude säilitamiseks, leida lahendused asendusistutuseks ja tagada rohevõrgustiku elementide omavaheline sidusus.

2024. aastal toimub detailplaneeringu koostamine ja avalikud väljapanekud, kus kõigil tartlastel on võimalik kaasa lüüa. Vaata lähemalt.

Planeeringuala
Planeeringuala

Arhitektuurivõistlus

Tartu linnavalitsus ja Eesti arhitektide liit viisid 2023. aasta esimeses pooles läbi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse südalinna kultuurikeskuse rajamiseks. Arhitektuurivõistluse võitis töö "Paabel", mille autorid on 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. Vaata lähemalt siit

Viimati muudetud 07.02.2025

Uueturu 1 krundi ja lähiala detailplaneering

Planeeringust

Uueturu 1 krundi (varem Vanemuise tn 1 krundi) ja lähiala detailplaneeringu algatas Tartu linnavolikogu 8. detsembril 2022 ning võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule 19. detsembril 2024. 

Planeeritav ala asub kesklinnas, piirnedes Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine Uueturu tn 1 krundile kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kogu planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks muutmine.

Detailplaneering on koostatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule, muinsuskaitse eritingimustele ja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööle „Paabel“ (autorid 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Tutvu planeeringuga siin

Vaata ka planeeringulahendust illustreerivaid skeeme

Detailplaneeringu avalik väljapanek

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 3. jaanuarist 3. veebruarini 2025. aastal.

Avaliku väljapaneku eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise protsessi, et selgitada välja kõikide huvitatud isikute seisukohad ja tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine. 

KÜSIMUSED

  • Infotund planeeringulahenduse tutvustamiseks ja küsimustele vastamiseks
    20. jaanuaril 2025 kell 17.30 toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5, IV korrus) infotund, kus tutvustatakse detailplaneeringu lahendust ning vastatakse tekkinud küsimustele. Kõik huvilised on oodatud.
     
  • Vaata korduma kippuvaid küsimusi ja küsi lisaks!
    Oleme koondanud kokku küsimused, mida on Siuru detailplaneeringu protsessis korduvalt esitatud. Nende küsimuste ja vastuste abil aitame Siuru detailplaneeringu teemasid paremini mõista. Küsimusi saab kuni 3. veebruarini ka lisaks küsida ja vastame neile jooksvalt.

Vaata küsimusi ja küsi siin.

ETTEPANEKUTE JA ARVAMUSTE ESITAMINE

Detailplaneeringu kohta on avaliku väljapaneku ajal võimalik esitada arvamusi järgmistel viisidel:

AVALIK ARUTELU

Avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid ja linna seisukohti tutvustatakse avalikul arutelul märtsi alguses (täpne aeg selgub hiljem). 

Vaade Emajõelt. 3+1 arhitektid
Vaade Emajõelt. 3+1 arhitektid
Siuru linnulennult. 3+1 arhitektid
Siuru linnulennult. 3+1 arhitektid

Detailplaneeringu KKK

Oleme koondanud kokku küsimused, mida on Siuru detailplaneeringu protsessis korduvalt esitatud. Nende küsimuste ja vastuste abil aitame Siuru detailplaneeringu teemasid paremini mõista. Küsimusi saab kuni 3. veebruarini ka lisaks küsida ja vastame neile jooksvalt.

Vaata korduma kippuvaid küsimusi ja küsi lisaks.

Detailplaneeringu sisukokkuvõte

Ehitusõigus

Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse määramisel on lähtutud arhitektuurivõistluse võidutööst. Planeeritud on nii maapealne kui ka maa-alune hoonestusala. Vabaduse puiestee pool on hoone suurim lubatud kõrgus määratud Riia tn 1 krundil asuva kaubamaja kõrguse järgi (absoluutkõrgus 58,14 m) ning Küüni tänava pool Küüni tn 5b asuva hoone kõrguse järgi (absoluutkõrgus 55,60 m). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 10 666 m2. Maa-alune hoonestusala võimaldab kuni kahe maa-aluse korruse ehitamist. 

Emajõe-äärsele alale, Vabaduse pst 1c krundile on tulenevalt maapinna kõrguste erinevusest planeeritud kahe erineva kõrgusega hoonestusala teenindus- ja toitlustushoonete ehitamiseks. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud nii olemasolevate kohvikute säilimise kui ka ala täiendava hoonestamise võimalusega, suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m². 

Turuhoone-esisele alale, Vabaduse pst 1a krundile on antud täiendav võimalus erinevate välitegevuste kavandamiseks, sh ajutiste välimüügikioskite ja -lettide paigaldamiseks. Planeering annab võimaluse ka maa-aluse parkla rajamiseks. Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind on 300 m², maa-alune 2039 m². 

Emajõe kaldaalal on antud  võimalus veepiirini langeva astmelise kaldakindlustuse rajamiseks, samas on võimalik ka praeguse kaldakindlustuse säilimine. Turuhoone-poolse astmestiku kavandamisel tuleb tagada veesõiduki sildumiseks ja kinnitamiseks mõeldud rajatise toimimine.

Vaade Küüni tänavalt
Vaade Küüni tänavalt

Haljastus

Planeeringuga on tagatud, et vähemalt pool Uueturu tn 1 krundist säilib rohealana. Ajalooline Kauba tänav markeeritakse ja lahendatakse mängualana, seejuures tagatakse jalakäijate liikumine. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Säilitatakse puud, mis ei jää planeeritud hoonete ja rajatiste alale. Planeeringuala välisruum, sh haljastus, mängu- ja tänavainventar jms tuleb lahendada terviklikult maastikuarhitektuuriprojektiga. 

Vaade pargist
Vaade pargist

Liikumisvõimalused

Jalakäijatele on kavandatud Küüni tänavat ja Emajõge ühendavad kaks telge – üks kultuurikeskuse põhjaküljel, teine Uueturu tänaval. 

Vabaduse puiestee on kavandatud planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Sõiduradade arvu vähendamine võimaldab parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi ning muuta ruum jalakäijasõbralikumaks. Ristumine Vabaduse puiesteega on planeeritud Uueturu tänava sihis foorjuhitavana, kultuurikeskuse ees jalakäija eelistusega jagatud ruumina.

Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, seejuures on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele. 

Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala. Samas tagatakse autoliiklus kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja teenindamiseks. Säilivad kaubamaja olemasolevad sisse- ja väljapääsud. Lisaks on planeeritud ramp, mis tagab kultuurikeskuse teenindamise ja võimaldab soovi korral täiendava sissepääsu kaubamajale.

Vaade Vabaduse pst peasissepääsule
Vaade Vabaduse pst peasissepääsule

Parkimine

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Pargialal ja mujal lahendatakse rataste parkimine vajaduspõhiselt.
Autode parkimine on kavandatud Uueturu tn 1 krundile planeeritud hoone maa-alusele korrusele (kuni 219 parkimiskohta).

Turuhoone-esisel alal, Vabaduse pst 1a krundil parkimine säilib, kuid parkimislahendus muutub, kuna luuakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõeni.

Vaade turuhoone nurgalt
Vaade turuhoone nurgalt

Eeldatavad mõjud

Planeeringu elluviimise laiem mõju linnaruumile on positiivne. Planeeritud kultuurikeskus uue funktsionaalse ja arhitektuurilise sihtkohana tugevdab Tartu kesklinna toimimist – tekib uus oluline kultuuriline maamärk linnasüdames. Paranevad jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalused. Tõuseb olemasoleva roheala kvaliteet ning maastik muutub atraktiivsemaks, samuti muutuvad paremaks lastele suunatud puhkealad. Planeeringus on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemustega. Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega ala vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamisega ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel.

Kultuurikeskus Siuru toob kindlasti kasu ka naabruses asuvatele ettevõtjatele (rohkem külastajaid südalinna). Uue tõmbekeskuse lisandumine kesklinna suurendab ka teistesse ettevõtetesse jõudvate klientide arvu ning elavdab majanduskeskkonda.

Vaade Küüni tänava peasissepääsule
Vaade Küüni tänava peasissepääsule

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on tööriist planeeringuprotsessis, abivahend paremate otsuste langetamiseks. See aitab arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel, et tagada kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse ettepanekud ja soovitused, mis aitavad minimeerida planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid ning võimendada positiivseid mõjusid linnakeskkonnas, mida silmas pidada tegevuste edasistes etappides.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus on välja toodud, et planeeringu elluviimise mõju linnaruumile on positiivne. Kultuurikeskuse näol tekib uus oluline kultuuriline maamärk linnasüdames, mis tasakaalustab linna äärealadele liikunud funktsioone ning toob kesklinna taas fookusesse. Kultuurikeskus toetab Küüni tänava kui jalakäijate peatänava toimimist, lisades sinna uusi funktsioone. Tõuseb Emajõe-äärse ala atraktiivsus ja kavandatud liikumisteljed seovad selle ala paremini südalinnaga. Väheneb turuhoone isoleeritus.

Roheala kvaliteet paraneb ja maastik muutub atraktiivsemaks, samuti muutuvad paremaks lastele suunatud puhkealad.

Liikluse seisukohast muutub planeeringuala inimmõõtmelisemaks: Vabaduse puiestee muutub rahustatud liiklusega tänavaks. Eeldatavalt väheneb automüra Vabaduse puiesteel, lisaks tõkestab kultuurikeskuse hoone Uueturu tänava liiklusmüra levikut, mis olemasoleva olukorraga võrreldes vähendab müra pargis. Parkimine lahendatakse maa-alusena ja väheneb tänavaäärne parkimine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamisega tehakse ettepanekud, et pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel.

Arhitektuurilahendus peab leidma võimaluse pargi mürakoormuse oluliseks vähendamiseks, rakendama säästvamaid valguslahendusi ning looma võimalused kuumasaarte tekke ja mõjude kahandamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata nii täiendavale haljastusele kui ka tänavamööblile ja muudele ruumilahendustele Vabaduse puiesteel, mis muudavad ruumi jalakäijasõbralikumaks ja inimmõõtmelisemaks.

Detailplaneeringu eskiislahenduse arutelud

Detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul 21. märtsist 22. aprillini 2024, mil sai mõlema eelnõuga tutvuda nii Tartu kodulehel kui ka raekoja infokeskuses. Detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Ettepanekuid sai teha e-postiga ([email protected]), tavakirjaga või planeeringute süsteemis. Avaliku väljapaneku jooksul esitas 15 eraisikut või organisatsiooni ligi 60 arvamust või ettepanekut. Kõige rohkem esitati ettepanekuid liikluskorralduse ja parkimise kohta, samuti pargipuude ja mänguväljaku säilimise kohta. Tehti ettepanekud kavandada hoonesse varjend, eksponeerida pargialal arheoloogilisi kihistusi või rajada sinna skulptuuride park ja ekstreemspordi harrastamise võimalused.

 

Ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad (Kinnitatud Tartu linnavalitsuse 20. mai 2024 korraldusega nr 431)

Täiendavad ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad (Kinnitatud Tartu linnavalitsuse 23. mai 2024 korraldusega nr 446)

 

23. mail kell 17 toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus) avalik arutelu, kus linnavalitsus tutvustas avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi ja oma seisukohti ning põhjendas planeeringu koostamisel valitud lahendusi.

11. juunil kell 17 toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus) veel üks avalik arutelu, kus tutvustati täiendavaid ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti.

Siuru kultuurikeskusest lähemalt

Viimati muudetud 30.01.2025

Eeltöö südalinna kultuurikeskuse rajamiseks

Ettevalmistav uuring (2018)

 

Tartu linnavalitsuse tellimusel tegi HeiVäl Consulting kaks ettevalmistavat uuringut.

 

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 1

Parimate rahvusvaheliste kultuurikeskuste analüüs - osa 2

Intervjuud Tartu linna kultuurivaldkonna eestvedajatega

Ideekorje seminar (2018)

7. novembril 2018 toimus Tartu südalinna kultuurikeskuse ideekorje seminar, millest võttis osa kokku 27 Tartu kultuuriorganisatsiooni, -asutuse ja liikumise esindajat. Esindatud olid Tartu Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Tartu Linnavalitsus, Tartu Uus Teater, Voronja galerii, Tartu Linnamuuseum, SA Teaduskeskus AHHAA, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, SA Tartu Rahvaülikool, HeiVäl Consulting, Tartu Elektriteater, Tartu Kunstnike Liit, Tartu Ülikool, Eesti Kunsti Akadeemia, Tartu Rahvaülikool, Tiigi Seltsimaja, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Lastekunstikool Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu2024, Trükimuuseum, Tartu Linnavolikogu, Tartu Ülikooli muuseum, Teater Vanemuine ja Unistuste Agentuur OÜ.

Ideekorje seminari memo

Tartu linna saalide uuring (2019)

HeiVäl Consulting viis läbi  Tartu linna saalide uuringu.

Kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs Tartus

Majandusanalüüsid (2020, 2022)

Tartu südalinna kultuurikeskuse majandusliku toimetuleku hindamiseks koostati 2020. aastal kaks teineteisest sõltumatut majandusanalüüsi. 2022. aastal koostas Civitta uuendatud majandusanalüüsi.

Kahe analüüsi kokkuvõte ja järeldused (2020)

Civitta Eesti AS (2020)

BDA Consulting OÜ (2020)

Civitta Eesti AS (2022) NB! Analüüs on tehtud enne Eesti Kultuurkapitali ja Tartu linna kokkuleppeid rahastustingimuste osas.

 

Kontserdikorraldajate tagasiside (2021 ja 2022)

Südalinna kultuurikeskuse saalide visioonidokument (Music Estonia) kogub kokku kontserdikorraldajate kogemuse ja nägemuse Tartusse uute saalide rajamise osas – kas ja millist saali on vaja, milline saal leiaks võimalikult palju kasutust, kuidas tõmbaks saal ligi korraldajaid ning suudaks pakkuda mitmekülgselt programmi ja end hästi ära majandada.

Kontserdikorraldajate tagasiside

Kontserdikorraldajate visioonidokumendi jätkumonitooring (Live Music Estonia 2022) täpsustab põhimõtteid ja lisaruumide vajadusi ning uurib kontserdi- ja sündmuspaikade operaatoritelt, mis on täpsemad tingimused suure saali haldamiseks.

Jätkumonitooring

Südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuring (2021)

Südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuringuraporti (Maarin Ektermann, Hanna-Liis Kont, EKA) eesmärk on analüüsida linnagaleriide ja rahvusvahelistele nõuetele vastava täiendava näitusesaali vajalikkust, kaardistada Tartu ja Lõuna-Eesti (kunsti)näituste vajadused, võimalused ja arengusuunad. Raporti hinnangul uues kultuurikeskuses täiendavat näituseruumide vajadust ei ole.

Uuringu lühikokkuvõte
Uuringu täisversioon

 

Muinsuskaitse eritingimused (2021)

Südalinna kultuurikeskuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (Artes Terrae maastikuarhitektid) on aluseks ka rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele. Planeeringualal on ligi kolmandiku ulatuses Tartu vanalinna muinsuskaitseala ja enam kui poole ulatuses ehitismälestis Tartu linnakindlustus (linnamüüri, vallikraavi, muldkindlustuste ja kaitseehitiste säilmed).

Muinsuskaitse eritingimused

 

Parkimisvajaduse analüüs (2021)

Tartu südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüs (Liikuvusagentuur) annab soovitusi hoonega seotud parkimiskohtade arvu osas nii autodele kui jalgratastele lähtudes säästva liikuvuse poliitika eesmärkidest ja Põhjamaade analoogsetest näidetest.

 

Parkimisvajaduse analüüs

 


Toitlustusteenuste uuring (2022)

Südalinna kultuurikeskuse toitlustusteenuste uuring (Civitta 2022) analüüsib toitlustuse vajadusi ja võimalusi, et saada teada, mis kontseptsiooni järgi valida toitlustuspindade rentnikke ning kuidas toitlustus toetaks kultuurikeskuse toimimist, sh hoone kasutamisaja pikendamist.

Toitlustusteenuste uuring

Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs (2022)

Tartu kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs (Nordic Botanical 2022) annab ülevaate Keskpargi (ka Kaubahoovi pargi) ja sellega piirneva Vabaduse puiestee elurikkuse seisukorrast ning hindab Südalinna kultuurikeskuse rajamisel tekkivaid võimalikke mõjusid pargi erinevatele otstarvetele. Analüüs sõnastab ka printsiibid ja võtted, mida arhitektuurivõistluse tööd haljastuse osas peavad järgima, ning soovitused jõeäärse linnamaastiku kujundamiseks.

Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüs

Puittaimestiku hinnang (2022)

Seletuskiri
Puittaimede seisundi tabel
Dendrohinnangu joonis

Puittaimestiku hinnang (2024)

Seletuskiri
Puittaimede seisundi tabel
Dendrohinnangu joonis

Liiklusuuring (2024)

Inseneribüroo Stratum tehtud liiklusuuring hindas Siuru mõjusid liiklusele planeeritud valmimisaastal 2029 ja kaugemas perspektiivis aastal 2040+.

Seletuskiri

Joonis 1 I Joonis 2 I Joonis 3 I Joonis 4 I Joonis 5 I Joonis 6 I Joonis 7 I Joonis 8 I Joonis 9 I Joonis 10 I Joonis 11 I Joonis 12

Ideekorje seminar 7. novembril 2018
Ideekorje seminar 7. novembril 2018

Viimati muudetud 11.10.2024

Tartu kultuurikeskuse Siuru bränd

Siuru bränd

Tartu kultuurikeskuse Siuru bränd annab visuaalsed ja verbaalsed stiilijuhised kultuurikeskuse tutvustamiseks ja kommunikatsiooniks. Siuru brändi on loonud disainiagentuur Bond. 

Brändi idee räägib sellest, kuidas Siuru on ennekõike platvorm kultuurile ja seda kandvaks sambaks, kuid teisalt tähendab kultuurikeskus erinevaid asju erinevatele sihtgruppidele. Lõppkokkuvõttes annavad just külastajad Siurule tõelise tähenduse. 

Siuru identiteedi põhielement on logo, mis on inspireeritud hoone arhitektuuri sammaste rütmist, olles samas oma ümarate vormide tõttu sõbralik ja kutsuv. Dünaamiline moodulitest koosnev sõnamärk põhineb tüpograaf Aimur Takki loodud kirjatüübil Newfound Type, mille aluseks on Tartu trükimuuseumis tehtud puust tähekollektsiooni uurimus. 

Sümboliseerides Siuru mitmetahulisust, saab moodulitest koosnevat sõnamärki dekonstrueerida ja luua alternatiivse sümbolina Siuru linnu kujutist ja teisi motiive. Samuti pakub moodulitest koosnev kirjatüüp rikkalikult võimalusi ikoonistiilide, kultuurikeskuse suunaviitade jmt loomiseks. 

Siuru brändiraamat sisaldab stiilijuhiseid logo, kirjatüüpide, värvide ja paigutussüsteemi kohta ning annab juhised ka Siuru loo rääkimiseks. 

Siuru logo
Siuru logo

Brändikonkurss

Kultuurikeskuse brändingu partneri leidmise konkursi võitis disainiagentuur Bond.

Konkursi eesmärk oli leida loovagentuur, kes aitab luua kultuurikeskuse brändi ja visuaalset identiteeti. Konkursile esitas pakkumise üheksa loovagentuuri. Loe lähemalt.

Konkursi tingimused

Tartu Linnavalitsus kutsub loovagentuure osalema konkursil, mille eesmärk on luua Tartu südalinna kultuurikeskusele brändiraamat koos visuaalse identiteediga.  

Välja valitud loovagentuuri ülesanne on koostada südalinna kultuurikeskuse brändiraamat, mis kirjeldab südalinna kultuurikeskuse identiteeti nii sõnaliselt kui ka visuaalselt. Brändiraamatus sõnastatakse südalinna kultuurikeskuse lugu ja väärtused ning luuakse visuaalne identiteet, mis koosneb logost ja selle erinevatest kasutusvõimalustest, graafilistest elementidest, värvitoonidest ja kirjastiilidest ning nende kasutamise reeglitest.  

Mai lõpus kuulutab Tartu Linnavalitsus välja ka südalinna kultuurikeskuse avaliku nimekonkursi. Loovagentuur kasutab konkursil selguvat nime brändiraamatu koostamisel  

Konkursil osalemine

Konkursil osalemiseks tuleb loovagentuuri esitada 9. juuniks 2024 ideekavand südalinna kultuurikeskuse brändi ja visuaalse identiteedi loomiseks.  Konkursile oodatav ideekavand võib olla sõnaline kirjeldus, mida on täiendatud visuaalsete näidetega (mitte uudislooming, vaid meeleolu või kontseptsiooni illustratsioon – n-ö mood board).

Seejärel valib žürii konkursi juhendis toodud hindamismetoodika järgi juunikuu jooksul välja agentuuri, kellega jätkatakse koostööd. Brändiraamat peab valmima oktoobrikuu lõpuks.

Konkursi tingimused

Žürii koosseis

Aavo Kokk - südalinna kultuurikeskuse juht
Marleen Otsus - Tartu Linnavalitsuse turundusjuht
Sten Svetljakov - Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja
Maarja Loorents - Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht
Tajo Oja - disainer
Andres Kuusik - Tartu Ülikooli turunduse professor

Info

Lisainfo: südalinna kultuurikeskuse juhataja Aavo Kokk, 5680 4410, [email protected] 

Rohkem infot südalinna kultuurikeskuse kohta: www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus  

Viimati muudetud 15.11.2024

Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistlus

Arhitektuurivõistlus

2. jaanuaril 2023 kuulutas Tartu linnavalitsus koostöös Eesti arhitektide liiduga välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse südalinna kultuurikeskuse rajamiseks.

Avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida südalinna kultuurikeskuse hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus, mis sobituks etteantud asukohta ja miljöösse ning looks terviku Emajõe-äärse linnaruumiga. Osalejate ülesandeks oli projekteerida hoone linnaraamatukogu, kunstimuuseumi, multifunktsionaalse black-box'iga sündmuskeskuse ja teiste kultuurikeskust toetavate ruumide jaoks koos elurikka ja mitmekesise pargimaastiku ning inimmõõdulise avaliku ruumiga.

16. jaanuaril  toimus arhitektuurivõistluse avaseminar, kus tutvustati võistluse eesmärke ja tingimusi. Seminar oli eelkõige mõeldud võistlusel osalevatele arhitektidele, kuid oli avatud ka teistele huvilistele. Ülekanne.

Arhitektuurivõistlusele esitati 5. maiks 2023 kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist.

14. juulil 2023 kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks töö "Paabel" ning jagati ka ülejäänud auhinnad.

Žürii protokoll

Auhinnalised võistlustööd
Kõik võistlustööd
Fotod võidutööde välja kuulutamiselt

Ülekanne võidutöö välja kuulutamiselt

Võidutöö "Paabel"
Võidutöö "Paabel"

Paabel

Vaata võidutööd "Paabel"

"Paabeli" autorid:

  • 3+1 arhitektid: Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.

  • Kino maastikuarhitektid: Karin Bachmann, Kaisa Masso, Liis Pihl, Liina-Kai Raivet, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Juhan Teppart.

 

Žürii: „Paabel“ eristub teistest töödest selgelt oma terviklikult läbi mõeldud arhitektuurilahendusega. Töö suudab kõige paremini tabada võistluse eesmärke ning lahendada need elegantse arhitektuurikeele ja professionaalse tehnilise teostusega. Hoone sobitub väga hästi linnaruumi, siseruumi lahendus on efektne ja maitsekas ning väliruum on põhjalikult ja tasakaalustatult läbi töötatud, täites kõiki olulisi eesmärke nii elurikkuse kui ka linnaruumi praktilise kasutuse seisukohast. 

Autorid: Linna kontekstis disainides käsitleme tervet linna kui ruumi, öeldes krundipiiridest sümboolselt lahti. Olles kõigi mõjurite keskpunktis, tuleb neid adresseerida vastavalt. Asetsedes vana ja uue linna vahel, leiame lahenduse kvartaalsuse taasloomises, defineerides sisemuse hoone südamena. Tagame kõigist külgedest ligipääsu ja aktiivse suhtluse ümbritseva keskkonnaga.

Võidutöö autorid
Võidutöö autorid

14.07.2023

Viimati muudetud 30.11.2023

Info saamine ja kaasa rääkimise võimalused

Kust saada infot?

Hetkel aktuaalne

Arutelusari "Räägime Siurust"

Jaanuaris 2025 algab neljast arutelust koosnev avalike arutelude sari „Räägime Siurust“, kus kõne all on kultuurikeskuse tulevased funktsioonid ja keskuses pakutavad teenused ning esitletakse hoone plaane.

Raamatukogu - 13. jaanuar kell 17.30-19.30 Tartu linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5, IV korrus)

Arutelul räägitakse, kus raamatukogu ruumid uues hoones paiknema hakkavad, milliseid teenuseid hakatakse seal pakkuma ja milline on raamatukogu roll täna ja tulevikus. Arutelu sissejuhatuseks teeb Siuru juht Aavo Kokk ülevaate sellest, kui kaugel on Siuru ettevalmistused, milline on uue hoone ülesehitus ja millistest kultuurikeskustest mujal maailmas on eeskuju võetud. Seejärel tutvustab Tartu Linnaraamatukogu direktor Kristina Pai linnaraamatukogu plaane uues majas. Kõik huvilised on oodatud kaasa rääkima.

Loe raamatukogu arutelu lühikokkuvõtet

Kunstimuuseum - 22. jaanuaril kell 17.30-19.30 Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja (Raekoja plats 18) esimese korruse galeriis

Arutelul räägitakse, kus Tartu Kunstimuuseumi ruumid (näitusesaalid, näituste ette valmistamise  ja restaureerimise töökojad) uues hoones paiknema hakkavad. Arutelu sissejuhatuseks teeb Siuru juht Aavo Kokk lühikese ülevaate sellest, kui kaugel on Siuru ettevalmistused, milline on uue hoone ülesehitus ja millistest kultuurikeskustest mujal maailmas on eeskuju võetud. Seejärel tutvustavad  Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann ja tema kolleegid Tartu Kunstimuuseumi plaane uues majas. Lisaks räägime kunsti näitamise võimalustest Siuru muudes ruumides.

Loe kunstimuuseumi arutelu lühikokkuvõtet

Sündmussaalid ja kino - 29. jaanuaril kell 17.30-19.30 Tartu linnamuuseumi saalis (Narva mnt 23). Teemaks on sündmussaalid ja kino. 

Siuru maja tegevuste arutelusarja kolmas arutelu keskendub Siuru saalidele ja võimalustele, mida Siuru sündmuste korraldamiseks pakub. Sealhulgas kinosaalid. Koos arutatakse, milliseid sündmuseid saab nendes saalides korraldada ja mida peaks täiendavalt arvesse võtma saale kavandades.

Loe saalide arutelu lühikokkuvõtet

Väliruum - märtsis.
Räägitakse Siurut ümbritsevast väliruumist. Arutelu aeg ja koht on selgumisel.

Raamatukogu arutelu. Foto: Mana Kaasik
Raamatukogu arutelu. Foto: Mana Kaasik
Kunstimuuseumi arutelu. Foto: Heikki Leis
Kunstimuuseumi arutelu. Foto: Heikki Leis
Saalide arutelu. Foto: Ketlin Lääts
Saalide arutelu. Foto: Ketlin Lääts

Detailplaneeringu avalik väljapanek

Uueturu 1 krundi detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 3. jaanuarist 3. veebruarini 2025. Avaliku väljapaneku ajal saab tutvuda planeeringuga, küsida küsimusi ja anda tagasisidet. 

Täpsem info detailplaneeringu ja avaliku väljapaneku kohta asub siin.

 

Juba toimunud üritused

Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek

Vanemuise 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on avalikul väljapanekul 21. märtsist 22. aprillini 2024. Mõlema eelnõuga saab tutvuda nii siin lehel kui ka raekoja infokeskuses.

Detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Avaliku väljapaneku jooksul saavad kõik huvilised avaldada arvamust ja teha ettepanekuid.

Ettepanekute tegemiseks on järgmised võimalused:

23. mail ja 11. juunil kell 17 toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus) avalik arutelu, kus linnavalitsus tutvustab avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi ja oma seisukohti ning põhjendab planeeringu koostamisel valitud lahendusi.

Võidutöö tutvustus

30. oktoobril 2023 kell 18 tutvustasid Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö „Paabel“ autorid Tartu Linnaraamatukogu suures saalis (Kompanii 3/5, IV korrus) kõikidele huvilistele võidutöö kavandit ja Tartu Linnavalitsus rääkis järgmistest sammudest kultuurikeskuse rajamisel.

Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid tutvustasid lähemalt võidutöö lahenduse sisu: milline hakkab hoone välja nägema, kuidas toimivad hoones erinevad asutused, milline on väliruum ning kuidas kogu lahendus olemasoleva linnaruumiga tervikuks saab. Seejärel räägib kultuurikeskuse kavandamise edasistest sammudest Tartu abilinnapea Elo Kiivet.

Kõik huvilised olid oodatud ja nii saalis kui veebiülekandes oli võimalus ka küsimusi esitada.

Veebiülekanne
Fotod ürituselt

Võidutöö avalik välja kuulutamine

14. juulil 2023 kuulutati Autovabaduse puiesteel välja arhitektuurivõistluse võidutööd.

Võitjaks osutus võistlustöö "Paabel", mille autorid on 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. Jagati ka ülejäänud auhinnad. Ürituselt toimus ka otseülekanne.

Arhitektuurivõistluse avaseminar

Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse avaseminar toimus 16. jaanuaril 2023 kell 13 Tartus hotell Lydia sündmuskeskuses.

Seminaril tutvustati võistlusest osa võtta soovivatele arhitektidele ja teistele huvilistele võistlustingimusi. Seminarile eelnesid kell 12 ekskursioonid võistlusalal, mida juhtis Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus koos oma meeskonnaga. Seminarilt toimus ka otseülekanne. Seminar oli eesti keeles ingliskeelse sünkroontõlkega.

Infoõhtu südalinna kultuurikeskuse projekti seisust

12. detsembril 2022 kell 17 olid kõik huvilised oodatud Tartu linnaraamatukogu saali (IV korrus), kus räägiti südalinna kultuurikeskuse projekti praegusest seisust ja tulevastest sammudest.

Infoõhtu avasõnad ütles Tartu linnapea Urmas Klaas, kultuurikeskuse visioonist ja linna laiemast strateegilisest vaatest rääkis linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektuurivõistluse ülesannet tutvustas südalinna kultuurikeskuse projektijuht Elo Kiivet. Sai esitada küsimusi kavandatavate plaanide kohta.

Fotod infoõhtust (fotod: Mana Kaasik)

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Ideekorje

Kuigi südalinna kultuurikeskuse peamine funktsioon linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühise koduna on teada, on siiski veel palju võimalusi, mida uus keskus pakkuda võiks. Seetõttu oli kõigil huvilistel võimalik 31. märtsis 30. aprillini 2022 kaasa mõelda ja rääkida,  milline võiks olla üks unistuste kultuurikeskus ja millest tuntakse puudust praegustes hoonetes. Samuti oodati mõtteid, kuidas muuta hoonet ümbritsev väliruum kutsuvaks ja atraktiivseks.

Vastata sai nii Tartu linna kodulehel kui ka Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu Linnaraamatukogus, kus mõlema maja teisel korrusel olid infostendid ja paberiankeedid vastamiseks. Kokkuvõte parimatest ideedest lisati arhitektuurivõistluse lähteülesande juurde ja oli arhitektidele oluliseks sisendiks oma võistlustöö tegemisel.

Loe ideekorje kokkuvõtet

Koosloome töötoad

Tartu südalinna kultuurikeskuse ettevalmistuse käigus toimus aprillis 2022 kaks koosloome töötuba. Mõlemas toimusid aktiivsed arutelud, elav küsimuste voor ja inspireeriv mõttevahetus - huvi Tartu linna ühise ruumi paremaks kujundamise vastu on suur ja arvamusi kogunes palju.

11. aprillil 2022 Lodjakojas koosloome töötuba „Liikuvus ja parkimine“

Töötoas keskenduti liikuvusele ja parkimisele ja otsiti vastust küsimusele, millist linnasüdant aastal 2029 tahame. Soojenduseks tutvustas Tõnis Savi Liikuvusagentuuri koostatud südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüsi, Kristi Grišakov Tallinna tehnikaülikoolist Spin Uniti Tallinna parkimispoliitika arengusuundade analüüsi ja linnaarhitekt Tõnis Arjus Tartu linna suuremaid plaane.

Laudkondade arutelus toodi välja, et mõistlik oleks maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid parkimiskohti ja lähedal asuvaid parkimismaju ning südalinna peab kiiremas korras muutma jalakäijasõbralikumaks (alustades Riia-Turu ristmiku ümberehitusest ja kõvakattega pindade vähendamisest). Leiti, et kultuurikeskuse alune parkla suurendab südalinnas autode arvu, kuid siin peaks seda hoopis vähendama. Oldi nõus, et tänavatel olevaid parkimiskohti tuleb kindlasti vähendada, aga küsimuseks jäi, kas need peab ka kuskil asendama ja kui jah, siis kus on seda kõige mõistlikum teha. Sõidukite parkimise puhul on oluline eristada vajadust ja mugavust.

Vaata fotosid töötoast

25. aprillil 2022 Lodjakojas koosloome töötuba „Pargid ja elurikkus“

Töötoa teemaks oli pargid ja elurikkus ning põhiküsimuseks, kuidas loodus ja inimesed linna ning parki ära mahuksid nii, et üks ei tõrjuks teist. Alustuseks tutvustasid Aveliina Helm vastvalminud kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüsi, Merle Karro-Kalberg projekti „Kureeritud elurikkus“ põhimõtteid ja parkide kasutamise uurimisvõimalusi ning Anna-Liisa Unt vaatles Tartu linna roheruumi.

Laudkondades arutati, milline on hea park, mida inimesed pargis teha tahavad, millist loodust seal näha ja kogeda soovivad ning kuidas südalinna kultuurikeskuse projektiga elurikkust toetada. Kõlama jäi, et ootused uue kultuurikeskuse väliruumile ja maastikuarhitektuurile on suured, nii võiks seal näha ka vertikaal- ja katusehaljastust, integreerida park paremini jõeäärega, suurendada selle mitmerindelisust (põõsaid jm kõrgeid rohttaimi) ja vaheldusrikkust. Inimesed tahaksid pargis mõnusalt olla ja end vabalt tunda: lugeda selg vastu puud raamatuid, kõndida paljajalu murul, grillida ja piknikku pidada, välilugemissaali või joonistusklassi kasutada. Tartus peaks parke olema kõigile, aga kõik ei pea olema ühes pargis – nii jääbki arhitektuurivõistluse ülesandeks kõik hea ja vajalik ära mahutada, aga jätta piisaavalt ruumi iseolemiseks ja puutumatuks looduseks.

Vaata fotosid töötoast

Unistuste muuseum

See, milline uus muuseum nii seest kui väljast välja nägema hakkab, on veel vaba kõikvõimalikele ideedele. Tartu Kunstimuuseum kutsub kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Unistuste muuseum“. Parimatest töödest koostatakse muuseumisse näitus.

Täpsem info asub siin

Konkursi tulemused

Tuleviku raamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu kuulutab raamatukogude aasta puhul välja raamatukoguteemalise omaloomingukonkursi Tartu linna ja maakonna koolide õpilastele. Kaastööd oodatakse muuhulgas ka teemal "Tuleviku raamatukogu", mis aitab ka südalinna kultuurikeskuse planeerimisel laste soove mõista ja arvesse võtta.

Konkursi tulemused

Viimati muudetud 07.02.2025

Konkurss Siuru kinoruumide üürile andmiseks

Tartu linn korraldab konkursi kultuurikeskuse Siuru kinoruumide üürile andmiseks. Pakkujalt oodatakse  kvaliteetset ja kõrgetasemelist  kinoteenust, mis sisaldab väärtfilmi- ja haridusprogrammi.

Opereerida antakse hoone neljandale korrusele kavandatud kaks kinosaali (ühes u 50 kohta ja teises u 150 kohta). Lisaks hakkavad kinosaalide operaator ja Siuru keskus koos opereerima hoone katuseterrassi ja seal olevad välikino ala.

Võitja väljaselgitamisel hinnatakse pakkuja kontseptsiooni ja pakutavat käibeüürimäära. Kinosaalid antakse üürile kümneks aastaks.

Vaata lähemalt

Pakkumise tingimused
Pakkumise vormid
Üürilepingu projekt

Ruumide plaan: Kinosaalide ja nende esise ala pind IV korrusel
Ruumide plaan: Välikino ja katuseterrasside pind IV korrusel

Tartu linnavalitsuse 27. augusti 2024. a korraldus nr 657

Vaade arhitektuurikonkursi võidutööst. Autorid: 3+1 arhitektid
Vaade arhitektuurikonkursi võidutööst. Autorid: 3+1 arhitektid

Kinoala joonised

Viimati muudetud 11.10.2024

Konkurss Siuru ruumidesse toitlustusteenuse pakkujate leidmiseks

Tartu linna korraldab konkursi kultuurikeskuse Siuru ruumide üürile andmiseks toitlustusteenuse pakkumiseks. Tartu linn ootab kontseptsioone, mis toetavad Siurus toimuvaid kultuuritegevusi.

Üürile antakse kolm toitlustuspinda. Esimesel korrusel on kaks pinda – u 40 m2 suurune kohvikupind Vabaduse puiestee poolses maja servas ning kuni 500 m2 suurune pind Küüni tänava ääres. Neljandal korrusel on esinduslik toitlustuspind suurusega u 380 m2 ja vaatega Emajõele. Toitlustuspindadel võib olla üks või mitu erinevat üürnikku ehk pakkumise võib teha kõikidele pindadele  korraga või igaühele eraldi. Läbirääkimistel selgitatakse välja ka see, kuidas hoones korraldada sündmuste peoteenindus ja fuajeebaaride töö.

Läbirääkimistega pakkumine toimub kahes voorus. Esimeses voorus hinnatakse kontseptsioone, valides välja teise vooru pääsevad kontseptsioonid. Teises voorus hinnatakse nii kontseptsioone kui ka üürimäära. Ruumid antakse kasutamiseks kümneks aastaks.

Vaata lähemalt

Tartu Linnavalitsuse 27. augusti 2024 korraldus nr 668

Pakkumise tingimused
Pakkumise vormid

Üürilepingu projekt

 

Ruumide plaanid:
toitlustuspind 1
toitlustuspind 2
toitlustuspind 3

 

Lisainfo: kultuurikeskus Siuru juhataja Aavo Kokk, 5680 4410, [email protected]

Vaade arhitektuurikonkursi võidutööst. Autorid: 3+1 arhitektid
Vaade arhitektuurikonkursi võidutööst. Autorid: 3+1 arhitektid

Viimati muudetud 02.09.2024

Kultuurikeskuse nimekonkurss

Konkursi tulemused

Žürii otsusel hakkab Tartu kultuurikeskus kandma nime Siuru.

Siuru nime pakkusid avalikul ideekorjel teineteisest sõltumatult välja tartlased Tõnis Tatar ja Piret Tarto.

Siuru on kultuuriloos tähenduslik nimi. See ilmus esimest korda eesti kultuurilukku eeposes „Kalevipoeg“. Arvatakse, et Siuru on eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi leiutatud sõna, tuginedes müütilisele sinilinnu kujundile ja murdesõnale „tsiuruma“ (lõõritama). Laulud siniste sulgedega imelinnust ja unistustest ühendavad paljusid kultuure kogu maailmas. Samuti on Siurut seostatud soomekeelse sõnaga "kiuru", mis tähendab lõokest ja mida läänemeresoome keeltes on hääldatud ka kui „tsiuru“. Siuru nime kasutas ka kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal ja kuhu kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Henrik Visnapuu.

Rohkem infot nimekonkursi tulemuste kohta.

Kõikide pakutud nimedega saab tutvuda siin tabelis

Konkursi eesmärk

Eesmärk on leida avaliku konkursi abil nimi ja tunnuslause Tartusse rajatavale kultuurikeskusele. Nimi ja tunnuslause seovad tervikuks majas paiknevad erinevad asutused ja tegevused, samas jäävad kasutusse majas tegutsema hakkavate asutuse nimed ja brändid – Tartu Kunstimuuseum Tartmus, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu.

Millist nime ja tunnuslauset otsime?

  • Nimi ja tunnuslause peavad siduma tervikuks majas paiknevad erinevad asutused ja tegevused ning kandma tulevase kultuurikeskuse identiteeti.
  • Nimi ja tunnuslause peavad olema head nii eesti kui ka inglise keeles.
  • Nimi peab olema meeldejääv ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla segamini aetav mõne teise Eestis asuva asutuse nimega.

Konkursi osalemine

  • Osaleda võivad kõik soovijad, v.a žürii liikmed ja konkursi korraldamisega seotud inimesed. 
  • Nime ja tunnuslauset pakkudes võib soovi korral oma ettepanekut ka põhjendada. 
  • Esitada võib mitu nime või tunnuslauset, kuid iga nime kohta tuleb küsitlusvorm uuesti täita. 
  • Esitada võib üksnes nime, üksnes tunnuslause või mõlemad.
  • Nimekonkursi läbiviimise eesmärgil küsitakse ka osalejate andmeid (nimi, kontaktandmed), mis kustutatakse pärast konkursi lõppemist. 
  • Osalemiseks on mitu võimalus:
    • täita kodulehe küsitlusvorm (link allpool)
    • saata ettepanek meiliga ([email protected]) - palume lisada ettepaneku tegija nimi ja kontaktandmed ja soovi korral ettepanekut ka põhjendada. 
    • helistada Tartu infotelefonil 1789 - palume öelda ettepaneku tegija nimi ja kontaktandmed ja soovi korral ettepanekut ka põhjendada.

Paku nimi Tartusse rajatavale kultuurikeskusele. Konkurss on lõppenud.

Kuidas nimi ja tunnuslause välja valitakse?

  • Sobiva nime ja tunnuslause valib avalikul konkursil pakutud variantide hulgast žürii järgmises koosseisus
    • Südalinna kultuurikeskuse juht Aavo Kokk 
    • Tartu linnapea Urmas Klaas
    • Tartu abilinnapea Elo Kiivet
    • Tartu Linnaraamatukogu juht Kristina Pai 
    • Tartu Kunstimuuseumi juht Joanna Hoffmann
    • Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll 
    • Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita
    • Tartu linnakirjanik 2017 Kristiina Ehin
    • Loovagentuuri esindaja, kes hakkab koostama kultuurikeskuse brändiraamatut (konkurss on käimas)
       
  • Žüriil on
    • lubatud valida nime ja tunnuslaused eraldi (kombineerida erinevatest ettepanekutest);
    • õigus jätta üks komponent välja valimata – valida üksnes nimi või üksnes tunnuslause; 
    • õigus välja valitud nime ja tunnuslauset keelelistel põhjustel korrigeerida (põhiideed muutmata);
    • õigus tunnistada konkurss nurjunuks. 
  • Autoriõigused jäävad seaduse kohaselt nime pakkujale, kuid nime varalised õigused lähevad üle Tartu linnale. 
  • Ettepanekute kogumise ajal pakutud nimevariante avalikult ei näidata, kuid pärast žürii otsuse tegemist avalikustatakse kogu nimekiri, v.a ebatsensuursed või vaenulikud ettepanekud.
  • Rahalisi auhindu konkursil ei ole.

Konkursi ajakava

  • Konkursi välja kuulutamine: 27. mai 2024.
  • Avalik nimede esitamise tähtaeg: 28. juuni 2024.
  • Žürii otsus nime osas: juuli-august 2024.
     

Mida kujutab endast Tartusse rajatav südalinna kultuurikeskus?

Tartu linn rajab kesklinna kultuurikeskuse, mille keskse telje moodustavad kaks olulist kultuuriasutust: Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseum. Uus keskus toob raamatud ja lugemise iga inimese käeulatusse: raamatukogu avariiulitel on 260 000 raamatut, seal on hubane keskkond, mis pakub mõnusaid lugemisnurki, istumisalasid, rühmatööruume, laste mänguala, vaikse süvenemise ala jmt. Tartu Kunstimuuseumil on uues keskuses kolm saali, kus saab eksponeerida Tartus loodud ja Tartusse kogunenud väärtuslikku kunstikogu.

Kultuurikeskuses on ka kahe saaliga väärtfilmikino ja katusekino, lisaks kaks black-box tüüpi sündmussaali, millest suuremas on 800 istekohta, mis teeb sellest Eesti kõige suurema black-box-saali. Hoones leiavad koha ka kohvik ja restoran – üks neist hakkab paiknema tänava tasapinnal Küüni tänaval, teine hoone ülemisel korrusel vaatega Emajõele. Kauneid vaateid saavad külastajad nautida katuseterrassidel. 

Kultuurikeskus Tartu südames on mõeldud kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele. See on kultuuri- ja kogukonnategevustega täidetud maja – Tartu linna elutuba. Hoone on avatud varastest hommikutundidest hilise õhtuni, tulvil inimestest, kes naudivad kontserte, kinoseansse ja muid sündmusi.

Oluline on ka hoonet ümbritsev elurikas park, mis moodustab koos hoonega ühtse terviku ning pakub olemis- ja tegutsemisvõimalusi nii väikestele kui ka suurtele linnaelanikele ja külalistele.

Südalinna kultuurikeskuse arhitektuurne lahendus valiti välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus, mille võitis töö nimega „Paabel“ (autorid 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid). Hetkel on käimas hoone projekteerimine ja keskuse lähiümbruse detailplaneeringu koostamine. Ehituse algus on planeeritud 2026. aastasse ja keskus on kavas avada 2029. aastal.  

Loe kultuurikeskuse kohta lähemalt: www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus

Lisainfo: südalinna kultuurikeskuse juht Aavo Kokk, [email protected], tel 5680 4410.

Viimati muudetud 14.08.2024

Korduma kippuvad küsimused

Miks on kultuurikeskust vaja?

Mille poolest on kultuurikeskus Siuru riiklikult tähtis kultuuriehitis?

Kultuurikeskuse näol on tegemist Eesti esimese suurema kultuuriehitisega, kus on eesmärk tuua erinevad kultuurivaldkonnad ja nende sünergia ühe katuse alla kokku. Koostöö mitme valdkonna vahel loob soodsad tingimused innovatsioonile. Eesti suuruselt teise linna raamatukogu saab kaasaegse ruumilahenduse ja võimaluse pakkuda kõigile avatud, multifunktsionaalset tarbimisvaba ruumi. Hoone annab võimaluse eksponeerida Tartu kunstimuuseumi hindamatuid kogusid ja võõrustada erinevate kultuurivaldkondade maailmatasemel tippe ka Lõuna-Eestis. Kvaliteetse avaliku ruumi ja kaasaegsete võimaluste abil kasvab kordades kultuurist osasaajate arv.

Miks peavad linnaraamatukogu ja kunstimuuseum ühes hoones koos olema?

Kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu toomine ühe katuse alla on selle projekti kõige olulisem väärtus ja võimaldab sünergia tekkimist erinevate kultuurivaldkondade vahel. Nagu kaasaegne raamatukogu ei ole ainult raamatute laenutamise ruum, ei ole ka kaasaegne kunstimuuseum ainult rikkalik kunstikogu ja näitused. Mõlemad on lisaks kohtumispaigad, mis kutsuvad avastama, õppima, katsetama, suhtlema ja inspiratsiooni ammutama – selleks annab uus hoone koos jagatud ruumidega suurepärase võimaluse. Kunst ja kirjandus asuvad teineteisele nii lähedal, et ühte majja kokku tuues täiendavad ja toetavad need üksteist veel võimsamalt.

Miks on Tartule vaja veel ühte näitusepinda?

Tartu Kunstimuuseumi kogu on Eesti kultuuriloos kirjeldamatu väärtusega. Tänased tingimused viltuses majas ei võimalda seda kõike eksponeerida. Lisaks on palju näitusi, mida siin ei saa võõrustada, sest ruumid ei vasta nõuetele või mis lihtsalt ei mahu ära. Uued ruumid looksid ka Lõuna-Eestisse need tingimused, mis täna on vaid Tallinnas. Seega me ei räägi uuest näitusepinnast, vaid uusi võimalusi loovast arenguhüppest ehk parematest ruumidest. Näiteks Hollandis asuva u 120 000 elanikuga Leeuwardeni linna uues kunstimuuseumis korraldatud Escheri näitus tõi kokku üle riigi ja riigipiiride sadu tuhandeid inimesi, toetades seeläbi kogu linna ettevõtlust. Just sellistes mastaapides peaksime mõtlema ka Tartus.

Siurule tuuakse tihti eeskujuks Oodi, aga samas on Oodi väiksem kui Tartu planeeritav kultuurikeskus? Kas Tartut on tabanud suurusehullustus?

Oodit saab tõepoolest kasutada näitena ühest äärmiselt inspireerivast kaasaegsest raamatukogust ja kogukonnakeskusest. Samas on kahe maja funktsioonid, vajadused ja taustsüsteem siiski väga erinevad. Oodi on üks Helsingi linnaraamatukogu süsteemi (Helmet-süsteem) kuuluvast 37 raamatukogust, mis on meie mõistes sisuliselt haruraamatukogu. Oodis on raamatuid üsna vähe, aga südalinna kultuurikeskusesse kolib Tartu linnaraamatukogu peamaja, mille kogu on Oodi omast üle kolme korra suurem. Klassikalises mõttes toimib Oodis raamatukoguna ainult ühe korruse suur saal. Mõlemas raamatukogus pannakse rõhku lisategevustele ehk kogukonna- ja kultuurikeskusena toimimisena. Siurusse tuleb lisaks raamatukogule ka kunstimuuseum, kaks teatri-kontserdisaali, väärtfilmikino jm.

Miks on raamatukogule vaja nii suurt pinda, kui raamatud võiksid olla hoidlas?  

Uues keskuses on tõepoolest kavas suurem osa raamatutest avariiulitele panna, et need oleksid lugejate käeulatuses. Selline suund, et raamatud on suures osas avariiulitel, on maailmas võetud juba vähemalt viimasel 20 aastal ja seda võib näha paljudes Tartule eeskujuks olevates raamatukogudes üle maailma. See annab lugejatele palju avastamisvõimalusi ja suurendab loetavate raamatute hulka. Samas on iseteenindus end tõestanud ka tööjõu kokkuhoiukohana. Linnaraamatukogu jaoks on uues keskuse planeeritud ca 7000 m2, mis on 1,6 korda rohkem kui praeguses raamatukogus. Lisaks rohkematele avariiulitele annab avaram pind ka võimaluse luua mugavaid ja eriilmelisi istumis- ja töökohti, mida praeguses raamatukogus on vähe.

Mis veel raamatukogus uutmoodi tuleb?

Raamatukogusse tulevad lisaks harrastajate tasemel heli- ja videostuudiod, meisterdamise toad jms. Selliseks on muutumas linnaraamatukogud kogu maailmas.

Miks on Tartule vaja veel ühte saali juurde?

Kultuurikeskuse suur saal ei dubleeri olemasolevaid saale, vaid loob uusi võimalusi. Uuringud näitavad, et Tartus on puudus suurematest nüüdisaegsetest saalidest ning see piirab mitmete ürituste korraldamist Tartus ja Lõuna-Eestis. Olemasolevad saalid on kas seotud konkreetse asutusega ja nende laiem kasutus on seetõttu piiratud, neis on keeruline eripalgelisi sündmusi korraldada, kuna need on algselt mõeldud muuks otstarbeks (nt kirikute saalid) või ei vasta kaasaegsetele nõuetele. Siuru saal peab olema universaalne ja sobima eri suurusega publikule ja erinevate sündmuste korraldamiseks.

Kõik planeeritav on ju ERMis olemas?

ERM on etnoloogilise suunaga kultuuriloomuuseum, mille uurimisvaldkonnad ja tegevused ei kattu ei Tartu Kunstimuuseumi ega Tartu Linnaraamatukoguga. ERMis on suurepärased ruumid sündmuste ja näituste jaoks, kuid see ei lahenda kuidagi linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi tänaseid ruumiprobleeme. Lisaks vajab kesklinn kvaliteetset avalikku ruumi (s.h siseruumide näol) ja südalinna kultuurikeskus pakub seda kvaliteedis, mida täna Tartus ei ole. Kõige rohkem külastatakse tulevases keskuses kindlasti raamatukogu ja selleks ERM-is täna võimalust pole. Tartu muuseumite külastuste statistika on kinnitanud, et ükski uus muuseum ei ole leidnud oma külastajaid olemasolevate arvelt, vaid lisandunud on uusi külastajaid ja kokkuvõttes on võitnud kõik.

Raamatuid ju enam ei loeta. Milleks seda hoonet ikka vaja on?

Raamatukogu külastajate hulk ei ole langevas trendis. Tartu inimesed laenutavad 1/3 Eesti rahvaraamatukogudest laenutatavatest raamatutest. Lisaks ei ole uus hoone vaid raamatute laenutamise koht nagu praegu, vaid see on ka kogukonnakeskus ja kooskäimiskoht, kus teha kõiki neid asju, mida ühes kaasaegses raamatukogus saab: süveneda vaiksel alal, vestelda suhtlusalal, puhata, lugeda, kirjutada, mõtiskleda eriilmelistel istumiskohtadel, lisaks peab saama katsetada midagi uut, mängida pilli, digida vanu perepilte, osaleda keelekohvikus, meisterdada, õmmelda, saada abi e-keskkondade avastamisel jne. Tänapäevane raamatukogu on meie kõigi ühine elutuba, avalik ruum, kus arutada olulistel teemadel. See on koht, kus kohtuvad erineva tausta ja vanusega inimesed – hinnanguvaba ruum meile kõigile.

Foto: Evelin Lumi
Foto: Evelin Lumi

Maksumus ja ajakava

Kui palju Siuru ehitus maksma läheb?

Siuru tiim lähtub eesmärgist, et Siuru arvutuslik maksumus on vastavalt lepingule Eesti Kultuurkapitaliga 73,7 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis suureneb ehitushinnaindeksi võrra ning millele lisanduvad tagastamatu käibemaks ja abikõlbmatud kulud. Kui prognoosida ehitushinna indeksi kasvuks alates lepingu sõlmimisest 2022. aastal 25%, siis on projekti arvutuslik maksumus 92,1 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).

Nii suure hoone ehitamine läheb väga kalliks. Miks ei võiks ehitada kaks eraldi maja?

Kahe eraldi hoone ehitus läheb kallimaks kui ühe ehitus. Ühises hoones on võimalik jagada paljusid ruume – publiku alad, kohvik, garderoob, saal jpm, samuti hoida kokku tehniliste ja töö- ning abiruumide arvelt. Kaks eraldi hoonet tähendab, et mingid ruumid on topelt, samuti on vaja rohkem vedada kommunikatsioone. Kasvab ka keskkonna jalajälg, sest kütta on vaja suuremat pinda, soojustada suuremat välisperimeetrit ja ka ehitusalune pind (hoone, juurdepääsuteed jm välialad) on suurem.

Meil on ju olemas armsad vanad majad? Miks neid ära ei remondita?

Vanadesse majadesse päriselt funktsioneeriva, ligipääsetava ja kaasaegse keskkonna loomine on samuti väga kallis. Lisaks näitavad eelnevad analüüsid, et ruumist jääb seal ikkagi puudu. Vanad hooned leiavad endale kindlasti sobivad funktsioonid.

Kas me oleme ikka nii rikkad, et saame nii kallist ehitist lubada?

Me oleme rikkad oma kultuuri poolest, aga oleme nüüd piisavalt rikkad ka selleks, et sellist hoonet endale lubada. Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseum on oodanud seda hoonet väga kaua, üle 20 aasta. Praegused tingimused ei ole Tartu ega tartlaste väärilised. Kindlasti ei jõuaks Tartu linn seda hoonet üksi ehitada, kuid võimalikuks saab see tänu riigi toetusele, mis moodustab hoone maksumusest suurema osa.

Siuru ehitamine on nii kallis. Kas nüüd jäävad teised investeeringud, näiteks koolid-lasteaiad kõik ootele?

Enamus kultuurikeskuse rajamise kuludest kaetakse Eesti Kultuurkapitali toetusest, kuid muidugi on ka Tartu linnal kanda oluline osa rahastusest. Kultuurikeskuse ehitamine ei ohusta teisi planeeritud investeeringuid ja seda jälgitakse eelarve planeerimisel hoolega. Ehitushindade väga suure tõusu tõttu (kohati u 2,5 korda) võtab haridusasutuste remont küll rohkem aega, aga kindlasti jätkame ka nende remondiga.

Kuidas tagada, et kultuurikeskuse ehitushind ei lähe kallimaks kui planeeritud?

Kultuurkapitaliga sõlmitud rahastamise kokkuleppes on seatud hinnalagi, millega tuleb arvestada. Samuti monitooritakse hinda kogu protsessi vältel ja vajadusel tehakse olulisi muudatusi. Nii eelarvestatakse pidevalt projekteerimise eri etappe, et kontrollida, kas püsime eelarves. Kui tarvis, saavad spetsialistid teha ettepanekuid, mida muuta, et kulud püsiks kokkulepitud raamides.

Ka Siuru vajab ülalpidamise kulusid. Kes selle kinni maksab?

Ka praeguseid hooneid tuleb üleval pidada ja vanade majade puhul võib see olla kohati kallimgi. Näiteks ehitatakse uus hoone võimalikult energiatõhus. Ka aitavad keskuse rendipinnad (toidukohad, kultuuriga sobiv ettevõtlus jms) hoone ülalpidamiskulusid tasandada, samuti teenib omatulu sündmuskeskus. Siuru majandusmudelit on nii ehitamise kui ka ülalpidamise kulude vaates pidevalt analüüsitud. Civitta AS koostatud majandusanalüüs (2022) näitab, et praeguse kontseptsiooni järgi suudab kultuurikeskus end ise ära majandada, sh ka regulaarsed vajalikud remondikulud kanda.

Millal Siuru valmis saab?  

Praegu (aastal 2024) käib hoone projekteerimine, millele kulub kaks aastat. Ehitamisega on plaanis alustada 2026. aastal ning hoone avame 2029. aastal.

Miks kogu protsess nii palju aega võtab?

Kuna tegemist on väga olulise ja suure investeeringuga, siis vajab see igakülgset kaalumist ja põhjalikku eeltööd. Oma aja võttis Riigikogu otsus nimetada südalinna kultuurikeskus riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks, rohked uuringud ja analüüsid, läbirääkimised Eesti Kultuurkapitaliga rahastustingimuste üle, rahvusvahelise arhitektuurivõistluse korraldamine. Praegu, aastal 2024 on käsil detailplaneeringu koostamine ja hoone projekteerimine, mis kestab kaks aastat. Järgneb ehitamine ja hoone sisustamine.

Foto: Uku Peterson
Foto: Uku Peterson

Asukoht

Miks ehitatakse kultuurikeskus just kesklinna parki?  

Kesklinna park on asukohaks valitud pikkade arutelude ja analüüside tulemusel ning on kinnitatud mitmes üldplaneeringus. Seal asuv kultuurikeskus toob kultuuri ja kunstid tagasi linnasüdamesse, mis praegu on pigem ärihoonete päralt. Uus keskus ühendab tervikuks nii vanalinna ja uuema keskuse kui ka südalinna ja Emajõe. Selline sümbolehitis vajab enda ümber ka avalikku väliruumi ja nii saab arhitektuurivõistluse kaudu anda uue hingamise ka hoonet ümbritsevale pargialale ning tuua sinna senisest mitmekesisemat haljastust ja tegevusi. Lisaks kuulub see maa linnale ja maa ostmiseks ei ole vaja lisainvesteeringut.

Kui suure osa pargist võtab kultuurikeskus enda alla?  

Kooskõlas Tartu linna ülplaneeringuga säilib pool Uueturu 1 krundist rohealana ja kuni pool ulatuses võib seda krunti hoonestada. 

Kui palju puid pargis maha võetakse?

Eesmärk on võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust säilitada ning luua terviklikum ja elurikkam park ning mitmekesine avalik ruum, mida inimesed soovivad ja saavad aktiivselt kasutada. Detailplaneeringuga määratakse säilitatavad puud, arvestades dendroloogilist hinnangut. Eemaldatavad puud täpsustatakse projekteerimise käigus, muuhulgas tuleb leida lahendused kõrghaljastuse asendusistutuseks.

Tartu räägib rohepöördest ja kliimaeesmärkidest, aga samas ehitab parki hoone. Kas see pole silmakirjalik?

Kindlasti ei ole see silmakirjalik. Park ei kao ära, vaid see kujundatakse ümber ja muutub paremaks. Eesmärgiks on muuta kogu ala mitmekesisemaks ja ökoloogiliselt rikkamaks ning park linna rohuvõrgustikuga siduda. Kogu see tegevus peab silmas ka Tartu kliimaeesmärke, millest üks olulisemaid on kesklinna tihendamine ja autostumise vähendamine. Kui me ehitaksime kultuurikeskuse äärelinna, mida on tihti soovitatud, siis sunniksime linlasi veelgi rohkem autodega liikuma. Tartu üks suuremaid süsiniku jalajälje kasvu põhjustajaid on järjest kasvav autostumine.

Meeles tasub pidada ka seda, et see ala oli enne Teist maailmasõda hoonestatud. (1941. aasta juulis süttis keskpargi tuntuim hoone Kaubahoov seoses punaarmee pommitamisega. Kaubahoovi varemed lammutati sama aasta sügisel. 1941. aasta tulekahjust säilisid kolm kivimaja, mis aga põlesid 1944. augustis-septembris, kui Tartu oli jälle rindelinn. Kvartal tehti varemetest tühjaks aastatel 1945–1947. Loe lähemalt.)

Miks ei ehitata kultuurikeskust Magistri tänava parkla kohale?

See ei mahu sinna. Kümme aastat tagasi seda prooviti ja tulemuseks oli läbi kukkunud arhitektuurivõistlus. Juba ainuüksi rahvusvahelistele nõuetele vastav näitusesaal ning kõigile avatud raamatukogu lugemissaalid ning teenindusalad ei mahu sellele kinnistule ära. Suur osa tegevusest peaks endiselt jätkuma ajaloolistes hoonetes, mis ei ole selleks ette nähtud ega vasta kaasaegsetele vajadustele. Rääkimata sellest, et hoonesse ei mahuks seal korralik saal ja muud lisaväärtust loovad ruumid, mis on oluline osa kultuurikeskuse terviklikust lahendusest.

Miks ei ehitata kultuurikeskust sadamateatri kvartalisse, Holmi parki (Atlantise juurde) või ERMi juurde?

Sadamakvartalis ja Atlantise juures on tegemist eramaadega, millega omanikel on muud plaanid ja linnal ei ole võimalik sinna ehitada. Lisaks leiame, et parim asukoht on just südalinn, mis aitab siduda vanalinna ja uuema keskuse, linna ja jõe ühtseks tervikuks ja mis jääb inimeste liikumisteedele. Aastate jooksul erinevaid asukohti kaaludes on lõpptulemusena jõutud ikka samale tulemusele: selleks, et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab uus hoone olema võimalikult linna südames. Kui need tartlastele olulised kultuuriasutused viia äärelinna, jäävadki kesklinna peamiselt vaid kaubandus- ja büroopinnad. Kesklinn on koht, kus kultuurikeskusesse satutakse ka juhuslikult ja nii kasvab kasutajate arv oluliselt.

Kas võiks kultuurikeskus ehitada Vabaduse puiestee kohale?

Seda ei võimalda Tartu linna kehtiv üldplaneering ega muinsuskaitse eritingimused.  

Foto: Kerly Ilves
Foto: Kerly Ilves

Välisilme ja suurus

Milline hakkab kultuurikeskus välja nägema?

2023. aastal korraldasid Tartu linn ja Eesti Arhitektide Liit rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, mille eesmärk oli leida südalinna kultuurikeskuse hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus, mis sobituks etteantud asukohta ja miljöösse ning looks terviku Emajõe-äärse linnaruumiga. Arhitektuurivõistluse võitjaks kuulutati töö "Paabel", mille autorid on 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. Rohkem infot arhitektuurivõistluse kohta. 

Miks kultuurikeskus nii suur tuleb?

Siuru tuleb just sellises suuruses, mis on vajalik suurepäraseks keskuseks, kus erinevad kultuurivaldkonnad saavad ühiselt toimida ning kus on kvaliteetne tarbimisvaba avalik ruumi kõigile. Hoone suurus lähtub eelkõige raamatukogu ja kunstimuuseumi ruumivajadusest. Tartu linnaraamatukogu on suuruselt teine rahvaraamatukogu Eestis ja Tartu kunstimuuseum on Kumu järel suuruselt teine kunstimuuseum, mis saab oma kogudest eksponeerida hetkel vaid väikest osa. Lisaks on hoonesse kavandatud veel mitme otstarbega saal erinevate ürituste korraldamiseks ning rendipinnad, mis aitavad hoonet üleval pidada ja annavad veelgi põhjusi, miks südalinna kultuurikeskusesse tulla (nt söögikohad, väärtfilmikino, ERR-i stuudio jms). Küll on aga võrreldes algsete plaanidega hoone pindala juba vähendatud – näiteks näitasid analüüsid, et hoonesse ei ole vaja rajada täiendavaid galeriipindasid, kuna neid on Tartu linnas piisavalt. Samuti on analüüside põhjal vajadus parkimiskohtade järele väiksem kui algselt kavandati.

Kõikide valminud uuringutega saab tutvuda Siuru kodulehel.

Foto: Evelin Lumi
Foto: Evelin Lumi

Ümbritsev ala

Kas mänguväljak jääb alles?

Uus, suurem ja mitmekülgsem mänguväljak on planeeritud ajaloolise Kauba tänava sihile ehk samasse parki. Mänguväljaku atraktsioonid selguvad projekteerimise käigus, detailplaneering määrab üksnes väljaku asukoha. Lisaks kavandatavale mänguväljakule kolime praeguse mänguväljaku kaubamaja ette Uueturu parki. Seega tekib südalinna kaks mänguväljakut.

Milline on tulevikus Vabaduse pst?

Neli sõidurada praegusel Vabaduse puiesteel võisid sobida ammuste paraadide korraldamiseks, kuid mitte tänapäevase linnakeskkonna juurde. Tulevikus on Vabaduse pst kavas muuta rahustatud liiklusega tänavaks, kus mõlemas suunas jääb üks sõidurada, mõlemal pool sõiduteed on jalgrattateed ja kõnniteed. Tänava äärest kaotatakse ära parkimine (säilivad peatumiskohad turismibussidele), lisatakse haljastust. Täpsem lahendus selgub projekteerimisel.  

Kas ajalooline Kauba tänav ehitatakse välja?

Ajalooline Kauba tänav taastatakse jalakäijate tänavana, mis on kultuurikeskuse võidutöös lahendatud mängutänavana. Täpsem lahendus selgub projekteerimise käigus.

Miks on vaja teha detailplaneeringut, kui on olemas üldplaneering ja võistlustöö?

Üldplaneering määrab, kuidas linnas maad kasutada, aga see ei ütle, mis kujuga või kus täpselt hoone asub või millised on liikluslahendused. Olulisemates asukohtades või suurema avaliku huviga objektide puhul, nagu südalinna kultuurikeskus, on nõutav detailplaneeringu koostamine. Kui üldplaneering annab põhimõttelisi suuniseid, siis detailplaneering on otsekui raamistik, mille sisse maja peab ära mahtuma. Detailplaneering täpsustab üldplaneeringut ja on kõigile avatud avalik protsess. Arhitektuurivõistlus on planeeringulahenduse aluseks ehk detailplaneering järgib võidutöö väliruumi ja hoone kujundamise ettepanekuid.

Foto: Tõnis Arjus
Foto: Tõnis Arjus

Lisafunktsioonid hoones

Kas kultuurikeskusesse tuleb ka parkimismaja?

Kultuurikeskus jääb paljude inimeste igapäevasele teele ja siia saab mugavalt tulla kas jalgsi, ratta või ühistranspordiga ning selle kõigega tuleb keskust kavandades ka arvestada. Samuti vajab kultuurikeskus juurdepääsu erinevate sõidukitega (autod, kaubikud, bussid, taksod) ja mugavaid parkimiskohti invasõidukitele, jalgratastele ja lapsevankritele. Analüüsiti ka autode parkimisvajadust, pidades silmas kogu Tartu kesklinna parkimisteemat tervikuna, ja leiti, et hoone all võiks olla parkimisvõimalus umbes 200 autole. Täpne parkla suurus ja paiknemine selgub projekteerimise käigus.  

Miks sinna on nii palju parkimiskohti planeeritud?

Parkimiskohti planeerides vaadatakse kogu kesklinna parkimisteemat tervikuna. Maa-alused parkimiskohad võimaldavad tänavatelt parkimist ära viia. Nii on hetkel kavas Vabaduse puiestee äärest parkimine ära kaotada, küll jääb võimalus peatumiseks nt turismibussidel või taksodel. Parkimiskorrust planeerides on silmas peetud ka maja teenindavat transporti.

Kas turuhoone kõrvalt kaob parkimine ära? Kuidas muidu nende kartulikottidega jõuab liikuda?  

Parkimisvõimalused turuhoone juures jäävad alles, kuid parkimiskohtade arv ja paigutus võib tulevikus muutuda, sest kavas on luua Uueturu tänavalt jalakäijatele mugav ja turvaline otsepääs Emajõe äärde.

Miks on hoonesse nii palju rendipindasid planeeritud?

Rendipindade osakaal moodustab tegelikult väikese osa kogu hoone mahust ja need on vajalikud hoone üleval pidamiseks. Lisaks näitab muu maailma praktika, et teatud hulk selliseid ruume lisab hoone kasutusele paindlikkust ning need võivad osutuda vajalikuks ka kaugemas tulevikus, kui võib tekkida vajadus täiendavate ruumide järele kas raamatukogu või kunstimuuseumi jaoks.

Mis sinna rendipindadele siis tuleb?

Välja renditakse ruumid toidukohtadele ja kultuuriga seotud ettevõtetele. Rendiruumide osas korraldatakse konkursid. Eesmärk on leida hoonesse sellised rentnikud, kes sobivad hoone üldise kontseptsiooniga ja annavad täiendava põhjuse sinna minna (nt söögikohad, raamatu- või kunstipood vmt). Täpsemalt selguvad need üürnikud suures enamuses 2025. aasta jooksul.

Kultuurikeskusesse on planeeritud ka kaks toitlustuskohta, kas see tähendab, et jõeäärsed kohvikud kaovad ära?

Kindlasti mitte. Praegused lepingud kohvikute pidajatega on sõlmitud 10 aastaks ehk kuni 2031. aastani. Ka detailplaneering näeb ette väikesi (ja ajutisi) toitlustuskohti jõe ääres.

Miks linn tegeleb erasektori teemadega - kino, toidukohad, sündmuskeskus?

Just kombinatsioon kõigist planeeritavatest funktsioonidest (raamatukogu, kunstimuuseum, sündmuskeskus (saalid), väärtfilmikino jm) teeb sellest hoonest riiklikult tähtsa kultuuriehitise. Ilma lisanduvate funktsioonideta oleks see lihtsalt raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone. Ka riigipoolne toetus näeb ette sellist terviklikult kureeritud mitmekesisest kultuurikeskust. Kindlasti ei hakka linn ise opereerima ei kino ega toidukohti, vaid neile tulevad operaatori leidmiseks konkursid. Lisaks aitab renditulu hoonet ka üleval pidada.

Kas hoonesse tuleb ka varjumiskoht?

Kultuurikeskusesse nähakse tõepoolest maa-alusele korrusele ette varjumiskoht. Muul ajal ei seisaks need ruumid muidugi tühjana, neil oleks hoones täita oma kindel funktsioon, kuid neid peaks saama hädaolukorras kiiresti kasutusele võtta.

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Kaasamine ja muud küsimused

Kas linlased said ka kaasa rääkida?

Kultuurikeskuse ümber on aastate jooksul toimunud aktiivne debatt, kus peamiselt on kõne all olnud hoone asukoht. Arutelud on toimunud nii kesklinna üldplaneeringu (2015–2016) kui ka linna üldplaneeringute koostamise käigus (viimane neist aastatel 2020–2021). Diskussioonid on olnud avalikud ja väga aktiivsed, kõigil linlastel on võimalus olnud neist osa võtta.  

Vähem on räägitud kultuurikeskuse sisust. Seetõttu toimusid 2022. aasta kevadel ideekorje ja kaks avalikku arutelu. Ideekorjes keskenduti linlaste unistuste kaardistamisele. Selles osales 190 inimest, kes pakkus üle 1000 erineva mõtte ja ettepaneku. Vastused olid äärmiselt üksikasjalikud, mis näitas, et kaasarääkimise ja osalemise soov oli suur. Avalikel aruteludel keskenduti liikuvuse ja parkimise ning parkide ja elurikkuse teemadele. Ideekorje ja arutelude tulemused leidsid erinevate uuringute ja analüüside kõrval oma koha rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tingimustes. Kokkuvõte.

Kaasa rääkimise võimalused on ka kultuurikeskuse ja lähiala detailplaneeringu protsessis. Avalikud väljapanekud ja arutelud toimuvad nii eskiislahenduse kui ka põhilahenduse ajal. Rohkem infot leiab siit.

Miks linlaste arvamust ei ole arvestatud asukohta valides?

Kultuurikeskuse asukoha üle on toimunud aktiivsed debatid mitme üldplaneeringu koostamise ajal. Välja valitud asukoha osas on kõlanud nii poolt- kui ka vastuhääli. Paljudel juhtudel on välja pakutud asukohti, mis ei kuulu linnale ja kuhu kultuurikeskust rajada ei saa (nt Atlantise juures, sadamakvartal). Kõiki asjaolusid kaaludes on jõutud tulemusele: selleks et olla parim raamatukogu ja parim muuseum tartlastele ja Tartu külalistele, peab uus hoone olema südalinnas. Sellise otsuse juures peab korraga arvestama väga paljusid erinevaid tegureid (maaomand, ligipääsetavus, vaba maa suurus, linna strateegilised arengusuunad jms) ning kaaluma nii plusse kui ka miinuseid.

Milliseid uuringuid on kultuurikeskuse rajamiseks tehtud?

Valminud on järgmised uuringud: parkimisvajaduste uuring (Liikuvusagentuur), muinsuskaitse eritingimused (ArtesTerrae), südalinna kultuurikeskuse näitusepindade uuringuraport (Maarin Ektermann, Hanna-Liis Kont, Eesti Kunstiakadeemia), kontserdikorraldajate tagasiside (LiveMusicEstonia), kultuuriüritusteks kasutatavate saalide analüüs (HeilVälConsulting), südalinna kultuurikeskuse ärimudel ja tasuvusanalüüs (BDA Consulting ja Civitta), puittaimestiku hinnang (Sulev Järve Puudehooldus), geodeetiline mõõdistus (Raxoest) ja fotogrammeetria, Tartu kesklinna pargi roheuuring (NordicBotanical, Tartu Ülikool), toitlustusteenuste võimaluste ja vajaduste uuring (Civitta), madalsüsinikehitus ja energiatõhususe hindamine (Tallinna Tehnikaülikool), puitarhitektuuri uuring (Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskus), arheoloogilised eeluuringud (Muinsuskaitseamet). Uuringud on leitavad Siuru kodulehelt.

Kes on koostanud kultuurikeskuse ruumiprogrammi? See on nii suur hoone, selleks on vaja pädevust?

Ruumiprogrammi otsused toetuvad paljudele uuringutele ja analüüsidele, rahvusvahelistele kogemustele ning erialaspetsialistide teadmistele. Seda on koostanud suur ja mitmekesine, eri valdkondade esindajatest meeskond mitme aasta jooksul, loomulikult koostöös raamatukogu ja kunstimuuseumi esindajatega.

Kes uut hoonet haldama hakkab?

Kavas on moodustada sihtasutus, kes tegeleb nii hoone tehniliste haldusküsimuste kui sisulise kureerimisega (ürituste korraldamine, ruumide üürimine, riigisisene ja rahvusvaheline turundus).

On räägitud, et raamatukogu hoidla jääb vanasse majja, kas see on nii?

Algselt oli see üks võimalus, kuid täpsemalt analüüsides leiti, et eraldi raamatuhoidla jaoks ei ole vajadust. Väike hoidla tuleb kultuurikeskusesse, aga suurem osa raamatuid läheb avariiulitele.

Kus hakatakse hoidma kunstimuuseumi kunstikogu?

Kunstikogu on praegu Raadil ERM-i hoidlates ning jääb sinna ka edaspidi. Tulevikus on riigil kavas ehitada Lõuna-Eesti muuseumite pärandihoidla, kus leiab koha ka Tartu kunstimuuseumi kunstikogu.

Mis saab praegustest raamatukogu ja kunstimuuseumi majadest?

Neid otsuseid, kas jätta majad linnale või panna müüki, ei ole veel tehtud. Vanad majad on üks võimalus Tartu osalust südalinna kultuurikeskuse ehitamisse katta, kuid tuleb hoolega planeerida, millised funktsioonid südalinnas asuvatesse majadesse sobivad.

Kust tuli nimi Süku ja mis see ei jäänud kultuurikeskuse nimeks?

Süku oli lühend nimetusest südalinna kultuurikeskus. See sündis suupärase variandina nende inimeste seas, kes projektiga iga päev töötavad. Alates 2020. aasta kevadest hakkas see tasapisi ka avalikkusesse jõudma ja laiemalt levima. Sobiliku nime leidmiseks korraldati 2024. aastal avalik nimekonkurss ja kultuurikeskus sai nimeks Siuru. Sellest on rohkem juttu siin

Foto: Mana Kaasik
Foto: Mana Kaasik

Viimati muudetud 20.01.2025

Kultuurikeskuse Siuru meedikajastuste ülevaade

Siia lehele on kogutud meediakajastused aastaid kestnud avalikust diskussioonist Siuru kultuurikeskuse ehk Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone ehitamisest Tartu keskparki. Nimekiri ei ole kindlasti täielik, paljuski on puudu raadioeetris kõlanud kajastused. Linnavalitsuse pressiteateid Siurust saab lugeda siit.

Viimati muudetud 05.01.2025