Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
16°

Sünni registreerimine

Sünni registreerimine

Teenuse üldkirjeldus

Teenuse kirjeldus

 

  • Lapse seaduslik esindaja (esindajad) esitab ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles sünni registreerimise avalduse ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele.
  • Kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes.

  • Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, on sünni registreerimisel vajalik mõlema vanema kohalolek. 

  • Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtus.

  • Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või -- juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks -- ka naise raseduse ajal.

  • Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

  • Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole ka sünnitõendil.

  • Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

  • Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad vanemad kokku, kumma perekonnanimi lapsele antakse. Vaidlused lahendab eestkosteasutus. Vallaslapsele antakse ema perekonnanimi.

  • Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Vaidlused lahendab eestkosteasutus. Lapsele võib panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime. Nimed ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega ning nimeseadusega.

Kestus

 

  • Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul sündimise päevast.

  • Perekonnaseisuasutus registreerib sünni hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul avalduse esitamise päevast alates, praktikas tehakse seda koheselt

Õigusaktid

 

Perekonnaseisutoimingute seadus

Nimeseadus

Perekonnaseadus

 

Lisainfo

 

Kadri Männik,  perekonnaseisutoimingute  peaspetsialist, tel 742 0960, e-post kadri.mannik@raad.tartu.ee

Teenuse taotlemine

Kohapeal

Vajalik isiklik kohaletulek.

 

Aadress: Tiigi 12, Tartu

Vastuvõtuaeg: E, T, K, R 9-12 ja  13-16; N 9-12
Telefon: 742 0960, e-post pere@raad.tartu.ee

 

Vajaminevad dokumendid

 

  • Avaldajate isikut tõendavad dokumendid.
  • Abieludokument (kui puudub vastav kanne rahvastikuregistris).

  • Teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes (kui sündi registreerima tuleb abielus olevatest vanematest üks).

Tulemus

 

  • Sünnikanne rahvastikuregistris.

  • Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

Blankett, taotlusvorm

 

Sünni registreerimise avaldus
Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist
Põlvnemise välistamise avaldus

 

Elektrooniliselt

 

  • Teenust saavad kasutada ainult need lapsevanemad, kes on omavahel abielus.

  • Sünni registreerimise avaldus allkirjastatakse digitaalselt mõlema vanema poolt.

Vajaminevad dokumendid

 

  • ID-kaart, digi-ID või mobiil-ID (PIN1, PIN2)

Tulemus

 

  • Sünnikanne rahvastikuregistris. Vanematele väljastatakse soovi korral sünnitõend.

E-vorm

 

Elektrooniline vorm riigiportaalis eesti.ee

Viimati muudetud 27.03.2018