Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Sünni registreerimine

Sünni registreerimise avalduse esitamine

Lapse sünni registreerimise avaldus tuleb esitada ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.

Lapse sünni registreerimine perekonnaseisuasutuses kohapeal ei ole seotud elukohaga. Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millises kohalikus omavalitsuses.

Lapse sünni registreerimise avalduse saavad lapse vanemad esitada e-rahvastikuregistris. Seda nii abielus kui mitteabielus olevad vanemad (v.a juhul, kui lapse põlvnemine tuleneb kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest) kui ka üksikvanem juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja (haigla) on meditsiinilise sünnitõendi andmed edastanud rahvastikuregistrile.

Tartu Linnavalitsuses lapse sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja (vanem või eestkostja) isiklikult kohapeal rahvastikutoimingute osakonnas (Tiigi 12, Tartu). Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.

Kui lapse sündi tuleb registreerima abielus vanematest üks, on vajalik teise vanema kirjalik nõusolek lapse nime suhtes ja vanemate abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse.

Isaduse omaksvõtt

Kui lapse vanemad ei ole abielus, siis peavad lapse isa andmete registreerimiseks isiklikult perekonnaseisuasutuses kohal olema nii lapse ema kui isa. Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine ei ole seaduses sätestatud alustel kindlaks tehtud. Isaduse saab omaks võtta üksnes isiklikult. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.

Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus eraldi. Vaata täpsemalt isaduse hilisem omaksvõtt.

Isadust ei saa omaks võtta, kui lapse põlvnemine kahest vanemast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.

Põlvnemise välistamine

Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud.

Põlvnemise välistamise avalduse vorm

Põlvnemine kunstlikul viljastamisel

Kunstlikul viljastamisel loetakse laps põlvnenuks mehest või ema naissoost abikaasast kunstlikuks viljastamiseks antud nõusoleku alusel ja lapse sünni registreerimiseks esitavad lapse vanemad avalduse perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Sünnikande muutmine

Sünnikande parandamine pärast sünni registreerimist toimub isaduse omaksvõtu avalduse, isast põlvnemise tuvastamise, isa kande ebaõigeks tunnistamise või lapsendamise kohtuotsuse alusel. Väljastatakse uus sünnitõend.

Sünnikande andmete muudatuse registreerimisel teeb ametnik sünnikande paranduse rahvastikuregistrisse. Vanematele väljastatakse soovi korral esmane sünnitõend (tasuta).

Isaduse kohtulik tuvastamine

Isaduse tuvastab kohus, kui ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Lapse isast põlvnemise tuvastamisel kohtus võib kohus anda lapsele isa perekonnanime.

Põlvnemise tuvastamisel ei lahendata lapse hooldusõiguse küsimust, seda tuleb kohtus eraldi taotleda.

Vastuvõtuajad
E 9-12; 14-17.30
T 12-16
K 9-12; 13-16
N Suletud
R 9-12; 13-16

Sünni registreerimisel väljastatakse lapsevanematele, kui nad on tellinud e-teenuses elektroonilise tõendi, automaatselt siseministeeriumi digitaaltempliga tõend, mis on e-rahvastikuregistris kättesaadav 30 päeva või paberkandjal sünnitõend, millele saab järele tulla 14 päeva jooksul peale sünni registreerimist rahvastikutoimingute osakonda Tiigi tn 12 vastuvõtuaegadel.

Lisainfo: Kadri Männik, tel 742 0960, e-post [email protected]

Viimati muudetud 20.02.2024