Edukad Euroopa kultuurijuhid arutlesid Eesti rahvusvahelise kõnekuse üle
Tartu 2024 pressiteade
27. november 2020 / Tartus 26. novembril toimunud foorumil „Kultuurikompass – kuidas kõnetada Euroopat?“ arutleti edukate Euroopa kultuurijuhtide osavõtul Eesti rahvusvahelise silmapaistvuse kasvu üle ning otsiti võimalusi, kuidas luua tugevamaid sidemeid eri riikides tegutsevate kultuurikorraldajate vahel. Foorum tõi virtuaalselt kokku üle 600 inimese 18 erinevast riigist.
Tartu Ülikooli raamatukogust eetrisse läinud sündmuse kolmel sessioonil toodi virtuaalse publiku ette näiteid kultuuripubliku kaasamisest ja tähelepanu võitmisest Eestist, Rootsist, Hollandist, Serbiast, sealhulgas kolmest eelnevast Euroopa kultuuripealinnast. Kümme esinejat arutlesid nii koroonakriisist tulenevate probleemide ja lahenduste üle, kui ka loovisikute ja sündmuste korraldajate eduka rahvusvahelise koostöö üle.
Foorumi avasessioonil esinenud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid rõhutas, et kultuuril on võime kõnetada esiteks Euroopat meis eneses. “Maailma mõistmine ja inimeseks olemise kunst on muutuv ja arenev ajas. Elu läheb edasi, tõlgendused muutuvad, normid arenevad ja õnneks ikka sinna poole, mis lubab enamustel olla nii, nagu nad tahavad. Ilma kiusu ja diskrimineerimiseta,” sõnas Kaljulaid.
Ansambli Trad.Attack! muusik ning kultuurisündmuste korraldaja Jalmar Vabarna kinnitas, et enam kui 700 miljoni elanikuga Euroopa on tema bändi jaoks esimene koht, kuhu oma loomingut viia. Selleks on vaja luua ja väärtustada väliskontakte ning mõelda suurelt. “Euroopa mõõtmest mõtlemine on meil, eestlastel, suuresti enesehinnangu küsimus,” arutles Vabarna, “kuid olles esinenud pooltes Euroopa riikides, võin kinnitada, et kultuur ja selle korraldamine on tegelikult see valdkond, kus Eesti on top viie Euroopa riigi hulgas.”
Eesti on Euroopale huvitav, leidis Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 juhtinud Mikko Fritze. “Eestit tuntakse, aga sellest ei teata palju. See tähendab, et see maa on huvitav ja natukene ka eksootiline - kasutage seda ära,” kirjeldas Fritze Eesti positsiooni ja potentsiaali Euroopas. Saabuva 2024. aasta kultuuripealinna sündmuste elluviimine on tema sõnul siinsetele tegijale võimalus olla uudishimulik ja õppida tundma teiste riikide kultuuri, ent samuti võimalus tutvustada Euroopale just siinseid omapärasid.
Foorumi teises pooles kõnelenud rahvusvaheliste kultuurisündmuste juhid rõhutasid, et Euroopast oodatava publikuni jõudmiseks on mõistlik kaasata kommunikatsiooni ning turunduse asjatundjaid ürituse korraldusprotsessi ja sisuloomesse juba algetapis.
Helsingi Flow Festivali tegevjuht Suvi Kallio andis oma ettekandes nõu, et sotsiaalmeedias ja teistes kanalites tuleb suhelda inimestega personaalselt ning vältida liiga ametlikku kõnepruuki. „Korraldajad ei peaks mõtlema mitte sihtrühmadele, vaid lähtuma persoonidest, kellel on ühised huvid ja väärtused,” kirjeldas Kallio publikuni jõudmist.
Serbia Exit festivali juht Sanjin Đukić andis kultuurikorraldajatele nõu, et oma publikuga tuleks pidevalt suhelda ja neilt tagasisidet küsida. Tudengite demokraatia ja -vabadusliikumisest välja kasvanud muusikafestivali külastas viimati 200 000 inimest 50 riigist. Sanjin Đukići hinnangul ei asenda COVID-19 pandeemia ajal kasutust leidnud virtuaalformaadid ka seni populaarseid formaate. “Palju on räägitud sellest uuest normaalsusest, kuid see ei ole normaalsus,” nentis ta. “Oluline on, et inimesed saaksid üritusel emotsioone jagada, hüpata, kallistada. Veebiülekanne on uus formaat, kuid see ei asenda päris festivali“, avaldas Đukić lootust, et pandeemia taandub.
Foorumi “Kuidas kõnetada Euroopat?” kokkuvõttes tõdeti, et Euroopa kultuuripubliku kõnetamine on Eestile eluliselt oluline. Lisaks elamuste pakkumisele ja inimeste liigutamisele aitab kultuur Eestit hoida. “Kui teatakse, et sa oled olemas, märgatakse ka sinu kadumist,” võttis foorumi moderaator Johannes Tralla kokku üritusel kõlanud mõtted sellest, kui oluline on Eestile kui väikeriigile rahvusvaheline tähelepanu ja tunnustus.
Kultuurikompassi foorumit “Kuidas kõnetada Euroopat?” jälgis virtuaalselt kokku üle 600 inimese 18 erinevast riigist. Foorumi ettekanded avaldatakse järgnevatel nädalatel järelevaatamiseks Tartu 2024 kodulehel www.tartu2024.ee ja Facebooki lehel https://www.facebook.com/tartu2024. Kultuurikompassi foorumid kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmi. Tartu linn kannab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit koos Lõuna-Eestiga.
Rohkem infot: kultAngela Ader, foorumi peakorraldaja, tel 5579808
Viimati muudetud 27.11.2020
