Uudised

 

Festival „Orelimeister Kessler ja tema aeg“

13.-15. augustil  teevad Tartu Maarja kogudus  ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kummarduse orelimeister Ernst Carl Kesslerile (1808-1863). Kessler oli Maarja kiriku esimese oreli ehitaja ning oluline  persoon 19. sajandi Tartu kultuurielus. Orelimeistri sünnist möödub käesoleval aastal 210 aastat. Kiriku hoone (Pepleri 1) taastamise järel soovib Maarja kogudus ehitada uue oreli taas Kessleri stiilis.

Festivali „Orelimeister Kessler ja tema aeg” eesmärk on jäädvustada Tartus tegutsenud orelimeistri mälestust. Samuti vaadatakse lootusrikkalt tulevikku, et taastatavas ajaloolises Maarja kiriku hoones saaks helisema uus Kessleri stiilis orel. Kõik festivali külaliste annetused ja piletitulu lisatakse uue oreli ehitamise fondi.

 

Festivali kava

 

13.08.18 kell 18

Festivali avakontsert toimub Tartu Pauluse kirikus. Kava „Kaunimaid hetki Eesti muusikast läbi aastasaja” esitavad Kristina Kriit (viiul), Piret Aidulo (orel) ja sopran Pille Lill. Kontsert on koostöös Pille Lille Muusikute Fondiga.

 

14.08.18 kell 18

Festivali teine kontsert „Sõnadeta laul” toimub Otepää Maarja kirikus. Seal on mängukorras veel üks väheseid tänapäevani säilinud Kessleri poolt ehitatud oreleid. Esinevad Merle Kollom (orel), Lembit Saarsalu (saksofon). Kavas on klassika ja eesti rahvamuusika töötlused.

 

15. 08.18 on rukkimaarjapäev.

Kell 12 toimub Tartu Maarja kogudusemajas (Õpetaja 5) kultuurilooline konverents „Tartu orelimeister Kessler ja tema aeg”.

 

Konverentsi kava ja esinejad

• Oreliehitaja Ernst Carl Kessler ja tema orelid
  Helika Gustavson-Rätsep, organist, kirikumuusik
• Tartu kultuurielu oreliehitaja Kessleri eluajal
  Kalle Loona, muusikaloolane
• Kadunud tuuletallajad. Hapraid traagelniite oreli, ornitoloogia ja olemise vahel
  Juhani Püttsepp, orelitallaja, koolmeister
• Murueidetütrest helilooja ja orelikunstnik Miina Härma
  Ene Kuljus, muuseumi teadur
• Orelikunst - mitte ainult muusika
  Külli Erikson, kunstiajaloolane, orelikonsultant

Konverentsi raames toimub ka ansambel Servimus Dominum CD  „Helid Kessleri orelitelt”esitlus.

Konverentsi lõppedes võivad huvilised tutvuda ajaloolise Tartu Maarja kiriku taastamistöödega (Pepleri 1). Ringkäiku viib läbi Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse juhataja Silvia Leiaru.

 

Rukkimaarjapäeva ja festivali lõpetame kell 18 Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18). Esietendub naljamäng „Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane päev”. Esimene Maarja kirik ehitati aastal 1224 just praeguse ülikooli peahoone kohale. Näidendi autor ja lavastaja on Maarja koguduse nõukogu liige Loone Ots. Kogudus lavastab komöödia ise, kaasates häid sõpru. Kui kõik lavalviibijad on „saksasoost”, siis erandiks on koguduse õpetaja Joona Toivanen, kes soomlasena mängib näidendi ainsat eestlast. Silmailu pakuvad kaunid kostüümid. Teksti ehib elav muusika, selleks tuuakse aulasse väike orel.

Festivali kohta saab täpsemat infot Tartu Maarja koguduse kodulehelt www.tartumaarja.ee ja Tartu Maarja koguduse Facebooki lehelt.

 

Igaühel on võimalus olla kirikuehitaja

 

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus kogub sihtotstarbelisi annetusi kiriku taastamiseks. Nimelise annetuse saab teha sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Maarja kiriku taastamisele annetuste kogumiseks on avatud ka annetustelefonid. Anonüümse annetuse saab teha helistades 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.

 

Kirik kui usu-, vaimuelu- ja kogukonnakeskus

 

19. sajandi keskel oli Maarja kirik ja kogudus Tartu ainus eestlaste kogudus. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr. Adalbert Hugo Willigerode. Tema ajal oli Maarja kirik XIX sajandi ärkamisaja üheks keskuseks, kuhu oli koondunud eestlaste vaimueliit. A.H.Willigerode andis mõnda aega välja ajalehte ”Tallorahwa Postimees”, kirjutas laule, juhtis pasunakoori ning oli ka esimese Eesti üldlaulupeo (1869) korraldustoimkonna president.

 

17. juunil 1869 (vkj) toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus. Maarja kiriku tornist hüüdsid Väägvere pasunakoori helid ka laulupeo avatuks.

 

Kirik sai tegutseda pool aastat vähem kui 100 aastat. Teise maailmasõja ajal, 12. juulil 1941 pommitasid Nõukogude väed Tartut. Tules hävis mitusada hoonet, nende hulgas Maarja kirik. Hävisid ka kiriku hoones asunud muuseum ja väärtuslik arhiiv.

Teise maailmasõja ajal ega järel, mil kogudusel oli võimekust ise oma kirik taastada, ei andnud okupatsioonivõimud selleks luba. Kogudust tabasid repressioonid: võeti võimalus tegutseda vastremonditud leerimajas ning lõpuks ka  iseseisva kogudusena tegutsemise õigus. 1956. aastal andsid Tartu linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale (EPA) ja sinna ehitati võimla. Torni kaks säilinud kivikorrust lammutati. Spordikompleks valmis 1961. aastal ning tegutses võimlana kuni 2009. aastani, mil valmis Eesti Maaülikooli uus spordihoone.

 

Eesti riigi taas iseseisvudes alustas kogudus kirikuhoone tagasinõudmist ning lõpuks 2008. aastal sai kogudus kirikuhoone ka tagasi, kuid sporti tehti hoones veel aastajagu pärast seda. Juba enne, 2003. aastal, loodi EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu Praostkonna poolt Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus, mille eesmärgiks sai taastada Tartu Maarja kirik.

Aadressil Pepleri 1 asuva Maarja kiriku välisilme taastatakse endisel kujul. Siselahendus on modernne ja võimaldab lisaks koguduse  jumalateenistuslikule tegevusele pakkuda pinda ka ajalooväljapanekule ja näitustele, millega jäädvustatakse Maarja koguduse ja kiriku tegevuse rikkalik pärand läbi eesti rahva kultuuriloo. Lisaks on kirikuhoones ruumid konverentsideks, laulatuste vastuvõttudeks, peielaudadeks, ringi- ja huvitegevuseks, laste- ja noortetööks, kogukonna kooskäimisteks, kontsertideks, plaadiesitlusteks jne. Kirikuhoones leiavad koha ka kolumbaarium  ja väljarentimiseks mõeldud büroopinnad. Kirikuhoonesse ehitatakse kontsertorel. 

Sihtasutus on tegelenud ettevalmistavate tegevustega kiriku taastamiseks – läbi on viidud ideekonkurss ja valitud arhitektid, kogutud annetusi kiriku taastamiseks, otsitud projektivahendeid.

 

2017. aastaks on valminud KOKO Arhitektide poolt ehitusprojekt, kiriku taastamist toetavad Tartu linn ja ümberkaudsed vallad ning suur hulk häid inimesi oma annetustega.

2018. aastal alustab Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus oma kiriku vundamenditöödega sh kirikusaali põranda lammutamise, süvistamise ja vundamentide valutööde teostamise. Ette hakatakse valmistama ka torni taas püstitamist. 

Kirikuhoone majandamiseks taastamise järgselt on koostatud äriplaan. Kirikuhoone kommunaalmaksete tasumiseks alustab Tartu Maarja Kiriku SA äritegevusega, mis hõlmab muuhulgas ruumide väljarentimist büroopindadeks, kontsert- ja huvitegevusteks, üritusteks, koosolekuteks ja seminarideks, lisaks plaanib SA korraldada omaüritusi nt lastele, oreli valmimisel pakkuda oreliharjutusteenust jne. Kirikuhoonesse valmib ka kolumbaarium.