Järelehüüe Tartu aukodanikule Väino Kullile
/ „Siin linna kohal seistes tunned, et igavik on ainult viiv.“ Nii kirjutab tartlane Bernard Kangro – mõeldes ja öeldes, et Tartu on igavikuline, et inimesed meie linnas leiavad iidse ja tuleva vahel ajas kestvaid pidepunkte.
13. augustil 2025. aastal meie hulgast lahkunud Tartu aukodanikule, Tartu endisele linnapeale ja linnavolikogu esimehele Väino Kullile anti Tartu radu seada ning Tartut suureks töötada 81 pikka aastat.
Tuhandeaastases linnas elatud 81 aastat ei ole igavikulise mõõdupuu järgi teab mis pikk aeg, aga Väino Kulli puhul käisid Tartu asjade ajamisel ja Tartu eest seismisel ees südant puudutavad mõtted. Teisiti see Tartus olla ei saanukski. Tartu tähtsaimatele ametikohtadele valituna oskas ta alati seada Tartu ja riigi asjad endast ettepoole. Väino Kulli käes olid alati kaks lippu: Tartu ja Eesti oma, mis Tartule oma õiget kohta välja võidelda aitasid. Selle nimel tehtud töö eest tunnustas Eesti riik 2006. aastal Väino Kulli Valgetähe neljanda klassi teenetemärgiga.
Väino Kull oli Tartu linna juhtimise juures 1990ndate aastate algusest alates. Ta oli üks nendest tartlastest, kes nägi iseseisvuse taastanud Eesti algusest alates Tartu uuestisündi, esimesi kasvuraskusi, olulisi ja linna muutvaid arenguid ning Tartu rahvusvaheliste suhete ja maailmakaardile astumise võtmekohti. Ta oli nende murranguliste hetkede sees ning kuni oma elu viimaste aastateni aktiivselt Tartu käekäigule kaasaelaja. Väino Kulli linnapeaks oleku aeg aastatel 1993–1996 oli keerukas, sest Eesti omavalitsussüsteem oli alles välja kujunemas.
Vaadates ajas tagasi, siis oli Väino Kull kõige olulisemate alusdokumentide koostamise juures – linna õigusliku ja töökorraldusliku raamistiku, linnavalitsuse struktuuri ja allasutuste võrgustiku väljatöötamise oluliseks kaasarääkijaks. Tema juhtimisel koostati esimene Tartu linna põhimäärus, alustati linna esimese üldplaneeringu ja mitmete arengudokumentide koostamist, viidi läbi maareform ja korterite erastamine ning kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtete erastamine. Sel perioodil valmis ka uus laululava, ehitati avaturg ja Kroonuaia sild. Pärast linnapea ametit oli Väino Kull kolme volikogu koosseisu liige, täites nii volikogu esimehe (1996–1999), aseesimehe kui ka mitmete komisjonide liikme ülesandeid. Samuti kuulus Väino Kull mitmete linnale oluliste sihtasutuste ja allasutuste nõukogudesse. Aastatel 2008-2009 oli Väino Kull abilinnapea.
Tartu linn tunnustas Väino Kulli meie linna kõrgeima tunnustusavalduse Tartu aukodaniku tiitliga 2017. aastal. Tema Tartule elatud aastad ja tänaseni Tartut ja tartlasi, aga ka meie sõpruslinnu teenivad teod jäävad Väino Kulli alati meenutama suure tartlasena, Tartu tähena, kelle südamega elatud Tartu aeg on nüüd saanud suureks ja märgatavaks igavikuliseks viivuks tuhandeaastase Tartu loos.
Puhka rahus, hea teekaaslane ja Tartu vaimu kandja Väino Kull!
Tartu linn avaldab sügavat kaastunnet Väino Kulli perekonnale ja lähedastele.
Viimati muudetud 18.08.2025
