Uudised

Juuli toob Elektriteatri kinno suvise elutantsu

Elektriteatri pressiteade

Foto: Elektriteater

Näiteks tuleb näitamisele üheks maailma parimaks komöödiaks peetud “Džässis ainult tüdrukud” (1959) ja Eestis omal ajal radari alt läbi läinud 90ndate film-noir “Tallinn pimeduses” (1993) ja Alejandro Jodorowsky avangardistliku 1950ndate kunsti avastusretk “Lõputu poeesia” (2016). Endale sobiva filmi leiavad juulikuu kavast nii romantikud ja unistajad, kui ka küünikud ning realistid.

Suvise kino avaõhtul, 1. juulil kell 20:30 näeb Elektriteatris eesti kinodes senimaani nägemata mustvalget versiooni filmist “Parasiit”. See on režissöör Bong Joon-ho isiklikult kokku pandud eriväljalase. Mustvalgena kujutas režissöör filmi ette juba enne legendaarset Oscarite võitu möödunud aastal. Nimelt lapsena Lõuna-Koreas üles kasvades ei lubanud Bong Joon-ho ema teda kinno, sest kartis baktereid. Nii vaatas tulevane režissöör olulisi filme oma kodusest mustvalgest telerist.

Lapsepõlve radadele viib kinopubliku kell 18:00 linastuv õhtu avafilm “Seisa mu kõrval” (1986), Rob Reineri versioon Stephen Kingi lapsepõlveloost, milles sõpradega koos läbi elatud seiklus osutub elu muutvaks kogemuseks. Lapsepõlve suvedes kogetu jätab jälje kogu eluks isegi siis, kui suureks saamine ei ole alati lihtne.

Suureks saamise suvi

Suvine vabaduse iha on filmivalikusse toonud veel mitu suureks kasvamise lugu. Brian Welshi „Biitides“ lähevad noored peategelased kauaoodatud illegaalsele reivile, millest saab märgiline hetk nende elu- ja ajaloos. Täiskasvanute ja laste maailma põrkumist näitavad eri nurkade alt ka Wes Andersoni „Kuutõusu kuningriik“, südamlik lugu kahest teismelisest armunust 1965. aastal ning Taika Waititi vaimukas „Jänespüks Jojo“, mis vaatab natsi-Saksamaad läbi lapse pilgu. Kõigis neis filmides on filmitegijatel õnnestunud leida tasakaal huumorimeele ning tõsiste teemade vahel. Ikka ja jälle ühendab peategelasi sügav sõprus, mille vastu täiskasvanud ei saa. 

Samuti jõuavad suurele ekraanile kodumaiste koguperefilmide kullafondi kuuluvad, ent tänapäeval kinos harva linastuvad, “Nukitsamees” ja „Lammas all paremas nurgas“, mille tegelased peavad hakkama vastu halvale ja seisma iseenda eest.

Armastuslood meist kõigist

Suvine filmivalik Elektriteatris toob ekraanile mitu erinäolist armastuse lugu, mis soost, vanusest, varalisest seisusest või seksuaalsest sättumusest hoolimata on kõik kirglikud, julged ja vürtsikad. Helgete toonidega filmides „Parimad aastad me elus“ ja „Ilusaimad ajad“ vaatavad küpsed armastajad tagasi noorena kogetud tunnetele, samas kui filmi „Meie kaks“ peategelased Nina ja Madeleine on pidanud oma armastust aastakümnete kaupa oma perekondade eest varjama. 

Kaunite kunstidega tegelemine toob kokku samasoolised armastajad filmides „Ja siis me tantsisime“ ning „Põleva tütarlapse portree“. Mõlemad tundliku käega tehtud filmid on kantud armastusest ja ilust ning maailmas hinnatud heade queer filmidena. Soomlaste „Koerad ei kanna pükse“ näitab aga, et hingevalu võidakse ravida ka kõige ettearvamatute vahenditega. Oma õnne ja endale väärilise partneri leidmisest räägib Jane Austeni romaani uusekraniseering “Emma”.

Pretensioonitu meelelahutus ja haarav tõsielu

Kes otsib suvel kinost aga pretensioonitut, ent stiilset meelelahutust, leiab seda kindlasti Quentin Tarantino filmist „Ükskord Hollywoodis“, mis teeb austusavalduse Hollywoodi filmitööstuse kuldajale. Uskumatut segu vampiirifilmidest, spagetivesternist ja tänasest indie-muusikast pakub Iraani undergroundi tükk „Tüdruk läheb öösel üksi koju“. Võitluskunstide isa Jackie Chani saab oma parimas vormis näha 80ndate märulikomöödias „Kung Fu eine ratastel“. Avastamist ootab 90ndate kodumaine film noir „Tallinn pimeduses“, mis on tõenäoliselt kõige mõjukam kodumaine film, millest paljud kunagi midagi kuulnud polegi.

Nagu ikka, pakub kinoekraan häid võimalusi kohtuda põnevate isiksustega dokumentaalfilmide vahendusel. Kes oleks võinud arvata, et maailmakuulus prantsuse laulja ja näitleja Charles Aznavour oli ka kirglik filmiamatöör? Mis teeb Quentin Tarantinost filmilavastaja, kellega kõik tahavad koostööd teha ning kelle karjääris ei ole ühtegi möödalaskmist? Miks kasutab moemaailma suurnimi Jean Paul Gaultier oma loomingus kõrvuti mängukarusid ja sado-maso esteetikat? Kuidas sai psühholoogiaprofessorist ja akadeemikust Jordan Petersonist akadeemiline rokkstaar ja oht progressiivsele ühiskonnakorraldusele? Sellistele küsimustele annavad vastuse  suvekuude dokumentaalfilmid.

Turvalisus ennekõike 

Enne kinno tulekut on oluline silmas pidada, et viiruse leviku ennetamiseks tuleb sel suvel hoida lugupidavat vahet teiste saalis viibijatega. Kui pereliikmed ja sõbrad võivad istuda kõrvuti, siis võõraste inimestega tuleb distantsi hoida. Piki-ja laiuvahet saab hoida nii enda kõrval kui ka ees istujatega. “Julgelt võib jätta enda ümber ka mitu tooli tühjaks,” ütles Elektriteatri eestvedaja Andres Kauts, kes kinnitas, et igale linastusele müüakse kuni 60 piletit ehk pool Elektriteatri saali mahust.

Kinos käies maski kandma ei pea. Kes seda siiski soovib, saab omale kassast võtta tasuta maski. Elektriteatri korraldajad leiavad, et ühe inimese vabadus maski mitte kanda ei vähenda teise inimese vabadust maski kanda ja vastupidi. “Igaühesse, kes on valmis enda ja teiste kaitseks maski kandma, on põhjust suhtuda lugupidavalt,” rõhutas Kauts. Samuti on Elektriteatris olemas desinfitseerimisvahendid käte jaoks kassas, tualettides ja kinosaalis kohvikulaual. 

Elektriteatris on kõigi seansside vahel tund aega pausi, et vajalikud pinnad desinfitseerida ning saali tuulutada. Tunnine vahe tagab selle, et erinevate filmide külastajad ei pea omavahel kokku puutuma.

Elektriteatri kinosaal pakub lõõskava päikese eest varju seitsmel päeval nädalas. Iga päev linastub kaks filmi. Kino asub Tartu Ülikooli endises kirikuhoones Tartu vanalinnas aadressil Jakobi 1. Pileteid saab soetada kino koduleheküljelt www.elektriteater.ee või kohapeal kinokassast. Kassa on avatud 30 minutit enne esimest seanssi ning sulgub 15 minutit pärast viimase seansi algust.

Viimati muudetud 22.06.2020