Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Kirjanduslinna Tartu resident-kirjanikeks on tänavu vene kirjanik Irina Bogatõrjova ning kanada kirjanik Laura Clarke

Eesti Kirjanduse Seltsi pressiteade

9. märts / Tänavu võõrustab UNESCO kirjanduslinn Tartu taas nii kevadel kui ka sügisel kirjanik-residenti. Aprillis ja mais viibib Tartus residentuuris vene kirjanik ja folklooriuurija Irina Bogatõrjova ning oktoobris ja novembris võõrustab Tartu Laura Clarke’i, kes on pärit Torontost Kanadast.

Tänavu võõrustab UNESCO kirjanduslinn Tartu taas nii kevadel kui ka sügisel kirjanik-residenti. Aprillis ja mais viibib Tartus residentuuris vene kirjanik ja folklooriuurija Irina Bogatõrjova, kellelt on ilmunud viis raamatut ning lisaks lugusid  ajakirjades ja antoloogiates. Kaasanis sündinud kirjanik kasvas üles Uljanovskis, mis on praegu samuti UNESCO kirjanduslinn. Bogatõrjova esimene teos „Autostop“ ilmus 2012. aastal ning pälvis ka vene kirjanduse debüüdipreemia, tema loomingut on praeguseks tõlgitud  muuhulgas inglise, hollandi ja prantsuse keelde. Tema teostes on oluliseks teemaks kultuurilised erinevused ning mõistmishäired linnaelu ja traditsioonilisi eluviise järgivate kogukondade vahel, loomingusse põimib ta ka erinevate rahvaste pärimust ja keskkonnaküsimusi. Folkloristina tegeleb ta vene ja soome-ugri pärimuskultuuri võrdleva uurimisega ning on oma magistritöös võtnud fookusesse parmupilli.

Oktoobris ja novembris võõrustab Tartu Laura Clarke’i, kes on pärit Torontost, Kanadast ning kellelt on seni ilmunud luuleraamat Decline of the Animal Kingdom (2015) ja rohkelt luulet, proosat ja raamatuarvustusi ajakirjanduses. Tema debüütkogu on ajakirjas Publishers Weekly iseloomustatud kui kavalalt fabuleeritud teost, mis ähmastab otsetähenduse ja allegooria piire.

“Vene kirjanduse vahendamisel on Tartus väärikas ajalugu ja tänapäev, ent peaksime enam märkama ja tutvustama ka võimalikke tulevikutähti - noorema põlve vene autoreid,” selgitas žürii liige Berk Vaher kevadise residendi valiku tagamaid. “Irina Bogatõrjova kindlasti värskendab seda kultuurisuhet ning usume, et ka talle kui põhjarahvaste pärimuse uurijale pakub Tartu  küllaga loomeainet ja uusi tutvusi.” Sügiskuudeks Tartusse saabuva Laura Clarke’i puhul tõi Vaher esile tema luule särtsu ja mängulisust, ent ka plaanitava romaani tegevuspaika - jõuliselt looduslikumaks muudetavat linnaruumi. “Mitmed Tartu 2024 kultuuriprogrammi kavandatud projektid unistavad ja tegutsevad samas suunas. Romaani müstiline tasand aga tõotab põnevaid haakumisi näiteks “Utoopia” raamatupoe esoteeriliste laupäevadega.”

Kirjanduslinna residentuuriprogramm on toimunud regulaarselt alates 2017. aastast ning on mõeldud kirjanikele ning eesti kirjanduse teistesse keeltesse tõlkijatele. Residentuuride korraldamine  on oluline suund Tartu kui UNESCO kirjanduslinna tegevuskavas ning senised residendid on aidanud muuta Tartu kirjanduselu mitmekesisemaks ja avardanud rahvusvahelisi kultuurikontakte.  Varem on Tartus kirjanik-residendina viibinud sloveeni kirjanik Andrej Tomažin, iiri kirjanik ja kultuurikriitik Darran Anderson, ungari kirjanik Gabi Csutak, ameerika luuletaja Ron Whitehead ning inglise luuletaja Andy Willoughby.
Veebruaris välja kuulutatud uuele konkursile laekus kokku 25 avaldust, kandidaatide seas oli kirjanikke muuhulgas Venemaalt, Poolast, Sloveeniast ja Ühendkuningriigist, aga ka näiteks Austraaliast,  Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja Uus-Meremaalt. Otsuse langetas neljaliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Berk Vaher (Eesti Kirjanike Liit), Krista Ojasaar (Eesti Kirjandusmuuseum), Janika Kronberg (Karl Ristikivi Selts) ning Marja Unt (Eesti Kirjanduse Selts). 

Residentuurprogrammi toetavad Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo kirjanduslinna residentuuriprogrammi kohta:
Eesti Kirjanduse Selts
eks@kirjandus.ee
Tel: 742 7079
Tartu.kirjandus.ee

 

Viimati muudetud 09.03.2020