Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Linnapea Urmas Klaas ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland avavad välinäituse Norra-Eesti suhetest

Tartu linnavalitsuse pressiteade

Norra suursaadik Else Berit Eikeland näituse taustal. Foto: Triinu Paist-Palm/Norra Saatkond

13. september / Tartu linnapea Urmas Klaas ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland avavad neljapäeval, 16. septembril Tartu raekoja kõrval välinäituse "Norra ja Eesti läbi aegade". Näitusega tähistatakse Norra ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kahe maa vahelisi sõbralikke suhteid viimase sajandi jooksul ja enne seda. 

Norra suursaadik Else Berit Eikeland rõhutas, et Norrat ja Eestit seovad nii ajaloolised kontaktid kui ka uued koostööteemad. "2024. aastal saavad Euroopa kultuuripealinnadeks nii Tartu kui ka Norra läänerannikul asuv Bodø linn. Nende kahe linna vahel käib juba täna tihe mõtetevahetus ja valmistatakse ette mitut koostöö suunda," rääkis Norra suursaadik. "Me rõõmustame ka mitmekümne teaduskoostöö projekti üle, mis seovad Tartu Ülikooli ja Norra ülikoolide teadlasi EMP ja Norra toetuste programmi raames," lisab suursaadik

Sada aastat tagasi tunnustas Norra noort Eesti Vabariiki iseseisva riigina ja seati sisse diplomaatilised suhted. 1905. aastal iseseisvunud Norra oskas hästi hinnata omariikluse väärtust. Norra ei tunnustanud kunagi NSV Liidu ebaseaduslikku annektsiooni Eestis ning 1953. aastal moodustati Oslos Eesti Vabariigi valitsus eksiilis. 1991. aastal jätkusid suhted juba kahe vaba riigi vahel.

Eesti ja Norra ühine ajalugu aga ulatub aastasadade taha, mil viikingite kaubateed ühendasid meid Austrvegril. Seda tõendavad mitmed viited Eestile vanapõhja saagades, sealhulgas ka lugu ühe kuulsaima Norra viikingikuninga Olaf Tryggvasoni lapsepõlvest Saaremaal. Norra pühakkuningale Olav Haraldssonile on pühendatud Eesti kõrgeima torniga kirik Oleviste ning lisaks sellele oli keskaegsetel Eesti aladel terve rida teisigi Püha Olavi kirikuid. 

Põhjala maade puhul ei ole ka üllatav, et tuntud polaaruurijaid on tulnud nii Norrast kui Eestist - näiteks Fridtjof Nansen, Roald Amundsen ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen saja eest ning Timo Palo ja Audun Tholfsen jätkavad uhket traditsiooni moodsal ajal.

Norra ja Eesti koostöö on olnud tihe nii innovatsiooni ja IKT vallas kui ka keskkonna ning kliimamuutuste valdkonnas. Mõlema sektori koostöö ja arendusprojektid on leidnud aset EMP ja Norra toetuste raames. Vaieldamatult kauneimaid tulemusi on aga andnud koostöö kultuuripärandi vallas, kus Norra toetusel on renoveeritud Eestis 15 mõisakooli. 

Kõigi nende lugudega saab tutvuda juba neljapäevast Tartu raekoja kõrval, kui Tartu linnapea Urmas Klaas ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland avavad kell 14 välinäituse "Norra ja Eesti läbi aegade". Näituse on koostanud Norra Saatkond ning see jääb avatuks 17. oktoobrini. 

Rutt Ernits-Sups

avalike suhete osakond
kommunikatsioonispetsialist

Tel:
Mob: 5554 0731

Viimati muudetud 13.09.2021