Uudised

Näitusel eksponeeritakse Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonna, nahadisaini osakonna ja maaliosakonna tudengite töid.

Esemetel ja hoonetel on sama keerulised elud kui inimestelgi, nad muutuvad sarnaselt inimestega. Muutumine on konserveerimisteooria keskne, aga samas ka suurimaid kahtlusi ning mitmetitõlgendusi esilekutsuv kontsept. Põhjus selleks on väga lihtne. Seostub ju muutumine sellise alusmõistega nagu aeg, mille täpsest määratlemisest ollakse kaugel nii füüsikas kui filosoofias. Ajal on paradoksaalne loomus – ühelt poolt ta tekitab mälu, aga teisalt jällegi kustutab seda. Pärand ja selle säilitamine ei ole seejuures erandiks. Üheks viisiks, kuidas pärandi hulka kuuluvaid objekte säilitada, on nende konserveerimine ja restaureerimine.

Näitus tutvustab kunstilisi nõkse rakendades ühte väga huvitavat pärandiga seotud valdkonda - konserveerimist ja restaureerimist. See, et vanu esemeid ja hooneid tuleb säilitada, on ühelt poolt ilmne ja selge, aga teisalt kipuvad ikkagi keelele küsimused, miks me üldse seda  vana kola peame hoidma, millised asjad on väärt säilitamist ja millised mitte, ning mis on väärt konserveerimist/restaureerimist ja mis mitte? Vastused neile küsimustele on natuke teistsugused, kui te oodatagi oskate. Näitus proovibki veidi ebaharilikul moel neile küsimustele vastata.

Pärand on väga mitmel viisil seotud inimeste eludega ning konserveerimine/restaureerimine peab seda seostust igati tugevdama ja edendama. Tegemist on kultuuri loomise ja uuestiloomise viisiga. Oluline pole mitte ainult see, mida konserveerimise ja restaureerimisega saavutatakse, vaid ka see, kuidas seda tehakse ning kuidas see inimesi mõjutab! Konservaator-restauraator valib objekte konserveerides ühe võimalikest tulevikest. Ta peaks valima sellise, kus inimestel on hea elada.

Lisainformatsioon:

Professor Kurmo Konsa, konserveerimise/restaureerimise suuna juht: [email protected], +372 737 5658