Tartu Linnamuuseum ja filiaalid kasvatasid külastatavust

Leia kiirelt:

Tartu Linnamuuseum ja filiaalid kasvatasid külastatavust

Tartu Linnamuuseumi pressiteade

17. juuli 2018 / Tartu Linnamuuseumis ja kõigis selle filiaalides on tänavu esimesel poolaastal käinud rohkem külastajaid kui mullu samal ajal.

Kui eelmisel aastal käis esimesel poolaastal Tartu Linnamuuseumis vähem kui 2916 inimest, siis sel aastal on külastajaid olnud pea kaks korda rohkem ehk 5609. „Külastajanumbri kasvu taga on kaasahaaravad näitused, eripalgelised publikuprogrammid ning aktiivne turundustöö,” kommenteeris linnamuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Nele Dresen. Eriti edukaks osutus eelmisel aastal linnamuuseumis avatud näitus „Viikingiaja aarded Eestist”. „Sooja vastuvõtu osaliseks on saanud ka 28. aprillist avatud Tartu Uue teatriga koostöös valminud näitus-lavastus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu”,” lisas Dresen.

Tartu Linnamuuseumil on ka neli filiaali – 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, KGB kongide muuseum Oskar Lutsu majamuuseum ja Laulupeomuuseum – , mis on samuti varasemast enam külastajaid meelitanud. Suurima protsentuaalse tõusu on teinud Linnakodaniku muuseum, mille uksest astus mullu kuue kuu jooksul sisse 1490 ja tänavu 2441 inimest. Hetkel toob Linnakodaniku muuseumisse külastajaid maalinäitus „Herman Aunapuu minimalism. Tartu – Arhangelsk – Tartu”, mis on avatud 23. septembrini.

KGB kongide muuseum on alati populaarne olnud ja seda nii sise- kui ka välisturistide seas. Mullu tõmbas KGB kongide muuseum poolaastaga ligi 3765 külastajat, tänavu aga 4736. Mõnevõrra rohkem on olnud külalisi ka Laulupeomuuseumis: eelmisel aastal käis seal poole aastaga 4546 inimest ja käesoleval aastal 4666 inimest. Stabiilselt on külastajate arvu kasvatanud Oskar Lutsu majamuuseum, kus 2017. aasta esimesel poolel käis 1540 ja 2018. aasta esimesel poolel 2032 huvilist. Lutsu majamuuseumis on 29. septembrini avatud näitus „Fotod Oskar Lutsu perekonnaalbumitest”.

Nele Dresen selgitas, et suur roll külastajanumbri kasvatamises on näituseprogrammidel ning erinevatel loengusarjadel, näiteks „Peaga linn ja linna pead”. „Hästi on mõjunud publikuprogrammide mitmekesistamine - lisaks loengutele toimuvad erinevad linnaretked, orienteerumisvõistlused (rattaretk "Kõrtsist kõrtsi"), laadad, mälumängud, temaatilised nädalad (ajalooliste kohvikute nädal) ning aruteluõhtud ja väitlused,” loetles Dresen.