Uudised

Tartu linnamuuseumi 39. linnaajaloo päev „Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast ärkamisajani“

Tartu linnamuuseumi pressiteade

Tartu Linnamuuseumis on 29. oktoobrist avatud näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matmiskombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matmiskabelite uurimistulemusi. 39. linnaajaloo päeval võtame näitusega seotud teemad lähema vaatluse alla. 

Päevakava: 

11.00 Avasõnad (Arvi Haak)

11.10 Millest kõnelevad meie kalmistud?

Marju Kõivupuu, TLÜ TÜHI vanemteadur.

Rahvasuu väidab, et kui tahad teada, mis maa ja rahvaga on tegu, käi kõigepealt ära kohalikul turul ja kalmistul.  Eesti kalmistud peegeldavad siin elanud inimeste lugu: nende usulist ilmavaadet, rahvuslikku kuuluvust, samuti ideoloogilisi ja kultuurilisi pöördeid ajaloos, esteetilisi kategooriaid ja majanduslikke võimalusi. Kalmistud on tihedalt läbi põimunud tundlikest ja mitmekihilistest mõistetest: surm ja lein, austus esivanemate vastu, püha ja argine, kodu ja kodumaa. Poeetiliselt väljenduses võime kõnelda kalmistutest kui surnute saartest elavate maastikul. Millest kõnelevad meie kalmistud ja kalmistukultuur, sellest pikemalt juba ettekandes.

11.40 "Õeliku armastuse mälestusmärk": mõtteid Balti varauusaegsest leinaluulest

Kairit Kaur, TÜ maailmakirjanduse teadur

Kuidas leinati oma lahkunuid Baltimail varauusaegses juhuluules? Ettekandes otsitakse vastust sellele küsimusele, tõukudes 1754. aastal Peterburis ilmunud, kuid Tartu külje all Luunjas kirja pandud õdede Eleonore Elisabeth Dorothea ja Anna von Münnichi leinaluuletustest oma venna Antoni surma puhul.

12.10 Tartu kalmistutest kesk- ja varauusajal

Elis Tiidu, Tartu Linnamuuseumi teadur-koguhoidja

Kesk- ja varauusajal oli Tartus üle tosina kalmistu ja matmispaiga, mis tänaseks on aga linnapildist kadunud. Nii ei aimagi, et tiir Toomemäel, jalutuskäik Jakobi tänaval või logelemine Lillemäel tähendab ühtlasi ka kunagise kalmistu külastust. Ettekandest saab teada, kus tolleaegsed kalmistud asusid ning mida me nende kohta arheoloogiliste kaevamiste põhjal teame.

Lõuna omal käel

14.00 Mida räägivad Oa-tänavalt leitud Põhjasõja-aegsete sõjameeste luustikud?

Martin Malve, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut, osteoloog

Aprilli keskpaigas alustati Tartus Oa tänava uuendustöödega, mille käigus satuti inimluudele. Uuringutel leiti ligi 90 skeletti. Välja puhastatud vigastustega luustikud, samuti leitud kuulid viitavad üheselt, et leiti 1704. aastal Tartu piiramise käigus hukkunud sõjameeste matused. Liialdamata võib öelda, et tegemist oli selle välitööde hooaja ühe erakordsema ja huvitavama arheoloogilise avastusega.

14.30 Killuke Prantsusmaad Tartus: 18. sajandi teise poole kleit Münnichi kabelist

Eve Valper, kunstnik

Riina Rammo, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi kaasprofessor

Eestis on siiani suhteliselt vähe käsitletud 18.-19. sajandi rõivastust. Münnichi ja Telleri kabeli leidude hulgas on säilinud siidist rõivajäänused, mis võimaldavad lisaks matmiskommetele taastada ka elavate inimeste väljanägemist. Ettekandes vaatleme lähemalt Münnichi kabeli ühe kleidi katkeid, mis annavad tunnistust luksuslikest kangastest ja moekast rõivastusest.

15.00 Anna Elisabeth von Münnichi kirstu konserveerimisest

Egle Mikko, SA Virumaa Muuseumide konservaator

Karl-Erik Hiiemaa, Eesti Rahva Muuseumi konservaator 

Anna Elisabeth von Münnichi sarkofaag toodi Eesti Rahva Muuseumisse konserveerimisele 2021. aasta kevadel. Tööde eesmärk oli tagada selle edasine säilimine ja eksponeerimine näitusel "Sinna, kus olen pärija". Tutvustame otsuseid, mida konserveerimistöid alustades tuli teha ning puidu tugevdamiseks, metallist ehisdetailide puhastamiseks ning detailide kinnitamiseks kasutatud töövõtteid.

Näituse „Sinna, kus olen pärija“ tutvustus 

Linnaajaloo päev toimub Tartu linnamuuseumi saalis (Narva mnt 23). Osalemine tasuta. 

Lisainfo: Tartu Linnaajaloo Muuseumide arheoloogiaosakonna juhataja Arvi Haak, 746 1913, [email protected]

Viimati muudetud 27.10.2021