Uudised

Urmas Klaas: Meid seob kambavaim. Tartu vaim

Foto: Jaak Nilson

Austatud Tartu aukodanikud, Tartu Tähe ja medali auväärsed kandjad, rektorid, lugupeetud peaminister, head kodulinlased, külalised!

Juba ammu elame me Eestis neid aastaid, mida on tänaseks rohkem kui Eesti Vabariigil aastatel 1918−1940. Meie riigil on olnud tänaseks taasiseseisvust 25 aastat ja 176 päeva. Seda öeldes paneksin ma Eesti ajaloo justkui stardijoonele ja võistlustulle ajaga, mis püüab kasvõi päev-päeva kaupa endale rohkem elupäevi võita, saavutada rohkem ja suuremat edumaad kui meiega lähemad ja kaugemad võistlejad, varasemad võitjad ja rekordiomanikud. Neid aastaid ja päevi kokku lugedes püüan ma meie Eesti rada pikendada, lootes, et see rada oleks katkematu, lõputu. Koidulauliku sõnadega lauldes „Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada, mu õitsev Eesti rada“.

Fred Jüssi on öelnud, et „Oleks hirmus kaotada rada oma hinge juurde. Tuleb hoolt kanda, et see rada ei kasvaks rohtu ega mattuks prahi alla“. Seepärast on oluline teada ja tunda oma lugu ja seda väärtustada, olla hingega oma loos, mäletada ja teada kohti, kust me oma loole tuge saame.

Lubage mul täna rääkida Tartu radadest. Neist radadest, mida me oleme aasta jooksul rajanud, mida paremaks teinud. Räägin täna neist, kellega me neil radadel käime ja oma kodulinna jagame. On Tartu hetk.

Alustagem aga hoopis sellest − täpselt aasta tagasi ütles Tartu aukodanik ja dirigent Uno Uiga siinsamas Vanemuise kontserdimajas, et Eesti Vabariigi hümni eestlaulja peab olema suur koor. Hümni ei saa laulda vaikselt ja omaette nohisedes, sest hümni me laulame Eestile, kinnitades oma julge lauluga sidet Eestiga. Täna oli see veendumus ja kinnitus Uno Uiga loodud Tartu poistekoori lauldud hümnis olemas ja ma usun, et täna täitus Uno soov ja me kõik saime osa võimsast ausõnast Eestile. Nii jäägugi.

Head tartlased,

me loome Tartu vaimsust koos. Kui Tartu kirjaniku Mika Keräneni raamatus „Vana roosa maja“ küsib pisike Reilika emalt, mis asi Tartu vaim on, siis ema vastab oma toredas lihtsuses, et „Tartu vaim oleme me kõik, kes me siin elame ja tahame, et linn oleks ilus ja jääks ilusaks ka pärast meid. Tartu vaim on nagu… kambavaim, mis panebki inimesed hoolitsema näiteks vanade majade eest.“ Nii ongi. Meid seob kambavaim. Tartu vaim.

Me kõik oleme nähtava või nähtamatu niidiga Tartuga seotud. Meie kõrval on väga palju neid tartlasi, kes mäletavad vana Kivisilda, vana Vanemuist, raekoja taguse ja teiste kvartalite uhkust, Emajõe ujulat, kaubahoovi, puuturgu ja kõike muud vana. Mäletamisel ja unistamisel on suur vahe. Me peame küll mäletama oma linna lugu, kuid me ei saa jääda unistama sellest, mis oli ja mis võinuks. Me unistus peab olema tuleviku Tartu. Meie mälestused toitku meie mõttelendu, millist Tartut me tahame. Meie kanda on vastutus sillutada rada tulevastele tartlastele.

Ma olen uhke, et Tartu linn on suutnud aastakümnete jooksul panna õla alla ja olla eeskõnelejaks meie linna kirikute taastamisel. See algas koos linnapea Andrus Ansipiga, mil taastati Jaani kirik, see on jätkunud Pauluse kiriku taastamisega Eesti üheks kaunimaks pühakojaks ja see jätkub, kui me suudame laulupeo juubeliaastal avada Tartus taastatud Maarja kiriku, ajaloolise kiriku, mille altarit võib nimetada ka Eesti laulupeoaltariks.

Meile on tähtis, et oleksid korras Tartule olulised maamärgid. Nii näiteks teeme järgmisel aastal korda Tähetorni esise lipuväljaku, mis on tartlaste armastatud vabariigi aastapäeva tähistamise koht. Me anname sellel aastal Pirogovi platsile uue ja värske ilme. Tartu korrastab ja nüüdisajastab legendaarse turuhoone (peagi tähistame selle 80. aastapäeva) – sellest saab lõhnade ja maitsete Tartu keskus, millele annab väärika ajahõngu unikaalne arhitektuur. Need ei ole pelgalt füüsilised objektid, vaid ka olulise teetähised.

Selle aasta detsembris tähistame legendaarse Tartu linnaarhitekti Arnold Matteus 120. sünniaastapäeva. Selle tähistamiseks ja tema loomingu tähtsustamiseks pühendame Tähtveres terve avaliku skvääri, kuhu lähitulevikus hakkab kuuluma ka skulptuur. Arnold Matteuse tähtsust on raske üle hinnata. Nii nagu eelmisel aastal püstitasime mälestusmärgi legendaarsele Tartu linnapeale Karl Luigele, väärib Matteuski mäletamist ja tema linnaplaneerimise põhimõtted järgimist: Tartu olgu moodne linn ja Tartu vaadaku linna planeerides tulevikku!

Head kuulajad,

täna saatis linnavalitsus volikokku Tartu üldplaneeringu eelnõu. Tartu lähituleviku võtmeküsimusteks on linnakeskkonna arendamine ja välja ehitamine, uute töö- ja elukohtade loomine ning parima kultuuri- ja hariduslinna võimaldamine.  Tartu soov on olla avatud linn ja rahvusvaheline linn.

Toon esile  mõned teemad, mida pean oluliseks just täna rõhutada. Arvestades üldplaneeringu tähtsust, luban endale natuke detailsema peatumise neil teemadel. 

Me oleme näinud kõigest paari aastaga, kuivõrd palju on linna mõõdet avanud Eesti Rahva Muuseumi rajamine Raadi linnaosasse. See linnaosa pakatab täna võimalustest saada vilka elanikkonna ja uue elukeskkonnaga linnaosaks, säilitades samas iidse linnaosa roheluse ja toreduse, ehk siis tartulikkuse. Kesklinna ja Eesti Rahva Muuseumi uue kodu vahele soovib Tartu kutsuda uusi eluhooneid, kultuurile, haridusele ja avalikkusele mõeldud objekte.

Raudteejaama (kui linna ühe olulise värava) esisest väljakust saab linna esindusväljak koos turvalise liiklusskeemi, vajalike auto- ja rattaparklatega; Vaksali tänav saab kergliiklustee, mis on omakorda ühendatud loogiliseks tervikuks Vanemuise tänava liiklusega.

Hoogu on saamas Fortuuna kvartali (üheks sealseks dominandiks kujuneb tervisekeskus) ja endise taksopargi ala arendamine. Siit näemegi, et me planeerime ja näeme Tartut tervikuna, sest Tartu süda ei asu ainult südalinnas, raekoja ümbruses.

Jõgi on olnud Tartu jaoks iidseim ühendustee maailmaga. Jõe kaudu oli Tartu ühenduses maailma olulisimate kaubanduslinnadega, kõigi ja kõigega, kuhu ulatus veetee. Emajõgi tõi siia ka linna, sadamad, inimesed, usud ja uskumused, kodud ja kindlused, kauba ja kaupmehed, teadmised ja ülikooli. Jõe roll on tänaseks küll muutunud, aga linn tähtsustab jõge üha enam.

Kesklinnaga piirnevad jõeääred saavad peagi tundmatuseni muutuvad promenaadid ja puhkealad − see kõik annab linnale uut ilmet, avarust ja hingamist. See toob inimesi südalinna ja see hoiab inimesi hea elukeskkonnaga linnas.

Tartu on algatanud ja algatab sellel aastal rekordilise arvu arhitektuurikonkursse, mis ootavad Tartusse julgeid ja värskeid lahendusi, elukeskkonda parandavaid lahendusi. Näiteks konkurss kesklinna ja Maarjamõisat ühendava tunneli lahenduse leidmiseks.

Tänases päevas on Tartule väga olulisteks ühendusteedeks maantee, raudtee ja lennuühendus.

Härra peaminister,

on vajalik, et neljarealist Tartu-Tallinn maanteed hakatakse peagi ehitama ka Tartu piirilt. See maantee ühendab kahte suuremat linna, siis alustagem selle ühendustee ehitamist kahest suunast. Tartu, aga ka riigi lähiaja väga suurteks väljakutseteks on Tartu Põhjaringtee ning Tiksoja silla ehitamine. Aga ka Riia ringi liiklussõlme arendamine, mis arvestaks tänaseid, rääkimata homsetest liiklusmahtudest.

Lõuna-Eesti vajab kinnitust, mil määral Tartu ja siinne piirkond saab riigilt raudteeühenduste näol tuge ja uusi ühendusi. Kiirelt arenev Tartu vajab kiiremaid ühendusi maailmaga. Samuti vajavad Tartu lennuühendused tihedamat lennugraafikut.

Kallid kuulajad,

Tartu kasvab ja ehitab. Koos linnaga kasvab jõudsalt ka üks Tartu alustalasid − Tartu ülikool. Sügisel linna poolt ülikoolile kingitud kesklinna kinnistule kerkib juba lähema paari aasta jooksul Põhjamaade moodsaim infotehnoloogiakeskus Delta. Uus õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus annab Tartule kui maailmatasemega teaduslinnale täiesti uue mõõtme, tuues siia veelgi enam ärksaid ja värskete mõtetega IT-spetsialiste ja põnevat koostööd terve maailmaga. Tartu astub taas sammukese lähemale sellele, et saada üheks olulisimaks infotehnoloogialinnaks Põhjamaades. Siinne teadus, särasilmsed tudengid ja linna vaimsus on olnud juba aastaid pinnaseks, milles sirguvad nutikad ettevõtted ja põnevad ideed. Siinset töö- ja elukeskkonda hinnatakse sedavõrd kõrgelt, et Tartu klassikuteks saanud Kodumaja, Meteci, Sangari, Salvesti ja Estiko kõrval tegutsevad siin ka paljud Eesti edukamad IT-ettevõtted.

Hea näide sellest on pisut enam kui aasta tagasi alguse saanud pöörane idee viia Tartus läbi Eesti suurim ärikonverents. Ülikooli, IT-firmade, teaduspargi ja loomemajanduskeskuse ning linna ühise jõupingutuse tulemusena toimus detsembris sTARTUp Day, mis tõi Tartusse tuhandeid nutikatest ideedest ja ettevõtlusest huvitatud firmasid, investoreid ja partnereid nii Eestist kui ka mitmelt poolt maailmast.

Ja see oli alles algus! Just sellised ärikonverentsid ja arvukad erinevad teaduskonverentsid siin linnas avavad selle linna suure potentsiaali ja maailmamõõtme. Me ei ole linn ainult Tartu ja Eesti jaoks. Tartu haare ja mõju on ülemaailmne ja seda on igapäevaselt üha enam tunda.

Tartu on väga õnnelik iga uue töökoha ja siin elukoha leidva inimese ja pere üle. Kogu Tartu linnakeskkond toetab seda – meil on mugavad ühendused linnaosade vahel, meil on lasteaia- ja koolikohti, meil on lai valik kutsehariduskoole, kunsti, kultuuri ja vaba vaimu.

Tark ja hea elukeskkonnaga linn toob Tartusse ka uusi inimesi Eestist kaugemalt. Me saame rääkida välistudengitest, külalisõppejõududest, oskustöölistest ja loomeinimestest, kes kõik leiavad Tartust inspiratsiooni. See teeb rõõmu – uued inimesed toovad Tartusse ägedaid mõtteid ja annavad linnakeskkonnale põnevat värvi. Miks mitte jäädagi Tartusse päriselt elama?

Rahvusvaheliseks olemine eeldab linna kõikidelt osapooltelt tihedat koostööd ja infovahetust – kõige kurvem oleks väärt inimesed meie omas linnas ära kaotada ja lasta neil Tartust lahkuda, ilma et linna ja linlasi tundmagi õpiti. Seepärast on nii linna kui ka kõigi teiste rahvusvahelist koostööd tegevate asutuste ülesanne tõmmata meie uusi linlasi aktiivselt igapäevaellu ja neil aidata kohaneda. Meil on üksteisele vastastikku palju anda. Nii nagu Vanemuise teatri balletitrupil, kus ligi kolmekümmend muudest riikidest Tartusse tulnud artisti on koos siinse teatrikeskkonnaga loonud võrratu trupi, mis pakub imelisi lavastusi ja kõnetavat tantsukultuuri. Tartu märkab ja oskab seda hinnata ja tantsijad märkavad Tartut – seda on Vanemuises näha.

Tartu on tark linn (milline linn seda olla ei tahaks!), aga see ei väljendu kõlavas nimes, vaid üha enam selles, kuidas me rakendame elukeskkonna arendamiseks energiasäästlikke ja tarku lahendusi, kuidas kasutame kaasaegseid tehnoloogiaid argielu lihtsustamiseks. Tartu targa linna kuvandiga sobitub suurepäraselt tervet Euroopat hõlmav koostööprojekt, mis muudab nutikaks ja energiasäästlikuks kaks südalinna linnaosa ning toob targa kodu lahendused väga paljude tartlaste igapäevaellu. Tartus asub Baltimaade esimene keskkonnasäästlik kaugjahutusjaam ja samm sammult rakendatakse tarka tänavavalgustust.

Tark linn ei ela aga ainult arvutis ja ei suhtle omavahel vaid nutivahendite abil. Tartust teeb Tartu ikkagi inimene – eelkõige peab olema linnakodanik see, kes ütleb, milline on see tark linn, mis meie ümbert ei kaotaks kambavaimu ja kogukondade ühistegevuse tahet. Siin ongi peidus targa linna võti. Inimestes.

Head kuulajad,

üheks Tartu innustajaks on ajast-aega olnud linna ja linlaste loovus. Läinud aasta oli Tartu jaoks esimene aasta, mil Tartu kandis UNESCO loovlinnade  võrgustikus kirjanduslinna tiitlit. Ainuüksi tiitel, mida Tartu auga kannab, ei tee meist suuremaid lugejaid ega paremaid raamatutundjaid, kuid ilmselgelt on Tartu astunud suure sammu, et olla maailma mainekamate linnade hulgas üks kirjandusest kõnetav linn, me oleme üheks oluliseks linnaks maailmas, mis kõnetab maailma ja maailmakirjandust. Sellel aastal astume aga sammu, et Tartust saaks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn – järjekordne püüe ühe tiitli poole, aga pelgalt tiitli pärast me seda ei tee. Meid innustab selleks soov jagada meie linna euroopalikke väärtusi ja võimalus olla kahekõnes Vana Maailma parima ühisosaga.

Läinud nädalal andsime Eesti Rahva Muuseumis üle 2016. aasta Tartu Kultuurikandja auhinnad – pärjatud paistsid silma erakordsete ja tervet Eestit kõnetanud ja puudutanud tegudega. Olgu selleks siis Elmar Kitse 1966. aasta kunstinäituse taas publiku ette toomine, animatsioonikunstniku Roland Seeri rahvusvaheliselt tunnustatud lühianimafilmi valmimine või Tartu valgusfestivali korraldamine. Need nimetatud on vaid murdosa auhinnatust, Tartus toimunust ja Tartus loodust. Mul on hea meel, et tartlased avastavad üha enam seda Tartut, mis sageli meie pilkude eest varju jääb ja kutsuvad tartlasi avastama uusi ruume, uusi linnatänavaid, hoove ja unustuses olevaid saale, ka linnaosasid. Iga päev annab hoogu Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtmistele, iga nädal kuuleme põnevaid uudiseid Aparaaditehasesse asunud uutest kunstnikerühmitustest ja firmadest, üha enam toimub Tartu saalides ja unustatud majades kontserte, etendusi ja näitusi. Jõudu kogub Tartu Filmifond. Või et tartlane, kitarrist Laur Joamets võitis esimese eestlasena popmuusika hinnatuima auhinna Grammy. Ma ei pane sellele loetelule punkti. Tartu kultuuripuu juured on Eesti kultuuriloos ja selle uhkete võrsete ja õite kõrval me sirgume ja kasvame. See on me viljadepuu.

Ma ei eksi, kui ütlen, et nii Tartu kui ka Eesti on saanud nende aastatega maailma rikkaimaks maaks ja rahvaks, sest nii meie rahvus kui ka meie mälu on saanud omale päris kodu. Läinud aastal avasime Tartus Eesti Rahva Muuseumi uue kodu ja mõne nädala eest avas uksed Eesti Rahvusarhiiv. Neid mõlemaid oleme me väga oodanud ja oleks isekas öelda, et me oleme neid vaid Tartusse oodanud. Nii nagu iga „Eesti“ nime kandev institutsioon, peavad ka Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvusarhiiv olema kogu Eesti jaoks, nad peavad olema seal, kus Eesti neid vajab. Tartu on mälu- ja kultuuriloo linn rohkem kui mõni teine linn Eestis. Märgakem ja hinnakem seda Eesti rahva varandust, mis on hoiul Tartus.

Tartu saab iga aastaga järjest paremaks, ettevõtlikumaks ja peresõbralikumaks linnaks. Tartus on Eesti parim koolikeskkond, parimad koolid ja lasteaiad, siinne huvi- ja loometegevus pakub tegevust kõikidele vanuserühmadele. Võimalik, et see tuleb üllatusena, aga viimase kümne aasta jooksul on Tartu linn koos koostööpartneritega investeerinud Tartu koolidesse, huvikoolidesse ja lasteaedadesse ligi 90 miljonit eurot. Varasematest aastatest me ei räägigi. Tulevastest küll, sest meie eesmärgiks on pakkuda just Tartus parimat haridust ja alusharidust. Iga aasta avame me mõne renoveeritud või päris uue kooli, lasteaia, mängu- või spordiväljaku.

Räägime kergliiklusteedest, investeeringutest sõiduteedesse, sildadesse, parkidesse – ka see on osa linna vundamendist, osa elamisväärsusest, linna elukvaliteedist.

Me ei tohi unistada vaid 100 000 tartlasega elanikkonna piiri ületamisest (ja rääkida sellega seoses haldusreformist).  See on nõrk vaade ja unistus. Ka 102 000 või 120 000 tartlast ei ole kellegi unistus – ilmselt vaid linna rahakoti unistus. Eesmärk peab olema, et siia linna mahuksid kõik, kes tahavad Tartut suuremaks teha ja leiavad, et Tartu on elamiseks maailma parim paik. Eesmärk peab olema parim linn parimatele inimestele. Aga tartlased ei asu ainult Tartus – me mõtleme ja ootame koju meie Kuperjanovi pataljoni sõdurpoisse, ootame koju neid, kes õpivad, õpetavad või töötavad Tallinnas, Narvas, Silicon Valleys, Genfis või Berliinis. Kõiki tartlasi, kelle elutee on ajutiselt Tartust eemale viinud. Tartu ootab teid.

Head kaaslinlased, head sõbrad,

mõne hetke pärast anname me üle Tartu aukodaniku ja Tartu Tähe aunimetused väärikatele tartlastele. Igal aastal, mil me kutsume avalikkust esitama neile aunimetustele kandidaate, mõtlen ma ka kõigile neile tartlastele, kellele ei olnud Tartul seda aega ja võimalust aukodaniku tiitlit anda. Siis olid linnas autahvlid, aga mitte aukodanikud. Ma mõtlen Alliksaartele, Masingutele, Alveritele, Haavadele, Lutsudele, Kerestele, Simmidele ja Tubinatele. Nimekiri on lõputu. Aga need inimesed ongi Tartu au kodanikud. Me oleme Tartus viimastel aastatel tasunud mitmeid auvõlgu, mis on meil Tartule ja Eestile oluliste isikute teenete ees jäänud ütlemata. Me oleme püstitanud mälestussambaid ja autahvleid väärikatele, oleme paigaldanud Peeter Põllu platsi nimelisi pargipinke ja teeme linnana iga aasta mõned head teod millegi või kellegi mälestuse jäädvustamiseks. Ka raekoja tornis läinud aastal kõlama hakanud uued kellad on kaunis märk meie märkamisest, aga ka linlaste ja meie ettevõtete ühistegevusest. Homme mängivad need kellad Eesti hümni ja „Hoia, Jumal, Eestit!“ viise.

Soovin teile toredat piduõhtut ja head Eesti Vabariigi 99. aastapäeva! 

Elagu Eesti, Elagu Tartu!

Urmas Klaas
Tartu linnapea

Viimati muudetud 30.03.2017