|
Ajakirjanik Jüri Saar kirjutas 9. ja 28. mail Tartu Postimehes ilmunud artiklites "Maanteeamet asub umbes Riia ringi ümber ehitama" ja "Riia ringi kohale kaardub viadukt, jalakäijatele kaevatakse tunnelid" maanteeameti otsusest alustada 2020. a Tartu liiklusrohke Riia ringristmiku ümberehitust kolmetasandiliseks liiklussõlmeks. Illustreerimaks kirjeldatud rasket liiklusolukorda on artiklitele lisatud aeropildid pooltühjast Riia ringristmikust.
Riia ringristmik on üks väheseid normaalse raadiuse ja kujundusega liiklussõlmi Tartus. Erinevalt nuriplaneeringuga Aardla ja Viljandi betoonringidest on paraja pikkusega Riia ringil võimalik sujuvalt ja kiiresti pöörata valitud suundadesse. Viljandi ja Aardla ringristmikud on aga projekteeritud nii väikese raadiusega, et näiteks bussi pöörde ajal peavad bussireisijad istmest kinni haarama, et mitte maha kukkuda. Jalakäijatele ja ratturitele mõeldud kohatud betoontunnelid seisavad aga peaaegu kasutuseta, peletades kas liiga järsu trepi või halvasti projekteeritud kaldega.
Riia ringile kavandatav betoonestakaad hakkab kõrguma madalhoonestusega eramurajooni kohal ühes rohkete müratõkete, pealesõiduteede jms, mida kunagi poleks vaja püstitada, kui jõumeetodite asemel võtta kohe kasutusele mõistus.
Targad foorilahendused, mis juhiksid ja suunaksid liiklust vastavalt kõiki liiki liiklejate vajadustele, oleks kordi odavam lahendus materjali- ja töömahukatest betoonipaigaldustest. Betoonestakaad keset ülikoolilinna pole intelligentne lahendus ega sobiv visiitkaart linna külastavatele teadlastele ega turistidele.
Hiidrajatis jääks üha laieneva linnaruumi sisse, eraldades üksteisest FI uusasunduse, Lõunakeskuse ning Veeriku ja Maarjamõisa ülikoolilinnaku. Selmet rajada väikelinna betoonkoloss, oleks ammu aeg otsida lahendusi kogu läbisõiduliikluse suunamiseks linnast ja ringteelt välja. Ülisuure liiklustiheduse ja õhusaastega Riia tänav tuleks läbisõidukoridorina sulgeda, ühes sellega kaoks ka viadukti ehitamise vajadus ringristmikule.
|
