Размер текста

Междустрочие

Контрастность

Placeholder Placeholder
Background image
10°
Для слабовидящих
10°

Новости

Tartu Kunstimajas avatakse uued näitused

Tartu Kunstimaja pressiteade

Liblikad – talvekuulutajad. Esmaspäev, 30.10.2017. Ateljee.

12 февраля / Neljapäeval, 14. veebruaril avatakse Tartu Kunstimajas kolm uut näitust.

Kell 17.00 avatakse Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX”.

Tartu Kunstimaja näituseprogrammis on oma koht eesti kunstnike juubelinäitustel. Alates 1987. aastast näitusetegevuses aktiivse kunstnikuna on Karmin üks eesti skulptuuri suurkujusid, keda on tunnustatud 1986. aastal Kunstnike Liidu noorte aastapreemiaga ja 1992. aastal Kristjan Raua nimelise aastapreemiaga.

„Mati Karmin LX“ toob näitusekülastaja ette muuhulgas varasemaid teoseid Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest, mis lisaks mütoloogilis-religioossetele karakteritele kujutavad kunstniku kaasaegseid kultuuritegelasi ja kunstnikke. Need toovad esile tema eksperimentaalsed vormimängud ning sügavalt tunnetusliku, põhjamaiselt monumentaalse stiili, mis on tihti vürtsitatud terava huumoriga. Lisaks muuseumide ja erakogude tippteostele on Karmin toonud näitusele keskse kontseptuaalse teose, mis on osaliselt välja kasvanud tema populaarsest näitusest „Minu Isa“ (1994) Galeriis Sammas ning ühtlasi edasiarendus ta viimasest näituseprojektist „Uskusid“ (2018) Tallinna Kunstihoones.

Vankriratastest installatsioon keskmises saalis kutsub meid kogema kadunud Eesti maarahva noorust ja ilu. Nende rataste pöiad on kündnud lugematuid kilomeetreid teid, mida mööda nüüd kõnnivad vähesed. Teekonnal saadavad Karminit sõbrad ja lähedased, kes kestvates materjalides on saanud endale tema käe ja tunnetuse kaudu ajatu jäädvustuse.

Kujuri loomingus on mänginud olulist rolli monumentaalteosed, mis on konkursside korras rikastanud Tartu, Tallinna, Pärnu jpt asulate linnaruumi Eestis ja välismaal. Sel korral on lisaks näitusele kaasnevale, Tartu ühtteistkümmet avalikku monumentaalteost tutvustavale trükisele võimalik tutvuda ka konkurssidele esitatud kavanditega teostest, mida me tänapäeval teame eksponeeritud lõpptulemuste kaudu, kuid mille algne idee võib vahel olla üllatavalt erinev.

Täname Tartu Kunstimaja ja Tartu Kunstnike Liitu võimaluse eest näitus publiku ette tuua ning Eesti ja Tartumaa Kultuurkapitali, ja Tartu Kunstimuuseumi toetuse eest.

Kuraator: Heiti Kulmar.
Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv
Näituse töögrupp: Richard Adang, Tanel Asmer, Indrek Grigor, Dagmar Miil, Anti Saar, Peeter Talvistu, Markus Toompere
Kunstnik tänab: abikaasa Lemmi Karmin, kuraator Heiti Kulmar, sõber Tõnis Tooming, puidumeistrid Avo Tragel ja Rein Erdel, metallimeister Kalvi Tenno

Näitus on avatud 10. märtsini.

Kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Ulla Juske ja Reet Varblase ühisnäitus „Jahimehe tütar”.

Ruumiinstallatsiooni „Jahimehe tütar” peategelane on autorite Ulla Juske ja Reet Varblase vanaisa ja isa, jahimees ja fotograaf, aga ka Teises maailmasõjas kodu ja vanemad kaotanud mees. Tema rikkaliku jahifotode arhiivi – varasemad on 1950ndate lõpust ja viimased 1980ndate keskpaigast –  kaudu ja abil käsitletakse fotograafile, aga ka laiemalt tema põlvkonnale osaks saanud traumat ja sellega elamiseks vajalikke mälu kaitsemehhanisme ja asendustegevust.

Tegemist on amatöörfotodega, kuid nende representatsiooniviisis peegeldub tollane elulaad, selle ideoloogia ja ka kunstiajaloost tuttav figuraalkompositsioonide, eelkõige esindusportreede ülesehitus ja sellest tulenev kujutatute tähendus (staatus, positsioon). Jahil käimise kui meheliku eluala jäädvustamisviis tuletab meelde teise, väga mehelikuks peetud valdkonna – sõja kujutamist. Fotode kõrval on vaatajate ette toodud ka peategelase kodu, tema omaruumi võtmeelemendid (püss ja rapiir, põdrasarved, raamaturiiul, tugitool).

Jahimehe tütar ja tütretütar on konstrueerinud tõeste faktide, meenutuste, rahvapärimuse, kunstiteadusliku analüüsi, helide, fotode ning esemete põhjal mitmekihilise narratiivi, kus nad ise on ambivalentses positsioonis: nad on osalised ja kõrvaltvaatajad, tõeselgitajad ja hämajad, eelkõige aga lahenduseotsijad, just nii, nagu indiaani legendides kujutatakse jahimehe tütart.

Ulla Juske on peamiselt Dublinis elav ja töötav installatsiooni- ja videokunstnik. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas bakalaureusekraadi ja Iiri Kunstiakadeemias uusmeedia alal magistrikraadi. Esimesed kunstiprojektid tegi EKA õpingute ajal koos rühitusega SUHE, kellega koostöö jätkub siiamaani. Viimasel kolmel aastal on ta töötanud koos rootsi kunstniku Ella Bertilssoniga. Nad on olnud residentuuris Islandil, Norras ja Iirimaal. 2018. aastal oli neil projekt „11,9 kilomeetrit kesklinnast loodes” Tallinnas Hobusepeas, „Mälukandja” („Carrier of Memories”) Dublinis Draiocht Gallery’s ja „Teisel pool liivast ääremaad” („Beyond the Sandy Suburbs”) Dublinis Pallas Projects and Studios’is. Alates novembrist on ta olnud Dublini Royal Hibernian Academy stuudioresidentuuris ja märtsis alustab digitaalse meedia residentuuri Dublini Fire Station Artists’ Studios.

Reet Varblane töötab kultuurilehes Sirp kunstitoimetaja ja Tallinnas Vabaduse galeriis galeristina. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi: „Homo grandis natu” (2005–2006, Tallinna Kunstihoone ja Moskva Humanitaarülikool); hiina kunstnike näitus „Linnailmed” (2006, Tallinna Kunstihoone); „Kehaturg” (2007, Tallinna Kunstihoone); eesti kunstnike näitus „Piiririik” (2008, Guangzhou kunstiakadeemia muuseum); Orlani näitus (2008, Tallinna Kunstihoone, koos Eugenio Violaga); Andrei Monastõrski näitus (2008, Tallinna Kunstihoone); „Obscurum per obscurius” (2008, Tallinna Kunsthoone, koos Ilja Sundelevitšiga) ; Iisraeli ja Palestiina naiskunstnike näitus „Naised muudavad maailma” (2009, Tallinna Kunstihoone); „Poliitiline on isiklik” (2010, Tallinna Kunstihoone); „Kunst macht frei” (2012, Pecsi kunstimuuseum koos Gabriella; Rovaniemi kunstnike näitus „Ma elan põhjapöörijoonel” (2012, Tallinn ja Riia); „Nahaalused lood” (2014–2015 Tallinn, Võru, Kuressaare, Valga, Narva ja Stockholm koos Marje Taskaga) jpt.

Näitus jääb avatuks 10. märtsini.

Kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Albert Gulgi 50. juubelit tähistav isikunäitus „Suurte liblikate öö”.

Gulgi enamasti must-valge joonistuskeel on üks äratuntavamaid eesti kunstis. Tema pilte täidavad nii veidrad teiste planeetide elanikud, inimeste sarnaselt käituvad loomad kui juhukohtumised kunstniku igapäevaelust. Samas on kujutatud situatsioonid ja keskkonnad kõike muud kui tavalised ning kummastavaid sündmuseid vürtsitab mõnusalt muhe huumor.

Gulk ise on öelnud, et tema otseseks inspiratsiooniks pole unenäod, sest need on liiga absurdsed ja sünged. Seetõttu proovib ta kujutada elurõõmu ja helgust ning teostes sisalduva sürrealismi aluseks on tegelikult teravalt ärkvel teadlikkus.

Näituse ajal ilmub ka Gulgi loomingut kokkuvõttev taskutrükis.

Albert Gulk (sündinud 17. veebruaril 1969) on lõpetanud 1996. aastal Tartu Ülikooli maaliosakonna. On üks Kursi koolkonna asutajaid ning osaleb näitustel alates 1988. aastast. 2009. aasta Ado Vabbe preemia laureaat. Käesolev väljapanek on tema esimene isikunäitus Tartu Kunstimajas.

Näitus jääb avatuks 10. märtsini.

Lisainfo:
Tanel Asmer
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
5562 1192

Последнее изменение 12.02.2019