Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Jäätmeinfo

Linnamajanduse osakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1270
 

Korraldatud jäätmevedu
Kuhu jäätmed viia?
Kuidas jäätmeid sorteerida?
Biojäätmed ja kompostimine

Korraldatud jäätmevedu

Sissejuhatus

Korraldatud jäätmeveo puhul kogub ja veab jäätmeid jäätmevedaja, kelle linn on konkursi korras välja valinud. Tartus on neli jäätmeveopiirkonda, kus tegutseb kolm ettevõtet.

Jäätmevedajatel on oma piirkondades ainuõigus vedada segaolmejäätmeid, vanapaberit ja pappi (alates viie korteriga majade juurest) ning biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid (alates kümne korteriga majade juurest).

Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmevedu kõigile kohustuslik.

Jäätmeveopiirkonnad ja hinnad

Piirkonnad

 

Tartu linn jaguneb neljaks jäätmeveopiirkonnaks:
Piirkond 1: Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad;
Piirkond 2: Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad ning endise Tähtvere valla ala;
Piirkond 3: Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa;
Piirkond 4: Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa.

Korraldatud jäätmeveo hinnad
 

Piirkond 1
Piirkond 2 (sh end. Tähtvere vald)
Piirkond 3
Piirkond 4 

Jäätmeveo peatamine

Korraldatud jäätmeveo peatamiseks mingiks perioodiks (majas ei elata ajutiselt, seal on remont jms) tuleb esitada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus.

Avalduse soovitava vormi leiate siit.

Suvilate ja aianduskruntide puhul palume kindlasti avalduses ära märkida ka see, kas suvel krundil tegevus toimub. Kui jah, peaks sealt suvekuudel siiski vedu toimuma ja veo peatamine on võimalik alates sügisest kuni kevadeni. Maksimaalseks peatamise tähtajaks on kolm aastat.

Biojäätmete üleandmise kohustusest saavad vabastust taotleda (ehk ennast kompostijaks vormistada) üksikelamute ja kuni 10 korteriga kinnistute omanikud. Vabastamise tingimuseks on kinnistul tekkivate köögi- ja sööklajäätmete samal kinnistul kompostimine.

Kompostimiseks tuleb kasutada kahjurite eest kaitstud kinnist (kaanega) kompostrit, mis on piisavalt suur, et aasta ringi tekkivad jäätmed ära mahutada. Vabastuse taotluse saab esitada jäätmevaldajate registri EVALD iseteeninduses. Taotlusele tuleb lisada oma kompostri pilt, nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada.

Iseteenindusse sisselogimisel sisestage isikukood, vajutage "Otsi", valige "Kompostimine" ning seejärel nimekirjast õige kinnistu;

  • avaneb väiksem aken, mille allääres vajutage „Taotle kompostimist";
  • laadige üles pilt oma kompostrist;
  • kontrollige e-posti aadressi (sinna saabub Teie taotluse esitamise kinnitus ja hiljem otsus);
  • kommentaarilahtrisse märkige kasutatava kompostri maht liitrites ja mitme korteriga elamute puhul see, kes hakkab kompostrit kasutama (kas ühe või kõigi korterite elanikud; kui kompostrit hakkavad kasutama maja osade korterite elanikud, tuleks täpsustada, kes);
  • vajutage "Esita".

Kui teil ei ole arvutile ligipääsu või vajate taotluse esitamisel abi, võtke palun ühendust Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ametnikega:

  • Tiina Lille (1. ja 2. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe paremkaldal), tel 736 1328, [email protected];
  • Juhan Voolaid (3. ja 4. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe vasakkaldal), tel 736 1273, [email protected].

Tartu linnalt 2021. a tasuta kodukompostri saanud ei pea täiendavat taotlust esitama; nemad on automaatselt kompostijatena registreeritud. 

 

Jäätmeliigid

Segaolmejäätmed

 

Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga mitte harvem kui üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga kinnistu segaolmejäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

 

Paber ja kartong

 

Vanapaberi kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:

1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on viis ja enam korterit;

2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas.

 

Muul juhul tuleb vanapaber koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigutada eraldi kogumismahuti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.

Vanapaberi kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, viie ja enama korteriga elamu puhul mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul.

 

Biolagunevad jäätmed

 

Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib biojäätmete eraldi kogumismahutisse kogumise ja jäätmevedajale üleandmise nõue kõigile (sh üksikelamutega) kinnistutele, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud.

 

Kuni kümne korteriga (k.a) kinnistul ei pea olema biojäätmete kogumismahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse samal kinnistul ning linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt on saadud selleks nõusolek. Ühise kompostri kasutamine on lubatud kahel kõrvuti asetseval kinnistul.

 

Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Biolagunevate jäätmete konteineri tellimine kinnistutele võiks toimuda korteriomanike kokkuleppel ühiselt, kuid lubatud on ka eraldi kogumismahutid.

 

Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt:
  1) üks kord nelja nädala jooksul üksikelamu ja kuni nelja korteriga kinnistul;
  2) üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul;
  3) üks kord nädalas kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel.

 

Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed saab viia jäätmejaama või tellida nende vedu piirkonna jäätmevedajalt. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.
 

Aia- ja haljastusjäätmete vedu aprillist kuni novembri lõpuni

1. aprillist kuni 30. novembrini saab aia- ja haljastujäätmete veo tellida oma piirkonna jäätmevedajalt. Selleks tuleb vedajale eelnevalt teada anda äraantavate aiajäätmete kogus.

Aiajäätmed veetakse ära 14 päeva jooksul arvestades tellimisele järgnevast tööpäevast. Täpse veopäeva annab jäätmevedaja täiendavalt teada. Äraantavad aiajäätmed peavad olema pakitud läbipaistvatesse, kergesti teisaldatavatesse kilekottidesse (soovitatavalt 100-150 l) ning peavad olema pealt suletud. Kotid tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud asukohta, nt olmejäätmete konteineri vahetusse lähedusse. Aiajäätmete kotti teist liiki jäätmeid panna ei tohi, vastasel juhul jäätmevedaja kotti kaasa ei võta.

Aiajäätmete kogumiseks sobivaid läbipaistvaid kilekotte müüakse Pakendikeskuse ASi poes ning erinevates e-poodides. Neid pakub müügiks ka AS Eesti Keskkonnateenused oma  kontorist Tähe 108, E-R kl 9-17 (150liitrised kotid, 10 tükki rullis, hind 2,50€ + käibemaks).

 

Korraldatud jäätmeveo konkursid ja lepingud

Jäätmevedajate leidmiseks on linn korraldanud avalikud konkursid.

 

Tartus veavad segaolmejäätmeid:

Piirkond 1: AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 2 (sh end. Tähtvere valla ala): AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 3: AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused.


Kontaktid:
AS Eesti Keskkonnateenused: Tähe 108, tel 738 6700 ja 1919.

 

 

Tartu linna ja jäätmevedajate vahel sõlmitud lepingud

 

Piirkond 1: AS Eesti Keskkonnateenused
Piirkond 2: AS Eesti Keskkonnateenused
Piirkond 3: AS Eesti Keskkonnateenused

Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused

 

 

Korduma kippuvad küsimused

1. Mida teha, kui jäätmevedaja poolt saadetud lepingu projektis märgitud veosagedus või konteineri tüüp (või midagi muud) ei ole sobiv?
Sellisel juhul palume ühendust võtta Eesti Keskkonnateenused AS klienditeenindusega. Kiireim viis on esitada täpsustused läbi veebilehe (Klienditugi > Võta meiega ühendust).
Info võib saata ka e-posti aadressile [email protected]. Eesti Keskkonnateenused AS klienditeeninduse telefon on 738 6700. Kontorisse (Tähe 108) soovitame minna vaid juhul, kui teised võimalused kuidagi ei sobi.
 
2. Kas jäätmevedaja vahetus puudutab ka pakendite vedu?
Pakendite veoks sõlmitud lepingud jäävad endiselt kehtima. Uus vedaja pakub klientidele ka pakendite kogumise teenust, kuid millise ettevõttega sõlmivad kliendid pakendite kogumiseks lepingu, on nende endi valik. Pakendite kogumiseks eraldi mahuti paigaldamine on soovitatav, kuid see ei ole kohustuslik. Kui kinnistul ei ole pakendikonteinerit, tuleb elanikel pakendid viia avalikesse pakendikonteineritesse.

3. Biojäätmete jaoks on nõutav kinnistule eraldi konteineri paigaldamine. Mis saab sellisel juhul, kui elanikud on soetanud kompostri ning kompostivad biojäätmed oma kinnistul?
Kui elanikud on soetanud kompostri ning kinnistul kompostitakse köögijäätmeid, siis on võimalik esitada linnamajanduse osakonnale avaldus biojäätmete konteineri paigaldamisest vabastuse saamiseks. Oluline on, et köögijäätmete kompostimine toimuks kinnises kompostimisnõus, kompostimisvõimalus oleks tagatud kõikidele elanikele ning kinnistul peaks olema piisavalt ruumi kompostmaterjali kasutamiseks. Avalduse vormi leiab siit .

4. Hajaasustusalal on lubatud harvem jäätmevedu (minimaalselt 1 kord 12 nädala jooksul). Kuidas kontrollida, kas klient elab hajaasustusalal või tiheasustusalal?
Kas aadress on tiheasustusalal või mitte ning mitmenda veopiirkonnas aadress asub, on võimalik kontrollida jäätmeinfo kaardilt.

5. Mulle kuuluva kinnistu on linn jäätmeveost vabastanud, kuna seal ei elata. Kas vabastus jääb kehtima, kui minu jäätmeveopiirkonnas alustab uus jäätmevedaja?
Jah, kõik jäätmeveovabastused jäävad kehtima kuni neile määratud lõpukuupäevadeni ja linn teavitab neist uut jäätmevedajat. Jäätmeveost saab vabastada juhtudel, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata. Vabastuse taotlemiseks palume esitada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus, mille soovitava vormi leiate siit.

6. Miks on vaja vanapaberit ja biojäätmeid eraldi koguda?
Liiga palju tekib sorteerimata ehk tavaprügi, mida oleks prügilasse suunamise või põletamise asemel hoopis mõistlik taaskasutada. Näiteks on kodumajapidamiste biojäätmete osakaal praegu ca 30%, mida saaks eraldi kogudes kompostida. Eraldi kogutud vanapaber suunatakse ümbertöötlemisele, mille tulemusena saab valmistada uusi tooteid.

7. Mida tohib biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Sorteerimisjuhend.
 
8. Milliste majade juures on biojäätmete konteiner kohustuslik ja kui tihti tuleb seda tühjendada?
Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib biojäätmete eraldi kogumismahutisse kogumise ja jäätmevedajale üleandmise nõue kõigile (sh üksikelamutega) kinnistutele, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud. Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt:
  1) üks kord nelja nädala jooksul üksikelamu ja kuni nelja korteriga kinnistul;
  2) üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul;
  3) üks kord nädalas kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel.

9. Mis juhtub, kui mõni kortermaja elanik ikkagi paneb toidujäätmed tavalise prügi sisse?
Tavaprügi viiakse minema olenemata sellest, kas seal on toidujäätmeid sees või mitte.

10. Kuidas tuleb jäätmeid biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

11. Kas vanapaberikonteinerisse võib panna ainult vanu ajalehti-ajakirju ja reklaame?
Vanapaberi konteinerisse võib panna lisaks eelnimetatutele ka vihikuid, trükiga ja puhtaid kirja- ning joonistuspabereid, ümbrikuid, kaanteta raamatuid, pappkaste ja -karpe, paberkotte ja muid puhtaid pakendeid jms.

12. Miks peab ahiküttega majadel vanapaberikonteiner olema, kui paber enamasti ahjukütteks ära kasutatakse?
Vanapaberi taaskasutusse suunamine on mõistlikum tegevus, kui selle põletamine. Tihti on postkastidesse paigutatav reklaam kriitpaberist, mis ei ole heade põlemisomadustega. Paberi taaskasutamisel tuleb toota vähem uut paberit. Üks tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud, keskmise suurusega eramaja tarvitatava aastase koguse elektrienergiat, 30 m3 vett. Samuti jäävad olemata uue paberi tootmisel tekkivad õhuheitmed.

13. Kui palju tuleb konkreetsete lisakonteinerite eest maksta?
Hinnakirjad leiab siit.

14. Miks jäätmeveohinnad linnaositi erinevad?
Seaduse järgi on Tartu jagatud neljaks jäätmeveopiirkonnaks. Igas piirkonnas korraldatakse jäätmevedaja leidmiseks eraldi riigihankeid ning seetõttu võivadki hinnad linnaositi erineda.

15. Kas konteiner tuleb rentida piirkonna jäätmevedajalt või võib selle rentida mõne teise ettevõtte käest või ise osta?
Konteineri võib rentida nii oma piirkonna kui mõne teise teenusepakkuja käest, aga ka ise osta. Ostmisel tuleb jälgida, et konteiner vastaks EVS-EN-840 standardis toodud nõuetele. Oluline on, et konteiner sobituks jäätmeveoki mehhanismidega.

 

Õigusaktid

Viimati muudetud 06.11.2023

Kuhu jäätmed viia?

Kaardirakenduse vaatamiseks vajuta allolevale kaardile:

j22tmekonteinerid2.PNG

 

Jäätmekäitlejad

Tavajäätmed

 

Tavajäätmeid võib viia oma transpordiga Tartust 15 km kaugusel Ülenurme vallas asuvasse Aardlapalu jäätmete ümberlaadimisjaama.

Avatud E–P 7–19, info tel 5307 0327.

Kaart

 

Aardlapalu hinnakiri (sh käibemaks):

Segaolmejäätmed - 115,28 €/t
Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed - 42,65 €/t
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - 42,65 €/t
Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid - 132,00 €/t
Ehitus- ja lammutuspuit (töödeldud) 84,00 €/t
Ehitus- ja lammutussegapraht - 117,60 €/t
Muud jäätmete mehhaanilise töötlemise jäägid - 117,60 €/t
Suurjäätmed, sh kasutuskõlbmatu mööbel - 129,60 €/t

 

Tasuda saab nii sularahas kui kaardimaksega.

 

Tavajäätmeid veavad Tartus järgmised ettevõtted:

AS Eesti Keskkonnateenused 

Tähe 108, tel. 738 6700.

 

Ragn-Sells AS

Sepa 26, tel. 6060 439.

 

 

Tavajäätmeid võib viia ka Tartu linna jäätmejaamadesse.

Vaata lähemalt jäätmejaamade infot.

Muud jäätmed

  • riideid saab viia avalikesse riidekonteineritesse (ainult terved ja puhtad rõivad, jalatsid ning kodutekstiil). Tasuta võtavad vanu rõivaid ning tekstiile ümbertöötlemiseks vastu ka Tartu H&M kauplused Lõunakeskuses (info tel 614 8160) ja Kvartalis (info tel 614 8180).

  • suuremõõtmelised ehitusjäätmed (aknaraamid, kraanikausid, WC-potid, krohvipuru jms) saab ära anda tasu eest Tartu jäätmejaamades;

  • töötlemata puit võetakse Tartu jäätmejaamades tasuta vastu;
  • taaskasutatavad jäätmed (pakendijäätmed, plast- ja klaastaara) võetakse Tartu jäätmejaamades tasuta vastu;
  • elektroonikaromud (külmikud, telerid jms; samuti väikeelektroonika (taskulambid, suitsuandurid jms)) võetakse Tartu jäätmejaamades tasuta vastu. Suured, müügipinnaga vähemalt 400 m2, kauplused (näiteks Euronics, Bauhof, Maksimarket, Prisma), võtavad tasuta vastu väikeelektroonikaromusid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm.
  • suuremõõtmelised jäätmed (nt mööbel) võetakse Tartu jäätmejaamades vastu tasu eest.;
  • kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid jm) võetakse Tartu jäätmejaamades tasuta vastu
  • kilejäätmeid võtab vastu Eesti Vanapaber OÜ, Jalaka 60B, tel 510 5780;
  • inertseid ehitusjäätmeid (maksimaalse suurusega 0,3 x 0,3 x 0,3 m) ja süvenduspinnast saab üle anda ........ (info täpsustamisel). TURU TN 56a ASUNUD VASTUVÕTUPUNKT SAI TÄIS JA ON SULETUD!
  • õlipüüdurite (parklad, pesulad jm) tühjendamise teenust pakuvad AS Epler&Lorenz (tel 742 1398, 523 8615) ja AS Ragn-Sells (tel. 6060 439).
  • liiva- ja mudapüüdurite jäätmete käitlemise teenust osutab OÜ Kemmerling (tel 736 7444, 516 9117).

 

 

Ehituse ja lammutuse segajäätmed, suuremõõtmeline betoon, asfalditükid

 

Tasu eest võtab vastu:

OÜ Karimek

Tehnika 14

tel 552 3550 

E-R 7.30-18.30, L 9.00 - 15.00, P suletud

Reco Ringmajandusteenused OÜ

Jalaka 60B
tel 510 5780
E-R 8-17

 

Vanametall 

 

Tartu jäätmejaamad võtavad kodumajapidamisest pärit vanametalli tasuta vastu.

 

Kokkuostjad:

Kuusakoski AS  (Teguri 53, tel 736 7772). Romusõiduki võib ise teeninduspunkti tuua või tellida äraviimine tel 13 660.

CRONIMET Nordic OÜ (Jalaka 60B, tel 510 5780).

 

 

Eterniit

 

Tasu eest võtavad vastu:

 

sõiduautode rehvid

 

Tasuta võtavad vastu:

  • Selli 19 jäätmejaam (kuni 8 rehvi aastas, ilma veljeta)

  • Jaama 72c jäätmejaam (kuni 8 rehvi aastas, ilma veljeta)

    Eraisikud, kes soovivad üle anda suuremaid koguseid või veoki-ja erirehve peavad selleks taotlema Rehviringluse saatekirja. Täpsema informatsiooni leiate siit

Tasu eest võtavad vastu:

AS Epler & Lorenz

Ravila 75a 

tel 742 1398 

Hind: 180 €/t

 

AS Kuusakoski teeninduspunkt

Teguri 53

tel 736 7772
Hind: 4 €/tk
Velgedel rehvid: tasuta
 

 

Vanapaber

 

Tasuta võtavad vastu:

Ostab kokku:

Eesti Vanapaber OÜ (Jalaka 60b, tel 510 5780)

NB! Raamatuid vastu ei võeta!

 

Aia- ja haljastusjäätmed


Aia- ja haljastujäätmete vedu saab tellida 1. aprillist kuni 30. novembrini oma piirkonna jäätmevedajalt. Tegu on korraldatud jäätmeveo juurde kuuluva teenusega. Veo tellimiseks tuleb vedajale teada anda äraantavate aiajäätmete kogus.

Aiajäätmed veetakse ära 14 päeva jooksul arvestades tellimisele järgnevast tööpäevast. Täpse veopäeva annab jäätmevedaja täiendavalt teada. Äraantavad aiajäätmed peavad olema pakitud läbipaistvatesse, kergesti teisaldatavatesse kilekottidesse (soovitatavalt 100-150 l) ning peavad olema pealt suletud. Kotid tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud asukohta, nt olmejäätmete konteineri vahetusse lähedusse. Aiajäätmete kotti teist liiki jäätmeid panna ei tohi, vastasel juhul jäätmevedaja kotti kaasa ei võta.

Aiajäätmete kogumiseks sobivaid läbipaistvaid kilekotte müüakse Pakendikeskuse ASi poes ning erinevates e-poodides. Neid pakub müügiks ka AS Eesti Keskkonnateenused oma  kontorist Tähe 108, E-R kl 9-17.

Biolagunevaid aiajäätmeid (s.h oksad kuni 2 meetrit) saab tasu eest ära anda Tartu jäätmejaamades ning Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakul.

 

Tellimisel teostavad äravedu:

  • AS Ragn-Sells, tel 6060 439;
  • AS Eesti Keskkonnateenused, tel 738 6700;
  • Ekovir OÜ, tel 733 3660.

 

Fekaalide äravedu

 

 

  • Fekaalsete vedeljäätmete vastuvõtukoht on ASi Tartu Veevärk reoveepuhasti (Tähe 118, tel 730 6204, 736 2600).

  • Aegunud ravimeid võtavad tasuta vastu apteegid.
  • Elektroonikajäätmete vedu saab tellida tel 633 9240 (ettemaksuarve saadetakse e-kirjaga) või www.kolatakso.ee.
  • Kasutatud toiduõli võtab vastu Sultan Oil OÜ (tel 506 6453).

 

Koduse majapidamise esemed

 

Korduvkasutus-, uuskasutus- ja taaskasutuskeskustesse saab tuua koduse majapidamise esemeid:

  • mööbel,

  • elektri- ja gaasipliidid,

  • pesu- ja õmblusmasinad,

  • nõud, hobivahendid,

  • raamatud, mänguasjad jne.

NB! Riideid ja jalanõusid võetakse vastu ainult uuskasutuskeskuses.

Seal sorteeritakse esemed, vajadusel korrastatakse/remonditakse ja suunatakse uuesti ringlusse. Keskustest saab tellida ka transporti.
Vaata täpsemalt taaskasutuskeskuste infot.

Jäätmejaamad

Selli tn 19

Juurdepääsuskeem

1. oktoober - 31. märts: E-R 10-18, L-P 10-16

1. aprill - 30. september: E-R 10-19, L 10-18, P 10-16

suletud riigipühadel, välja arvatud nelipüha

Tel 738 6700 (E-R 9-17) ja 524 1544 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele)

 

Jaama 72c

E–R 10–18  
L–P 10–16, suletud riigipühadel, välja arvatud nelipüha
Tel 738 6700 (E-R 9-17) ja 527 8960 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele)


Alates jaanuarist 2023.a saavad Tartu linna ning Nõo, Tartu, Luunja, Kastre ja Kambja valla sissekirjutusega elanikud ID-kaardi esitamisel Tartu linna jäätmejaamades oma jäätmed osaliselt tasuta üle anda. Teiste kohalike omavalitsuste elanikud saavad Tartu linna jäätmejaamades oma jäätmed üle anda tasu eest. Vaata vastu võetavate jäätmete nimekirja ja hindu hinnakirjast

Tartu linna ning Nõo, Tartu, Luunja, Kastre ja Kambja valla sissekirjutusega elanikud võivad volitada teisi isikuid oma jäätmeid jäätmejaama viima. Volikirja vorm on kättesaadav siin.  

Jäätmejaama toodavad jäätmed peavad olema juba autole paigutatud sorteeritult nii, et mahalaadimine kohapeal kulgeks tõrgeteta.

Jäätmejaama korduskasutusruumi saab üle anda korduskasutatavaid majapidamisesemeid (mööbel, elektri- ja gaasipliidid, pesu- ja nõudepesumasinad jms) ning elanikud saavad neid sealt endale tasuta kasutuseks võtta.

Jäätmejaamade juures võib külastatavuse tippaegadel olla järjekord.

Vastu võetavate jäätmete, s.h ohtlike jäätmete piirkogused:
Biolagunevaid aiajäätmeid (s.h oksad kuni 2 meetrit) võetakse ühelt toojalt vastu maksimaalselt 300 kg (sõiduauto üks haagisetäis). Suurema koguse puhul tuleb need jäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 5307 0327).
Rõivaid ja tekstiile võetakse ühelt toojalt vastu maksimaalselt 300 liitrit kuus.
Vanarehve võetakse ühelt toojalt tasuta vastu 8 tükki aastas. Eraisikud, kes soovivad üle anda suuremaid koguseid või veoki-ja erirehve peavad selleks taotlema Rehviringluse saatekirja. Täpsema informatsiooni leiate siit.

Ohtlikke jäätmeid võetakse ühelt toojalt tasuta vastu:

  • õlid 20 kg;

  • õlifiltrid 10 tk;

  • päevavalguslambid 10 tk;

  • elavhõbedajäätmed 100 g;

  • aegunud ravimid 2 kg;

  • värvi-, laki- ja liimijäätmed 20 kg;

  • olmekemikaalid 5 kg;

  • vanad akud ja patareid (piiramatu kogus);

  • lahustid 10 kg;

  • saastunud pakendid 10 kg;

  • saastunud pühkematerjal 5 kg;

  • pestitsiidid 10 kg;

  • põllumajanduskemikaalid 5 kg;

  • nakkusohtlikud jäätmed 1 kg.

Ohtlike jäätmete piirkogustest suuremate koguste puhul tuleb ühendust võtta Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistusega: [email protected] või tel 736 1204 ja 736 1248.

 

Tartu jäätmejaamades ei võeta vastu autoosi

Tartu linna jäätmejaamades vastu võetud taaskasutatav materjal suunatakse ümbertöötlemisele. Täpsem info on leitav siit.

Taaskasutus

Tartu Uuskasutuskeskus

 

Riia 11

Kalda tee 24

 

www.uuskasutus.ee

E–R 10–18 

L 10–16
Tel 5553 0288 

e-post: [email protected]

 

Koduses majapidamises ülejäävate esemete (toimiv tehnika, aksessuaarid, hobivahendid, raamatud, mänguasjad, nõud jne) ning puhaste, tervete ja kasutamiskõlblike riiete ja jalanõude vastuvõtt ning uuesti ringlusesse suunamine. Riia 11 kaupluses ei ole mööblit müügis ja seetõttu ei ole kauplusel ka võimalik annetatud mööblit vastu võtta. Mööblit võtab vastu ja müüb Kalda tee 24 Uuskasutuskeskus. Uuskasutuskeskusest saab tellida ka transporti. 

Tartu Taaskasutuskeskus

 

http://www.taaskasutuskeskus.ee/

https://et-ee.facebook.com/Taaskasutuskeskus/

Lehola tn 7

E–R 10–18 

L 9–15
Tel 501 8015 ja 5344 7403 

e-post: [email protected]

 

Võimalik tellida transporti. Igal laupäeval toimub parklas täika.

Sõbralt Sõbrale kauplused

Kalda tee 41/43
Võru 77
Sõbra 58

https://sobraltsobrale.ee

Kodus seisma jäänud puhastatud ja korrastatud asju saab ära anda Sõbralt Sõbrale kauplustes. Riided, mööbel, kodutehnika, mänguasjad, raamatud, kodukaubad, tööriistad jms. Tulu läheb heategevuseks.

Tartu jäätmejaamade korduskasutusruumid

Selli tn 19 ja Jaama 72c jäätmejaamade lahtioleku ajal saab korduskasutuseks ära anda kasutuskõlblikke kodu- ja hobivahendeid (v.a riided ja jalanõud). Korduskasutatavate esemete üleandmiseks pöörduge jäätmejaama töötaja poole. Korduskasutusruumist võivad elanikud soovi korral asju endale kasutamiseks viia.

Tartu Majaomanike Ühingu Korduvkasutuskeskus

 

Jaamamõisa 30

T–R 11–18

L 10–15 

Info ja registreerimine (ka väljaspool tööaega) tel 553 6111.

Keskusest saab tellida ka transporti.

ringmajanduse ja taaskasutuse platvorm SmartSwap

www.smartswap.com on digitaalne kasutajatevaheline ringmajanduse ja taaskasutuse platvorm, mis pakub keskkonna- ja loodussäästliku alternatiivi asjade ära viskamisele, jäätmejaama viimisele ja utiliseerimisele. Smartswapi keskkonda võib lisada kõike kasutuskõlblikku ja töökorras olevat alates lasteriietest ja köögitarvikutest kuni ehituses vajalikuni.  Asja lisamine on kiire ja lihtne, samuti on pakiautomaadi ja kulleriga saatmine korraldatud  mugavalt ning turvaliselt. Suuremate mahtude korral palun võtta platvormi haldajatega ühendust [email protected] või tel. 5020088.

Annetused

Mänguasju, raamatuid ja tehnikat saab annetada MTÜle Tartu Pereliit (Rehepapi tee 35, Soinaste, Kambja vald). Asjade üleandmiseks ühendust võtta [email protected] või tel. 5686 2600.

Tartu Laste Turvakodule võib annetada puhtaid, terveid ja vähekasutatud riideid, jalanõusid, voodipesu, tekke, patju, käterätte, saunalinasid; samuti raamatud ning arendavaid mänguasju ja spordivahendeid.
Annetusi võetakse vastu kaks korda kuus, täpsem info:
https://turvakodu.ee
 

Vanaelektroonika taaskasutus

MTÜ Tehnikaringlus
https://tehnikaringlus.eu/
Tartu, Võru 10
Tel 56764964
e-post: [email protected]

Pakendite kogumispunktid

Tartu linnas on võimalus tasuta ja mugavalt ära anda pakendijäätmeid, tellides OÜ-lt Tootjavastutusorganisatsioon pakendikoti teenuse.

Teenuse tutvustus: http://www.tvo.ee/eramajale

Konteinereid haldavad Tartus:

Kortermajade juurde paigutatud konteinereid haldab OÜ Tootjavastutusorganisatsioon. http://www.tvo.ee.

Tähtvere

1. Taara pst ja J.V.Jannseni ristmikul (TVO)
     sega- ja paberpakend
2. Taara pst ja Näituse nurk, parkla (TVO)
     sega- ja klaaspakend
3. Kreutzwaldi 52, tornühiselamu taga (EPr)
     sega- ja klaaspakend
4. Tuglase ja Vaksali ristmikul (tankla taga) (ETO)
    sega- ja klaaspakend

5. F.R.Kreutzwaldi tn 1b, parkla (TVO)

     sega-, klaas- ja paberpakend

6. Tammsaare - Vaksali ristmik (TVO)

     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Supilinn

1. Oa ja Marja ristmik (ETO)
     sega- ja klaaspakend
2. Tähtvere spordipargi parkla (EPr)
     sega- ja klaaspakend

 

Veeriku

1. Ravila 49, maja juures (EPr)
     sega- ja klaaspakend
2. Tervishoiu ja Lehola ristmik (TVO)
     sega-, klaas- ja paberpakend
3. Kannikese 19 (EPr)
     sega- ja klaaspakend
4. Viljandi mnt 13, Konsum (ETO)
     sega- ja klaaspakend
5. Vitamiini 1, Veeriku Ostukeskus (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend

6. Ilmatsalu 11, Maxima parkla (EPr)

     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Tammelinn

1. Väike kaare ja Raudtee tn ristmik (EPr)
    sega-, klaas- ja paberpakend
2. Pirni 2 juures (EPr)
     sega- ja klaaspakend
3. Tamme pst 7a (TVO)
     sega- ja klaaspakend
4. Riia ja Suure kaare ristmik, parklas (TVO)
     sega-, klaas- ja paberpakend
5. Aardla ja Raudtee tn ristmik (ETO)
     sega- ja klaaspakend
6. Kesk kaare ja Raudtee tn ristmik, parklas (TVO)
     sega-, klaas- ja paberpakend
7. Aardla 93c, haljasala serval (TVO)
     sega- ja klaaspakend
8. Lembitu 2, Lembitu Konsum, maja taga (ETO)
    sega- ja klaaspakend

9. Kulli 4 kõrval

     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Maarjamõisa

1. Ehitaja ja Sanatooriumi parkla (ETO)
     sega- ja klaaspakend

 

Ränilinn

1. Aardla 124 (EPr)

     segapakend
2. Aardla 114, Ringtee Selver (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Vaksali

1. Riia 26a (EPr)
     sega- ja klaaspakend
2. Võru 55f, Maxima parkla (EPr)
     sega- ja klaaspakend
3. Vaksali 12b, parkla (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Kesklinn

1. Vanemuise ja Akadeemia ristmik (TVO)
     sega- ja klaaspakend
2. Tiigi 17, maja juures (EPr)
     sega- ja klaaspakend
3. Vabaduse pst 4 (ETO)
     sega- ja klaaspakend
4. Vabaduse pst 1a, Turuhoone parkla (TVO)
     sega-, klaas- ja paberpakend
5. Tähe tn 1a parkla (ETO)
     sega- ja klaaspakend
6. Turu 14, Zeppelini keskus (ETO)
     sega- ja klaaspakend
7. Riia 29, parkla (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Karlova

1. Sõbra 41, Sõbra Selver (EPr)
     sega- ja klaaspakend
2. Turu 37a (ETO)
     sega- ja klaaspakend
3. Võru 148a parkla (EPr)
     sega- ja klaaspakend
4. Tähe ja Tehase ristmik, E-kaubamaja parkla (ETO)
     sega- ja klaaspakend
5. Lootuse tn lasteaia parkla (ETO)
     sega- ja klaaspakend
6. Sõbra 58, Prisma (ETO)
     sega- ja klaaspakend

7. Turu tn 26, parkla (ETO)

     sega- ja klaaspakend

8. Rebase 10, Rimi parkla (ETO)

     sega- ja klaaspakend

 

Variku

1. Kopli ja Kraavi ristmik (EPr)
     sega- ja klaaspakend

 

Ropka

1. Võru tn 79 hoone ees parklas (TVO)

     sega-, klaas- ja paberpakend

2. Aardla-Aardlavälja ristmik (TVO)
     sega- ja klaaspakend
3. Jalaka 34, Karete Konsum, (ETO)
     sega- ja klaaspakend
4. Võru tn 170, Aardla Rimi mini (ETO)
     sega- ja klaaspakend

Ropka tööstusrajoon

1. Tähe 108, AS Eesti Keskkonnateenused (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend
 

Raadi-Kruusamäe

1. Kruusamäe ja Kummeli ristmik (EPr)
  sega- ja klaaspakend
2. Mäe tn 39a parkla (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend
3. Kalmistu ja Lubja ristmik (ETO)
     sega- ja klaaspakend
4. Raadi pargi parkla (ETO)
     sega- ja klaaspakend
5. Narva mnt 112, Maxima (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend
6. Aru ja Muru ristmik (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend

7. Vahi tn 62, Vahi Selver (EPr)

    sega-, klaas- ja paberpakend
8. Aruküla tee 5, Coop (ETO)

 

Ülejõe

1. Puiestee 81, parklas (EPr)
     sega- ja klaaspakend
2. Raatuse ja Pika tn ristmik, parkla (ETO)
     sega- ja klaaspakend
3. Ujula 2a, Ujula Konsum (ETO)
     sega- ja klaaspakend
4. Pärna ja Uue tn ristmik (ETO)
     sega- ja klaaspakend
5. Madruse tn 2, Kvissentali bussipeatus (TVO)
     sega- ja klaaspakend
6.  Narva mnt 31 parkla (ETO)
     sega- ja klaaspakend
7. Jaama 67a alajaam (ETO)
     sega- ja klaaspakend
8. Linnaujula ja Lodjakoja parkla (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Jaamamõisa

1. Jaama 74, Jaamamõisa Selver (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend
2. Jaama 72c, Tartu jäätmejaam (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend

3. Põhja pst 17 (TVO)

     sega-, klaas- ja paberpakend

4. Rõõmu tee 6 lähedal

     sega-, klaas- ja paberpakend

 

Annelinn

1. Kalda tee 43, Anne Selver (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend
2. Anne 40, kaupluse taga parklas (EPr)
     sega- ja klaaspakend
3. Anne 57, Anne Maxima (EPr)
     sega- ja klaaspakend
4. Anne 67a parkla (EPr)
     sega- ja klaaspakend
5. Mõisavahe 21, maja taga parklas (ETO)
    sega- ja klaaspakend
6. Kaunase pst 4 a, majaesine parkla (EPr)
    sega- ja klaaspakend
7. Mõisavahe 37, ristmikul (EPr),

     sega- ja klaaspakend
8. Anne 46, kaupluse parkla (ETO)
    sega- ja klaaspakend
9. Kalda tee 1c, Eeden (ETO)
     sega- ja klaaspakend
10. Jaama 173, Kivilinna Konsum (ETO)
       sega- ja klaaspakend
11. Paju tn T3, Turusilla parkla (ETO)
       sega- ja klaaspakend
12. Kaunase pst 21, kaupluse parklas (ETO)
        sega- ja klaaspakend
13. Kalda tee 32, Maxima (EPr)
        sega-, klaas- ja paberpakend

14. Kalda tee 15, Maxima (EPr)
        sega-, klaas- ja paberpakend
15. Nõlvaku 2, Prisma (ETO)
        sega- ja klaaspakend
16. Uus 63d parkla (EPr)
        sega-, klaas- ja paberpakend

17. Ihaste tee 6a; Ihaste põik aiandi parklas (EPr)
        sega- ja klaaspakend

 

Ihaste

1. Uus-Ihaste, Näsiniine-Põhjatamme pst (EPr)
     sega-, klaas- ja paberpakend
2. Vana-Ihaste, Kasteheina bussipeatus (ETO)
     sega- ja klaaspakend
3. Vana-Ihaste, Ihaste bussipeatus (ETO)
     sega- ja klaaspakend

4. Ihaste tee T15, Idaringtee ristumise lähedal (ETO)
     sega- ja klaaspakend

 

END. TÄHTVERE VALLA ALA

1. Ilmatsalu, Kooli tee 1 (ETO)
segapakend
2. Ilmatsalu,  Järve tee 8 (end. vallavalitsus, EPR)
segapakend
3. Tüki küla, Õngu tee, Tüki paisjärve ääres (EPR)
segapakend
4. Tüki küla, Tüki-Üleoja 9 (TVO)
5. Kandiküla, Kandi tee ja Ristla tee ristmik (Ilmatsalu ring, EPR)
segapakend
6. Rahinge, paisjärve parkla (ETO)
segapakend
7. Rahinge, Ilmatsalu tee ja Kõpla tee ristmik (TVO)
segapakend
8. Märja, Keskuse 11 (ETO)
segapakend
9. Märja park (ETO)
segapakend
10. Märja Coop Konsum (ETO)
 sega- ja klaaspakend
11. Vorbuse, Jänese tee - Jõerahu parkla (TVO)
segapakend
12. Vorbuse, Jänese tee 10 (ETO)
segapakend
13. Rõhu, end. kaupluse parkla (ETO)
segapakend
14. Haage, Võilille tee (ETO)
segapakend
15. Haage, paisjärve parklas (TVO)
segapakend
16. Haage, bussipeatus (EPR)
segapakend
17. Tähtvere küla, Tiksoja tee 2 (TVO)
segapakend
18. Tähtvere küla, Tartu-Tiksoja ja Vorbuse-Kardla teede ristmik (EPR)
segapakend

Pandipakendi tagasivõtmine

TAARA VASTUVÕTUKOHAD ASUVAD KÕIGI SUUREMATE KAUPLUSTE JUURES


Pakendite, millele on kehtestatud tagatisraha, tagasivõtmise peavad korraldama sellise kauba müüjad, kui nende müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle selle. Vastuvõtt peab olema korraldatud müügikohas või müügikoha teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.

 

Vanapaberi kogumispunktid

Paberi ja papi üleandmine Tartus

  • Kinnistul, kus on 5 ja enam korterit, peab olema paberi ja kartongi kogumiseks eraldi kogumismahuti. Kui majapidamistes tekib arvestatav kogus vanapaberit, võiks teisedki kaaluda koju vanapaberikonteineri paigaldamist. Selline lahendus sobib majapidamistele või eramajade gruppidele, kus tekib kvartalis vähemalt 240 liitrit paberit ja pappi.

  • Jäätmejaamad.
  • Kokkuostupunktid (näiteks Eesti Vanapaber OÜ, Jalaka 60B, tel 510 5780).

 

Avalikud vanapaberikonteinerid

  • Oa tn T15 (Oa - Marja ristmik)
  • J.V.Jannseni tn T1 (Jannseni - Taara pst ristmik)
  • Kannikese tn T9 (Kannikese 19 lähedal)
  • Sanatooriumi tn T3 (Sanatooriumi - Ehitaja parkla)
  • Kesk tn 6 (Lootuse tn lasteaia parkla)
  • Tehase tn T19 (E-Kaubamaja parkla)
  • Võru 55f (Maxima parkla)
  • Raudtee tn T17 (Raudtee - Kabeli ristmik)
  • Raudtee tn T7 (Raudtee - Väike kaare ristmik)
  • Tamme pst 7a (Tamme pst - Väike kaare ristmik)
  • Raudtee tn T41 (Aardla - Raudtee ristmik)
  • Tamme pst T109 (Raudtee - Tamme pst ristmik)
  • Hipodroomi tn T7 (Ihaste bussipeatuse kõrval)
  • Nõlvaku 2 (Nõlvaku Prisma parkla)
  • Lubja tn T9 (Lubja - Kalmistu ristmik)
  • Narva mnt 31 parkla

Info tel 736 1273

Biolagunevate jäätmete kogumiskohad

Biolagunevad aiajäätmed

Tasu eest võetakse vastu:  

Tartu jäätmejaamades

Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakul (tel 5307 0327)

 

Fekaalivedu

Teenust osutavad:

OÜ Fekto

Raua 22 

tel 558 8811 

 

OÜ Kemmerling

Turu 45d 

tel 1929

 

Kogumis- ja settekaevude vedelad jäätmed

Jäätmete vastuvõtukoht:

AS Tartu Veevärk reoveepuhasti

Tähe 118 

tel 730 6204 ja 736 2600

Vanaõlide, õlifiltrite ja akude kogumiskohad

Kogumiskohad

Riidekonteinerid

Riidekonteineritesse võib panna puhtaid tekstiilesemeid: rõivaid, kardinaid, voodipesu jms, samuti kasutatud jalatseid, kotte, vöösid ja mänguasju. Riided palutakse konteineritesse panna kinnistes kottides, et need konteineri tühjendamise ajal ei määrduks.

Tartu riidekonteinerite asukohad:
- Võru tn 79 hoone ees parklas;
- Vitamiini 1, Veeriku Ostukeskus;
- Lembitu 2, Lembitu Konsumi parklas;
- Turu 14, Zeppelin;
- Ujula 2a, Ujula Konsum;
- Jõe Keskus, Sõbra 58;
- Kalda tee 43, Anne Selver;
- Nõlvaku 2, Prisma;
- Anne 57, Anne Maxima;
- Kalda tee 1c, Eeden;
- Jaama 173, Kivilinna Konsum;
- Narva mnt 112, Raadi Maxima;
- Aardla 114, Ringtee Selveri parklas;
- Vahi 62, Vahi Selver;
- Võru 55f, ostukeskuse parkla;
- Tuglase tn 14, kaupluse parklas.

Konteineritesse ei tohi panna õli ja muude kemikaalidega määrdunud riideid, katkiseid jalatseid ja mänguasju, elektroonikat ega raamatuid. Kemikaalidega kahjustatud tekstiili, kasutamiskõlbmatute jalatsite ja mänguasjade ümbertöötlemist ei võimalda senised tehnoloogiad. Kõik konteinerisse toodud esemed jõuavad Humana sorteerimiskeskusesse, kus need sorteeritakse. Kandmiskõlblikud rõivad jõuavad kas Humana kauplustesse või annetustena partnerorganisatsioonidele Mosambiigis, Angolas, Malawis ja Zambias. Esemed, mis enam kandmiskõlblikud ei ole, suunatakse ümbertöötlusse.

Konteinerite soetamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning nende tühjendamise ja korrashoiuga tegeleb taaskasutus- ja heategevusorganisatsioon Humana.

 

Viimati muudetud 18.03.2024

Viimati muudetud 03.10.2023

Biojäätmed ja kompostimine

Mis on biojäätmed?

Biojäätmete konteinerisse sobivad:

- puu- ja köögiviljad ning nende koorimisjäägid
- pagaritooted (leib, sai jms)
- liha- ja kalajäätmed, sh kalaluud
- puu- ja põõsalehed, muru, hein jms
- munakoored, pähklikoored
- pabermassist munarestid
- väiksemad luuviljade kivid
- väiksed kondid
- lõikelilled
- toataimede jäätmed
- teepuru ja teekotid
- kohvipuru koos filtritega
- jäätisepulk
- käbid, tammetõrud, kastanid (väikses koguses ei tekita probleemi ka koduses kompostimises, kuid tasub läbi segada muu materjaliga)
- majapidamispaber (väike kogus, kodumajapidamised) 

Segaolmejäätmete sekka lähevad:
- suuremad luuviljade kivid (nt avokaadokivi)
- suuremad kondid
- kassiliiv koos väljaheitega
- tolmuimeja tolmukoti sisu
- tuhk
- sinimerekarbid
- vorstikile
- biolagunevad noad-kahvlid (võib panna biojäätmete sekka, kuid need ei pruugi kodukompostimisel piisavalt kiiresti laguneda)
- vatitikud, hambaharjad jms, millel on kiri "biolagunev" (biolagunev ei tähenda alati, et on komposteeruv)
- majapidamispaber (suur kogus, toitlustusettevõtted jt)

Muu:
- erinevad vedelikud ja poolvedelad jäätmed tuleks kanalisatsioonist alla valada
- poolik jogurt plastpakendis jms: pakend tuleks tootest puhastada, puhas pakend panna pakendite sekka; kui pakend pole puhas, siis panna segaolmejäätmete sekka
- kunstväetisega mullad sobivad kodukompostimiseks
 

Vaata ka liigiti sorteerimise juhendit

Biojäätmete kogumine alates 1. jaanuarist 2024

Alates 1. jaanuarist 2024 peab Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt kinnistul olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti ning biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida samal kinnistul või viia jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule.

Miks seda muudatust vaja oli?

Uuringute kohaselt on segaolmejäätmete hulgas u 1/3 biojäätmeid, ning neid võib mõnikord leida ka pakendi- ja paberikonteineritest. Biojäätmete sattumisel valesse konteinerisse riknevad teised jäätmed, saades märjaks ja lögaseks. Sellisel juhul osutub varasem sorteerimine mõttetuks ning jäätmetega ei ole võimalik peale põletamise või ladestamise midagi mõistlikku peale hakata. Koos segaolmejäätmetega prügilasse ladestamisel tekib biojäätmetest prügilagaas, mis rikub meie kliimat. Seega on kvaliteetse ringlussevõtava jäätmematerjali hankimiseks biojäätmete eraldi kogumisel suur roll; nii muutuvad segaolmejäätmed sorteeritavaks ning pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks. Eraldi kogutud biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Kompostimisel hoitakse toitained ringluses, ja nii saab kasutada vähem mineraalväetisi. Biogaasi abil sõidavad nt linnaliinibussid. Eesseisev muudatus on üleriigiline ja uued nõuded hakkavad kehtima kõikides omavalitsustes.

Mida tuleks teha neil, kellel eraldi biojäätmete mahuti seni puudus?

Tuleks võtta ühendust oma piirkonna jäätmevedajaga ning teha oma jäätmeveolepingusse muudatus: tellida biojäätmete mahuti tühjendamise teenus, määrata veosagedus ja avaldada vajadusel soovi mahuti ostmiseks või rentimiseks.

Selgitused biojäätmete üleandmise kohta

Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt:
  1) üks kord nelja nädala jooksul üksikelamu ja kuni nelja korteriga kinnistul;
  2) üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul;
  3) üks kord nädalas kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel.

Biojäätmete üleandmiseks tuleb kindlasti kasutada konteinerit (miinimumsuurus 80 l), kuna siis on need kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Keskmiselt tekib biojäätmeid ühe majapidamise kohta u 10 liitrit nädalas, mis tähendab, et väikese korterite arvuga kinnistu konteiner ei pruugi veopäevaks täis saada. Konteiner ei peagi täis saama: üle tuleb anda nii palju jäätmeid, kui veopäevaks tekib. Biojäätmeid kilekotiga üle anda ei saa, kuna biolagunev kilekott on pude ja võib käitlemisel puruneda; tavalist kilekotti ei tohi biojäätmete kogumiseks kasutada, kuna see ei lagune ja selle seest jäätmete kättesaamine on raske. Väiksemaid konteinereid kui 80 l ei kasutata, kuna neid ei saa jäätmeveoauto tõstemehhanismi abil tühjendada.

Kas biojäätmete üleandmise kohustusest saab taotleda vabastust?

Jah. Biojäätmete üleandmise kohustusest saavad vabastust taotleda (ehk ennast kompostijaks vormistada) üksikelamute ja kuni 10 korteriga kinnistute omanikud. Vabastamise tingimuseks on kinnistul tekkivate köögi- ja sööklajäätmete samal kinnistul (kahjurite eest kaitstud kinnises kompostris või ise valmistatud kastis) kompostimine.

Neil tartlastel, kes said 2021. aastal KIKi projekti raames kiirkompostri ning soovivad kompostijana jätkata, ei ole vaja uut taotlust esitada. Nende kinnistute andmed on registris juba olemas.

Juriidilised isikud (näiteks kohvikud, restoranid, aga ka lasteaiad, koolid) võivad biojäätmeid soovi korral kompostida. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 73 lg 4 p 1 ja § 987 lg 3 p 1 ei ole selleks vaja jäätmeluba (eeldusel, et kompostitakse alla 5 tonni biojäätmeid aastas), kuid on vajalik jäätmekäitleja registreering. Registreeringuga kaasneb aruande esitamine KOTKASe infosüsteemis üks kord aastas. Kindlasti tuleb ka oma biojäätmeid kompostival juriidilisel isikul tagada, et saadud kompost kasutatakse ära samal kinnistul. Seetõttu võib olla mõistlik kasutada paralleelselt nii kompostrit kui ka biojäätmete konteinerit.

Kompostijaks vormistamine

Alates 1. jaanuarist 2024 on biojäätmete eraldi kogumismahutisse kogumine ja jäätmevedajale üleandmine kohustuslik kõigilt (sh üksikelamutega) Tartu linna kinnistutelt, sõltumata kinnistu sihtotstarbest või nt asutuse suurusest. Biojäätmete üleandmise kohustusest saavad vabastust taotleda (ehk ennast kompostijaks vormistada) üksikelamute ja kuni 10 korteriga kinnistute omanikud. Vabastamise tingimuseks on kinnistul tekkivate köögi- ja sööklajäätmete samal kinnistul kompostimine.

Kompostimiseks tuleb kasutada kahjurite eest kaitstud kinnist (kaanega) kompostrit, mis on piisavalt suur, et aasta ringi tekkivad jäätmed ära mahutada. Vabastuse taotluse saab esitada jäätmevaldajate registri EVALD iseteeninduses. Taotlusele tuleb lisada oma kompostri pilt, nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada.

Iseteenindusse sisselogimisel:

sisestage isikukood, vajutage "Otsi", valige "Kompostimine" ning seejärel nimekirjast õige kinnistu;

  • avaneb väiksem aken, mille allääres vajutage „Taotle kompostimist";
  • laadige üles pilt oma kompostrist;
  • kontrollige e-posti aadressi (sinna saabub Teie taotluse esitamise kinnitus ja hiljem otsus);
  • kommentaarilahtrisse märkige kasutatava kompostri maht liitrites ja mitme korteriga elamute puhul see, kes hakkab kompostrit kasutama (kas ühe või kõigi korterite elanikud; kui kompostrit hakkavad kasutama maja osade korterite elanikud, tuleks täpsustada, kes);
  • vajutage "Esita".

Neilt, kes mingil põhjusel registri iseteenindust kasutada ei saa, võetakse taotlusi vastu ka e-posti teel. Selleks palume edastada alltoodud e-postiaadressile foto enda kinnistul paiknevast kompostrist ning märkida ka kinnistu aadress.

Kui teil ei ole arvutile ligipääsu või vajate taotluse esitamisel abi, võtke palun ühendust Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ametnikega:

  • Tiina Lille (1. ja 2. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe paremkaldal (Raekoja poolne kallas)), tel 736 1328, [email protected];
  • Juhan Voolaid (3. ja 4. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe vasakkaldal), tel 736 1273, [email protected].

Kompostimine

Kompostimine ehk komposteerimine on looduslik aia- ja toidujäätmete lagundamise protsess, mille käigus valmib lõppsaadusena toiteainerikas kompost. Komposti saab lisada aiamaale, toalillede mullale jne, see parandab mulla omadusi (aitab hoida vajalikku niiskust ja pH-taset) ning kunstlikke väetisi pole vaja.

Komposti tegemisel on oluline materjalide õige tasakaal; protsess vajab süsinikku, lämmastikku, vett ja õhku. Parim kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks rohelist lehematerjali (toidujäätmed, värskelt niidetud muru jms) ning kiulist puitunud materjali (kuivanud lehed, oksaraod, saepuru jms). Oluline on, et üks kompostimaterjal ei hakkaks domineerima; protsess toimib, kui segamini on nii toidu- kui aiajäätmed, ja kompostis tõuseb temperatuur. Mõistlik on laduda komposti kihiti (nt muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed jne), siis ei ole vaja komposti ümber tõsta ega segada. 


Komposter või isevalmistatud kast?

Tartu linnas võib toidujäätmeid kompostida ainult kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites) või ise valmistatud kastides. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtises aunas. 

Kompostri saab osta poest. Neid pakuvad erinevas hinnaskaalas paljud tootjad ja neid on erineva väljanägemisega, suuremaid ja väiksemaid.

Ise valmistatud kompostikast võiks olla minimaalselt mõõtudega 1,2m X 1,2m. Kasti kolm külge võivad olla püsivalt kinni, kuid esikülg kergesti avatav (nt ka korruste kaupa), sest siis pääseb kompostile ligi segamiseks, materjali lisamiseks ja komposti väljavõtmiseks. Kompostikast, kuhu pannakse mh toidujäätmeid, peab olema kaitstud kahjurloomade sissepääsu eest, st vajalik on näriliste eest kaitsev korpus ja suletav kaas.


Asukoht

Kompostimisaun ja -kast ning komposter peavad paiknema naaberkinnistul asuvast elamust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kompostimiseks sobib päikese- ja tuulevarjuline koht; vältida tuleks madalamaid paiku, sest komposti ei tohi valguda liigset vihmavett. 


Kuidas kompostida?

Esimeseks kihiks võiks olla kas õhurikas muld või turvas, mille peale võiks panna rohelise kihi ehk toidujäätmed, niidetud muru jms. Edasi peaks tulema vahekiht ehk pruun kiht, mis võib olla ka eelmise kihiga segamini. Pruuni kihti sobivad aiajäätmed nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või väiksemaks teha, muidu on nende kõdunemisaeg liiga pikk. Pruuni kihi võib moodustada ka natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehake.

Kompost ei tohi haiseda! Liiga tihe või liiga märg kompost hakkab haisema ja mädanema: see on märk hapnikupuudusest. Õhulisuse tagamiseks võiks lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, heina, hekseldatud põhku või nt ökopelleteid jms. Liigne kuivus jälle ei lase kompostil kuumeneda ja protsess ei käivitu. Niiskuse tekitamiseks on enamasti juurde vaja lämmastikku, mida leidub toidujäätmees, aga ka värskelt niidetud murus, nõgestes jms. Niiskuse määra saab kontrollida komposti pigistades: kui eraldub rohkem kui paar tilka vett, on kompost liiga niiske ja alanud on roiskumise protsess.

Hea tulemuse kindlustamiseks tuleks komposti paar korda aastas segada (nt seda aiahargiga ümber tõstes: nii kanduvad servades olevad mittelagunenud osised kõige kuumemasse kohta komposti keskel); võib teha ka ühe kompostikasti lisaks ja kompost sinna lihtsalt ümber tõsta. Saab ka ilma segamata, aga sellisel juhul tuleb jälgida, et kompost koosneks enam-vähem võrdselt nii puistematerjalist kui ka niisketest biojäätmetest. Kompost on valmis, kui see on tumepruun ja sõmer ning sarnaneb kõdusõnnikule, kuid lõhnab nagu muld.

Vt siit nimekirja, mis sobib ja mis ei sobi kompostimiseks:
....
 

Viimati muudetud 17.01.2024