Kultuurikeskus Siuru

Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse südalinna kultuurikeskuse rajamiseks korraldas Tartu linn koostöös Eesti arhitektide liiduga. Tegemist oli avaliku üheetapilise arhitektuurivõistlusega.

2. jaanuar 2023 – arhitektuurivõistluse väljakuulutamine. Osalejate ülesandeks oli projekteerida hoone linnaraamatukogu, kunstimuuseumi, multifunktsionaalse black-box'iga sündmuskeskuse ja teiste kultuurikeskust toetavate ruumide jaoks koos elurikka ja mitmekesise pargimaastiku ning inimmõõdulise avaliku ruumiga.

16. jaanuar 2023 – arhitektuurivõistluse avaseminar, kus tutvustati võistluse eesmärke ja tingimusi. Seminar oli eelkõige mõeldud võistlusel osalevatele arhitektidele, kuid oli avatud ka teistele huvilistele. Ülekanne.Link avaneb uuel vahelehel

5. mai 2023 – tööde esitamise tähtaeg. Kokku esitati 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist.

14. juuli 2023 – arhitektuurivõistluse tulemuste väljakuulutamine. Võitjaks tuli töö "Paabel" ning jagati ka ülejäänud auhinnad.

Žürii protokoll (pdf)Link avaneb uuel vahelehel
Kõik võistlustöödLink avaneb uuel vahelehel
Ülekanne võidutöö välja kuulutamiseltLink avaneb uuel vahelehel

Paabel

Võidutöö "Paabel"Link avaneb uuel vahelehel

Töö autorid:

• 3+1 arhitektid: Lisette Eriste, Gert Guriev, Markus Kaasik, Helin Kuldkepp, Karl Erik Miller, Jana Pärn, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur.
• Kino maastikuarhitektid: Karin Bachmann, Kaisa Masso, Liis Pihl, Liina-Kai Raivet, Kristjan Talistu, Mirko Traks, Juhan Teppart.

Žürii: „Paabel“ eristub teistest töödest selgelt oma terviklikult läbi mõeldud arhitektuurilahendusega. Töö suudab kõige paremini tabada võistluse eesmärke ning lahendada need elegantse arhitektuurikeele ja professionaalse tehnilise teostusega. Hoone sobitub väga hästi linnaruumi, siseruumi lahendus on efektne ja maitsekas ning väliruum on põhjalikult ja tasakaalustatult läbi töötatud, täites kõiki olulisi eesmärke nii elurikkuse kui ka linnaruumi praktilise kasutuse seisukohast.

Autorid: Linna kontekstis disainides käsitleme tervet linna kui ruumi, öeldes krundipiiridest sümboolselt lahti. Olles kõigi mõjurite keskpunktis, tuleb neid adresseerida vastavalt. Asetsedes vana ja uue linna vahel, leiame lahenduse kvartaalsuse taasloomises, defineerides sisemuse hoone südamena. Tagame kõigist külgedest ligipääsu ja aktiivse suhtluse ümbritseva keskkonnaga.

Vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringuleLink avaneb uuel vahelehel on kultuurikeskuse hoone jaoks reserveeritud maa-ala Tartu keskpargis (Uueturu-Küüni-Poe-Vabaduse pst vaheline ala), kus üldplaneeringu järgi peab säilima vähemalt pool pargiala, mis tuleb rekonstrueerida koos tulevase kultuurikeskusega terviklikuks avalikuks ruumiks. Eesmärk on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, suurendada pargiala ökoloogilist mitmekesisust ning rajada kliimaneutraalne hoone.

Üldplaneeringu arutelud

Aktiivsed arutelud Tartu parkide hoonestamise küsimuses toimusid 2015.–2016. aastal Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamise käigus. Parkide osas oli arvamusi palju ja erinevaid. Leiti nii seda, et tänaste parkide aladele lubatakse liiga palju uusi ehitisi, kui ka seda, et linn on ennesõjaaegse hoonestustihedusega võrreldes tagasihoidlik. Arutelu tulemusel korrigeeris linnavalitsus planeeringulahendust, otsustades jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahelise haljasala ning vähendada Holmi pargi võimalikku hoonestuse mahtu. Lähtudes aga linna poolt seatud strateegilistest suundadest tugevdada Tartu kui regiooni keskuse ja üleriigilise kultuurikandaja rolli ja selle tõttu tihendada kesklinna, otsustati jääda nii keskpargi kui ka Holmi pargi hoonestamise juurde. Valitud teed toetas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (pdf)Link avaneb uuel vahelehel.

Pärast pikki vaidlusi kehtestas Tartu Linnavolikogu kesklinna üldplaneeringu 20. juunil 2016. Loe lähemalt Tartu Linnavolikogu otsusestLink avaneb uuel vahelehel.

2017. aastal kinnitati Tartu linna üldplaneering 2030, kuhu juurde liideti varem koostatud kesklinna üldplaneering. Vaata lähemalt.Link avaneb uuel vahelehel

Järgmist üldplaneeringut hakati tegema 2018. aastal seoses haldusreformiga, mis liitis Tartu linnaga ka endise Tähtvere valla. Tartu Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu 7. oktoobril 2021. Loe lähemalt.Link avaneb uuel vahelehel

Kõigil kolmes planeeringus on ette nähtud kesklinna pargi osaline hoonestamine, rajades sinna Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi ühishoone.

Tartu linnavolikogu algatas Uueturu 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu 8. detsembril 2022 ning kehtestas 19. juunil 2025. aastal.

Planeeritav ala asub kesklinnas, piirnedes Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus Uueturu tn 1 krundile kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning muuta kogu planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Detailplaneering on koostatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule, muinsuskaitse eritingimustele ja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööle „Paabel“ (autorid 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Tutvu planeeringuga siinLink avaneb uuel vahelehel

Detailplaneeringu sisukokkuvõte

Ehitusõigus

Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse määramisel on lähtutud arhitektuurivõistluse võidutööst. Planeeritud on nii maapealne kui ka maa-alune hoonestusala. Vabaduse puiestee pool on hoone suurim lubatud kõrgus määratud Riia tn 1 krundil asuva kaubamaja kõrguse järgi (absoluutkõrgus 58,14 m) ning Küüni tänava pool Küüni tn 5b asuva hoone kõrguse järgi (absoluutkõrgus 55,60 m). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 10 666 m2. Maa-alune hoonestusala võimaldab kuni kahe maa-aluse korruse ehitamist.

Emajõe-äärsele alale, Vabaduse pst 1c krundile on tulenevalt maapinna kõrguste erinevusest planeeritud kahe erineva kõrgusega hoonestusala teenindus- ja toitlustushoonete ehitamiseks. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud nii olemasolevate kohvikute säilimise kui ka ala täiendava hoonestamise võimalusega, suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m².

Turuhoone-esisele alale, Vabaduse pst 1a krundile on antud täiendav võimalus erinevate välitegevuste kavandamiseks, sh ajutiste välimüügikioskite ja -lettide paigaldamiseks. Planeering annab võimaluse ka maa-aluse parkla rajamiseks. Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind on 300 m², maa-alune 2039 m².

Emajõe kaldaalal on antud võimalus veepiirini langeva astmelise kaldakindlustuse rajamiseks, samas on võimalik ka praeguse kaldakindlustuse säilimine. Turuhoone-poolse astmestiku kavandamisel tuleb tagada veesõiduki sildumiseks ja kinnitamiseks mõeldud rajatise toimimine.

Haljastus

Planeeringuga on tagatud, et vähemalt pool Uueturu tn 1 krundist säilib rohealana. Ajalooline Kauba tänav markeeritakse ja lahendatakse mängualana, seejuures tagatakse jalakäijate liikumine. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Säilitatakse puud, mis ei jää planeeritud hoonete ja rajatiste alale. Planeeringuala välisruum, sh haljastus, mängu- ja tänavainventar jms tuleb lahendada terviklikult maastikuarhitektuuriprojektiga.

Liikumisvõimalused

Jalakäijatele on kavandatud Küüni tänavat ja Emajõge ühendavad kaks telge – üks kultuurikeskuse põhjaküljel, teine Uueturu tänaval.

Vabaduse puiestee on kavandatud planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Sõiduradade arvu vähendamine võimaldab parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi ning muuta ruum jalakäijasõbralikumaks. Ristumine Vabaduse puiesteega on planeeritud Uueturu tänava sihis foorjuhitavana, kultuurikeskuse ees jalakäija eelistusega jagatud ruumina.

Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, seejuures on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele.

Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala. Samas tagatakse autoliiklus kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja teenindamiseks. Säilivad kaubamaja olemasolevad sisse- ja väljapääsud. Lisaks on planeeritud ramp, mis tagab kultuurikeskuse teenindamise ja võimaldab soovi korral täiendava sissepääsu kaubamajale.

Parkimine

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Pargialal ja mujal lahendatakse rataste parkimine vajaduspõhiselt.
Autode parkimine on kavandatud Uueturu tn 1 krundile planeeritud hoone maa-alusele korrusele (kuni 219 parkimiskohta).

Turuhoone-esisel alal, Vabaduse pst 1a krundil parkimine säilib, kuid parkimislahendus muutub, kuna luuakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõeni.

Eeldatavad mõjud

Planeeringu elluviimise laiem mõju linnaruumile on positiivne. Planeeritud kultuurikeskus uue funktsionaalse ja arhitektuurilise sihtkohana tugevdab Tartu kesklinna toimimist – tekib uus oluline kultuuriline maamärk linnasüdames. Paranevad jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalused. Tõuseb olemasoleva roheala kvaliteet ning maastik muutub atraktiivsemaks, samuti muutuvad paremaks lastele suunatud puhkealad. Planeeringus on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemustega. Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega ala vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamisega ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel.

Kultuurikeskus Siuru toob kindlasti kasu ka naabruses asuvatele ettevõtjatele (rohkem külastajaid südalinna). Uue tõmbekeskuse lisandumine kesklinna suurendab ka teistesse ettevõtetesse jõudvate klientide arvu ning elavdab majanduskeskkonda.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on tööriist planeeringuprotsessis, abivahend paremate otsuste langetamiseks. See aitab arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel, et tagada kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse ettepanekud ja soovitused, mis aitavad minimeerida planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid ning võimendada positiivseid mõjusid linnakeskkonnas, mida silmas pidada tegevuste edasistes etappides.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus on välja toodud, et planeeringu elluviimise mõju linnaruumile on positiivne. Kultuurikeskuse näol tekib uus oluline kultuuriline maamärk linnasüdames, mis tasakaalustab linna äärealadele liikunud funktsioone ning toob kesklinna taas fookusesse. Kultuurikeskus toetab Küüni tänava kui jalakäijate peatänava toimimist, lisades sinna uusi funktsioone. Tõuseb Emajõe-äärse ala atraktiivsus ja kavandatud liikumisteljed seovad selle ala paremini südalinnaga. Väheneb turuhoone isoleeritus.

Roheala kvaliteet paraneb ja maastik muutub atraktiivsemaks, samuti muutuvad paremaks lastele suunatud puhkealad.

Liikluse seisukohast muutub planeeringuala inimmõõtmelisemaks: Vabaduse puiestee muutub rahustatud liiklusega tänavaks. Eeldatavalt väheneb automüra Vabaduse puiesteel, lisaks tõkestab kultuurikeskuse hoone Uueturu tänava liiklusmüra levikut, mis olemasoleva olukorraga võrreldes vähendab müra pargis. Parkimine lahendatakse maa-alusena ja väheneb tänavaäärne parkimine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamisega tehakse ettepanekud, et pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel.

Arhitektuurilahendus peab leidma võimaluse pargi mürakoormuse oluliseks vähendamiseks, rakendama säästvamaid valguslahendusi ning looma võimalused kuumasaarte tekke ja mõjude kahandamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata nii täiendavale haljastusele kui ka tänavamööblile ja muudele ruumilahendustele Vabaduse puiesteel, mis muudavad ruumi jalakäijasõbralikumaks ja inimmõõtmelisemaks.

Avalikud väljapanekud ja arutelud

Uueturu 1 detailplaneering oli avalikul väljapanekul kahel korral: esmalt eskiisina ja hiljem põhilahendusena.

Eskiisi avalik väljapanek 21. märtsist 22. aprillini 2024

Avaliku väljapaneku jooksul esitas 15 eraisikut või organisatsiooni ligi 60 arvamust või ettepanekut. Kõige rohkem esitati ettepanekuid liikluskorralduse ja parkimise kohta, samuti pargipuude ja mänguväljaku säilimise kohta. Tehti ettepanekud kavandada hoonesse varjend, eksponeerida pargialal arheoloogilisi kihistusi või rajada sinna skulptuuride park ja ekstreemspordi harrastamise võimalused.

Ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad.Link avaneb uuel vahelehel
Täiendavad ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad.Link avaneb uuel vahelehel

23. mail 2024 toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis avalik arutelu, kus linnavalitsus tutvustas avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi ja oma seisukohti ning põhjendas planeeringu koostamisel valitud lahendusi. Arutelu videosalvestus.Link avaneb uuel vahelehel

11. juunil 2024 toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis veel üks avalik arutelu, kus tutvustati täiendavaid ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti. Arutelu videosalvestus.Link avaneb uuel vahelehel

Põhilahenduse avalik väljapanek 3. jaanuarist 3. veebruarini 2025

36 isikut esitas sadakond erinevat ettepanekut, mis puudutasid kultuurikeskuse asukohta, kõrghaljastuse säilimist, ehitusmahtu, liikluskorraldust, haljastuslahendusi, mänguväljakut, Emajõe-äärset lahendust jm. Tartu linnavalitsus kujundas esitatud arvamuste osas seisukohad 25. veebruari istungil.
Vaata ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti linnavalitsuse korraldusest.Link avaneb uuel vahelehel

20. jaanuaril 2025 toimus infotund planeeringulahenduse tutvustamiseks ja küsimustele vastamiseks Tartu Linnaraamatukogu saalis. Infotunnis tutvustati detailplaneeringu lahendust ning vastati tekkinud küsimustele.

6. märtsil 2025 toimus Tartu linnaraamatukogu saalis avalik arutelu, kus tutvustati avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti. Arutelu salvestus.Link avaneb uuel vahelehel

Tartu linn korraldas 2024. aasta suvel avaliku konkursi kultuurikeskusele nime leidmiseks.  Konkursi abil sooviti leida meeldejääv nimi, mis seoks tervikuks majas tegustevad asutused ja seal toimuvad tegevused ning kannaks tulevase kultuurikeskuse identiteeti.

Avalikule konkursile esitati 280 nimepakkumist, millest 185 olid unikaalsed nimed. Žürii valis kultuurikeskusele nimeks Siuru, mille pakkusid avalikul ideekorjel teineteisest sõltumatult välja tartlased Tõnis Tatar ja Piret Tarto.

Žüriisse kuulusid Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu abilinnapea Elo Kiivet, kultuurikeskuse juht Aavo Kokk, Tartu Linnaraamatukogu juht Kristina Pai, Tartu Kunstimuuseumi juht Joanna Hoffmann, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll, kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, Tartu linnakirjanik 2017 Kristiina Ehin ja loovagentuuri Bond juht Nils Kajander.

Mis on Siuru?

Siuru on kultuuriloos tähenduslik nimi, mis eesti kultuuriloos esines esimest korda eeposes „Kalevipoeg“:
Siuru-lindu, Taara tütar,
Siidinarmal sulgedega,
Sündis isa sundimata,
Kasvas ema haudumata,
Vanaisa valmisteli
Tütterelle tuuletiivad
Miska lapsi liugenekse,
Kaugele kandenekse.

Arvatakse, et Siuru on eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi leiutatud sõna, mille loomisel tugines ta müütilisele sinilinnu kujundile ja murdesõnale „tsiuruma“ (lõõritama). Laulud siniste sulgedega imelinnust ja unistustest ühendavad paljusid kultuure kogu maailmas. Samuti on Siurut seostatud soomekeelse sõnaga "kiuru", mis tähendab lõokest ja mida läänemeresoome keeltes on hääldatud ka „tsiuru“. Siuru nime kasutas ka kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal ja kuhu kuulusid August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Henrik Visnapuu.

Miks Siuru?

Tartu Ülikooli kunstiajaloo lektor Tõnis Tatar ütles nime valikut põhjendades, et Siuru oli sada aastat tagasi kõige ägedam, nooruslikum, mässumeelsem ja avangardistlikum rühmitus Eesti kultuuris. „See oli Pallase kunstiühingu ja kunstikooli kaasaegne. Pallase kunstikool ja galerii on täna Tartus täiesti olemas, miks mitte ka Siuru kultuurikeskus? Siuru on minu meelest ka ilus sõna – suupärane, korraga murdeline ja moodne. Minu jaoks kõlab Siuru kultuurikeskus sama ilusti nagu näiteks Kiasma kunstimuuseum või Oodi raamatukogu Helsingis,“ sõnas Tatar.

Piret Tarto ütles, et tal oli algusest peale selline tunne, et kultuurikeskuse nimi peaks tulema "Kalevipojast" ja Eesti mütoloogiast. „Siuru-lind on müütiline lind meie rahvuseeposes. Kirjandusrühmituse nimena tähistab Siuru loomise rõõmu ja möödunud sajandi algupoole tärkavat eesti kultuuri,“ selgitas Tarto.

Žüriliikmete põhjendused

Kultuurikeskuse juht Aavo Kokk: „Tartu on eesti kunstmütoloogia kohaselt Taaralinn ja Kreutzwaldi kohaselt on Siuru eesti müütilise peajumala Taara tütar. Saa siis aru sealt „Kalevipojast“, kas Siuru on lind või neiu. Tartus juba ammu ennast sisse seadnud kunstmütoloogilise Vanemuise kõrvale on nüüd hea võimalus tuua ka Siuru. Vanemuine ja Siuru – kaks kandvat kultuuri loomise maja Tartus.“

Kirjanik Valdur Mikita arvates rõhutab see rahvuseeposest tuntud müütiline lind eesti kultuuri järjepidevust üle aegade. „Siuru oli suurem kui pelgalt kirjandusrühmitus, need loojad mõtestasid eesti kultuuri laiemalt. Lisaks sellele on Siuru üks ilus, müütilise kõlaga nimi.“

Kirjanik Kristiina Ehin: "Siuru võtab kõik selle maja tegevusvaldkonnad kenal kombel kokku, jättes palju kära tekitanud Süku tähistama selle hoone planeerimise aega. Siurulinnu tiivasirutusse mahuvad ära kõik kaunid kunstid, loominguline eneseväljendus ja kultuuripürgimused. Sinna mahub ka rinda rõõmsaks tegev meelelahutus, kino, kohvikud ja vaba aeg. Loodan, et Siurul on Tartu ja kogu Eesti kultuurile ühendav ja tiivustav mõju."

Elo Kiiveti sõnul toob Siuru kokku ajaloo ja tuleviku, maailmaloomise müüdi ja kultuuri loomise ambitsiooni. „Selles nimes on nii lennukust kui ka jõudu, see kõlab väekalt nii eesti keeles kui ka võõramaalastele. Siuru seob kokku erinevad kultuurivaldkonnad ja sellel on kultuurilooliselt tugev vundament, millele on hea rajada uut kultuurikeskust.“

Tartu Kunstimuuseumi juht Joanna Hoffmann: „Siuru kõlab nagu haldjakeeles ja on atraktiivse kõlaga nii eestlastele kui ka välismaalastele. Samuti meeldib mulle selle sõna tähenduse side eesti kultuuri juurtega. Uus kultuurikeskus tuleb kõige paremas mõttes moodne, aga teatud järjepidevust ja sidet meie kultuuriajalooga see nimi igal juhul pakub.“

Loovagentuuri Bond juht Nils Kajander leidis samuti, et müütiline lind Eesti rahvuseeposest ja muistsest mütoloogiast sobib väga hästi kultuurikeskuse nimeks. „Sinilindu on seostatud maailma loomisega, samamoodi käivad kunst ja uue loomine alati käsikäes. Sellel nimel on ilus ja võimas kõla ning tähendus eesti keeles – ja ainult eesti keeles. Ja samas on see nimi, mis on suupärane ka välismaalastele.“

2026. aasta alguses korraldas Tartu linn avaliku konkursi Siuru ruumidele nimede leidmiseks. Oodatud olid eesti kirjandusest ja muudest kultuuritekstidest pärinevad väljamõeldud tegelaste nimed, mis haakuksid kultuurikeskuse tegevustega ja aitaksid majas orienteeruda.

Konkursile olid oodatud väljamõeldud tegelaste nimed eesti kirjandusest, luulest, filmidest, ajakirjandusest või muudest kultuuritekstidest. See võis olla mõne armastatud lastekirjanduse kangelase, poeetilise kuju, unustamatu filmitegelase või hoopis mõne marginaalse, aga värvika olemusega tegelase nimi. Oluline oli, et tegemist oleks fiktiivse tegelasega, kes on eesti kultuuriruumis loodud ja kes jätkuvalt eestlasi kõnetab.

Nimesid otsiti eelkõige suurematele ruumidele, kuid pakutud nimevara saab kasutada hiljem ka teistele ruumidele nimede andmisel. Nimepakkumisi ei oodatud kindlale ruumile, vaid n-ö Siuru nimepanka, kust saab valida sobivad nimed.

Siuru ruumidest vajavad nime eelkõige suur ja väike kontserdisaal, proovisaal, haridusklassid, heli- ja videostuudiod ning arvutiklassid, linnaraamatukogu muinasjutu- ja teatrituba ning meisterdamisklass, koosolekuruumid, džässilava, lektoorium jt.

12. veebruaril 2026 lõppenud nimekorjel pakkus 210 inimest välja 1092 nime kirjandusest ja muudest kultuuritekstidest. Kokku esitati 475 unikaalset nime. Kõige enam pakuti välja Nipernaadit ja Sipsikut. Neile järgnesid Toots, Kratt, Teele, Kunksmoor, Arno, Klaabu ja Lible.

Saadud nimede analüüsimiseks ja valikute tegemiseks tulid Siuru meeskonnale appi Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadlased.

Lõplikud nimevalikud seisavad veel ees.

2024. aasta augustis kuulutas Tartu linn välja konkursi Siuru kinoruumide üürile andmiseks. Tartu linn soovib Siurusse kõrgetasemelist  kinoteenust, mis sisaldab väärtfilmi- ja haridusprogrammi. Vaata täpsemalt Tartu linnavalitsuse korraldusest.Link avaneb uuel vahelehel

Siuru kinoruumide kasutaja leidmiseks korraldati läbirääkimistega pakkumismenetlus. Võitja väljaselgitamisel hinnati kontseptsiooni ja pakutavat käibeüürimäära. Ruumid antakse kasutamiseks kümneks aastaks.

Kinopidaja kasutusse antakse hoone neljandale korrusele kavandatud kaks kinosaali (ühes u 50 kohta ja teises u 150 kohta). Lisaks hakkavad kinoteenuse pakkuja ja Siuru keskus koos opereerima hoone katuseterrassi ja seal olevat välikino ala.

Tähtajaks tegi ainsa pakkumise Tartu Elektriteater.

Läbirääkimised lepingutingimuste üle on veel käimas.

Dokumendid

Tartu linna kuulutas 2024. aasta augustis välja konkursi kultuurikeskuse Siuru ruumide üürile andmiseks toitlustusteenuse osutajatele. Tartu linn ootas kontseptsioone, mis toetaksid Siurus toimuvaid kultuuritegevusi. Vaata täpsemalt Tartu linnavalitsuse korraldusestLink avaneb uuel vahelehel.

Üürile sooviti anda kolm toitlustuspinda. Esimesel korrusel kaks pinda – u 40 m² suurune kohvikupind Vabaduse puiestee poolses maja servas ning kuni 500 m² suurune pind Küüni tänava ääres. Neljandal korrusel on esinduslik toitlustuspind suurusega u 380 m² ja vaatega Emajõele. Toitlustuspindadel võib olla üks või mitu erinevat üürnikku ehk pakkumise võib teha kõikidele pindadele korraga või igaühele eraldi. Läbirääkimistel selgitatakse välja ka see, kuidas hoones korraldada sündmuste peoteenindus ja fuajeebaaride töö.

Läbirääkimistega pakkumine oli kavas korraldada kahes voorus. Esimeses voorus hinnatakse kontseptsioone, valides välja teise vooru pääsevad kontseptsioonid. Teises voorus hinnatakse nii kontseptsioone kui ka üürimäära. Ruumid antakse kasutamiseks kümneks aastaks.

Tähtajaks tegi pakkumise Karlova Kohv. 

Kuna kõigile pindadele pakkumisi ei tehtud, jätkub töö kogu maja toitlustuskontseptsiooni kujundamise osas.

Tartu linn kuulutas 2025. aasta märtsis välja konkursi Siurusse raamatupoe pidaja leidmiseks. Vaata lähemalt Tartu linnavalitsuse korraldusest.Link avaneb uuel vahelehel

Raamatupoe jaoks oli Siurus planeeritud kaks võimalikku asukohta hoone esimesel korrusel. Üks pind jääb Küüni tänava äärde ja teine Vabaduse puiestee äärde. Mõlemal puhul pääseb raamatupoodi nii otse tänavalt kui ka Siuru aatriumist.

Konkursile esitatav pakkumus pidi lisaks käibeüürimäärale sisaldama ka kontseptsiooni, kus on kirjeldatud raamatupoe miljööd, ruumiprogrammi, kaubavalikut, soovi korral ka visiooni programmist jmt.

Konkursil said osaleda nii suured raamatupoode pidavad ettevõtted kui ka väiksemad raamatumüüjad.

Tähtajaks tegid pakkumise Rahva Raamat ja Raamatukoi. Kahe pakkuja seast valis komisjon võitjaks Raamatukoi (ärinimega Kuutõrvaja OÜ).

Siuru juht Aavo Kokk: „See oli üks kõva konkurss, kus väga hea kontseptsiooni esitasid nii Raamatukoi kui ka Rahva Raamat. Lausa valus oli kahe nii tugeva tegija kontseptsioonide vahel valida. Lõpuks jäi peale Raamatukoi. Põhiline erinevus kahe pakkuja nägemuste vahel seisnes selles, et Raamatukoi kavatseb müüa ka kasutatud raamatuid, mida Rahva Raamat ei plaani teha, ning Raamatukoi kavatseb panna rohkem rõhku sisutegevustele võrreldes Rahva Raamatuga,“ selgitas Kokk.

Raamatupood hakkab asuma Siuru esimesel korrusel Küüni tänava peaukse kõrval.

Jaanuaris 2025 algas avalike arutelude sari „Räägime Siurust“, kus siiani on räägitud nii raamatukogust, kunstimuuseumist, saalidest, mänguväljakutest kui ka arheoloogiast. Arutelusari jätkub.

Raamatukogu

13. jaanuaril 2025 Tartu linnaraamatukogu saalis toimunud arutelul räägiti, kus raamatukogu ruumid uues hoones paiknema hakkavad, milliseid teenuseid hakatakse seal pakkuma ja milline on raamatukogu roll täna ja tulevikus. Arutelu sissejuhatuseks tegi Siuru juht Aavo Kokk ülevaate sellest, kui kaugel on Siuru ettevalmistused, milline on uue hoone ülesehitus ja millistest kultuurikeskustest mujal maailmas on eeskuju võetud. Seejärel tutvustas Tartu Linnaraamatukogu direktor Kristina Pai linnaraamatukogu plaane uues majas.

Kunstimuuseum

22. jaanuaril 2025 Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja esimese korruse galeriis toimunud arutelul räägiti, kus Tartu Kunstimuuseumi ruumid (näitusesaalid, näituste ette valmistamise ja restaureerimise töökojad) uues hoones paiknema hakkavad. Arutelu sissejuhatuseks tegi Siuru juht Aavo Kokk lühikese ülevaate sellest, kui kaugel on Siuru ettevalmistused. Seejärel tutvustasid Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann ja tema kolleegid Tartu Kunstimuuseumi plaane uues majas. Lisaks räägiti kunsti näitamise võimalustest Siuru muudes ruumides.

Sündmussaalid ja kino

29. jaanuaril 2025 Tartu linnamuuseumi saalis toimunud arutelul räägiti Siuru saalidest, sh kinosaalidest, ja võimalustest, mida Siuru sündmuste korraldamiseks pakub. Koos arutati, milliseid sündmuseid saab nendes saalides korraldada ja mida peaks täiendavalt arvesse võtma saale kavandades.

Väliruum

30. juunil 2025 Tartu loodusmaja saalis toimunud arutelul räägiti, millised hakkavad olema Siuru kõrval asuv park, kultuurikeskuse ja Emajõe vahel asuv Siuru väljak, Emajõe-äärne astmestik, turuplats turuhoone ees, Uueturu tänav, mänguväljakud, kultuurikeskuse katuseterrassid jmt. Lisaks räägiti peamistest liikumisteekondadest, väliruumi kavandamise eesmärkidest ja tegevustest, mida uuenev väliruum Siuru juures võimaldab ette võtta.

Mänguväljakud

6. aprillil 2026 toimus Tartu loodusmaja saalis arutelu mänguväljakutest ja sellest, millised muudatused ootavad kesklinna mänguväljakuid seoses Siuru ehitusega. Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Anu Amor-Narits rääkis, milliseid mänguvõimalusi pakub praegu linnaraamatukogu lasteosakond. Linnaraamatukogu direktor Kristina Pai ja asedirektor Ülo Treikelder tutvustasid raamatukogu tulevikuplaane Siurus. Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakonna maastikuarhitekt Kristin Leis rääkis, milline hakkab olema Kaubamaja mänguväljak Uueturu pargis, milline tuleb ajutine mänguala Poe tänava juures pargis ning millised on head mänguväljakud ja kuidas lapsed ise oma mänguruumi kujundavad. Maastikuarhitektuuribüroo Kino arhitekt Kristjan Talistu tutvustas Siuru juurde kavandatava mängutänava kontseptsiooni.

Arheoloogia

11. juunil 2026 toimus Tartu linnamuuseumis arutelu, mis keskendus arheoloogilistele välitöödele. Arutelul räägiti varasematest arheoloogilistest uuringutest ja leidudest Tartu südalinnas. Lisaks jagati infot Siuru alal toimuvate kaevamiste korraldusest ja esimestest huvitavatest leidudest. Vestlust juhtis Siuru juht Aavo Kokk, teemat avasid Tartu Ülikooli arheoloogiadoktor Andres Tvauri ja Tartu Linnamuuseumi arheoloogiavaldkonna juht Arvi Haak.

13. märtsil 2025 toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis kultuurikonverents „Laula, laula, lindu… Siuru meie kultuuriloos“

Siuru. Sinilind. Midrilind. Taara tütar ja salakuulaja. Lind või imevõimetega neiu? Kreutzwaldi leiutis. Siuru-nimelise rühmitusena tegid ennast 1917. aastal kuulsaks Marie Under ja teised. Muutes seejuures ka kirjanduse populaarseks. Siuru on Tartu uue kultuurikeskuse nimi. Aga siuru on veel palju muud. Uurime siuru ideed ja mõju.

Konverentsil analüüsiti Siuru-linnu tähendusi Eesti kultuuriloos võimalikult avaralt ja mitmeplaaniliselt. Konverentsil tulid vaatluse alla nii Siuru seosed rahvaluule ning (rahvus)mütoloogiaga, Siuru roll kirjanduses, kunstis ja muusikas kui ka võimalikud seosed keeleteaduse, ornitoloogia ja psühholoogiaga.

Konverentsi kokkuvõte

Konverentsi avas Tartu linnapea Urmas Klaas, tervituseks said sõna Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid ja kultuurikeskuse Siuru juht Aavo Kokk.

Avaettekande pidas tõeline siuruloog kirjanik Valdur Mikita, kes rikastas meie sõnavara mitmete uute sõnadega, mis lähtuvad "siuru" sõnast. Nüüd me teame, mis on siuraaž (petlik loomeind, valeinspiratsioon, sisutühi ponnistus) ja siuriino ( elemantaarosake loomisloos), siurupaat (loominguliselt hullunud isik) ja Siurõhh (müütiline vasaraheitja. mis ilmutab ennast peale siurõssi (kääritatud linnupiim) manustamist). On lootust, et peagi ilmub ka vastavasisuline siuru-sõnastik.

Musikoloog Eerik Jõks sukeldus oma ettekandes helidemaailma, tema ettekandest „Siuru sisemine sära – muusikalind ja linnumuusika” said kuulajad teada ja kuulda kesklinna pargi püsiasukate: tuvide, hakkide ja varblaste südame- ja tiivalöökide sagedusest inspireeritud helidest muusikat.

Folklorist Mare Kõiva andis ülevaate lindudest maailma mütoloogiatest oma ettekandes „Siurulind-sinilind maailma mütoloogias”.

Kirjandusteadlane Mart Velsker mõtiskles oma ettekandes „„Siuru“ I–III: linnud ja lennud” kirjandusrühmituse Siuru nimesaamise teemadel.

Kunstiteadlane Tiina Abel rääkis oma ettekandes „Lähedalseisjad: „Siuru“ ringi kunstnikud” kunstnikest Laikmaast, Triigist - kes oli Siuru logo looja, ning Vabbest jt, kes tiirlesid ja lõid kunsti kirjandusrühmituse Siuru seltskonna ümber.

Kunstiteadlane Tõnis Tatar peatus lähemalt teemal „Eesti kultuurielu nimetustest kirjandusrühmitus Siuru aegadel”. Tõnise huumoriga pikitud kultuurilooline ettekanne keskendus kultuurirühmituste nimetuste sünnilugudele, keelelistele taustadele, spekuleerides neisse kätketud ideoloogiate üle.

Keeleteadlase Karl Pajusalu ettekanne „Laulust sündinud siuru Eestis ja kaugemalgi, " käsitles teemat miks just siuru sai eesti kirjanduse sinilinnuks. See nimetus on levinud mõnevõrra Kirde-Eesti vadja-sidusas rahvaluules, kuid selleks, et kõigi eesti inimeste kõrvus muutuks siuru ilusaimaks sõnaks, pidi selles olema midagi omast ja laululinnu nimeks eriti hästi sobivat. 

Folklorist Taive Särg käsitles oma ettekandes „Loomislaulu lind: munast mitte-sündinu” regilauludes esinevaid loomismüüte. Mitmetes lauluteisendites sünnib loojalind merest selle pühkimise järel või puult vette kukkunud õunast. Eesti loojalind on enamasti sinisekirju (või lihtsalt kirju), punase pea või pugualusega, mõnikord hall, mõnikord kirjude hammastega. Loomisega sageli liituvas Õunapuu laulus on kirju ka õun, millest lind sünnib.

Linnuökoloog Marko Mägi ettekanne „Vääriti mõistetud (ja kuvatud) lind” tõi keele- ja kunstiteadlased ning folkloristid mütoloogiliste sinilindude juurest pärsilindude maailma. Marko purustas levinud müüte lindude kohta ja näitas publikule värvikalt ette, kuidas linde väga sageli kunstis ja kirjanduses vääriti kujutatakse.

Psühholoog Grete Arro ettekanne „Unistamise kasulikkusest” peatus molutamise teemal. Kas molutamine on sama, mis unistamine, ja mis asjad on molutamine ja unistamine aju vaates? Grete arutles oma ettekandes, mida aju teeb, kui me unistame, ja miks meil see funktsioon üldse on. Mis on hajusmõtlemine ja kuidas see keskendunud mõtlemisest erineb? Miks kõige olulisem – nagu alati – on silmale nähtamatu ning miks ja kuidas molutamine oma argipäeva tuua. Julge molutada, sest siis aktiveeruvad ajus need kohad, mis viivad nutikate/loominguliste lahendusteni, oli Grete sõnum!

Kunstnik Kärt Summatavet jagas enda tundeid ja mõtteid ettekandes „Hingelinnu radadel. Kunstniku mõtteid” - hingelind luules ja kunstis viib mõtted ja tunded aja ja ruumi piire lõhkuma ning vaimustuma, argisest üle ka millelegi nähtamatule kinnituma. Taevaste tagant toob hingelind salasõnumeid, elu aluskihtide mälupilte, uuendades elujõudu ja mõtteradu, mida kujustada. Loomingulisel teel loob hingelind kunstnikule vabaduse ja au, kõrguse ja hingepuhtuse tunde.

Toomas Kiho ettekanne „Siuru Valhallas,” meenutas Tartu Ülikoolis 1984. aastal asutatud üliõpilaste luuleteater Valhalla tegemisi. Üliõpilaste luuleteater tuligi esmalt publiku ette luulekavadega eesti autorite loomingust. Esimene mastaapsem lavastus valmis sügiseks 1985, ja see oli kirjanikerühmituse Siuru tegemistest pajatav tükk „Siuru: Carpe diem!“ Kuulsime, kuidas tollased olud ja tsensuur püüdsid noorte eestimeelset loomingulisust pärssida ja milliseid kive noorte harrastusnäitlejate ette veeretati veel ka nõukogude aja lõpul. Toomas Kiho andis ka hitihoiatuse: 2025. aastal tuleb Siuru sügis! Vana Valhalla koosseis koguneb taas uutele tegudele! Jälgige reklaami!

Ilusa lõpp-punkti pikale konverentsipäevale pani ansambel Rüüt lindudest inspireeritud kontsert "Loojalind".

Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja kultuurikeskuse Siuru meeskond. Konverentsi toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond.

Vaata konverentsi salvestust Kirmus TV-st.Link avaneb uuel vahelehel

Uueturu 1 detailplaneeringu avalikud väljapanekud

Detailplaneering oli avalikul väljapanekul kaks korda: esmalt eskiisi staadiumis ja seejärel põhilahendusena. Kokku toimus mõlemas etapis ka kaks avalikku arutelu.

Vaata selle kohta täpsemalt detailplaneeringu info juurest.Link avaneb uuel vahelehel

Arhitektuurivõistluse avaseminar

Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse avaseminar toimus 16. jaanuaril 2023 kell 13 Tartus hotell Lydia sündmuskeskuses. Seminaril tutvustati võistlusest osa võtta soovivatele arhitektidele ja teistele huvilistele võistlustingimusi. Seminarile eelnesid ekskursioonid võistlusalal, mida juhtis Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus koos oma meeskonnaga. Seminarilt toimus ka otseülekanne.Link avaneb uuel vahelehel Seminar oli eesti keeles ingliskeelse sünkroontõlkega.

Võidutöö avalik välja kuulutamine

14. juulil 2023 kuulutati Autovabaduse puiesteel välja arhitektuurivõistluse võidutööd. Võitjaks osutus võistlustöö "Paabel", mille autorid on 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. Jagati ka ülejäänud auhinnad. Ürituselt toimus ka otseülekanneLink avaneb uuel vahelehel

Võidutöö tutvustamine

30. oktoobril 2023 kell 18 tutvustasid Tartu südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse võidutöö „Paabel“ autorid Tartu Linnaraamatukogu suures saalis kõikidele huvilistele võidutöö kavandit. Tartu Linnavalitsus rääkis järgmistest sammudest kultuurikeskuse rajamisel. Ürituselt oli ka otseülekanne.Link avaneb uuel vahelehel

12. detsembril 2022 olid kõik huvilised oodatud Tartu linnaraamatukogu saali, kus räägiti südalinna kultuurikeskuse projekti seisust ja tulevastest sammudest.

Infoõhtu avasõnad ütles Tartu linnapea Urmas Klaas, kultuurikeskuse visioonist ja linna laiemast strateegilisest vaatest rääkis linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektuurivõistluse ülesannet tutvustas südalinna kultuurikeskuse projektijuht Elo Kiivet. Sai esitada küsimusi kavandatavate plaanide kohta.

Ideekorje

Kuigi südalinna kultuurikeskuse peamine funktsioon linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühise koduna on teada, on siiski veel palju võimalusi, mida uus keskus pakkuda võiks. Seetõttu oli kõigil huvilistel võimalik 31. märtsis 30. aprillini 2022 kaasa mõelda ja rääkida, milline võiks olla üks unistuste kultuurikeskus ja millest tuntakse puudust praegustes hoonetes. Samuti oodati mõtteid, kuidas muuta hoonet ümbritsev väliruum kutsuvaks ja atraktiivseks.

Vastata sai nii Tartu linna kodulehel kui ka Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu Linnaraamatukogus, kus mõlema maja teisel korrusel olid infostendid ja paberiankeedid vastamiseks. Kokkuvõte parimatest ideedest lisati arhitektuurivõistluse lähteülesande juurde ja oli arhitektidele oluliseks sisendiks oma võistlustöö tegemisel.

Tartu südalinna kultuurikeskuse ettevalmistuse käigus toimus aprillis 2022 kaks koosloome töötuba. Mõlemas toimusid aktiivsed arutelud, elav küsimuste voor ja inspireeriv mõttevahetus - huvi Tartu linna ühise ruumi paremaks kujundamise vastu on suur ja arvamusi kogunes palju.

Liikuvus ja parkimine

11. aprillil 2022 Lodjakojas toimunud töötoas keskenduti liikuvusele ja parkimisele ja otsiti vastust küsimusele, millist linnasüdant aastal 2029 tahame. Soojenduseks tutvustas Tõnis Savi Liikuvusagentuuri koostatud südalinna kultuurikeskuse parkimisvajaduse analüüsi, Kristi Grišakov Tallinna tehnikaülikoolist Spin Uniti Tallinna parkimispoliitika arengusuundade analüüsi ja linnaarhitekt Tõnis Arjus Tartu linna suuremaid plaane.

Laudkondade arutelus toodi välja, et mõistlik oleks maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid parkimiskohti ja lähedal asuvaid parkimismaju ning südalinna peab kiiremas korras muutma jalakäijasõbralikumaks (alustades Riia-Turu ristmiku ümberehitusest ja kõvakattega pindade vähendamisest). Leiti, et kultuurikeskuse alune parkla suurendab südalinnas autode arvu, kuid siin peaks seda hoopis vähendama. Oldi nõus, et tänavatel olevaid parkimiskohti tuleb kindlasti vähendada, aga küsimuseks jäi, kas need peab ka kuskil asendama ja kui jah, siis kus on seda kõige mõistlikum teha. Sõidukite parkimise puhul on oluline eristada vajadust ja mugavust.

Pargid ja elurikkus

25. aprillil 2022 Lodjakojas toimunud töötoa teemaks oli pargid ja elurikkus ning põhiküsimuseks, kuidas loodus ja inimesed linna ning parki ära mahuksid nii, et üks ei tõrjuks teist. Alustuseks tutvustasid Aveliina Helm vastvalminud kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüsi, Merle Karro-Kalberg projekti „Kureeritud elurikkus“ põhimõtteid ja parkide kasutamise uurimisvõimalusi ning Anna-Liisa Unt vaatles Tartu linna roheruumi.

Laudkondades arutati, milline on hea park, mida inimesed pargis teha tahavad, millist loodust seal näha ja kogeda soovivad ning kuidas südalinna kultuurikeskuse projektiga elurikkust toetada. Kõlama jäi, et ootused uue kultuurikeskuse väliruumile ja maastikuarhitektuurile on suured, nii võiks seal näha ka vertikaal- ja katusehaljastust, integreerida park paremini jõeäärega, suurendada selle mitmerindelisust (põõsaid jm kõrgeid rohttaimi) ja vaheldusrikkust. Inimesed tahaksid pargis mõnusalt olla ja end vabalt tunda: lugeda selg vastu puud raamatuid, kõndida paljajalu murul, grillida ja piknikku pidada, välilugemissaali või joonistusklassi kasutada. Tartus peaks parke olema kõigile, aga kõik ei pea olema ühes pargis – nii jääbki arhitektuurivõistluse ülesandeks kõik hea ja vajalik ära mahutada, aga jätta piisaavalt ruumi iseolemiseks ja puutumatuks looduseks.

Unistuste muuseum

See, milline uus muuseum nii seest kui väljast välja nägema hakkab, on veel vaba kõikvõimalikele ideedele. Tartu Kunstimuuseum kutsus 2022. aasta kevadel kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Unistuste muuseum“. Parimatest töödest koostati muuseumisse näitus. 

Täpsem info kunstimuuseumi kodulehelLink avaneb uuel vahelehel
Konkursi tulemusedLink avaneb uuel vahelehel

Tuleviku raamatukogu

Tartu Linnaraamatukogu kuulutas 2022. aasta lõpus raamatukogude aasta puhul välja raamatukoguteemalise omaloomingukonkursi Tartu linna ja maakonna koolide õpilastele. Kaastööd oodati muuhulgas ka teemal "Tuleviku raamatukogu", mis aitab ka kultuurikeskuse planeerimisel laste soove mõista ja arvesse võtta.

Konkursi tulemusedLink avaneb uuel vahelehel