Miljööväärtuslikud alad
Filosoofi tänava miljööväärtuslik ala
Tähtvere mõisa maadele jäänud Filosoofi tänav on tänavana nähtav 1876. aasta linnaplaanil. Krunte hakati välja jagama 1880. aastatel. Esimesed majad ehitati 1880. aastate keskel ja teisel poolel, ehitamine jätkus 1890. aastatel ja 20. sajandi esimese kümnendi algul. Filosoofi tänava majade seas oli nii kööktubadega maju kui ka suurte, 3‒7-toaliste korteritega maju. Levinud on tänavaäärse maja taga asuvad hoovimajad.
Kastani tänava miljööväärtuslik ala
Riia ja Võru tänava vahel asuv Kastani tänava miljööväärtusega hoonestusala oli 19. sajandi I poolel Tähtvere mõisa põllumaa. Kastani tänav on märgitud 1877. aasta kaardil. Tänava kesklinnapoolsele küljele kerkisid esimesed majad 1888. aastal. Enamik kesklinnapoolseid paarisnumbriga maju valmis 1890. aastatel.
Suur osa nendest majadest olid ühekorruselised elamud, milles asusid väikesed kööktoad või kööktoa ja ühe toaga korterid. Neil majadel puudus tihti toona ja puudub praegugi esiuks.
Supilinna miljööala
Supilinna on alates 18. sajandist pidevalt ehitatud. Valdav osa hoonestusest pärineb 19. sajandi teisest poolest ning 20. sajandi alguskümnenditest. Paljud Supilinna majad on olnud pidevas muutumises – aja jooksul on tehtud juurde- või pealeehitusi ning seetõttu ei ole lihtne öelda, mis ajast üks või teine maja pärit on. Supilinna hoonestamine algas vanimate tänavate (Tähtvere, Emajõe, Kroonuaia ja Oa tänav) äärsete kruntide hoonestamisega.
Tähtvere miljööväärtuslik ala
Tähtvere linnaehituslik kaitseala kehtestati 18. aprillil 1996. aastal linnavalitsuse määrusega nr 7. Tähtvere miljööala on kõige uuemate ehitistega miljööväärtusega hoonestusala. Tähtvere planeeringu koostas linnaarhitekt Arnold Matteus 1929. aastal. Aedlinna planeering lähtus 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas populaarsest eesaiaga avarate kruntide, väikeste linnaväljakute-haljakute ja romantilisust loova kaartänavaga aedlinnaideest, mida varem oli Tartus rakendatud Tammelinnas.
Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtuslik ala
Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtusega hoonestusala vanimad tänavad on Kivi, Roosi, Mäe ja Jaama tänav. Kivi, Roosi ja Mäe tänav kulgesid Emajõega risti ning suundusid kesklinnast linnapiiri poole. Jaama tänav oli 1870. aastateni Tartu linna idapoolseim asustatud tee. Puiestee tänav on alleena tähistatud juba 1870. aastate kaartidel, kuid maju hakati sinna ehitama mõnevõrra hiljem. Piirkonna kõige uuem tänav on Kingu tänav, mis hoonestati alles 1930. aastatel.
Maarjamõisa miljööväärtuslik ala
Maarjamõis on üks Tartu linna ringina ümbritsenud ja Emajõe paremal kaldal omavahel teega ühendatud mõisatest (Tähtvere, Maarjamõisa, Tamme, Piiskopi ja Ropka mõis). Enne linnaga liitmist 1923. a kuulus Maarjamõis (sks k Marienhof) Nõo kihelkonda. Mõisa rajamise kohta on vastukäivaid teateid. Mõisa kohta on teateid alates 17. sajandist. Tegemist oli iseseisva mõisaga, mis 18. sajandi keskel riigistati.
Tammelinna miljööväärtuslik ala
Tammelinn on üks esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Ruumikitsikuses linn sai Tamme mõisamaadele laieneda tänu sellele, et asutav kogu otsustas 1919. aastal mõisamaad riigistada. Planeeringut asus koostama tolleaegne linnaarhitekt Arved Eichhorn. Tema surma järel 1922. aastal tegi planeeringu arhitekt Edgar Johan Kuusik. Planeering valmis 1923. aastal. Tammelinnale aedlinnaliku iseloomu kindlustamiseks kehtestas Tartu linnavolikogu 1932. aastal määruse (Tartu Tamme, Ropka ja Tähtvere linnaosade ehituste erimäärused. RT 1932, nr 59), mis sätestas ehitamisele üksikasjalised nõuded.
Arheoloogiline miljööpiirkond
Tartu arheoloogiline miljööpiirkond asub Veski, J. Kuperjanovi, Pepleri, Riia, Lille, Soola, Turu, Riia, Narva mnt, Kivi, Jaama, Sauna ja Kroonuaia, Jakobi ja Veski tänava vahelisel alal ning Emajõe alusel maal Fr. Tuglase ja Rebase tänava vahel (10 m veepiirist kummalgi pool jõge) vastavalt plaanile. Arheoloogilise miljööpiirkonna üksikobjekt on Tähtvere mõisa arheoloogiline miljööpiirkond.
Karlova miljööväärtuslik ala
Karlova miljööväärtusega hoonestusala koosneb ajaloolisest All-Karlovast ja Ees-Karlovast. Hoonestusala vanem osa on All-Karlova, mille ajaloolisest hoonestusest on siiani säilinud Kalevi ja Aleksandri tänava vaheline osa. Ees-Karlova hõlmab Karlova mõisa maid (Väike-Tähe, Päeva ja Pargi tänavat) ja piki Kalevi tänavat kulgenud 1916. aasta eelse linnapiiri ning Kalevi, Saekoja, Tähe ja Võru tänavate vahelisel alal 20. sajandi kahel esimesel kümnendil kerkinud linnaosa. Ees-Karlova liideti Tartu linnaga 1916. aastal.
Peetri ja Ujula tänava miljööväärtuslik ala
Peetri ja Ujula tänava miljööväärtusega hoonestusala vanim tänav on Staadioni tänav, mis on osa ajaloolisest Tartu-Tallinna teest. Vanem tänav on ka Ujula tänav. 1811. aasta kaardil on Ujula tänava alguses ja tagapool suured kinnistud, millel asusid üksikud majad praeguse Ujula tänava põhjapoolsel küljel. Aastaks 1880 olid olemas kõik Peetri-Ujula piirkonna tänavad. Piirkonna hoonestamisele aitas kaasa surnuaia rajamine Raadile 1773. aastal. Selles linnasüdamest kaugemal asuvas piirkonnas elas vaesem elanikkond.
Toometaguse miljööväärtuslik ala
Toometaguse miljööväärtusega hoonestusala maa kuulus 19. sajandi II pooleni Tähtvere mõisale, mis kasutas seda põllumaana. Tähtvere mõis hakkas Veski tänava piirkonnas elamukrunte müüma 1860.‒1870. aastatel. Järgmisel kümnendil hakati elamukrunte müüma J. Kuperjanovi tänavale ja Kastani tänava lõigule, mis jääb J. Kuperjanovi ja Riia tänava vahele. 20. sajandi esimesel kümnendil eraldati mõisamaast viimasena Kastani tänava alguse ja Kooli tänava piirkonna krundid.
Miljööväärtuslikud üksikobjektid
Kasarmu tänava sõjaväeosa kirik ja tall
Sõjaväeosa ehitati välja põhiosas tsaariajal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul, hiljem, peamiselt 1930. aastatel, lisandus veel hooneid. Punasest tellisest hobusetall on ehitatud 1905. aasta paiku. Ilmselt samal ajal on rajatud ka krohvitud neogooti stiilis kirik (hiljem kasutusel apteegina ja apteekri elamuna) ja välimaneež.
Põhjapoolne ja lõunapoolne lennukiangaar
Lennukiangaarid kuulusid lennuvälja kompleksi, millest enamik jääb tänapäeval Tartu valla territooriumile. Esimeste puidust angaaride kohta on märkmed 1919. aastast, kui Eesti iseseisvumisel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill ning Raadile toimetati kaks Tallinna lennusadama puust angaari. Need kaks puidust angaari on märgitud 1927. aasta Tartu linna plaanile.
Tamme mõisa eluhoone
Tamme mõis oli Tähtvere mõisa karjamõis. Elumaja on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi II poolel või 20. sajandi algul. Iseloomulik arhitektuurne element on puitsammastele toetuv läbi kahe korruse ulatuv lodžataoline varjualune.
Tamme mõisa kõrts
19. sajandi I poolel ehitatud kõrts ja võõrastemaja oli 19. sajandil tudengite populaarne väljasõidukoht. Aastatel 1857–1869 töötas seal suveteater.