Üldplaneering on linna ruumilise arengu olulisim dokument, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused.
Üldplaneering tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist "tarkade" töökohtadega ülikoolilinna, mis on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks ja sidusaks linnaregiooniks. Üldplaneering rõhutab ka kesklinna eelisarendamist, Maarjamõisa ja Raadi piirkonna arengut, ettevõtluse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel.
Kuna üldplaneeringu roll ehitusõiguse andmisel suureneb tunduvalt, siis on planeering senisest palju üksikasjalikum ning annab täpsed arhitektuursed nõuded linna asumite kaupa. Üldplaneering käsitleb mitmeid põhimõttelisi valikuid näiteks linnaliikluse ja ühistranspordi korraldamisel, säästliku energiamajanduse arendamisel ning rohevõrgustiku kujundamisel. Põhjalikult on kirjeldatud spordi-, kultuuri-, haridus- ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste paiknemist linnas. Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik miljööväärtuslikud hoonestusalad ning tehtud ettepanekud osadel aladel piiride muutmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks.
Tartu uude üldplaneeringusse on muutmata kujul üle võetud hiljuti kehtestatud Kesklinna, Ränilinna ja Supilinna planeeringud.
Tartu alustas üldplaneeringu ülevaatamist juba 2013. aastal, uue planeeringu koostamise algatas volikogu 2014. aasta detsembris, planeeringu eskiisi tutvustati 2016. aasta mais ning vastu võeti ja avalikustamisele suunati planeering 2017. aasta märtsis. Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu 14. septembril 2017. Avalikustamise käigus oli ettepanekute esitajaid ligi sada, nende hulgas üksikisikuid, asumiseltse, kodanikeühendusi, asutusi, organisatsioone ja ettevõtteid. Samuti toimus hulgaliselt piirkondlikke ja temaatilisi arutelusid.
