Размер текста

Междустрочие

Контрастность

Placeholder Placeholder
Background image
16°
Для слабовидящих
16°

Planeerimine

Üldinfo
Planeeringud
Avalikul väljapanekul planeeringud
Tartu üldplaneering
Uus üldplaneering
Abiks planeerimisel
Õigusaktid

Planeeringud

Tartu linna planeeringutega (detailplaneeringud, üldplaneeringud ja teemaplaneeringud) saab tutvuda planeeringute registris:

Paberkujul saab planeeringute ja nende lisadega tutvuda planeeringute ja ehitusprojektide arhiivis.

NB! Kodulehel olevate planeeringu failide ja arhiveeritud materjalides erinevuste ilmnemisel on planeeringu realiseerimise järgsete dokumentide väljastamise aluseks osakonna arhiivis, arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt vormistatud ja originaalkooskõlastustega planeering.

Teavitus

 

Последнее изменение 09.04.2018

Последнее изменение 04.04.2018

Последнее изменение 04.04.2018

Tartu linna üldplaneering 2030

Üldplaneering on linna ruumilise arengu olulisim dokument, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused.

Üldplaneering tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist "tarkade" töökohtadega ülikoolilinna, mis on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks ja sidusaks linnaregiooniks. Üldplaneering rõhutab ka kesklinna eelisarendamist, Maarjamõisa ja Raadi piirkonna arengut, ettevõtluse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel.

Kuna üldplaneeringu roll ehitusõiguse andmisel suureneb tunduvalt, siis on planeering senisest palju üksikasjalikum ning annab täpsed arhitektuursed nõuded linna asumite kaupa. Üldplaneering käsitleb mitmeid põhimõttelisi valikuid näiteks linnaliikluse ja ühistranspordi korraldamisel, säästliku energiamajanduse arendamisel ning rohevõrgustiku kujundamisel. Põhjalikult on kirjeldatud spordi-, kultuuri-, haridus- ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste paiknemist linnas. Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik miljööväärtuslikud hoonestusalad ning tehtud ettepanekud osadel aladel piiride muutmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks.

Tartu uude üldplaneeringusse on muutmata kujul üle võetud hiljuti kehtestatud Kesklinna, Ränilinna ja Supilinna planeeringud.

Tartu alustas üldplaneeringu ülevaatamist juba 2013. aastal, uue planeeringu koostamise algatas volikogu 2014. aasta detsembris, planeeringu eskiisi tutvustati 2016. aasta mais ning vastu võeti ja avalikustamisele suunati planeering 2017. aasta märtsis. Linnavolikogu kehtestas üldplaneeringu 14. septembril 2017.  Avalikustamise käigus oli ettepanekute esitajaid ligi sada, nende hulgas üksikisikuid, asumiseltse, kodanikeühendusi, asutusi, organisatsioone ja ettevõtteid. Samuti toimus hulgaliselt piirkondlikke ja temaatilisi arutelusid.

Foto: Sven Zacek
Foto: Sven Zacek

Üldplaneering

Üldplaneeringu 10 tähtsamat väljakutset aastaks 2030+

  • Tartu on omanäolise loomingulise aura ning ruumiliselt tiheda kultuuri- ja haridusvõrgustikuga rahvusvahelistuv ülikoolilinn.
  • Tartu on koos naabervaldade ja Nõo-Elva suunaga kujunenud ühtseks, ruumiliselt sidusaks linnaregiooniks.
  • Tartu kesklinn on suurema osa ööpäevast elav, jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline aastaringselt toimiva avaliku ruumiga võimalusterohke elamise, õppimise, vaba aja veetmise, ostmise ja asjaajamise koht.
  • Tartu on „tarkade“ töökohtade linn.
  • Tartu vanalinn ja miljööväärtuslikud alad on tehtud korda, linnaruum on kaasaegse, väärika ning ajas kestva arhitektuurikeelega.
  • Tartu arvestab kliimamuutustega. Vihmavalingute, mitmepäevaste sadude, tormide ning ekstreemsete kuumaperioodide leevendamiseks rajatakse piisavalt haljastust ja immutatakse vihmavett pinnasesse.
  • Tartu on kogukonnakeskne linn, kus linnaosa arengus on võtmeroll kodanikeühendustel, kus igal linnaosal on oma toimiv keskus ning kus ühistegevuseks on linnaosas ruumi.
  • Tartu on sidusa rohe- ja puhkealade võrgustikuga linn. Võrgustiku selgrooks on Emajõgi ning selle kaldapealsed ja lammialad. Jõekaldad on käidavad ja juurdepääsetavad kogu linna territooriumil. Tähtsustatakse alleesid kui roheelemente.
  • Tartu on linn, kus ühistransport ja kergliiklus on prioriteetsed. Kergliiklusteede võrk on katkematu ja haarab kogu linnaregiooni, läbi on kaalutud ja võimalusel ellu viidud rööbastransport. Kesklinna ja elamupiirkondasid läbiv liiklus on suunatud magistraaltänavatele.
  • Tartu eelistab linnakeskkonnas kortermaju. Lasteaiad, koolid, sportimis- ja puhkevõimalused asuvad elanikule võimalikult lähedal.
Foto: Tiit Grihin
Foto: Tiit Grihin

Avalike arutelude protokollid

Kõik linnakodanikud, maaomanikud, ettevõtjad, volikogu liikmed ja teised huvitatud isikud olid oodatud osalema Tartu linna olulisima arengudokumendi - Tartu linna üldplaneeringu aruteludel. Aruteludele kutsumiseks saadeti otsepostitusega kõigi linlaste postkastidesse infolehed. Osavõtt aruteludest oli aktiivne.

27. märts 2017  Linnaraamatukogu saalis: üldplaneeringu arutelu. Protokoll
3. aprill 2017 raekoja saalis: kergliikluse arutelu kergliikluskomisjoni avalikul koosolekul. Protokoll
4. aprill 2017 Linnaraamatukogu Annelinna harukogus: piirkondlik arutelu (Jaamamõisa, Annelinn, Ihaste). Protokoll
5. aprill 2017 Miina Härma Gümnaasiumi raamatukogus: piirkondlik arutelu (Tähtvere). Protokoll
6. aprill 2017 Eesti Rahva Muuseumis: piirkondlik arutelu (Kruusamäe, Raadi, Ülejõe, Kvissentali). Protokoll
7. aprill 2017 Tartu Loomemajanduskeskuses: piirkondlik arutelu (Karlova). Protokoll
10. aprill 2017 Variku Koolis: piirkondlik arutelu (Variku, Jalaka, Ropka). Protokoll
11. aprill 2017 Tamme staadioni tribüünihoones: piirkondlik arutelu (Tammelinn, Veeriku, Ränilinn, Maarjamõisa). Protokoll
17. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: piirkondlik arutelu (Supilinn, Toometaguse, Vaksali, Kesklinn). Protokoll
17. aprill 2017 raekoja saalis: kergliikluse kordusarutelu.
18. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: miljööteemade arutelu. Protokoll
24. aprill 2017 Linnaraamatukogu saalis: erinevate kasutajagruppide ligipääsetavuse tagamine ja universaaldisaini nõuete rakendamine avalikus ruumis. Protokoll
9. juunil 2017 V konverentsikeskuses: üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Protokoll

Ideekorje kaart

Ideekorje kaart: vaata esitatud ideid ja linna seisukohti kaardil
Ideekorjel tehtud ettepanekud ja linna seisukohad tabelina.

Üldplaneeringu avalikustamise ajal kutsusime kõiki ideekorje kaardile asukohast lähtuvaid seisukohti ja ettepanekuid lisama, mida nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis linna planeerimisel, arengukavade koostamisel arvestada.

Ideekorje andis hea tagasiside mitte ainult üldplaneeringu osas vaid ka kohaliku tähtsusega probleemide kohta. Esitati ligikaudu 150 ettepanekut. Peamised teemad olid seotud kõnniteede, jalakäigu ülekäigukohtade, probleemsete ristmike, mänguväljakute ja koerte jalutusaladega. Palju mõtteid anti ühistranspordi, jõekohvikute, puhkealade kohta. Ideekorje tulemustel täiendatakse üldplaneeringut eelkõige mänguväljakute ja koerte jalutusalade osas, kõik laekunud ettepanekud on linn teadmiseks võtnud ning arvestab nendega vastavate valdkondade igapäevatöös.

Foto: Heikki Leis
Foto: Heikki Leis

Meediakajastused

Taustainfo

Arutelude fotod

28.03.2017
Фото: Lilian Lukka

Последнее изменение 01.11.2018

Tartu linna uue üldplaneeringu koostamine

Sissejuhatus

Tartu Linnavolikogu algatas 13.09.2018 otsusega nr  93 Tartu linna üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu Tartu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine algatatakse eelkõige endise Tähtvere valla ja Tartu linna sidumiseks ühtseks ruumiliseks tervikuks. Nii vajavad omavahelist paremat sidumist linnalised rohealad metsadega ja väärtuslike maastikega, kergliiklusteed, tehnovõrgud, elamualad, aga ka äri- ja tootmishoonete piirkonnad.  Muuhulgas määratakse üldplaneeringuga väärtuslikud põllumajandusmaad ja väärtuslikud maastikud, aga näiteks ka üldnõuded linnaruumi arhitektuursele väljanägemisele. Üldplaneeringu oluliseks osaks on suurenenud omavalitsust tervikuna hõlmava liiklusskeemi analüüs ja planeerimine, edasitöötamist vajavad kliimamuutustega (sh Emajõe üleujutustega, valingvihmadest tingitud suurveega) seonduvate riskide leevendamise küsimused.

Planeering on  tulevikku suunatud ruumilise arengu üsnagi detailne kava - siin kajastuvad sillad, tänavad, hooned, haljasalad, lasteaiad, spordihallid jne. Oluline on selle juures arusaam, et igale konkreetsele krundile üldplaneeringuga kokku lepitud maakasutus- ja ehitustingimused  on püsivad. Näiteks, et planeeritud lasteaia asemele ei saa ehitada parklat või et keset elurajooni ei ehitata hiljem tehast.   

Lisaks paljudele detailsetele teemadele võimaldab  üldplaneering käsitleda linnaruumi pikemaajalisi strateegilisi suundumusi ja vaadata linna n-ö suuremalt lennukõrguselt. Üldplaneeringu ülesandeks on tasakaalustada erinevate osapoolte huvid  - linnaelaniku, ettevõtja, linna kui avalike huvide ja väärtuste ning linna ruumilise arengu  eest seisja ja riigi  huvid.

Tartu linn  ei tee planeeringut iseendale vaid elanikele, ettevõtjaile, siin õppijaile jt. Linnavalitsus on üldplaneeringu koostamise ajal avatud kõigile ideedele, ettepanekutele ja arvamustele, mis kogumina aitavad kujundada Tartust veelgi elamisväärsema linna.

Foto: Oliver Kuusk
Foto: Oliver Kuusk

Dokumendid

Üldplaneeringu protsess

  • 2018 sügis - üldplaneeringu algatamine
  • 2019 algus - ideekorje
  • 2019 sügis - valmib üldplaneeringu eskiis
  • .... avalikud arutelud
  • 2020 - valmib üldplaneeringu põhilahendus
  • ... avalikud arutelud
  • 2021 - üldplaneeringu kehtestamine
Foto: Viljo Allik
Foto: Viljo Allik

Vaata veel

Последнее изменение 24.03.2019