Размер текста

Междустрочие

Контрастность

Placeholder Placeholder
Background image
11°
Для слабовидящих
11°

Linnakeskkond

Õhuinfo
Veeinfo
Keskkonnamõjud
Keskkonnaload
Asjaajamine
Projektid
Õigusaktid
Keskkonnaseisund
Müra

Õhuinfo

Arukas ahjukütmine hoiab linnaõhu puhtana

Ahiküte on üks olulisi õhusaaste põhjustajaid Tartu linnas. Kütmisperioodil suitsevad korstnad muudavad õhukvaliteedi linnas tunduvalt halvemaks, kuna põlemisel tekivad erinevad ohtlikud saasteained, mis rikuvad õhku ja on ohtlikud ka meie tervisele.

 

Ahiküttega majade elanikud saavad väga palju linnakeskkonna heaks ära teha, valides õige kütuse ja arukad kütmisvõtted. See aitab vähendada õhusaastet, säästa küttekoldeid ja lõpptulemusena hoida kokku ka küttekuludelt.

 

Keskkonnaministeeriumi veebileht KÜTA ÕIGESTI

Voldik arukast ahjukütmisest

 


Jäätmete ahjus põletamine on kahjulik nii tervisele, linnaõhule kui ka ahjudele

 

Loe lähemalt:

 

Ohutu ahjukütmine

Jäätmete ahjus põletamise mõju inimestele ja loomadele

Jäätmete ahjus põletamise mõju tervisele

Ahi pole prügikonteiner

Prügipõletamisest koduahjus

Arukas sordib, arutu põletab

Õhuinfo

Последнее изменение 10.02.2020

Veeinfo

JOOGIVESI

2019. aastal vastas Tartu linna haldusterritooriumi ühisveevärkide joogivesi uuritud mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate ning indikaatornäitajate osas sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud nõuetele (allikas: Terviseamet).

 

 Info joogivee ohutuse kohta Terviseameti kodulehel

Joogivee kvaliteedi andmed

 

AVALIKUD VEEVÕTUKOHAD

Tartus on viis avalikku veevõtukohta:
• Roosi-Pikk tänava nurgal (ristmiku läheduses Roosi tn ääres),
• Raekoja platsil (Rüütli tn nurgal),
• Uueturu-Küüni nurgal (pargi kaubamaja poolses nurgas),
• Paju 3 (Turu sillalt Annelinna poole vasakut kätt)
• Tartu laululava (laululava taga oleva tee ääres, tähistatud sildiga „Joogivesi").

Vabas õhus asuvate veekraanide kasutamine on võimalik kevadsuvisel hooajal, sobivate ilmade korral aprilli lõpust septembri lõpuni.

Avalikud veevõtukohad linna kaardil

SUPLUSVESI

Tartu linnas on kolm ametlikku supluskohta (Anne kanal, Tartu Linnaujula ja Tartu Vabaujula) ning 11 siseujulat.
2019. aastal on ujulad täitnud Vabariigi Valitsuse 15.03.2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ nõudeid, basseini- ja suplusvett on kontrollitud nõutava sagedusega ja mahus (allikas: Terviseamet).

Info suplus- ja ujulavee ohutuse kohta Terviseameti kodulehel
Suplus- ja ujulavee kvaliteedi andmed
Suplusvee profiilid

EMAJÕE VEETASE

ÜHISVEEVÄRK JA –KANALISATSIOON

REOVEE KOHTKÄITLUS

PUURKAEVUDE JA -AUKUDE RAJAMINE

VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLEMINE

UURINGUD

Последнее изменение 12.03.2020

Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade

Tapa – Tartu raudtee lõigu 417,3 – 421,6 km olemasoleva Emajõe/Vorbuse/Jänese silla asendamise (uue ehitamise) ja väikese raadiusega kõverate ümberehitamise keskkonnamõju hindamine.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on avalikustanud Tapa – Tartu raudtee lõigu 417,3 – 421,6 km olemasoleva Emajõe/Vorbuse/Jänese silla asendamise (uue ehitamise) ja väikese raadiusega kõverate ümberehitamise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande.

TTJA algatas kõnealuse KMH oma 29.10.2018 otsusega nr 1-10/18-353.
AS Eesti Raudtee soovib rekonstrueerida Tapa-Tartu raudteelõiku, mille käigus rajatakse uus sild üle Emajõe. Koos uue silla rajamisega teostatakse ka olemasoleva väikese raadiusega kõverate korrigeerimine ca 2,2 km ulatuses. Olemasolev üle Emajõe kulgev metallist raudteesild on amortiseerunud ning teostatud sillauuringu järgi on asjakohane rajada uus sild. Planeeritav sild soovitakse rajada olemasolevast sillast kirde poole. Raudteelõigu rekonstrueerimise peaeesmärk on võimaldada suurendada rongide liikumiskiirust ja tagada turvalisus Tapa-Tartu raudteel. Uuel silla rajamisel on eeldatav keskkonnamõju vee-elustikule ja piirnevatele looduskooslustele. KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamise käigus ning koos ehitusprojektiga koostatakse ka geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute ning maaparandusprojekt.

KMH osapooled:
Arendaja(d) on aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood: 11575838) (aadress Telliskivi 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 15073, kontaktisik Kai Peet, e-post Kai.Peet@evr.ee, telefon 6158663)
Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Kristina Fuks-Kuus, e-post info@ttja.ee, telefon 6672000). KMH läbiviijaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (registrikood: 10705517) juhtekspert Toomas Pallo isikus (KMH litsents nr KMH0090), kontaktisik Lea Jalukse, lea@environment.ee, telefon 6117698

KMH aruandega on võimalik eelnevalt tutvuda avaliku väljapaneku jooksul 02.02.2020 – 08.03.2020 elektrooniliselt TTJA kodulehel ( https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/ehitised-ja-ehitamine/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated ), AS Eesti Raudtee kodulehel (http://www.evr.ee/ ), samuti Tartu valla ja Tartu linna kodulehtedel. Paberkandjal dokumendiga saab vajadusel etteteatamisega ja tööpäeviti tutvuda TTJA-s (asukoht Endla 10a, 10142 Tallinn). KMH aruanne on leitav TTJA dokumendiregistrist: https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-30803 ja KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda siin: https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-13634

KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt 08.03.2020 postiga aadressile Endla 10a, 10142 Tallinn, või e-postiga: info@ttja.ee

KMH aruande avalik arutelu toimub 09.03.2020 kell 13.00-15.00 Tartus, Tartu Loodusmaja koolitustoas Lille tn 10.

Keskkonnamõjude hindamine

Последнее изменение 21.02.2020

Keskkonnalubade taotlused

Keskkonnaload ja nende taotlused on leitavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS  aadressil https://kotkas.envir.ee

Keskkonnaamet on võtnud menetlusse aktsiaselts ANNE SOOJUS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse.
Aktsiaselts ANNE SOOJUS  taotleb keskkonnakompleksloa (edaspidi ka kompleksloa) KKL/322463 muutmist seoses „KOMISJONI RAKENDUSOTSUSE (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks“ kehtestatud uute nõuetega. Käitise tootmisvõimsust ega toimimisviisi ei ole muudetud. Käitise summaarne nimisoojusvõimsus on I etapil 79 MW ning II etapil 118 MW.  Tegevuse asukoht on Ropka tipu katlamaja, aadressil Lõõtsa tn 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond.

 

Tartu Linnavalitsus teatab, et Keskkonnaamet on võtnud menetlusse OÜ Data Print keskkonnaloa nr L.ÕV/331069 muutmise taotluse.

 

Tartu Linnavalitsus teatab, et Keskkonnaamet on võtnud menetlusse AS TREV-2 Grupp õhusaasteloa taotluse. Õhusaasteluba taotletakse Tartu linna Kardla külla Kardla baasi kinnistule  paigaldatava paikse asfaltbetoonisegisti heiteallikatele. 14.03.2019

Heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt
Õhusaasteloa andmise menetluse algatamisest teavitamine

Последнее изменение 27.07.2020

Asjaajamine

Rattaparkla, jäätmemaja, süvakogumismahuti toetus

Seoses eriolukorraga riigis ja sellest tulenevate kärbetega linnaeelarves 2020. aastal korteriühistutele jäätmemajade ehitamiseks või süvakogumismahutite paigaldamiseks mõeldud toetusi ei jagata.

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja või süvakogumismahuti paigaldamiseks mõeldud toetust saab taotleda Tartu linnas asuv vähemalt kümne korteriga korteriühistu, samuti kaks või enam korteriühistut, kus on kokku vähemalt kümme korterit. Taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini ning need vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ettenähtud raha jätkub. Osakond teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel. Linna 2020. a eelarvest on rattaparklate toetusteks ette nähtud 26 000 ning jäätmemaja või süvakogumismahutite tarbeks 32 000 eurot.

Jäätmemajade ja süvamahutite toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda:

Raekoja plats 3, tuba 218

Info 736 1273, Juhan.Voolaid@raad.tartu.ee

 

Rattaparkla toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda:

Raekoja plats 3, tuba 204

Info 736 1281, Mihkel.Vijar@raad.tartu.ee

 

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord (01.07.2015. a jõustunud)

Jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise juhend

Korteriühistutele jalgrattaparkla rajamise toetuse andmise juhend
Avalduse_vorm_jäätmemajad
Avalduse_vorm_süvamahutid
Avalduse_vorm_rattaparklad

Asfalteerimistoetus

Alates 2003. aastast saavad korteriühistud taotleda toetust elamute ümbruse korrastamiseks. Toetust saab taotleda järgmiseks eelarveaastaks. Selleks peab korteriühistu hiljemalt 1. septembriks esitama linnamajanduse osakonnale taotlus kirjeldusega, mida soovitakse teha, asfalteeritava ala alusplaani, garantiikirja omapoolse finantseerimise kohta, asfalteeritava ala kohta käiva ehitusprojekti (juhul kui soovitakse korrastada olemasolevat asfalti, pole ehitusprojekti vaja), ehitusmaksumuse kalkulatsiooni kolmelt ettevõttelt.  Soovitavalt võiksid ühistud oma taotlused esitada juunis või juulis, et eelarve koostamisel sellega arvestada.

Volikogu määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/427112013030

Lisainfo: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teehoolduse spetsialist Marko Metsma (736 1288, marko.metsma@raad.tartu.ee) või linnamajanduse osakonna riigihangete spetsialist Riina Lill (736 1265, riina.lill@raad.tartu.ee).

Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine

Korraldatud jäätmeveo peatamiseks teatud ajaks (majas ei elata ajutiselt, seal on remont vms) tuleb esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus.

 Soovitav_avalduse_vorm

Suvilate ja aianduskruntide puhul palume kindlasti avalduses märkida, kas suvel krunti kasutatakse. Kui kasutatakse, siis peaks sealt suvekuudel vedu toimuma ja veo peatamine on võimalik alates sügisest kuni kevadeni.

Jäätmevedu saab peatada maksimaalselt kolmeks aastaks.

Avaldus tuleb saata linnamajanduse osakonnale aadressil:

Raekoja plats 3, Tartu 51003 või

e-mailile: lmo@raad.tartu.ee

Keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamine

Seoses eriolukorraga riigis ja sellest tulenevate kärbetega linnaeelarves 2020. aastal keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamist ei toimu.

4. mail 2006. a kehtestas Tartu linnavolikogu määrusega nr 24 keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamise korra. Väikeprojektide rahastamist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Rahastamisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste esitatud taotlusi.

Rahastamise eesmärk on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätme-, vee-, õhu-, pinnase- või keskkonnateadlikkust. Väikeprojekte, mis on linnaeelarvelised või mida on linnaeelarvest rahastatud, ei toetata. Väikeprojekte rahastatakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2000 € ulatuses. Väikeprojekte rahastatakse jooksva kalendriaasta piires.

Puurkaevude likvideerimise toetus

20. aprillil 2006. a kehtestas Tartu linnavolikogu määrusega nr 21 kasutuselt kõrvalejäänud puurkaevude likvideerimise toetuse andmise korra. Puurkaevude likvideerimiseks saavad toetust füüsilised isikud, korteriühistud ja ühisused, kelle puurkaev, mida enam ei kasutata, asub Tartu linna haldusterritooriumil.

Puurkaevu likvideerimise projekteerimis- ja tamponeerimistöid toetatakse kuni 75% ulatuses tööde kogumaksumusest.

Toetuse saamiseks peab kinnistu omanik esitama:

  • avalduse, kus on kirjas puurkaevu asukoht;

  • puurkaevu andmed (passi nr, sügavus, konstruktsioon jne);

  • litsentsiga ettevõtja hinnapakkumise projekteerimise ja likvideerimise kohta.

Välisõhu saasteloa taotluse kooskõlastamine

Välisõhu saasteluba saab taotleda välisõhu kaitse seaduse
(RT I  2004, 43, 298) järgi.

Välisõhu saasteloa taotlemine:

  1. Välisõhu saasteloa taotleja koostab ja esitab taotluse välisõhu saasteloa andjale (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, Aleksandri 14, Tartu).
  2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon esitab välisõhu saasteloa taotluse koopia koos taotlusmaterjalidega Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
  3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
  4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid välisõhu saasteloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
  5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond esitab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile kirjaliku arvamuse kahe nädala jooksul alates taotluse koopia kättesaamisest.

Jäätmeloa taotluse kooskõlastamine

Jäätmeluba saab taotleda jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) järgi.

Jäätmeloa taotlemine:

  1. Jäätmeloa taotleja koostab taotluse kolmes eksemplaris (Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm” (RTL 05.05.2004, 56, 933)) ja esitab taotluse Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (Aleksandri 14, Tartu).
  2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon esitab ühe jäätmeloa taotluse eksemplari Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
  3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja vajadusel tutvub ettevõtte tegevusega kohapeal.
  4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid jäätmeloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
  5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond esitab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.

Vee erikasutusloa taotluse kooskõlastamine

Vee erikasutusluba saab taotleda keskkonnaministri 26.03.2002. a määruse nr 18 järgi.

Vee erikasutusloa taotlemine:

  1. Vee erikasutusloa annab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon.
  2. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid (üks eksemplar) esmalt nõusoleku saamiseks Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale.
  3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
  4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid veeloale seisukoha andmiseks.
  5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond annab kirjaliku seisukoha veeloa taotluse kohta ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest.
  6. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid koos linnamajanduse osakonna nõusolekuga loa väljastajale.

Raieload

Raiumaks puid, mille läbimõõt on rohkem kui 15 cm ja mis ei ole viljapuud, tuleb kinnistu omanikul luba taotleda linnamajanduse osakonnast.

Avaldus elektroonilises keskkonnas

Avalduse vorm

Pärast avalduse esitamist vaatab puu üle linnamajanduse osakonna arborist, kes otsustab, kas puu raie on põhjendatud. Kui raie on põhjendatud, väljastatakse raieluba.

Volikogu määrus „Puu raiumiseks loa andmise kord“.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise toetus

Keskkonnaministeeriumi pressiteade
17.05.2018

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata taotlema alates 5. juunist. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.

Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on olemas, siis antakse toetust vaid liitumiseks. Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda.

Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIKi kodulehel.

Täpsem info tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta SA KIKi kodulehel
 

Последнее изменение 23.04.2020

Keskkonnaprojektid

Health and Greenspace

Projektis "Health and Greenspace" on Tartu linna peamisteks tegevusteks ekspertgrupi moodustamine ja koos ekspertidega tegevuskava loomine linna rohelise taristu arendamiseks pikemas perspektiivis. Tegevuskava on sisendiks linna üldplaneeringule. Projekt viiakse ellu jätkusuutlikele linnadele suunatud programmi Urbact III kaasabil ja Euroopa Liidu Regionaalse Arengufondi rahalisel toel.

Loe lähemalt

Common Peipsi 2

Eesti-Vene koostööprojekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond 2“ eesmärk on aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja Peipsi järve piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule.

Tartus ehitatakse rajatakse ajalooliste laevade ehitamiseks lodjakoda, mis tegutseb muuseumi, näitusepaiga ja vanade puidust laevade ehituse haridus-kultuurikeskusena, milles asuvad laevade ehitushall, sepikoda, puusepatöökoda, ekspositsiooni-seminariruum ja kohvik.

Loe lähemalt
 

Lõppenud projektid

Säästev ja jätkusuutlik harrastuskalapüük Emajõel

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi arendamine Emajõel.

 

Projekti eesmärk:

Parandada kodanike teadlikkust säästvast ja jätkusuutlikust kalapüügist ning rajada taristu, mis loob kalastamiseks paremad tingimused.

Projekti tegevused:

Projekti tegevused jagunevad kaheks: üritused (koolitusseminarid, töötoad, kalapüügivõistlused, infomaterjalide koostamine ja taristu rajamine.

 

Toimunud üritused

 

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi teadlikkuse tõstmiseks korraldas Tartu linnavalitsus koostöös Lõuna-Eesti Kalastajate Klubiga seminare, kalapüügivõistlusi, õnge meisterdamise töötubasid jne.

Taristu

  • Emajõe tänavale ja Sõbra tänava otsa rajati kaks ujuvkaid, millelt saab kala püüda ja kuhu saab paadi või väikelaevaga randuda. Ühe ujuvkai juures on kaheksa paadi kinnituskohta.
  • Emajõe vasakule kaldale Sõpruse sillast allavoolu paigaldati kahele esimesele kraavile purded pikkusega 10 m ja 12 m, mille tulemusel muutus 2 km pikkune kallasraja lõik läbitavaks.
  • Samale kallasraja lõigule paigaldati ilusate vaadetega kohtadesse 14 istepinki, kus kallasrajal liikujad ja kalastajad saavad jalgu puhata.
  • Kogu linnas paigaldati strateegilistesse kohtadesse infostendid, mis tutvustavad Emajõe kalu, harrastuskalapüügi reegleid ja püügivõimalusi.
  • Infostendid paigaldati Emajõe vasakule kaldale: Lodjakoja, Turu silla, Sõpruse silla ja Ihaste slipi juurde. Emajõe paremale kaldale: Vabaujulasse, Emajõe tänava otsa, Karlova paadisadama juurde, Sõbra tänava otsa kalastajate ujuvkai juurde.

Projekti rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus 43 241,20 euroga ja Tartu linn 17 658,04 euroga.

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine

Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla asutatud MTÜ Tartumaa Jäätmearendus viis Ühtekuuluvusfondi toetusel läbi projekti, millega Aardlapalu prügilasse rajatati tänapäevane jäätmekäitluskeskus.

 

Rajatav keskus on vahejaamaks Tartust ja lähialadelt pärit jäätmete veol jäätmekäitluskohtadesse:

  • ladestatavad jäätmed prügilasse,
  • ümbertöödeldavad jäätmed töötlejate juurde.

Projekti käigus rajati Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse automaatne ümberlaadimisjaam, mis on suuteline pressima saabuvad jäätmete koormad jooksvalt vastavatesse transpordikonteineritesse. Transpordikonteinerite vahetussüsteem võimaldab jaamas järjest ümber laadida erievast liigist jäätmeid, nii ei pea näiteks plastijäätmeid vedav veok oootama või oma koormat kusagile hunnikusse laadima kui parajasti on jaamas pooleldi täidetud segaolmejäätmete konteiner.

 

Samas võib ette tulla olukordi, kus kohaletoodud jäätmete liik on sedavõrd haruldane või toodud kogus sedavõrd väike, et veokonteineri „kinni“ panemine ei ole otstarbekas. Selle probleemi lahendamiseks rajatakse eraldi jäätmete vahelao- ja sorteerimishall, kuhu saab koguda jäätmeid veoks sobiva koguse saavutamiseni. Samasse kogutakse ka kohaletoodud jäätmed, mida ei ole võimalik või mida ei saa seadmete tervise huvides veokonteineritesse pressida.

 

Loe projektist lähemalt:  

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine

GreenMan

Tartu, Rēzekne, Pihkva: linnakeskkonna säästlik majandamine ja planeerimine Eesti, Läti ja Venemaa piirilinnades.

Programmi lühiinfo:

Eesti-Läti-Vene programmi üldine eesmärk on soodustada ühiste tegevuste abil regiooni arengut ja tõsta piirkonna konkurentsivõimet, kasutades selleks potentsiaalselt soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piirialadel. Programmi täpsem eesmärk on muuta piirialad elanikele ja ettevõtetele atraktiivseks elustandardi ja investeerimiskliima parandamisega.

 

Projekti GreenMan üldeesmärk:

suurendada rohealade hulka ja tõsta nende atraktiivsust Eesti-Läti-Vene piirialade linnades. Viimast nii linna kodanike kui ka selle külaliste jaoks, rakendades säästliku majandamise strateegiaid, praktikaid ja uuendusi, mis on vastavuses riigi seadustega ning mida omavalitsused saavad mugavalt kasutusele võtta.

 

Projekti täpsemad ülesanded on:

  • suurendada linna rohealade haldamise efektiivsust Tartus, Rēzeknes ja Pihkvas;

  • suurendada rohealade pindala nimetatud linnades, luues juurde rohealasid ja valmistades ette tehnilist dokumentatsiooni tuleviku tarbeks;
  • parandada rohealade haldamisega seotud spetsialistide koostöövõrgustike toimimist ja kogemuste vahetamist.

Tartu ülesanded projektis on:

  • korraldada seminare ja töötubasid, levitada asjakohast informatsiooni meedias;

  • rajada taristuobjekte (Anne kanali terviserada, rosaarium, looduse õpperada) või selleks ettevalmistavaid dokumente (Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt).

Projekti kogueelarve on 1 948 194,78 eurot, millest Tartu linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omarahastuse määr on 10%.

Projekti juhtpartner oli MTÜ Lake Peipsi Project, Pihkva (RUS),  peale Tartu linnavalitsuse olid partnerid Pihkva linnavalitsus (linnateenuste osakond) (RUS), Pihkva Riiklik Ülikool (RUS), Peipsi Koostöökeskus (EST), Eesti Maaülikool (EST), Euroregion „Country of Lakes“ Läti kontor (LAT), Rēzekne linnavolikogu (LAT), Rēzekne kohalik omavalitsus (LAT), Daugavpilsi Ülikool (LAT).

Projekti kodulehekülg
Programmi Est-Lat-Rus kodulehekülg
The EuropeAid Cooperation Office’i kodulehekülg

Projekti tegevused

Anne kanali terviserada (Friendship Alley)

Eesmärk oli luua multifunktsionaalne puhkeala Anne kanali äärde. Projekti käigus ehitati ratta- ja jalgteed Anne kanali juurde, rajati valgustussüsteem, pinkidega puhkealad ning puudeallee. Talvel kasutatakse jooksuradu suusatamiseks.

 

Rosaarium

Rosaarium rajati Artes Terrae OÜ projekti järgi Atlantise klubi kõrvale. Roosipeenarde juurde rajati  puitlaudisega istumiskohad. Roosisortidena on eelistatud Eesti, Läti ja Vene taustaga taimi (pargiroosid).

 

Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt

Projekt Mathieseni pargi rekonstrueerimiseks, et saaks tulevikus parki korrastada ja linnakodanikele atraktiivsemaks teha.

 

Loodusrada

Anne kanali terviseraja juurde loodi loodusrada. Püstitati infotahvlid, mis sisaldavad infot Emajõe kalaliikide, vee- ja kaldataimestiku kohta.

Tartu piirkonda jäätmejaama rajamine 2009–2012

Projekti raames rajatakse Tartu linna Turu 49 krundile jäätmejaam (keskkonnajaam).

 

Projekti eesmärgiks on Tartu linna jäätmekäitluse, sh jäätmete liigitikogumise ja ohtlike jäätmete kogumise edendamine. Projekt aitab kaasa ka elanike keskkonnateadlikkuse edendamisele.

 

Projekti raames rajatakse Turu 49 krundile jäätmejaama hoone, kus on eraldi ruumid ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas nähake ette ruumid suuremõõtmeliste esemete (mööbli) remontimiseks, et suunata võimalikult suur osa kogutud suurjäätmetest korduskasutusse. Krundile rajatakse ka asfalteeritud plats, kuhu paigaldatakse konteinerid eriliigiliste jäätmete kogumiseks. Rajatakse välisvõrgud, jäätmejaama territoorium ümbritsetakse aiaga.

 

Projekti tulemusel valmib jäätmejaam, kus Tartu linna ja lähivaldade elanikud saavad üle anda ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid jäätmeid.

Loe projektist lähemalt:  

Tartu piirkonna jäätmejaama rajamine 2009-2012

iWater

Projekti eesmärk on lahendada tiheasustusalade liigveeprobleeme.

Projekti raames on kavas

  • Kliimamuutuse foonil üleujutusriski vältimiseks ehitiste “+-0“ (praegu 34.00m) määramine Tartu linnale  pikas perspektiivis. Eesmärk on vältida vaidlusi kõnealuse kõrgusarvu õigsuse ja sobivuse üle ning ebavajalikke kulutusi ehitiste rajamisel.
  • Jaamamõisa (ja mitte ainult Jaamamõisa) mureküsimuse- Tartu Vallast saabuvate sademetevee käitlemise kavandamine.
  • Planeeringutes ja projektides krundi rohealaindeksi juurutamine.
  • Anne väike kanali ümbruse arengute kavandamine. Käesoleva projektiga soovime anda nii lahenduse vee puhastamisele kui ka kanali ümbruse territooriumi kasutamisele.

Projektis osalevad: Riia, Jelgava, Söderhamn, Gävle, Helsinki, Turu, UBC, Aalto Ülikool. Projekti juhtpartner Riia linn.

Ametlik projekti alguskuupäev on 1. detsember 2015. a. Projekti kestvus on 30 kuud.

Rohkem infot: www.integratedstormwater.eu

Последнее изменение 04.05.2020

Последнее изменение 08.05.2018

Müra

Müraga seonduvate kaebustega saab pöörduda Terviseameti poole

Välisõhu strateegiline mürakaart on kaart, mille abil antakse üldhinnang Tartu linna tiheasustusala mürataseme kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna mürataseme kohta. Välisõhu strateegiline mürakaart on müra vähendamise tegevuskava aluseks.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on arengudokument, mis kirjeldab meetmeid, mida erinevatel osapooltel on võimalik rakendada keskkonnamüra tekke ja leviku vähendamiseks Tartu linnas. Tegevuskava eesmärk on leida optimaalseid meetmeid, vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid ja selle häirivat mõju piirkondades, kus müra mõju elanikele on suur ning kus on korraga võimalik leevendada suurema hulga elanike müraprobleemi. Samuti on tegevuskava eesmärgiks rakendada vaiksete alade kaitset. Juhime tähelepanu, et tegevuskavas ei määrata konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks vaid sellega seatakse tegevused ja eesmärgid laiemalt. Tegevuskava vaadatakse üle vähemalt iga viie aasta tagant pärast valmimise kuupäeva. Kui olemasolev müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse tegevuskavasse muudatused.

Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaart
Viimased mürakaardid on mugavalt kättesaadavad ka Maa-ameti kaardirakendusest.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023

Последнее изменение 09.04.2019