Linnakeskkond

2019. aastal vastas Tartu linna haldusterritooriumi ühisveevärkide joogivesi uuritud mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate ning indikaatornäitajate osas sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud nõuetele (allikas: Terviseamet).

 Info joogivee ohutuse kohta Terviseameti kodulehel

Joogivee kvaliteedi andmed

AVALIKUD VEEVÕTUKOHAD

Tartus on viis avalikku veevõtukohta:
• Roosi-Pikk tänava nurgal (ristmiku läheduses Roosi tn ääres),
• Raekoja platsil (Rüütli tn nurgal),
• Uueturu-Küüni nurgal (pargi kaubamaja poolses nurgas),
• Paju 3 (Turu sillalt Annelinna poole vasakut kätt)
• Tartu laululava (laululava taga oleva tee ääres, tähistatud sildiga „Joogivesi").

Vabas õhus asuvate veekraanide kasutamine on võimalik kevadsuvisel hooajal, sobivate ilmade korral aprilli lõpust septembri lõpuni.

Avalikud veevõtukohad kaardil

Tartu linnas on kolm ametlikku supluskohta (Anne kanal, Tartu Linnaujula ja Tartu Vabaujula) ning 11 siseujulat.
2019. aastal on ujulad täitnud Vabariigi Valitsuse 15.03.2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ nõudeid, basseini- ja suplusvett on kontrollitud nõutava sagedusega ja mahus (allikas: Terviseamet).

Info suplus- ja ujulavee ohutuse kohta Terviseameti kodulehel
Suplus- ja ujulavee kvaliteedi andmed
Suplusvee profiilid

Emajõe veetase

AS Tartu Veevärk

Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnakiri
Liitumise kord kinnistu omanikule
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2030
Tähtvere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2016-2027
 

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Veeseadus
 

Salvkaevud, puurkaevud ja heitvesi
Puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise taotluse vorm

Vee erikasutusloa taotluse kooskõlastamine

Anne kanal I seisundi uuring suplusvee kvaliteedi tagamiseks
Väike-Anne kanali Emajõe äärse ala kujundusprojekti koostamine ja kanalisse suubuva sademevee käitlemine
Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas

Supilinna tiigi puhastamise keskkonnamõju hindamine

Supilinna tiigi (aadress Herne tn 67, Tartu) puhastamise projekti  eesmärgiks on puhastada tiik setetest ja liigselt vohavast taimestikust. Projekti mahus viiakse läbi põhja muda paksuse sondeerimine, kaardistatakse tiigi üldine settepaksus ja levik, määratakse eemaldatavate setete ohtlike ainete sisaldus. Projekti koostamisel arvestatakse, et tiik peab säilima kahepaiksete elupaigana. Tartu Linnavalitsus algatas oma 11. mai 2021. a korraldusega nr 539 Supilinna tiigi puhastamise projekti keskkonnamõju hindamise.

Kavandatava tegevuse arendaja ja otsustaja on Tartu Linnavalitsus. Arendamise küsimustes on  kontaktisikuks linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak (e-post lmo@tartu.ee). Keskkonnamõju hindamise küsimustes on kontaktisikuks keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer (tel 5051 087, e-post ulle.mauer@tartu.ee).

Tartu linnavalitsus teatab Supilinna tiigi puhastamise projekti keskkonnamõju hindamise aruande avalikust väljapanekust

Keskkonnamõju hindamise aruandega on võimalik tutvuda ajavahemikus 18.04.2022 kuni 18.05.2022.

KMH aruanne on kättesaadav siit: Avalikule_väljapanekule

KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale aadressil lmo@tartu.ee või saates postiga aadressil Raekoja plats 3, Tartu kuni 18.05.2022.

KMH aruande avalik arutelu toimub 30.05.2022 algusega kell 16:00 Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas Raekoja plats 3, II korruse nõupidamiste ruumis.

Tartu linnavalitsus teatab Supilinna tiigi puhastamise projekti keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust

Keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikul 20.09.2021 kuni 04.10.2021.

Supilinna tiigi puhastamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu
Tartu linnavalitsuse korraldus 11.05.2021 nr 539
Keskkonnaamet: Supilinna tiigi puhastamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule seisukoht
Laekunud ettepanekud ja seisukohad ning nendega arvestamine

KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale aadressil lmo@tartu.ee või saates postiga aadressil Raekoja plats 3, Tartu kuni 30.09.2021. a

KMH programmi avalik arutelu toimub 11.10.2021 algusega kell 17:00 Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas Raekoja plats 3, II korruse nõupidamiste ruumis

Tapa – Tartu raudtee lõigu 417,3 – 421,6 km olemasoleva Emajõe/Vorbuse/Jänese silla asendamise (uue ehitamise) ja väikese raadiusega kõverate ümberehitamise keskkonnamõju hindamine.

Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu teelõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade

Eelhinnang keskkonnamõju kohta, II etapp: AS Sangla Turvas Tartu Ravila tööstusparki kavandatav turbaküttel koostootmisjaam

Eelhinnang keskkonnamõju kohta: AS Sangla Turvas Tartu Ravila tööstusparki kavandatav turbaküttel koostootmisjaam

Ihaste tee kergliiklustee ehituse keskkonnamõjude hindamine

Vabaduse autosilla rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine

Tartu linna transpordi arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Keskkonnaload ja nende taotlused on leitavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS  aadressil https://kotkas.envir.ee

Keskkonnaamet esitas 7.04.2022.a Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks AS Eesti Vanglatööstus (registrikood 10727967) keskkonnaloa muutmise taotluse nr T-KL/1010572.
Keskkonnaloa taotlusega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-119709, taotlus nr T-KL/1010572 all.

Keskkonnaamet esitas 7.04.2022.a Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks OÜ Lasita Maja (registrikood 11496435) keskkonnaloa muutmise taotluse nr T-KL/1010591-2.
Keskkonnaloa taotlusega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-119153, taotlus nr T-KL/1010591-2 all.

Keskkonnaamet esitas 21.12.2021.a Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks Lipland OÜ (registrikood 10039138) keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1010469.
Keskkonnaloa taotlusega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-117977, dokument nr DM-117977-1 all.

Keskkonnaamet esitas 17.12.2021.a Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks Karimek OÜ (registrikood 10630481) keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1010025-8.
Keskkonnaloa taotlusega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-117652, dokument nr DM-117652-8 all.

Keskkonnaamet esitas 07.12.2021.a Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks Verston OÜ (registrikood 11947047) keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1010308. Keskkonnaloa taotlusega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee) menetluse nr M-117828, dokument nr DM-117828-1 all.

Keskkonnaamet esitas 18.11.2021 Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks Haage Joogid OÜ (registrikood 12281458) keskkonnaloa nr L.VV/326674 muutmise taotluse. Keskkonnaloa taotlusega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-117634 dokument all.

Keskkonnaamet esitas 24.11.2021.a Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks AS Kuusakoski (registrikood 10167439) keskkonnaloa nr L.JÄ/328774 muutmise taotluse nr T/KL-1010027. Keskkonnaloa taotlusega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-117708, dokument nr DM-117708-1 all.

Keskkonnaamet esitas 21.05.2021.a Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks Aktsiaselts Tootsi Turvas Ulila II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Geoloogilise uuringu eesmärk on uuringuruumi geoloogilise ehituse, mäenduslike tingimuste ning turba kvaliteedi hindamine täpsusega, mis võimaldab keskkonnaregistri maardlate nimistus aktiivse reservvaruna arvel oleva varu arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Positiivse uuringutulemuse korral kavandatakse uuringualal turba kaevandamist ning taotletakse kaevandamisluba. Teadaande number Ametlikes Teadaannetes 1761997

Keskkonnaamet  esitas 09.07.2021 Tartu Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks osaühing Marina Minerals OÜ geoloogilise uuringu loa taotluse. Uuringuluba taotletakse Tartu maakonnas Tartu linnas Tähtvere külas riigimaal asuvale katastriüksusele Laeva metskond 9 (katastritunnus 83101:003:0472). Uuritavaks maavaraks on täiteliiv. Teadaande number Ametlikes Teadaannetes 1785867

Keskkonnaamet on võtnud menetlusse aktsiaseltsi Epler & Lorenz (registrikood 10136864) esitatud keskkonnakompleksloa nr KKL/317497 muutmise taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.12.2020 taotluse nr http://T-KKL/1003260-5 all.

Kompleksloaga on reguleeritud Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumis-ja käitluskeskuse käitise tegevus aadressil Ravila 75a ja Ravila 77, Tartu linn.

Käitaja taotleb kompleksloa muutmist peamiselt ohtlike jäätmete füüsikalis-keemilise töötluse ehk põletamise tootmisvõimsuse tõstmiseks, ohtlike jäätmete bioloogilise töötluse (pinnase puhastamise) käitluskoguste vähendamiseks, ohtlike jäätmete ümberpakkimiseks, tavajäätmetest jäätmekütuste ettevalmistamiseks, lahustite taasväärtustamiseks ning pakendijäätmete käitlemiseks.

Keskkonnaamet on võtnud menetlusse aktsiaselts ANNE SOOJUS keskkonnakompleksloa muutmise taotluse.
Aktsiaselts ANNE SOOJUS  taotleb keskkonnakompleksloa (edaspidi ka kompleksloa) KKL/322463 muutmist seoses „KOMISJONI RAKENDUSOTSUSE (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks“ kehtestatud uute nõuetega. Käitise tootmisvõimsust ega toimimisviisi ei ole muudetud. Käitise summaarne nimisoojusvõimsus on I etapil 79 MW ning II etapil 118 MW.  Tegevuse asukoht on Ropka tipu katlamaja, aadressil Lõõtsa tn 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond.

Tartu Linnavalitsus teatab, et Keskkonnaamet on võtnud menetlusse AS TREV-2 Grupp õhusaasteloa taotluse. Õhusaasteluba taotletakse Tartu linna Kardla külla Kardla baasi kinnistule  paigaldatava paikse asfaltbetoonisegisti heiteallikatele. 14.03.2019

Heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt
Õhusaasteloa andmise menetluse algatamisest teavitamine

Korteriühistute jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahutite paigaldamise toetuse taotluste vastuvõtt 2022. aastaks on lõppenud

Tartu linnavalitsus on lõpetanud 2022. a korteriühistute taotluste vastuvõtu jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahutite paigaldamise toetuse saamiseks. Huvi toetuse vastu oli suur ning linna eelarves toetusteks ette nähtud limiit on täis.

Kui linna 2023. aasta eelarves on toetuse maksmiseks raha ette nähtud, kuulutab linnamajanduse osakond taotlusvooru välja hiljemalt järgmise aasta 1. veebruaril. Osakond avaldab teabe toetuse taotlemise kohta Tartu linna kodulehel.

----------------------------------------------------------------

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja või süvakogumismahutite paigaldamiseks mõeldud toetust saab taotleda Tartu linnas asuv vähemalt kümne korteriga korteriühistu, samuti kaks või enam korteriühistut, kus on kokku vähemalt kümme korterit. Taotlusi võetakse vastu, kuni eelarves selleks ettenähtud raha jätkub (tööde lõpetamise tähtaeg ei tohi olla hiljem kui 15. november). Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond (LMO) teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel. Linna 2022. a eelarvest on rattaparklate toetusteks ette nähtud 20 000 ning jäätmemaja või süvakogumismahutite tarbeks 32 000 eurot.

Rattaparkla toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada elektrooniliselt LMOle:

Mihkel.Vijar@tartu.ee (tel. 736 1281).

Jäätmemajade ja süvamahutite toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada elektrooniliselt LMOle:

Juhan.Voolaid@tartu.ee (tel. 736 1273),

Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord (01.07.2015. a jõustunud)

Jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise juhend

Korteriühistutele jalgrattaparkla rajamise toetuse andmise juhend
Avalduse_vorm_jäätmemajad
Avalduse_vorm_süvamahutid
Avalduse_vorm_rattaparklad

Alates 2003. aastast saavad korteriühistud taotleda toetust elamute ümbruse korrastamiseks. Toetust saab taotleda järgmiseks eelarveaastaks. Selleks peab korteriühistu hiljemalt 1. septembriks esitama linnamajanduse osakonnale taotlus kirjeldusega, mida soovitakse teha, asfalteeritava ala alusplaani, garantiikirja omapoolse finantseerimise kohta, asfalteeritava ala kohta käiva ehitusprojekti (juhul kui soovitakse korrastada olemasolevat asfalti, pole ehitusprojekti vaja), ehitusmaksumuse kalkulatsiooni kolmelt ettevõttelt.  Soovitavalt võiksid ühistud oma taotlused esitada juunis või juulis, et eelarve koostamisel sellega arvestada.

Volikogu määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/427112013030

Lisainfo: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teehoolduse spetsialist Marko Metsma (736 1288, marko.metsma@tartu.ee) või linnamajanduse osakonna riigihangete spetsialist Riina Lill (736 1265, riina.lill@tartu.ee).

Korraldatud jäätmeveo peatamiseks teatud ajaks (majas ei elata ajutiselt, seal on remont vms) tuleb esitada Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus.

 Soovitav_avalduse_vorm

Suvilate ja aianduskruntide puhul palume kindlasti avalduses märkida, kas suvel krunti kasutatakse. Kui kasutatakse, siis peaks sealt suvekuudel vedu toimuma ja veo peatamine on võimalik alates sügisest kuni kevadeni.

Jäätmevedu saab peatada maksimaalselt kolmeks aastaks.

Avaldus tuleb saata linnamajanduse osakonnale aadressil:

Raekoja plats 3, Tartu 51003 või

e-mailile: lmo@tartu.ee

Seoses eriolukorraga riigis ja sellest tulenevate kärbetega linnaeelarves 2020. aastal keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamist ei toimu.

4. mail 2006. a kehtestas Tartu linnavolikogu määrusega nr 24 keskkonnateemaliste väikeprojektide rahastamise korra. Väikeprojektide rahastamist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Rahastamisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste esitatud taotlusi.

Rahastamise eesmärk on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätme-, vee-, õhu-, pinnase- või keskkonnateadlikkust. Väikeprojekte, mis on linnaeelarvelised või mida on linnaeelarvest rahastatud, ei toetata. Väikeprojekte rahastatakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2000 € ulatuses. Väikeprojekte rahastatakse jooksva kalendriaasta piires.

Õhusaasteluba saab taotleda atmosfääriõhu kaitse seaduse
(RT I, 05.07.2016, 1) järgi.

Välisõhu saasteloa taotlemine:

1. Õhusaasteloa taotleja koostab ja esitab taotluse õhusaasteloa andjale (Keskkonnaamet).
2. Keskkonnaamet esitab õhusaasteloa taotluse koopia koos taotlusmaterjalidega Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid õhusaasteloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
5. Linnamajanduse osakond esitab Keskkonnaametile kirjaliku arvamuse kahe nädala jooksul alates taotluse koopia kättesaamisest.

Jäätmeluba saab taotleda jäätmeseaduse järgi.

Jäätmeloa taotlemine:

1. Jäätmeloa taotleja esitab Keskkonnaametile.
2. Keskkonnaamet esitab taotluse Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale arvamuse saamiseks.
3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub vajadusel ettevõtte tegevusega kohapeal.
4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid jäätmeloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks.
5. Linnamajanduse osakond esitab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist Keskkonnaametile oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.

Vee erikasutusluba saab taotleda veeseaduse järgi.

Vee erikasutusloa taotlemine:

1. Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet regioon.
2. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid (üks eksemplar) esmalt nõusoleku saamiseks Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale.
3. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus vaatab esitatud taotluse läbi ja tutvub ettevõtte tegevusega (vajadusel ka kohapeal).
4. Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus valmistab ette materjalid veeloale seisukoha andmiseks.
5. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakond annab kirjaliku seisukoha veeloa taotluse kohta ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest.
6. Vee erikasutusloa taotleja esitab taotlusmaterjalid koos linnamajanduse osakonna nõusolekuga loa väljastajale.

Raiumaks puid, mille läbimõõt on rohkem kui 15 cm ja mis ei ole viljapuud, tuleb kinnistu omanikul luba taotleda linnamajanduse osakonnast.

Avaldus elektroonilises keskkonnas

Avalduse vorm

Pärast avalduse esitamist vaatab puu üle linnamajanduse osakonna arborist, kes otsustab, kas puu raie on põhjendatud. Kui raie on põhjendatud, väljastatakse raieluba.

Volikogu määrus „Puu raiumiseks loa andmise kord“.

Projektis "Health and Greenspace" on Tartu linna peamisteks tegevusteks ekspertgrupi moodustamine ja koos ekspertidega tegevuskava loomine linna rohelise taristu arendamiseks pikemas perspektiivis. Tegevuskava on sisendiks linna üldplaneeringule. Projekt viiakse ellu jätkusuutlikele linnadele suunatud programmi Urbact III kaasabil ja Euroopa Liidu Regionaalse Arengufondi rahalisel toel.

Loe lähemalt

Eesti-Vene koostööprojekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond 2“ eesmärk on aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja Peipsi järve piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule.

Tartus ehitatakse rajatakse ajalooliste laevade ehitamiseks lodjakoda, mis tegutseb muuseumi, näitusepaiga ja vanade puidust laevade ehituse haridus-kultuurikeskusena, milles asuvad laevade ehitushall, sepikoda, puusepatöökoda, ekspositsiooni-seminariruum ja kohvik.

Loe lähemalt
 

Lõppenud projektid

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi arendamine Emajõel.

Projekti eesmärk:

Parandada kodanike teadlikkust säästvast ja jätkusuutlikust kalapüügist ning rajada taristu, mis loob kalastamiseks paremad tingimused.

Projekti tegevused:

Projekti tegevused jagunevad kaheks: üritused (koolitusseminarid, töötoad, kalapüügivõistlused, infomaterjalide koostamine ja taristu rajamine.

Toimunud üritused

Säästva ja jätkusuutliku harrastuskalapüügi teadlikkuse tõstmiseks korraldas Tartu linnavalitsus koostöös Lõuna-Eesti Kalastajate Klubiga seminare, kalapüügivõistlusi, õnge meisterdamise töötubasid jne.

• 2013. ja 2014. a korraldati Emajõe festivalil kalapüügivõistlusi, õnge meisterdamise ja kalade lahkamise töötubasid.
• 2013. a Emajõe festivali seminari aruanne
• 2013. a Emajõe festivali harrastuskalapüügipäeva aruanne
• 2014. a Emajõe festivali kalastusüritused
• 2013. a sügisel toimus kalapüügivõistlus „Isadepäeval kalale”
• 2014. a sügisel toimus projekti lõpuseminar
• Koostati säästvat ja jätkusuutlikku harrastuskalapüüki tutvustav flaier, mida jagati kalatarvete poodides ja nimetatud üritustel:
  • Flaier, I pool
  • Flaier, II pool

Taristu

• Emajõe tänavale ja Sõbra tänava otsa rajati kaks ujuvkaid, millelt saab kala püüda ja kuhu saab paadi või väikelaevaga randuda. Ühe ujuvkai juures on kaheksa paadi kinnituskohta.
• Emajõe vasakule kaldale Sõpruse sillast allavoolu paigaldati kahele esimesele kraavile purded pikkusega 10 m ja 12 m, mille tulemusel muutus 2 km pikkune kallasraja lõik läbitavaks.
• Samale kallasraja lõigule paigaldati ilusate vaadetega kohtadesse 14 istepinki, kus kallasrajal liikujad ja kalastajad saavad jalgu puhata.
• Kogu linnas paigaldati strateegilistesse kohtadesse infostendid, mis tutvustavad Emajõe kalu, harrastuskalapüügi reegleid ja püügivõimalusi.

• Infostendid paigaldati Emajõe vasakule kaldale: Lodjakoja, Turu silla, Sõpruse silla ja Ihaste slipi juurde. Emajõe paremale kaldale: Vabaujulasse, Emajõe tänava otsa, Karlova paadisadama juurde, Sõbra tänava otsa kalastajate ujuvkai juurde.

Projekti rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus 43 241,20 euroga ja Tartu linn 17 658,04 euroga.

Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla asutatud MTÜ Tartumaa Jäätmearendus viis Ühtekuuluvusfondi toetusel läbi projekti, millega Aardlapalu prügilasse rajatati tänapäevane jäätmekäitluskeskus.

Rajatav keskus on vahejaamaks Tartust ja lähialadelt pärit jäätmete veol jäätmekäitluskohtadesse:

• ladestatavad jäätmed prügilasse,
• ümbertöödeldavad jäätmed töötlejate juurde.

Projekti käigus rajati Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse automaatne ümberlaadimisjaam, mis on suuteline pressima saabuvad jäätmete koormad jooksvalt vastavatesse transpordikonteineritesse. Transpordikonteinerite vahetussüsteem võimaldab jaamas järjest ümber laadida erievast liigist jäätmeid, nii ei pea näiteks plastijäätmeid vedav veok oootama või oma koormat kusagile hunnikusse laadima kui parajasti on jaamas pooleldi täidetud segaolmejäätmete konteiner.

Samas võib ette tulla olukordi, kus kohaletoodud jäätmete liik on sedavõrd haruldane või toodud kogus sedavõrd väike, et veokonteineri „kinni“ panemine ei ole otstarbekas. Selle probleemi lahendamiseks rajatakse eraldi jäätmete vahelao- ja sorteerimishall, kuhu saab koguda jäätmeid veoks sobiva koguse saavutamiseni. Samasse kogutakse ka kohaletoodud jäätmed, mida ei ole võimalik või mida ei saa seadmete tervise huvides veokonteineritesse pressida.

Loe projektist lähemalt:  

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse arendamine

Tartu, Rēzekne, Pihkva: linnakeskkonna säästlik majandamine ja planeerimine Eesti, Läti ja Venemaa piirilinnades.

Programmi lühiinfo:

Eesti-Läti-Vene programmi üldine eesmärk on soodustada ühiste tegevuste abil regiooni arengut ja tõsta piirkonna konkurentsivõimet, kasutades selleks potentsiaalselt soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni piirialadel. Programmi täpsem eesmärk on muuta piirialad elanikele ja ettevõtetele atraktiivseks elustandardi ja investeerimiskliima parandamisega.

Projekti GreenMan üldeesmärk:

suurendada rohealade hulka ja tõsta nende atraktiivsust Eesti-Läti-Vene piirialade linnades. Viimast nii linna kodanike kui ka selle külaliste jaoks, rakendades säästliku majandamise strateegiaid, praktikaid ja uuendusi, mis on vastavuses riigi seadustega ning mida omavalitsused saavad mugavalt kasutusele võtta.

Projekti täpsemad ülesanded on:

• suurendada linna rohealade haldamise efektiivsust Tartus, Rēzeknes ja Pihkvas;

• suurendada rohealade pindala nimetatud linnades, luues juurde rohealasid ja valmistades ette tehnilist dokumentatsiooni tuleviku tarbeks;
• parandada rohealade haldamisega seotud spetsialistide koostöövõrgustike toimimist ja kogemuste vahetamist.

Tartu ülesanded projektis on:

• korraldada seminare ja töötubasid, levitada asjakohast informatsiooni meedias;

• rajada taristuobjekte (Anne kanali terviserada, rosaarium, looduse õpperada) või selleks ettevalmistavaid dokumente (Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt).

Projekti kogueelarve on 1 948 194,78 eurot, millest Tartu linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omarahastuse määr on 10%.

Projekti juhtpartner oli MTÜ Lake Peipsi Project, Pihkva (RUS),  peale Tartu linnavalitsuse olid partnerid Pihkva linnavalitsus (linnateenuste osakond) (RUS), Pihkva Riiklik Ülikool (RUS), Peipsi Koostöökeskus (EST), Eesti Maaülikool (EST), Euroregion „Country of Lakes“ Läti kontor (LAT), Rēzekne linnavolikogu (LAT), Rēzekne kohalik omavalitsus (LAT), Daugavpilsi Ülikool (LAT).

Projekti kodulehekülg
Programmi Est-Lat-Rus kodulehekülg
The EuropeAid Cooperation Office’i kodulehekülg

Projekti tegevused

Anne kanali terviserada (Friendship Alley)

Eesmärk oli luua multifunktsionaalne puhkeala Anne kanali äärde. Projekti käigus ehitati ratta- ja jalgteed Anne kanali juurde, rajati valgustussüsteem, pinkidega puhkealad ning puudeallee. Talvel kasutatakse jooksuradu suusatamiseks.

Rosaarium

Rosaarium rajati Artes Terrae OÜ projekti järgi Atlantise klubi kõrvale. Roosipeenarde juurde rajati  puitlaudisega istumiskohad. Roosisortidena on eelistatud Eesti, Läti ja Vene taustaga taimi (pargiroosid).

Mathieseni pargi rekonstrueerimise projekt

Projekt Mathieseni pargi rekonstrueerimiseks, et saaks tulevikus parki korrastada ja linnakodanikele atraktiivsemaks teha.

Loodusrada

Anne kanali terviseraja juurde loodi loodusrada. Püstitati infotahvlid, mis sisaldavad infot Emajõe kalaliikide, vee- ja kaldataimestiku kohta.

Projekti raames rajatakse Tartu linna Turu 49 krundile jäätmejaam (keskkonnajaam).

Projekti eesmärgiks on Tartu linna jäätmekäitluse, sh jäätmete liigitikogumise ja ohtlike jäätmete kogumise edendamine. Projekt aitab kaasa ka elanike keskkonnateadlikkuse edendamisele.

Projekti raames rajatakse Turu 49 krundile jäätmejaama hoone, kus on eraldi ruumid ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas nähake ette ruumid suuremõõtmeliste esemete (mööbli) remontimiseks, et suunata võimalikult suur osa kogutud suurjäätmetest korduskasutusse. Krundile rajatakse ka asfalteeritud plats, kuhu paigaldatakse konteinerid eriliigiliste jäätmete kogumiseks. Rajatakse välisvõrgud, jäätmejaama territoorium ümbritsetakse aiaga.

Projekti tulemusel valmib jäätmejaam, kus Tartu linna ja lähivaldade elanikud saavad üle anda ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid jäätmeid.

Loe projektist lähemalt:  

Tartu piirkonna jäätmejaama rajamine 2009-2012

Projekti eesmärk on lahendada tiheasustusalade liigveeprobleeme.

Projekti raames on kavas

• Kliimamuutuse foonil üleujutusriski vältimiseks ehitiste “+-0“ (praegu 34.00m) määramine Tartu linnale  pikas perspektiivis. Eesmärk on vältida vaidlusi kõnealuse kõrgusarvu õigsuse ja sobivuse üle ning ebavajalikke kulutusi ehitiste rajamisel.
• Jaamamõisa (ja mitte ainult Jaamamõisa) mureküsimuse- Tartu Vallast saabuvate sademetevee käitlemise kavandamine.
• Planeeringutes ja projektides krundi rohealaindeksi juurutamine.
• Anne väike kanali ümbruse arengute kavandamine. Käesoleva projektiga soovime anda nii lahenduse vee puhastamisele kui ka kanali ümbruse territooriumi kasutamisele.

Projektis osalevad: Riia, Jelgava, Söderhamn, Gävle, Helsinki, Turu, UBC, Aalto Ülikool. Projekti juhtpartner Riia linn.

Ametlik projekti alguskuupäev on 1. detsember 2015. a. Projekti kestvus on 30 kuud.

Rohkem infot: www.integratedstormwater.eu

Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016–2030

Tartu linna jäätmekava 2020–2024

Tartu linna jäätmehoolduseeskiri Riigi Teatajast

Tartu heakorraeeskiri

Koerte ja kasside pidamise eeskiri

Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas

Tartu linna jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse kinnitamine

Keskkonnaagentuuri ülevaade "Tartu linna keskkonnaseisund"

Tartu statistilised näitajad

Müraga seonduvate kaebustega saab pöörduda Terviseameti poole

Välisõhu strateegiline mürakaart on kaart, mille abil antakse üldhinnang Tartu linna tiheasustusala mürataseme kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna mürataseme kohta. Välisõhu strateegiline mürakaart on müra vähendamise tegevuskava aluseks.

Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on arengudokument, mis kirjeldab meetmeid, mida erinevatel osapooltel on võimalik rakendada keskkonnamüra tekke ja leviku vähendamiseks Tartu linnas. Tegevuskava eesmärk on leida optimaalseid meetmeid, vältida, ennetada ja vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid ja selle häirivat mõju piirkondades, kus müra mõju elanikele on suur ning kus on korraga võimalik leevendada suurema hulga elanike müraprobleemi. Samuti on tegevuskava eesmärgiks rakendada vaiksete alade kaitset. Juhime tähelepanu, et tegevuskavas ei määrata konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks vaid sellega seatakse tegevused ja eesmärgid laiemalt. Tegevuskava vaadatakse üle vähemalt iga viie aasta tagant pärast valmimise kuupäeva. Kui olemasolev müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse tegevuskavasse muudatused.

Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaart
Viimased mürakaardid on mugavalt kättesaadavad ka Maa-ameti kaardirakendusest.

Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023

Tartust saab koos kohalike organisatsioonidega keskkonnahoidliku tegutsemise teerajaja Eestis

Tartus on alates 2021. aasta kevadest sündmusekorralduses soovituslik lähtuda keskkonnahoidlike sündmuste juhendist. Selles juhendis on ära toodud minimaalsed nõuded ja soovitused keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks. 2021. aasta lõpus tunnustas linn selles osas teistele eeskuju näidanud sündmusi ning juhendi said linna erinevad osakonnad omal nahal põhjalikult läbi katsetada 2021. aasta Autovabaduse Puiestee raames.

Koos saame astuda sammu edasi. Alates 2022. aasta juulist peavad kõik Tartu linna avalikus ruumis sündmuste korraldajad avaliku ürituse teates andma ülevaate ka ürituse keskkonnahoidlikkusest. Kohustuslik on täita vähemalt juhendis välja toodud minimaalse taseme nõuded. 2023. aastaks Tartu linnalt toetust taotledes tuleb taotluses anda ülevaade ka keskkonnahoidlikest põhimõtetest, mida taotleja jälgib nii sündmuste kui muude igapäevaset tegevuste korraldamisel. 

Suure hulga inimeste osalusel toimuvad kultuurisündmused saavad olla teenäitajateks ka keskkonnahoidlikes muutustes. Keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhend on praktiline abivahend, millest on keskkonnahoidlike valikute tegemisel kasu erinevatel valdkonda eestvedajatel –  nii kultuuri- ja spordiürituste kui ka konverentside ja turismi korraldajatel.

Juhendis on minimaalsed nõuded ja soovitused keskkonnasõbralike sündmuste korraldamiseks. Sellega käivad kaasas praktilised soovitused ja kontrollnimekirjad, mis aitavad korraldajal juhendis toodud nõuetes orienteeruda.

Juhend toetub SA Tartu 2024 keskkonnastrateegiale ning on üks oluline samm selle elluviimisest. Juhend ja toetavad materjalid on valminud SA Tartu 2024, Tartu linnavalitsuse ja kestliku ürituskorralduse konsultatsiooniettevõte Acento koostööna.

Keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhendit järgivad kõik Tartu 2024 ametlikku programmi kuuluvad sündmused. Esimest korda lähtub neist keskkonnasäästlikest juhistest Tartu Linnavalitsus 2021. aasta suvel Autovabaduse puiesteed korraldades.

Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend

Soovitused juhendi juurde

Guidelines for Organising Environmentally Friendly Events
Tartu 2024 keskkonnastrateegia ja muud täiendavad materjalid

Materjalid ja ostud

• Kaaluda asjade ostmise asemel nende laenutamist, kui see on otstarbekas. 
• Võtta asjade hankimisel arvesse kasutusea jooksul tekkivaid pikaajalisi kulusid.  
• Arvestada hangete puhul jätkusuutlikkuse kriteeriumitega (sotsiaalsed ja eetilised aspektid, õiglane kaubandus).  
• Võimalusel vältida printimist. Kui on vaja printida, siis kahepoolselt ning kasutades keskkonnahoidlikult toodetud paberit.  
• Kasutada mitteametlike märkmete tegemiseks ühepoolselt kasutatud paberit. 
• Meeneid ja kinke jagada nii vähe kui võimalik. Kui see on ikkagi vajalik, eelistada keskkonnahoidlikke teenuseid ning annetusi-toetusi. Füüsiliste kinkide puhul eelistada näiteks kohalikku toitu ja maitseelamusi ning praktilisi, keskkonnahoidlikest materjalidest toodetud esemeid.

Toitlustus ja veekasutus

• Juua ise ja pakkuda külalistele pudelivee asemel kraanivett.  
• Võimalusel tuleb ühekordsetele eelistada alati korduskasutatavaid nõusid, söögiriistu ja serveerimislahendusi.
• Toitude ja toitlustajate valikul veenduda, et pakutakse ka 100% taimseid (vegan) roogi. Catering’i puhul tellida vähemalt üks täistaimne roog.
• Võimalusel eelistada kohalikku ning mahedat toorainet ja toitu.
• Eelistada õiglase kaubanduse põhimõtete järgi toodetud kohvi, teed, suhkrut ja muid toiduaineid ning jooke. 
• Vältida väikepakendisse pakitud suhkrut, soola, pipart, kohvikoort jne.

Jäätmekäitlus

• Koguda jäätmeid liigiti (sh ohtlikud jäätmed).  Liigiti kogumist toetab jäätmekonteinerite/-raamide selge ja arusaadav märgistus eesti keeles ning vajadusel võõrkeeltes. Siltidel tuleb kasutada läbivalt kindlaid tähistusvärve ning soovitatavalt ka ikonograafiat.
• Vähendada jäätmeteket. 

Transport

• Soodustada sõidujagamist ja keskkonnahoidlike transpordiviiside kasutamist (turvalised jalgrattaparklad, pesemisruumid).  
• Külalistele jagada infot, kuidas on asutusse või organisatsiooni võimalik tulla ühistranspordiga, kus asub rattaparkla jne.

Energia ja ressursitõhusus

• Kasutada maksimaalselt ära päevavalgust, kustutada tuled, kui neid vaja pole, kasutada valgustuse sisse ja välja lülitamiseks liikumisandureid.  
• Eelistada taastuvenergiat ja kasutada energiatõhusaid seadmeid. 

Keskkonnahoidlik töökeskkond

• Võimalusel eelistada tööreisidele videokohtumisi.  
• Võimaldada kaugtööd ja paindlikku tööaega.  
• Kasutada keskkonnahoidlikest materjalidest valmistatud kontorimööblit.  
• Kasutada ergonoomilisi, ohutuid ja hästi hooldatud kontoriseadmeid (sh mööbel).  
• Seada sisse mugavate toolidega ja lõõgastumist soodustav puhkenurk, sest mugav töökeskkond aitab kaasa tööviljakuse suurenemisele ja rohelise kontori põhimõtete järgmisele. 

Kommunikatsioon

• Keskkonnahoiuga seotud reeglid ja juhised on  töötajatele teada ja asuvad  nähtavatel kohtadel. 
• Vajalik on järjepidev ja korduv kommunikatsioon kasutatavate keskkonnahoidlike põhimõtete kohta. 
• Soovituslik on määrata asutuses või organisatsioonis rohesaadik, kes tegeleb keskkonnahoiu teemadega (korraldab juhendmaterjalide väljapaneku, juhib tähelepanu keskkonnahoiule jne). 

 
Kasutatud: SEI Tallinna välja antud “Rohelise kontori käsiraamatut” ja SA Tartu 2024, Tartu linna ja kestliku ürituskorralduse konsultatsiooniettevõte Acento koostööna valminud “Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit”