„Sõitke nii, nagu homset ei oleks!“ – tundub olevat paljude autojuhtide moto Vorbuse-Kardla teel (nr 102). Paraku võibki see „homme“ kellegi jaoks olemata jääda.

See tee ei ole maantee selle sõna otseses tähenduses. See on vana, kitsas ja auklik asfaldiriba, kus 90 km/h on pigem ohtlik trikk kui mõistlik kiirus. Kuna kergliiklusteed puuduvad, on sellest saanud kohalike elanike, ratturite ja jalakäijate jaoks eluliselt vajalik liikumistee.

Reaalsus Vorbuse teel:

Ruumi puudus: Kui kaks autot kohtuvad, peab jalakäija hüppama viljapõllule, et mitte alla jääda. Olen seda ise korduvalt kogenud.

Olematu nähtavus: Kurvid ja lohud teevad liikluse ettearvamatuks.

Kiiruskultus: Eesti autojuht kiirust ei alanda – kui märk lubab 90, siis sõidetakse 90+10, olgu teeolud millised tahes.

Kas tõesti on piirkiiruse langetamine 70 km/h peale nii ületamatu pingutus? Või on inimelu odavam kui üks liiklusmärk? Me ei vaja statistikat hukkunute näol, me vajame turvalist koduteed kohe täna.

Tere

Täname pöördumise eest. Nimetatud teelõiku hooldab Transpordiamet. Edastame Teie tähelepanekud ja ettepanekud aadressile [email protected].

Lugupidamisega