Text size

Line spacing

Contrast

Placeholder Placeholder
Background image
For visually impaired

Seasonal information

Seasonal maintenance information

Transport of tree leaves

Tree leaves are taken away free of charge from those immovable properties that feature city trees growing on the cleaning area of individual residential buildings.

Leaves that have been gathered into bin bags will be taken away from particular streets according to schedule. The environmental authority would like to remind owners of immovable properties that it is not allowed to put municipal waste, apples, twigs and other garden waste into bin bags designed for leaves.

Leaves that you have raked up from your property can be taken to waste disposal stations located at Selli 19 (prev. Turu 49) and Jaama 72c, telephone 738 6700 . Biodegradable garden waste can be handed over for a fee. One producer can deposit up to one car trailer full of biodegradable garden waste. In case of larger quantities, take your garden waste to the compost field at the Aardlapalu reloading station (telephone 742 4225).

Photo: Meelis Lokk
Photo: Meelis Lokk

Floods

The Rescue Board advises all homeowners who live in the flood risk area to seal all air openings, doors and windows in their basement in such a way that prevents water from getting inside. It is also a good idea to place any belongings in the basement on a higher level. Call the emergency number 112 when dealing with a life-threatening situation or if you need emergency assistance to save your belongings.

It is possible to turn to companies specialised in water supply and drainage to pump out surface and rainwater. The emergency telephone number of AS Tartu Veevärk is 736 2600.

Photo: Sirje Tagel
Photo: Sirje Tagel

Snow removal

Salted GRANITE CHIPS containers

There are 100 containers with salted granite chips around Tartu (300 l each) containing a 9% mixture of salt and granite chips.

Please note: once the melting process is complete, the mixture of salted granite chips  and snow should immediately be cleaned up from footpaths and deposited into whales.

Report empty containers to Tartu Homeowners Association (Tartu Majaomanike Ühing):
telephone 553 6111, e-mail veerasirg@hot.ee.

Ensuring the safety of roofs

It is necessary to remove snow from the roofs of buildings in due time to ensure safety.

The following requirements must be met when removing snow:

  • Think about whether it is absolutely necessary to climb on the roof to remove snow or if it could be done differently, for example, with the help of a ladder.
  • Before going on the roof, identify places that impose a risk of falling through the roof (such as skylights and fragile roofing materials that cannot support the weight of a person).
  • If you do not have proper safety equipment or other tools necessary for ensuring occupational safety, it is recommended to use the services of a professional snow removal company.
  • Consider weather conditions when going on the roof. Ice, heavy snowfall and wind can considerably increase the risk of falling.
  • If there are no rooftop walkways or ladders on the roof, it is advisable to install such solutions for safe movement. If possible, install temporary fences at the edges of the roof.
  • Do not let snow or ice fall; refrain from depositing it onto lower buildings. Install snowstoppers on roofs to prevent snow and ice from slipping down.
  • If snow is thrown into the movement area of people and vehicles, then said area must be surrounded with safety tape during work.
  • Make sure that tools do not fall off or get thrown off the roof during work.
  • Avoid melting snow and ice with chemical substances or technologies that could damage the roof or gutters.
  • Use appropriate tools to remove snow and ice so as not to damage the roof (or its cover) that may be more breakable due to frost.

If the owner of the building ignores their liabilities, they can be penalised with a fine of up to 300 fine units for natural persons and up to €32,000 for legal persons.

Snow and icicle removers from roofs and piping companies (in estonian)

Photo: Juhan Voolaid
Photo: Juhan Voolaid

Linna teede ja tänavate talihooldus

Teede talihooldusel lähtub linnavalitsus majandus- ja taristuministri määrusest nr 92  “Tee seisundinõuded”, mis kehtib kogu Eesti Vabariigis.

Kuidas hooldatakse sõiduteid?
Peatänavate ja bussiliiklusega tänavate sõiduteede lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks kasutatakse kloriide, mis ei lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle teelt täielikult eemaldada. Neil tänavail on kohati ka sõiduteele märgitud jalgrattarajad, mille talihooldusel tuleb kohaldada sõidutee kohta esitatud nõudeid, mistõttu kasutatakse nende hooldusel kloriide. Libedustõrje tuleb sellistel tänavatel teha kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul.

Kõrvaltänavate sõiduteedel teostatakse sahkamist ja vajadusel libedustõrjet puistematerjalidega (killustik, kruus, liiv, sõelmed) ning seal võib teekate olla lumine või jäine. Nendel tänavatel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.

Kuidas hooldatakse kergliiklusteid?
Kergliiklusteede hooldustsükli aeg lume ja libeduse tõrjeks on 8 tundi. Talvise rattaliiklus edendamiseks teeb linn hoolduskvaliteedi ühtlustamise eesmärgil kõigil tähistatud ning nõuetekohaste gabariitidega jalgrattateedel lume- ja libedusetõrjet. Selleks kasutatakse lumetõrjel sahkamist ja libeduse tõrjel ainult graniitkillustikku või liiva, sõelmeid, kruusa või kruuskillustikku, milledesse võib puisturites külmumise vältimiseks olla segatud kuni 5% kloriide. 

Kuna lumesaju ja seega ka hooldustsükli ajal toimub kergliiklusteedel liiklus, sõtkutakse osa lund paratamatult kinni ja see jääb ka sahkamise järgselt teekattele. Sellisel juhul peab pressitud lumega või jäätunud teepind olema piisavalt haardeline. Selle tagamiseks tehakse vajadusel puistematerjalidega libedustõrjet. Ohutuks liiklemiseks ei tohi lume- või jääkihis olla ohtlikke ja liiklust häirivaid ebatasasusi. Pressitud lumi või jäätunud kiht eemaldatakse teedelt sulaperioodil.

Kuidas hooldatakse kõnniteid?
Looduskeskkonna säästmise eesmärgil ei kasutata linnavalitsuse hooldatavate kõnniteede talihooldusel kloriide ehk soola. Samuti püütakse võimalikult minimaalselt kasutada liiva, sest see toob endaga kaasa kevadise tolmuprobleemi. Linnavalitsuse esimene valik teede talihooldusel on graniitsõelmed, mida soovitatakse ka kõigile teistele kõnniteede hooldajatele.

Mida koduomanikud ise kõnniteede puhtana hoidmiseks tegema peavad?
Vastavalt ehitusseadustikule on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitise ja selle esise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida ka katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m. Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. 

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Miks teed ja tänavad aeg-ajalt ikka lumised on?
Töö kestel on liiklustingimused paratamatult talvised, mistõttu tuleks sellega arvestada ja lumesaju ajal võimalusel väljas liikumist piirata või olla ettevaatlikum. Lumesaju korral tuleb suurematel tänavatel teha libedustõrje kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul. Kõrvaltänavatel ja kergliiklusteedel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.

Miks jalgratturite kasutatavad teed lume ja jääkihiga kaetud on, kas neid ei võiks sahaga puhtaks teha?
Seda nii looduskeskkonna säästmiseks kui ka tenilistel põhjustel. Esiteks on kergliiklusteed erinevalt sõiduteedest äärekivideta ja kulgevad sageli haljasalade, alleede, parkide, aedade jne kõrval. 

Teiseks põhineb kloriidide toime lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks sellel, et autorattad hõõruvad ja segavad teele kantud kloriidid lumega. Tekkinud soola-lume segu ei külmu temperatuuridel kuni -18 kraadi ja seega lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle hooldustsükli jooksul teelt täielikult eemaldada. Selleks, et kloriidid jõuaks liikluse toimel mõjuma hakata, on isegi ette nähtud tehnoloogiliselt toimimisaeg sõltuvalt liiklussagedusest kuni pool tundi. Kuna kergliiklusteedel autoliiklust pole ja kergliiklejatest kloriidide segamiseks ei piisa (rääkimata soolakahjustustega jalanõudest), ei hakkaks kloriidid toimima ja pigem vastupidi, külmema ilma korral võib lumme visatud sool seal lahustudes ja koha peal sõtkutud jälgedes lahjenedes külmuda ning põhjustada hoopis jäätumist. Jääkonarliku tee tekkimisel oleks seda äärmiselt ebameeldiv kasutada ja keeruline hooldada.
 
Kui linnatänavatel eelistatakse graniitsõelmeid, siis miks jalanõud talvel ikka soolaplekkidega kaetud on? 
Sõiduteid hooldatakse kloriididega ja ülekäikudel tuleb neid ka ületada. Seetõttu võivad ka jalanõud talvel linnas liigeldes kloriididega kokku puutuda. 

Kuidas linn majaomanikke teehooldusel aitab?
Tartu linnas on kokku 100 avalikku graniitkillustiku konteinerit (300-liitrised). Tartu Majaomanike Ühing vastutab nendes konteinerites sõelmete olemasolu eest ning Tartu linn hüvitab ühingule seonduvad kulud. Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 564 70492 või e-posti teel veerasirg@hot.ee.

Use of barbecue equipment and making campfires

Please note: waste handling rules for the City of Tartu set out that it is not permitted to burn waste materials within the city without permission. Only non-impregnated and unpainted wood and non-laminated waste paper can be burned in heating chambers without permission. Leaves and twigs are also considered waste and it is not permitted to burn them in a fire. Pursuant to law, burning dead grass is forbidden all year round.

Barbecuing is allowed in the city. Use of barbecue equipment is subject to the same safety requirements that apply to campfires. It is not permitted to barbecue in places where safety standards or requirements set out in legislation or public orders are not met. For example, if the smoke or fire hazard from barbecue equipment disturbs the welfare of neighbours or other citizens, it can be considered a violation of public order.

The safety of the location of barbecuing depends on whether you use prepared coal or burn firewood to get coal.

  • The safe distance from a building for barbecue devices that use solid fuel, such as ready-made charcoal or other incandescent materials, is at least two metres. Balconies are treated as part of buildings and are off limits for barbecuing.
  • The safe distance from a building for barbecue equipment that prepares embers by burning firewood or other burning materials with an open flame is at least five metres.

You should also follow user manuals for particular equipment to determine the safe barbecue location that piece of and other barbecue equipment.

Public barbecue and campfire places in Tartu city:

  • At the end of the swimming place of Emajõgi (Supilinn side)
  • Luunja forest, E. Wiiralti Street
  • In the park of Ropka 

Tänavate hooldusfirmad

Kinnistuomanike puhastusaladel asuvate kõnniteede ja muude teede talvist koristamist on võimalik kokku leppida järgmiste firmadega:

Ettevõtetel, kes hooldavad tänavaid ja soovivad oma andmeid siin lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@tartu.ee 

Puulehtede vedu

Puulehed viiakse tasuta ära nende kruntide juurest, kus linna puud kasvavad eramuga maaomanike koristatavate avalike kõnniteede läheduses.

Prügikottidesse pandud lehtede äravedu toimub graafiku järgi kindlatel tänavatel. Esimene veoring tehakse oktoobris ja teine novembris.

Tartu linna puulehtede veograafik 2020

Linna keskkonnateenistus paneb krundiomanikele südamele, et lehtede jaoks mõeldud prügikottidesse ei tohi panna olmejäätmeid, õunu, oksi ja muud aiaprahti.

Puulehed tuleb veopäevaks panna suurtesse kilekottidesse (100-liitrised kotid). Soovitame lehekotid eelmise päeva õhtul välja viia, sest vedu algab varahommikul (ringi alustatakse kell 6).

Kilekotte jagatakse soovijatele, kelle aadress on ära toodud tabelis, raekoja infokeskuses, sissepääs vasakust küljeuksest (Raekoja plats 1a).

 

Infokeskus on avatud:

E 9-18

T-R 9-17

Info telefonil 1789

 

Oma krundilt riisutud puulehed saab viia jäätmejaamadesse (Selli 19, mis on endine Turu 49), tel 738 6700, 524 1544 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele) ja Jaama 72c, tel 7386700, 527 8960 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele). Biolagunevate aiajäätmete äraandmine on tasuline: 12 €/t Jaama 72c ja 12 €/t Selli 19. Biolagunevaid aiajäätmeid võetakse vastu ühelt toojalt maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleks aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 5307 0327).

Jäätmejaamad on avatud E-R 10-18 ja L, P 10-16. Kaart

 

Linna maad hooldavatel korteriühistutel tuleb lehtede tasuta äraveoks registreerida end kuni 10. oktoobrini Tartu Korteriühistute Liidus (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com), kust jagatakse tasuta 150-liitriseid prügikotte (teisipäeviti kell 11–16 ja kolmapäeviti kell 15.30–17.30). Lehtede äraveoringid toimuvad 19.–23. oktoobril ja 16.–25. novembril. Täpsemad ajad piirkonniti saab Tartu Korteriühistute Liidust (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com).

 

Foto: Meelis Lokk
Foto: Meelis Lokk

Üleujutus

NB! Lihtsam on kahju ärahoidmiseks ette valmistuda, kui seda pärast likvideerida!

Päästekeskus soovitab üleujutuse ohualas elavatel majaomanikel sulgeda hoone keldrite õhutusavad ja uksed-aknad nii, et vee juurdepääs oleks takistatud, samuti tasub keldris olev vara kõrgemale tõsta. Hädaabinumbril 112 tuleb helistada siis, kui on tegemist eluohtliku olukorraga või on tarvis hädaabi vara päästmiseks.

Emajõe veetaseme kohta kogub infot EMHI hüdroloogiaosakond ja nende kodulehel on näha iga tunni aja tagant uuenev näit. Andmed on esitatud Tartu nullist lähtuvalt, mis on Kroonlinna nullist 29,61 m kõrgemal. Emajõe veetaseme kriitiliseks punktiks, mis tähendaks Supilinna üleujutusohtu, loetakse 2,54 m üle Tartu nulli ehk 32,15 m üle Kroonlinna nulli.

Päästeameti käitumisjuhised üleujutuse korral

Pinna- ja sajuvete väljapumpamist saab tellida veevarustus- ja kanalisatsioonitöid tegevatelt firmadelt. ASi Tartu Veevärk avariitelefon on 736 2600.

Foto: Sirje Tagel
Foto: Sirje Tagel

Grillimine ja lõkke tegemine

NB! Tartu linna jäätmehoolduseeskirja järgi on Tartu linnas ilma loata jäätmete põletamine keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata vanapaberit. Ka puulehed ja -oksad on jäätmed ning neid ei tohi lõkkes põletada.

Riiklikud tuleohutuse õigusaktid ei  takista grillimist või lõkke tegemist, kuid iga kohalik omavalitsus võib oma haldusterritooriumil vastava keelu kehtestada. Kulupõletamine on seaduse järgi aasta ringi keelatud.

Grillimine on Tartu linnas lubatud. Grillimisel tuleb järgida samu ohutusnõudeid, mida lõkke tegemisel. Grillida ei tohi kohas, kus pole tagatud turvalisus, täidetud seadusega määratud nõuded või ka avaliku korra nõuded. Näiteks kui grillisuits või seadmest tulenev tuleoht naabrite või kaaskodanike heaolu häirib, on see avaliku korra rikkumine.

Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub sellest, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise:

  • Tahkekütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, on ohutu kaugus vähemalt kaks meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning seal ei tohi grillida.

  • Grillseadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põleva materjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit.

Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.

Lõkke tegemisele ja grillimise kohale esitatavad nõuded
 

Tartu linna ametlikud grillimiskohad asuvad:

  • Emajõe vabaujula lõpus
  • E. Wiiralti tänaval Luunja metsas
  • Ropka pargis
     

Nendes kohtades on katusega grillimisalused, saab teha ka väikest lõket, puud peavad endal kaasas olema.

Jõulukuuskede äraviimine

Jõulukuused saab sel aastal viia jäätmejaama või konteinerisse. Seoses koroonaviiruse levikuga ei toimu Tartus vanadest jõulukuuskedest tehtud tuleskulptuuride põletamist, mis on traditsiooniliselt toonud kokku palju inimesi. Vana jõulukuuse saab viia jäätmejaama või selleks pandud konteinerisse.

Tasuta saab kuuse viia linna jäätmejaamadesse Selli 19 ja Jaama 72c ning alates 4. jaanuarist kuni 24. jaanuarini selleks paigaldatud kogumiskonteineritesse Selli 19 parklas ning Turusilla läheduses asuvas Paju tänav T1 parklas. Kokku kogutud kuused purustatakse hakkeks Ragn-Sells ASi jäätmejaamas ning hakkepuitu kasutatakse katlamajades toasooja saamiseks.

Tasu eest saab koju või kontorisse kutsuda kuuske ära viima: Asum OÜ (tel 5668 5695), HKP OÜ (tel 564 1900), Keskkonnahooldus Eesti OÜ (tel 5552 5856), Stell Eesti AS (tel 509 9345).

Jäätmejaamad on avatud E-R 10-18, L-P  10-16, tel 738 6700 (E-R 9-17), 527 8960 (Jaama 72c), 524 1544 (Selli tn 19).

Last changed 21.01.2021