|
Tartu kultuuripealinna aasta oli väga õnnestunud ja meeldejääv. Kogu aasta vältel toimus sadu eriilmelisi üritusi, mis tõid kokku nii tartlasi, külalisi mujalt Eestist kui ka välismaalt. Usun, et 2024. aasta näitas hästi, kui suur mõju võib olla läbimõeldud ja ambitsioonikal kultuuriprogrammil nii linna nähtavusele, kogukonnatundele kui ka Tartu mainele laiemalt.
Teadupärast möödub 2030. aastal Tartu esmamainimisest 1000 aastat. Tartu kohal oli asustus olemas küll juba varem, kuid võib öelda, et Tartu loeb oma ajaloo alguseks aastat 1030. Selline tähtpäev on erakordselt sümboolne ning vääriks minu hinnangul samaväärselt ambitsioonikat ja sündmusterohket tähistamist nagu oli Euroopa kultuuripealinna aasta.
Aasta 2030 võiks pakkuda Tartule võimalust kujundada terviklik juubeliaasta programm, mis seoks omavahel linna ajaloo, tänapäeva ja tuleviku. Sümboolselt peaks samasse aega jääma ka Siuru kultuurikeskuse valmimine. Samuti toimus hiljuti Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus ning järgmine kord peaks see sündmus jõudma Tartusse. Aega ei ole minu teada veel ametlikult kinnitatud, kuid kui senine nelja-aastane rütm jätkub, langeks järgmine Gaudeamus samuti 2030. aastasse. Nende sündmuste sidumine Tartu 1000. aastapäevaga looks väga tugeva sisulise ja turundusliku terviku.
Mõistan, et 2030. aasta võib praegu tunduda veel kaugel, kuid nii suure tähendusega sündmuse ettevalmistamine nõuab kindlasti pikka planeerimist. Ka kultuuripealinna aasta ettevalmistused algasid mitu aastat varem. Loomulikult kaasneks suurema programmiga ka märkimisväärne kulu, kuid 2024. aasta kogemus näitas, et hästi korraldatud kultuuriaasta võib anda Tartule väga palju tagasi — nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka rahvusvahelise nähtavuse mõttes.
Seetõttu soovin teha ettepaneku kaaluda juba aegsasti, kuidas Tartu esmamainimise 1000. aastapäeva 2030. aastal väärikalt ja laiemalt tähistada ning kuidas siduda see linna teiste oluliste sündmuste ja arengutega.
|